30. aprill 2019

Ohtra juustuga sibulapirukas kartuli-muretaina põhjal

Sibula ja juustupirukas on üsna vastupandamatu kooslus ja peaks maitsema hästi kõigile neile, kes magusaks haudunud sibulast oskava lugu pidada. Külluslik juustukate aitab sibulatäidist eriti hõrguks muuta. Pirukat aitab tervislikumaks muuta kartulist ja rukkijahust valmistatud pirukapõhi. Pirukat sobib pakkuda nii pidulikumal puhul, kui ka näiteks õhtusöögiks koos värske salatiga. Kes soovib, võib täidisesse veel suitsusinki lisada, nii saad tulemuseks toeka ja toitva väga maitsva piruka.




Ohtra juustuga sibulapirukas kartuli-muretaina põhjal
8-10-le
Valmistamisaeg: ca 1 tund
Kartuli-muretainas:
150 g keedetud kartuleid, koorituna
150 g rukkijahu
100 g võid
0,5 tl soola
veidi vett (vajadusel)
Täidis:
3-4 sibulat, õhukeste poolratastena
Võid ja õli praadimiseks
Soola ja pipart
Veidi tüümiani
Maitseks veidi suhkrut ja palsamiveiniäädikat
150+50 g Džiugase 18 kuud laagerdunud juustu, riivituna
2 dl 35%-list koort või kohvikoort
2 muna
Soola ja pipart
Põhja valmistamiseks töötle kartulid, tükeldatud või ja rukkijahu koos soolaga ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa veidi külma vett, et moodustuks ühtlane tainapall. Aseta tainas vähemalt pooleks tunniks külma. Võta tainas külmast ning laota küpsetuspaberiga kaetud pirukavormi põhjale ja külgedele. Küpseta eelkuumutatud ahjus ca 10-15 minutit 180 kraadi juures, kuni põhi on kuivaks tõmbunud, kuid mitte pruunistunud.
Samal ajal kui põhi ahjus küpseb, kuumuta pannil keskmisel kuumusel või ja õli ning hauta sibulat koos tüümianiga kümmekond minutit, kuni ta on klaasjas ja hakkab kergelt karamelliseks muutuma. Maitsesta soola, pipra, tibakese suhkru ja palsamiveiniäädikaga maitse parajaks. Tõsta segu eelküpsetatud põhjale.
Katte jaoks klopi munad lahti ja sega juurde 150 g juustu ja koor. Sega ühtlaseks. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Kalla segu sibulatele, puista peale ülejäänud riivitud juust ning küpseta 180-200 kraadi juures ca 30-40 minutit, kuni pealispind on kuldne. Jahuta veidi ja serveeri koos värske salatiga.


Retsept valmis koostöös Džiugase juustudega.

29. aprill 2019

Speltajahust põhjal brokoli-fetajuustupirukas

Rikkaliku juustu-köögiviljatäidisega speltajahust põhjal pirukas on maitsev ja mahlane ning sobib ka pidulauale sättimiseks. Lihtsate ja selgete maitsete ilus kooskõla on midagi neile, kellele meeldivad need toidud, kus maitsete kombineerimisega väga hulluks ei minda ning igal koostisosal on võimalus oma maitseilus särada. Minu enda jaoks oli päris üllatav, kui mõnusa maitsekombinatsiooni suudavad soolakas fetajuust ja mahedalt mahlane brokoli moodustada. Pisut rustikaalne speltajahust pirukapõhi ainult täiendab seda kombinatsiooni ja nii valmibki üsna lihtsa vaevaga igati mõnus juustupirukas.




