11. august 2019

Naturaalselt kääritatud toortatraleib

Toortatar on juba mõnda aega meie poodides võidukäiku teinud ja, tänu taevale, järjest rohkem hakanud asendama seda tumedat röstitud tatrakruupi, mis nõukaaja pärandina meil vahepeal tatramonopoli enda kätte haaras. Kodumaine mahetoodetud toortatar on hoopis teine tera nii otseses kui kaudses mõttes. Kusjuures tean päris mitut inimest, kes oma tatrapõlguse on minetanud peale toortatraga tutvumist.
Kas aga teadsid, et tatratangu peetakse lausa tangude kuningannaks ning tatar oma toiteomadustelt võib asendada lihatooteid. Tatar on B-grupi vitamiinide, asendamatute aminohapete ja
mikroelementide sisalduse poolest esimesel kohal võrreldes teiste kõrrelistega. Seega tasuks tatart oma toidulaual aukohal hoida ja tatratoite oma menüüsse julgelt võtta.


Ma ise kibelesin juba mõnda aega proovima kääritatud tatraleiba, mis kerkib ilma kergitusainet lisamata loomulike käärimisprotsesside tulemusena. Sellise leiva valmistamine ei ole keeruline, küll nõuab see parajalt aega ja pisut planeerimist, kuna loomulik käärimisprotsess lihtsalt vajab piisavalt aega. Tasuks on samas hästi mõnusa maitsega leib, mida süües saad mitu päeva järjest tatratoite oma laual hoida. Esialgu on leib maitsev niisama süües, hiljem võib viilud rösterist läbi lasta, et krõbe koorik leivale tekitada.


NB! Toortatraleiva valmistamisel kasuta kas plastist või klaasist kaussi ja segamiseks kas puulusikat või silikoonspaatlit. Naturaalne kääritus ei armast metalli ja seega proovi vältida metallnõusid. 

Pärmivaba toortatraleib
Kogus: 1 päts

400 g toortatart
2-2,5 dl vett + leotamiseks
1-2 sl mett või agaavisiirupit
1 tl soola
päevalille- ja linaseemneid
võid vormi määrimiseks

Esmalt pane tatratang veega kaetult 6-8 tunniks seisma. Loputa siis sõelal hästi hoolega läbi ja nõruta kuivemaks. Tõsta blenderisse, lisa ka vesi ja töötle ühtlaseks massiks. Tulemiseks peaks olema paksema hapukoore paksusega tainas. 
Kalla tainas kaussi, kata rätikuga ja jäta umbkaudu 12 tunniks sooja kohta hapnema. Selleks sobib hästi põrandaküte või ka kergelt soojendatud ahi (mitte üle 40 kraadi). Kerkinud tainast annavad märku taina sisse tekkinud õhumullid. 
Sega nüüd juurde mesi või agaavisiirup, sool ja seemned. Sega läbi ja kalla kas siis küpsetuspaberiga vooderdatud või võiga määritud leivavormi. Jäta veel 1-2 tunniks kerkima. Tõsta siis eelkuumutatud ahju 170-180 kraadi juures ca 45 minutiks. 
Valmis leib kalla vormist välja, et kondensvesi seda niiskeks ja nätskeks ei muudaks.

Leivavalmistamise puhul olen ise kasutanud seda skeemi, et esimene leotus (mis peaks olema 6-8 tundi) jääb ööseks ehk siis enne kui magama lähen, kallan tatrale vee peale ja hommikul loputan läbi, püreestan ning pikk kääritus jääb siis päeva peale. Kui näiteks kell 8 hommikul käärima panna, siis õhtul kell 8 on tainas ilusti mullipitsiline. Tunnike-paar veel vormis kerkimist ja siis ahju ja saabki õhtuks toa leivalõhna täis. Teine variant on alustada leivategu näiteks kell 12 päeval. Siis saab kruubi paisutamiseks vajalik aeg täis ca kell 8 õhtul ja pikk kääritusaeg jääb siis öö peale. Hommikul ärgates saab siis veel vormis leiba veidi kergitada ja siis leiva ahju küpsema pista.


Naudi seda mõnusat ja väga tervislikku leiba kas või ja juustuga või muu meelepärase kattega. Parim on leib värskelt ja soojalt, aga hiljem väga mõnus ka kergelt krõbedaks röstituna.

Postitus sündis koostöös RemedyWay´ga.

Kommentaare ei ole: