22. august 2019

Suvine köögiviljasupp sulatatud juustuga

Tõenäoliselt satuba ka seda postitust lugema keegi, kelle jaoks piimaga köögiviljasupp kujutab endast lapsepõlvest pärit traumat. See on vist enim vastakaid suhtumisi tekitav roog. Kes armastab, see jäägitult ja kirglikult. Kes ei armasta, see on leppimatu ja põhimõttekindel sellest, et piima sees noored värsked köögiviljad ei ole mitte mingil moel maitsev ja meeldiv kooslus.
Mina esindan kindlasti seda esimest poolt ehk siis mulle on kogu elu väga-väga meeldinud piimaga köögiviljasupp. Samas olen sedasama kooslust hakanud ka pisut tuunima ning avastaud mitu vahvat ja väga maitsvat asendust vastakaid emotsioone tekitavale piimale. Kui ma nüüd aus olen, siis tegelikult ei ole ma ka suur piimasõber ja eelistan pigem piima teisendusi jogurti, keefiri, juustu, kohupiima või muul moel.


Üheks võimaluseks piim siin supis asendada on kookospiima kasutamine. Kes vähegi armastab kookospiima ja pisut aasiapärast maitsenüanssi, see võib proovida, kuivõrd mõnusad on suvemagusad köögiviljad kookospiima sees.
Teine ja ka siintoodud lahendus on asendada piim hoopis puljongiga ning lõpuks lihtsalt kuuma puljongi sisse sulatatud juust lasta ära sulada. Selline supp on tõeliselt mõnus oma juustuse ja kreemise leemega. Ja ei mingit ohtu, et piimanahk võiks tekkida. Seega kõik need, kelle jaoks oli piimasupp õudne just pinnale tekkiva piimanaha tõttu, võivad kergendatult hingata ning äkki sellele supile ka teise võimaluse anda. Kui öelda juustuleemes valminud köögiljad, siis kõlab see ju väga ahvatlevalt. Igal juhul tasub seda kindlasti proovida.


Minu supis said porgand koos porruga kergelt õli ja või segus läbi kuumutatud. See väike lisaliigutus annab supile mõnusalt võise ja täidlase maitse. Lisaks sellele on porgandis sisalduvad karotenoidid rasvlahustavad ning rasvaines läbi kuumutades tagad, et su keha kõik kasulikud ained ikka kätte saaks. Köögiviljadest on supi sees porgand, porru, kartul ja noored magusad herned. Supileeme eest vastutas aga Maggi Bio puljong, kus siia supi sisse sobivasse valikusse jäävad nii köögivilja-, ürtide- kui ka kanamaitseline puljong. Igaüks võib oma valiku teha vastavalt kellegi eelistustele. Lõppviimistluse annab aga sulatatud juust, mida võid kasutada kas naturaalsed või ka erinevate maitsetega mängida.


Suvine köögiviljasupp sulatatud juustuga
Kogus 4-le

3 noort porgandit, koorituna ja tükeldatuna
väike jupp porrut, tükeldatuna
4 noort kartulit, vajadusel koorituna ja tükeldatuna
200 g noori herneid
veidi õli
30 g võid
750 ml Maggi Bio puljongit (nt SEDA Maggi Bio köögiviljapuljongit)
200 g sulatutud juustu
Soola ja pipart
Värsket tilli
Näpuotsaga suhkrut

Pese hoolikalt kartulid ja porgandid. Vajadusel koori. Tükelda. Pudista herned kaunade seest välja. Sulata keskmisel kuumusel poti põhjas või ning õli ning hauta porru ja porgand või-õli segu sees läbi. Lisa vesi ja puljongikuubikud, lase keema tõusta ning lisa ka kartul ja herned. Keeda vaiksel tulel paar minutit, lisa siis sulatatud juust. Keeda korra läbi kuni kartul on pehme. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga. Serveerimisel lisa värsket hakitud tilli.

Postitus valmis koostöös Maggiga.

21. august 2019

Gluteenivabal toortatrapõhjal küpsetamata valge šokolaadi-kodujuustukook mustikatega

Metsamarjade aeg on käes ja nüüd saavad kõik koogid ja magusroad kaunistatud mustade, siniste või ka punaste täppidega. Meie metsamarjad on lihtsalt nii super toiduaineid, et nüüd tasuks neid süüa niipalju kui võimalik ning talveks ka sügavkülma pista või erineval moel hoidistada.
Üks meie metsade superstaare on kindlasti mustikas. See armas sinkjasmust mari on minu lemmikuks lapsest saati olnud. Kui saabub mustikahooaeg, siis on ikka küüned lillaka raamistusega ja naeratus tihti sama varjundit kandev. Mustika imetabasest väest võiks aga suurteoseid kirjutada. Seega tasub seda marja kombineerida erinevatesse toitudesse. Näiteks toortatrajahust küpsistest valmistatud põhjale kodujuustu-valge šokolaadi kooslusesse. Kakaoga tatraküpsised, soolakas kodujuust, magus valge šokolaad ja metsamari mustikas suudavad selles koogis imehästi toimiva maitsekoosluse moodustada. Lisaks sellele on kook ka gluteenivaba tänu tatraküpsistele.