Speltajahust põhjal brokoli-fetajuustupirukas
Kogus: 10-12-le

Speltajahust pirukapõhi:
3 dl täistera speltajahu
100 g võid
½ tl soola
1 muna

Täidis:
400-450 g brokolit, õisikutena
200 g fetajuustu (võid kasutada ka pehmet kitsejuustu)
2 dl 10%-list koort
0,5-1 tl küüslaugupulbrit (nt Maggi küüslaugugraanuleid)
1 tl persillade maitsesegu (nt Maggi persillade)
2 muna
½ tl soola
Värskelt jahvatatud musta pipart

Põhja jaoks töötle külm või koos soola ja speltajahuga ühtlaseks puruks. Lisa muna ja töötle massi, kuni moodustub ühtlane tainapall. Vajadusel lisa veidi külma vett. Laota küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhjale ja külgedele ja küpseta siis eelkuumutatud ahjus 180-200 kraadi juures umbes 7-10 minutit.
Täidise jaoks keeda õisikuteks eraldatud brokolit soolaga maitsestatud vees 3-4 minutit. Kurna sõelal ja jahuta jääkülma vee all. Jaota õisikud eelküpsetatud põhjale. Lisa sinna ka väiksemaks murendatud fetajuust. Sega omavahel koor, hakitud küüslauk ja munad, maitsesta värskelt jahvatatud musta pipraga ja vajadusel ka soolaga, kuid arvesta, et fetajuust võib üsna soolane olla.

Kalla muna-kooresegu vormile brokolile ja fetajuustule peale. Tõsta 200 kraadisesse ahju ja küpseta umbes 30 minutit, kuni täidis on tarretunud ja hakkab kergelt pruunistama. Lase veidi jahtuda enne, kui lahti lõikad. Serveeri soojalt või külmalt koos värske salatiga. 


Postitus sündis koostöös Maggiga.

17. aprill 2019

Midagi maitsvat Itaaliast. Peperonata ehk tomatine paprikahautis

Ei ole vist kellelegi üllatus, et Itaalia köök oma lihtsate ja õigete maitsekooslustega on täiesti ammendamatu inspiratsiooniallikas. Oliiviõli, küüslauk, küpsed magusad tomatid, pisut ürti, veidi musta pipart ja näpuotsaga üht-teist veel ja nii need maitsekombinatsioonid sünnivad. Ei midagi liiga keerulist ega mingit liigset jändamist.
Peperonata ehk tomatine paprikahautis on üheks näiteks sellest, kuidas hästi lihtsatest koostisosadest saab valmistada maitsva ja mõnusa taimse roa, mis sobib nii toekama liha või kalaroa juurde, iseseisvaks vahepalaks, pastakastmeks või siis ka leivale-saiale sättimiseks. Peperonata on levinud Itaalia erinevates regioonides ja sage lisand just grillpidudel pakutavate roogade juurde. Sinna rooga võib lisada veel kappareid, oliive, münti ning serveerida sobib seda nii külmalt kui soojalt. Mulle meeldib süüa peperonatat praetud munaga. Maitsekooslus meenutab veidi shakshoukat, mis on ka mu üks suuri lemmikuid.




Peperonata ehk tomatine paprikahautis
Kogus: 4-le

4-5 erivärvilist paprikat, ribadeks lõigatuna ja seemned eemaldatud
4 küüslauguküünt, hakituna
1 sibul, hakituna
mõned basiilikulehed, väiksemaks rebituna
400 g küpseid tükeldatud tomateid või konserveeritud tükeldatud tomateid (kasutasin Loodusvägi mahedaid tükeldatud tomateid)
50 ml oliiviõli (väga hea kvaliteediga on Casa Fontestate oliiviõli)
soola ja pipart
palsamiveiniäädikat
veidi suhkrut
Kalla pannile oliiviõli. Kuumuta keskmise kuumuseni ja lisa siis pannile küüslauk, sibul ja basiilik ning hauta mõned minutid. Lisa siis tükeldatud paprika, sega läbi, kata pann kaanega ja hauta vaiksel kuumusel umbes pool tundi pannitäit aeg-ajalt segades. Lisa tükeldatud tomatid või tomatikonserv ja hauta veel, kuni paprikat on täiesti pehmed, kuid ei hakka veel lagunema. Maitsesta pannitäis soola, pipra, tibakese suhkru ja palsamiveiniäädikaga. Serveeri kas soojalt või jahtunult.


Postitus sündis koostöös Loodusvägiga. 

Juustukatte all kartulipudru-hakklihavorm

See juustuga kaetud hakkliha-kartuli vormiroog on minu jaoks odava populaarsuse võti, kui tahan oma laste seas plusspunkte teenida. Piisab, kui kojutulnud lapsed ninaga lõhnabuketi tuvastavad ja siis näevad ahjust väljavõetavat kuldse juustukatte all veel podisevat vormi....neil hetkedel tunnen end kui superema ja lastel on piltlikult lausa rõõmu- ja tänupisarad silmis. Mis teha, kui oma kolme poja meelitamiseks ei tulegi koju vedada ei eksootilisi vilju, kaugelt toodud mereande ega ka peeneid lihatükke. Piisab mõnest täiesti argisest koostisosast, mille maitsed koos ahjus mõnusalt kokku küpsevad ja ülim rahulolu koduselt publikult on garanteeritud.


See lihtsa vaevaga valmiv ja alati sööjate heakskiitu pälviv mõnus vorm peidab koheva juustukatte all mahlast hakkliha- ja kartulikihti. Selline vormi sobib hästi näiteks eelmisest päevast järele jäänud kartulipudrule uue elu andmiseks. Valmis kartuliputru kasutades on ka vormi valmistamine eriti lihtne. Juustuga ei tasu selle vormi puhul ka kindlasti kokku hoida. Nii võid kindel olla, et järele ei jäeta sellest toidust midagi.
Soovi korral võib sama vormi ka väikestes portsjonvormides valmistada.


1.     Hakkliha-kartulipudru vorm juustukatte all
Kogus: 4-le
Valmistamisaeg: 45 minutit

1 sibul, hakituna
500 g hakkliha
1 sl jahu
3-4 sl vürtsikat ketšupit või tomatikastet           
2 dl puljongit
1 kg kartuli- või kartuli-köögiviljapüreed
200 g Džiugas 12 kuud laagerdunud juustu, riivituna
Soola ja pipart
Värsket murulauku või rohelist sibulat, hakituna
Õli praadimiseks
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning prae sibulat vaiksel kuumusel mõned minutid. Lisa hakkliha ja prae hakkliha läbi, kuni see on värvi muutunud. Lisa pannile jahu, kuumuta läbi ja kalla siis juurde ketšup või tomatikaste ja puljong. Lase keema tõusta ja keeda vaiksel tulel umbes ca 20 minutit, kuni vedelik on osaliselt kokku keenud. Maitsesta soola ja pipraga. Laota hakklihasegu ahjuvormi põhjale. Säti sinna peale kartuli- või köögiviljapüree ja puista peale juust. Tõsta eelkuumutatud ahju 180-200 kraadi juurde ja küpseta ca 20-25 minutit, kuni vormi pealispind on kaunilt kuldne ja juust sulanud. Serveerides puista peale hakitud murulauku või rohelist sibulat.

Retsept valmis koostöös Džiugas juustudega. 

16. aprill 2019

Lihtne värskekapsasupp hakklihaga kevadrohelisest kapsast

Minult päritakse sageli, mida me siis ikka perega igapäevaselt sööme. Ja pahatihti tuleb mul vastata, et vahel ikka väga tavalist toitu. Mul lapsed armastavad hakklihakastet, kana-klimbisuppi, isetehtud kananagitsaid, pastaroogasid, borši ja veel mitmeid-mitmeid üsna argiseid lihtsaid toite. Ehk siis tegelikkus on see, et kui ma teen tööd, siis on pahatihti mu külmkapp täis igasugu põnevaid toite, mille peale lapsed kipuvad aga suu viltu vedama. Tegelikult soovime me kõik aeg-ajalt neid turvalisi tuttavaid toite ja kui pead iga päev uute maitsekooslustega tutvuma, siis läheb see parajalt....tüütuks 😊 Värskekapsasupp on ka vist üks neid toite, mis liiga põnevate toitude alla ei liigutu. Oodatud ja hinnatud on aga see supp meie peres sellele vaatamata, eriti nüüd, kui noored kapsad saadaval.