Siin koogis on põhjaks minu ühed viimase aja lemmikud küpsised. Nimelt NEED Täkumetsa kakaoküpsised, mis valmistatud toortatrajahust. Imehead, pitsilise õhulise stuktuuriga krõbedad küpsised, mida mõnus ka niisama krõbistada, kuid millest saab ka koogipõhja valmistada. Avastasin need küpsised poolkogemata Selverist ja nüüd on need ja kaneeliga samalaadsed Täkumetsa tatraküpsised meil niiöelda püsimenüüs ehk siis uue paki toome koju juba enne, kui eelmine otsa saab. Supermaitsev krõbistamine ja koostist vaadates ei ole kohe mitte millegi üle võimalik nuriseda. Sobivad hästi ka neile, kes ei saa või ei taha gluteeniga küpsetisi süüa.

Siin on näha, millises pakendis küpsiseid poest otsida tuleks
Tulles aga koogi juurde tagasi, siis kombineerisin siin tatraküpsistele katteks kodujuustu, vahustatud koort, valget mustikatega šokolaadi ning loomulikult poetasin sisse ka mõned head peotäied metsamustikaid. Valge šokolaadina kasutasin mustikatega šokolaadi, mis siis koos värskete mustikatega annavad kokku kahe erineva mustika tekstuuriga lisandi. Kuna kook valmis üsna kuumal päeval, siis lisasin täidisesse ka pisut želatiini, et kook soojas liiga pehmeks ei muutuks. Seega kui tahad, et kook seisaks hästi vormis, võid lisada selle koguse peale 2-3 lehte želatiini. Sega see lahustunult lihtsalt vahukoore sisse.


Küpsetamata kodujuustu-valge šokolaadi kook mustikatega toortatrajahust küpsistel põhjal
Kogus: 8-10-le (paras valmistada 22-24 cm vormi)

Koogipõhi:
150 g Täkumetsa tatrajahust küpsiseid
70 g võid, sulatatuna
Kodujuustu-valge šokolaadi täidis:
600 g kodujuustu
2 dl 35%-list koort
300 g valge šokolaadi mustikatega
1 tl vanillisuhkrut
paar peotäit mustikaid
kaunistamiseks värskeid marju

Koogipõhja valmistamiseks purusta küpsised köögikombainis või blenderis. Lisa sulatatud või ja suru siis küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva 22-24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Vajuta koogipõhi näppude abil tugevalt kinni.
Täidise jaoks vahusta koor. Kodujuustu võid eelnevalt purustada peenemaks. Selleks tõsta kodujuust blenderisse ja töötle ühtlasemaks. Sulata vesivannil tükeldatud valge šokolaad. Sega kokku vahustatud koor, purustatud kodujuust ja vanillisuhkur. Nirista pidevalt segades sisse valge šokolaad ja lisa siis ka mustikad. Kalla täidis koogivormi tatraküpsistest põhjale ja aseta jahedasse mõneks tunniks kuni üle ööl. Enne serveerimist kaunista värskete marjadega.
Hoia jahedas, et kook pehmeks ei muutuks.


Postitus valmis koostöös RemedyWay´ga. 

20. august 2019

Kodutehtud Nutella ehk šokolaadiga sarapuupähklikreem

Tean väheseid, kes suudaksid vastu panna kreemisele ja šokolaadisele sarapuupähklikreemile, mille koondnimetuseks on muutunud Nutella. Selle hõrgu kreemi autoriks võib pidada sarapuupähklite poolt rikkas Itaalia Alba maakonnas tegutsenud Pietro Ferrerot, kes aastal 1951, segades seni plokkidena müüdud sarapuupähklivõide kreemjaks ja määritavaks versiooniks. Tema poeg tabas ära selle maitsekoosluse universaalse iseloomu, mõtles sellele välja nime Nutella ja hakkas seda alates aastast 1964 ka väljaspool Itaaliat müüma. Edukalt. Väga edukalt, nagu nüüdseks nentida võime. Kui nimetada Nutellat, siis vaevalt peab kellelegi seletama, millest jutt on.
Paraku on masstootmine oma töö teinud ja õigest, sarapuupähklil ja kakaol põhinevast kreemist on nüüdseks suhteliselt vähe järele jäänud. Kui uurida koostist lähemalt, siis esikohal on suhkur, teiseks on välja toodud palmiõli ja sarapuupähkli sisaldus on vaid 13%.
Kui aga tahta pisut pähklisemat Nutellat proovida, võib seda lihtsa vaevaga ise valmistada. Koostisosad on igati käepärased ja kättesaadavad ning valmistamine ei tohiks ka kellelegi üle jõu käia.