Nüüd kevadel, kui poes on hallikasvalged kahekilosed kapsapead taas ruumi teinud neoonrohelistele noortele kapsapeadele, on kapsasupp meie peres taas au sisse tõusnud. Minu meelest on noor värske kapsas üks maailma maitsvamaid köögivilju üldse ja seepärast käin harva nii poes, et üht kapsapead kaasa ei tari. Piisab sellest, kui kapsalohud pannil või sees läbi praadida ja mina oleksin nõus küll mõnda aega ainult sellest toituma.
Lastele võib aga valmistada hästi lihtsa ja kiire värskekapsasupi, mis on ka alati kindla peale minek.
Tänu noorele kapsale saab ka värskekapsasupp igati kevadise ilme. See on lihtne ja maitsev supp, mis valmib kiirelt ja ilma suurema vaevata.



Värskekapsasupp hakklihaga
Kogus: 4-le

200 g hakkliha (nt delikatesshakkliha või lihaveisest/vasikast hakkliha)
1 sibul, hakituna
Pool noore kapsa pead, tükeldatuna
1 suurem  porgand, tükeldatuna
2 kartulit, tükeldatuna
Hakitud murulauku või tilli
Õli praadimiseks
Soola ja pipart
Serveerimiseks hapukoort
Alustuseks prae hakkliha. Selleks kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ja prae sibulat mõned minutid. Lisa hakkliha ja prae see pannil läbi, kuni liha värv on muutunud. Praadimise ajal töötle liha pannil väiksemateks tükkideks. Tõsta pliidilt ära.
Kuumuta supipoti põhjas veidi õli ja kuumuta õli sees tükeldatud porgandit. Õlis kuumutamine aitab porgandis sisalduvat beetakarotiini paremini omistada ja lisaks annab see supile ilusa värvi. Lisa potti tükeldatud kapsas ja kartul, kalla peale puljong ja lase keema tõusta. Keeda vaiksel tulel umbes 10 minutit, kuni köögiviljad on pehmed. Lisa hakkliha supi sisse, sega läbi ja maitsesta kogu supp vajadusel soola ja pipraga. Serveerides paku juurde hapukoort ja puista supile peale hakitud murulauku või tilli.

Retsept ilmus Kaitseliidu Kaitse Kodu ajakirjas.

12. aprill 2019

Šokolaadikattega cappuccino-toorjuustukook

Hea kange kohv ja kreemine piimavaht. Kooslus, mis sündinud taevas! Ma olen ka enne toorjuustukookides kohvi ja šokolaadi kooskõlaga katsetanud. Iga kord jääb üle vaid nentida, et see kooslus toimib hästi ning kohvi lisamine suudab rammusa toorjuustuga just sellise piimavahuse kohvijoogi maitsekombinatsiooni tekitada. Siin koogis annab korraliku kange espressokohvi lisamine toorjuustule mõnusa cappuccinot ehk piimakohvi meenutava maitsenüansi, mida aitab eriti maitseküllaseks vormistada kohviga maitsestatud külluslik šokolaadikate. Põhjaks on koogil aga igati tervislik müslist valmistatud koogipõhi. Muidu on aga tegemist üsna klassikalise toorjuustukoogiga, mille valmistamine ei tohiks kellelegi üle jõu käia.




Kookide puhul olen ma ise viimasel ajal hakanud vähendama lisatud suhkru hulka. Ka siin retseptis lisasin ma suhkrut pigem vähem, kui retseptis kirjas, aga siinkohal soovitan igaühel oma maitsmeelte järgi magusus paika sättida. Mõrkjas koorekohvi maitse vajab kindlasti tasakaaluks veidi magusat, aga siin asetaks rõhu sõnale "veidi". Minu meelest tulevad head ja puhtad maitsed välja just siis, kui neid liigse magususega ära ei lämmatata.


Šokolaadikattega cappuccino-toorjuustukook
Kogus: 12-le (22-24 cm läbimõõduga vorm)

Koogipõhi:
4 dl krõbedat kakaoga müslit (mina kasutasin Paulunsi ilma suhkruta müslit)
70 g võid

Kohvi-toorjuustutäidis:
800 g toorjuustu, toasoojana
4 muna
1-1,5 dl rafineerimata suhkrut
45 ml hästi kanget espressokohvi (mina kasutan Molinari väga hea kvaliteediga kohviuba)
1 tl vanillisuhkrut
2 sl maisitärklist
2-3 sl Vana Tallinna kohvilikööri (soovi korral)

Šokolaadikate:
200 g tumedat šokolaadi, tükeldatuna
50 ml 35%-list koort
45 ml hästi kanget espressokohvi
soovi korral 2-3 sl suhkrut või kohvilikööri
pealepuistamiseks hakitud pähkleid

Koogipõhja jaoks purusta blenderis või köögikombainis müsli peeneks. Sega sulatatud võiga ja suru siis küpsetuspaberiga vooderdatud 22-24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale. Täidise jaoks mikserda esmalt toasoe toorjuust ühtlaseks ja lisa siis ükshaaval munad koos suhkruga. Sega läbi kuni saad ühtlase massi ning lisa veel kohv, vanillisuhkur, tärklis ja liköör. Sega läbi ja kalla koogipõhjale. Tõsta eelkuumutatud ahju 160 kraadi juurde ca 50-60 minutiks. Keera ahju kuumus maha ja jäta kook koos ahjuga ja lahtise ahjuuksega jahtuma.
Tõsta kook ahjus ja jahuta täielikult.
Katte jaoks tõsta kastrulisse koor, kohv, liköör ja hakitud šokolaad. Sulata kas vesivannil või hästi vaiksel kuumusel kuni saad ühtlase šokolaadiglasuuri. Kalla see jahtunud toorjuustukihile ja puista peale hakitud pähkleid. Aseta jahedasse, et pealispind taheneks.
Naudi koos hea kohviga!



Retsept sündis koostöös KAFO-ga. 

11. aprill 2019

Midagi tõeliselt teravat. Vürtsikad ahjus küpsenud kanakoivad ja grillitud hiidkrevetid tšilli-mee kastmega

Esmalt pean tunnistama, et ma olen väga suur terava toidu sõber. Ma mõtlen ikka korralikult tšillise ja terava, mitte sellise kergelt aimatava terava, nagu sageli Eesti kohtades tavaks. Väljas söömas käies kui hoiatakse, et mingi toit on päris terav, siis noogutan innukalt kaasa ja julgustan, et võib kohe mõnuga tšillit lisada. Süües võib mind küll tabada kuumalaine ja toit korraks silmad (ja nina) vett jooksma võtta, aga tegelikult ma väga naudin seda. Terav on mõnus!
Eelnevat arvesse võttes tabas mind üsna elav uudishimu, kui mulle pakuti proovimiseks Pipravikati tooteid. Need on tehtud tõelistele tšillisõpradele, kes teravust ei karda. Ehk siis kindlasti mitte nõrkadele. Pipravikati valikus on mitu erinevat mõnusat ja korralikult teravat kastet, mida võib niisama toidule särtsu lisamiseks sättida või siis ka retseptides kasutada. Doseerides ole aga ettevaatlik, sest täiesti tuntav teravus sigineb toitudesse juba üsna väikestest kogustest. Pipravikati toodetega saad lähemalt tutvuda SIIN. 



Magusvürtsikad kanakoivad on tõeliseks hitiks kõigi nende seas, kes kana ja aasiapäraseid magusvürtsikaid maitsekombinatsioone armastavad. Parajalt terav, aga mõnusalt tasakaalus maitsetega marinaad aitab kanalihast parimad maitsenüansid välja tuua. Suvisel ajal võid selliseid kanakintse aga grillil teha. Mõnus ja maitsev jääb see mõlemal juhul.



Vürtsikad ahjus küpsetatud kanakoivad
Kogus: 4-le
8 broileri poolkoiba
1-2 sl Pipravikati habanero ja mustsõstra kastet
3 küüslauguküünt, hakituna
3 sl sojakastet
1 laimi mahl
1 sl vedelat mett
Oliiviõli
Soola ja pipart
Värsket peterselli või koriandrit
Sega kausis habanero-mustsõstra kaste, hakitud küüslauk, sojakaste, laimimahl ja mesi. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta kanakoivad marinaadi ja jäta paariks tunniks kuni üle öö marineerima. Tõsta siis kanakoivad ahjuvormi, kalla peale marinaad ning küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 15 minutit. Keera siis kanakoivad ümber, pintselda täiendavalt marinaadiga ning küpseta veel 20-25 minutit, kuni kanakintsud on küpsed. Serveerides puista peale hakitud peterselli või koriandrit.

Grillitud hiidkrevetid vürtsika tšilli-mee kastmega on lihtne ja samas väga maitsev moodus, kuidas mahlakatele grillitud hiidkrevettidele vürtsikas lõppviimistlus anda. Intensiivse maitsega ja korralikult terava Pipravikati kastme abil saab grillilt läbi käinud krevettidele kiirelt lõppviimistluse anda. Tšillikastmele lisa veidi mett ja sidrunimahla, et hapukasmagusa maitsega krevettidele mõnus maitsekombinatsioon tekitada.


Grillitud hiidkrevetid vürtsika tšilli-mee kastmega
Kogus: 4-le
500 g hiidkrevetisabasid, puhastatuna
Oliiviõli
Soola ja pipart
2 tl Pipravikati meelepärast tšillikastet
Laimimahla
Veidi mett
Värsket peterselli, hakituna
Puhasta krevetid ja piserda neid oliiviõliga. Grilli kuumal grillil või pannil kiirelt mõlemalt poolt. Väldi üleküpsetamist. Tõsta siis pannilt või grillilt ning maitsesta soola ja pipraga. Sega omavahel tšillikaste, laimimahl ja mesi. Sega krevetid kastmega, puista peale hakitud värsket peterselli ning serveeri kohe. Paku juurde krõbedat saia.

Postitus sündis koostöös Pipravikatiga.

9. aprill 2019

Mõnus segasalat kinoa, päikesekuivatatud tomati ja avokaadoga

Tunnistan, et olen üsna parandamatu salatisõltlane. Sageli, kui ülejäänud perele toekam ja toitvam paja- või pannitäis toitu valmis, võtan ette selle kõige magusama lõigu. Kraamin välja enda tarbeks salatitaldriku, teen külmkapiukse lahti ja asun improviseerima. Salati puhul on loov lähenemine pigem soovitav ja eriti jabur oleks salatit valmistades näpuga retseptis järge ajades grammkaaluga koostisaineid mõõtes seda taldrikutäit komponeerida. Ja nii ongi mõnus oma salatitaldrik kokku kombineerida lähtudes hooajast, oma isudest, loomulikult ka külmkapi sisust ja sageli ka sellest, mis toit su kehale kvaliteetset kütust lisab.



No tegelikult mingid põhitõed salati kokkusegamisel ikka on ehk siis tavaliselt alustan ma komponeerimist salatirohelisest, milleks minu eelistuste järgi on ka krõmpsuv Rooma salat või siis rukola, spinatilehed või ka salatisegu. Edasi on küll kõik juba paljuski improvisatsiooni küsimus ja selle salati puhul olen maha spikerdanud Rimi valmistoidulettidel pakutavalt salatilt. Olen seda paar korda kiirel ajal karbiga kaasa haaranud ja siis süües nentinud, et tegemist on ülihästi kokkusobivate maitsekombinatsioonidega. Kodus sai omalt poolt seekord siia kooslusesse lisatud avokaadot ja kevadist krõmpsuvat redist. Mõnel teisel korral oleks lisandid jälle pisut teised ja nii saabki ühe universaalse salatipõhja peale iga päev midagi uut ja põnevat komponeerida. 

Maitsenaudingut aitavad lisada Liisu Arro kaunid kirkavärvilised nõud. Imeilusad, kas pole?

Segasalat kinoa, päikesekuivatatud tomati ja avokaadoga
Kogus: 2-le
100 g rukolat või muud salatirohelist
1 dl kinoad (nt Looduvägi mahekinoad)
7-8 päikesekuivatatud tomatit õlis, tükeldatuna
3-4 sl kalamata oliive õlis
1 suurem või kaks väiksemat avokaadot, tükeldatuna
2-3 redist, õhukeste ratastena
veidi sidrunimahla
veidi vedelat mett
soola ja pipart
Keeda esmalt kinoa. Selleks kalla kinoa potti või kastrulisse ja lisa 2 dl vett ja veidi soola. Kuumuta keemiseni, alanda kuumust, kata pott kaanega ning keeda tasasel tulel 10-15 minutit, kuni vesi on imendunud. Töötle kinoa kohevaks. 
Sega kokku salatikaste oliiviõlist, sidrunimahlast, tibakesest meest ja soolast-piprast. Sega rukola salatikastmega käte abil läbi. Lisa kinoa, tükeldatud päikesekuivatatud tomatid  ja oliivid ning avokaado ja redis. Sega veel korra läbi ja säti taldrikule. Selline kooslus on täiesti taimne ja sobib ka veganitele. Kui soovid aga toekamat taldrikutäit, võid lisada näiteks fetajuustu, parmesanilaaste, grillitud kana, tuunikala või muud meelepärast. 

6. aprill 2019

Soojad ahjuleivad tomati- ja juustu-kodujuustukattega

Soojad ahjuleivad on lihtne argine roog, mis maitseb mõnusalt nii hommikul kui ka õhtul. Ahjuleibadel kokku sulanud ürdine juustu ja kodujuustukate annab tulemuseks mõnusa küllusliku võileivakatte. Mahlasust aitab lisada küpsenud tomativiil.
Parimad on sellised leivad loomulikult otse ahjust võetuna ja soojana, aga ka jahtudes on need maitsvaks ja toitvaks vahepalaks.  



Meie peres on need leivad aukohal juba aastaid olnud ja sageli on need leivad just nädalavahetuse toiduks, kuna neil hommikutel on aega ahju soojendada ja võileibu küpsetada. Kiirel argihommikul oleks selline toimetamine pisut liialt ajamahukas.




Soojad ahjuleivad juustu-kodujuustu ja tomatikattega


Valmistamisaeg: 25 minutit
Kogus: 4-le
8 viilu rukkileiba
150 g Džiugase 12 kuud laagerdunud juustu, riivituna
200 g kodujuustu
2 sl hapukoort
2-3 sl majoneesi
½-1 tl kuivatatud ürte või hakitud värskeid ürte
Tomativiile
oliiviõli
Soola ja pipart
Sega omavahel kodujuust ja riivitud juust koos hapukoore ja majoneesiga. Lisa kas hakitud värsked või kuivatatud ürdid ning maitsesta segu soola ja pipraga. Sega kõik läbi ja määri siis ühtlase kihina leibadele. Tõsta igale leivale viil tomatit. Küpseta 200 kraadi juures ca 15-20 minutit, kuni kate on parajalt kuldpruun ja juust sulanud. Serveerimisel võid niristada peale veel oliiviõli.