Selle kreemi üheks võtmekomponendiks on, nagu juba mainitud, sarapuupähklid, mis peaksid olema röstitud. Tegelikult on poes täitsa olemas ka röstitud sarapuupähkleid, aga neid annab edukalt ka ise röstida. Kõige suurem oht on need lihtsalt ära kõrvetada, seetõttu säti ennast pähklite röstimise ajaks valvele. See võtab aega 170 kraadises ahjus vaid 5-10 minutit. Kohe kui pähklid hakkavad kergelt pruunistama, tõsta need ahjust välja. Peale röstimist proovi eemaldada pähklitelt koor. Selleks tuleks veel ahjukuumad pähklid köögiräti vahele sättida ja neid siis lihtsalt mudida nii, et võimalikult palju koori eralduks. Ära lase end häirida sellest, kui kõiki koori kätte ei saa. Nagu näed pildilt, olid ka minul pähklitel koored vaid osaliselt eemaldatud.

Siin on koostisosad, mis kodutehtud Nutella jaoks vaja lähevad - röstitud sarapuupähklid, kakaopulber, šokolaad, õli ja sool
Retseptis kasutav šokolaad võib olla ainult piimašokolaad, aga mina kasutasin piimašokolaadi ja sekka ka suurema kakaosisaldusega šokolaadi, mis annab kreemile täiendavat sügavust. Siin võib igaüks endale maitse sobivaks sättida. Ainult piimašokolaadi kasutades võta seda siis 150 g ehk liida kokku retseptis toodud nii piima- kui tumeda šokolaadi kogus. Retseptis toodud kakaopulber on magustamata kakaopulber ehk siis mitte see lahustav magus joogi tegemise jaoks mõeldud kakao.
Õli läheb vaja kreemisuse lisamiseks ja õli lisamine aitab veidi ka pähklite peeneks jahvatamise ajal massi kiiremini kreemiks muuta. Kuiv purustatud pähkel kipub algselt blenderi seinte külge jääma.
Suhkru või muu magustaja puhul lähtu enda eelistustest. Mina oma pähklikreemile ei lisanud üldse lisamagusat, aga kes armastab magusamat kreemi, võib lisada kas agaavi- või vahtrasiirupit, steviat või ka rafineerimata suhkrut. Näpuotsatäis soola kulub ka maitsetasakaalu paika sättimiseks ära.
Kreemi valmistamisel on üheks võtmesõnaks ka korralik blender, mis kõik need koostisosad aitab ühtlaseks ja tükkideta kreemiks vormistada. Mina kasutasin Boschi VitaBoost blenderit, mille 1600-vatine ja 30 000 pööret minutis tegev mootor aitab pähklid üsna kiirelt kreemiks muuta. Loomulikult tuleb algul paar korda pähklisegu seinte küljest jälle keskele kokku kraapida, aga õli lisamisel ja "pulse" režiimi kasutades töötleb blender üsna lihtsa vaevaga pähklid kreemiseks võideks.
Pähklikreemi õnnestumisele aitas kaasa ka 1600-vatine Boschi Vitaboost blender

Kodutehtud Nutella ehk sarapuupähli-šokolaadikreem
Kogus: ca 2 dl

400 g sarapuupähkleid, röstituna
100 g piimašokolaadi, tükeldatuna
50 g suure kakaosisaldusega  (üle 70%) šokolaadi, tükeldatuna
2-3 sl neutraalse maitsega õli
2 sl magustamata kakaopulbrit
2-3 sl agaavi- või vahtrasiirupit (soovi korral)
näpuotsaga soola
veidi vanillisuhkrut
Kui kasutad röstimata pähkleid, siis kuumuta ahi 170 kraadini. Laota pähklid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti neid kuni need hakkavad kergelt pruunistuma. Selleks kulub maksimaalselt 10 minutit. Väldi liigset pruunistumist. Jahuta veidi ja töötle siis köögiräti vahel pähkleid nii, et eralduks võimalikult palju koori. Jahuta.
Tõsta pähklid blenderisse ja töötle need "pulse" režiimi kasutades kreemjaks. Vajadusel lisa blenderisse ka õli, et mass kreemisem ja vähem kuivem oleks. Kui pähklikreem on valmis, blenderda sinna hulka ka kakaopulber ja sool ning kui kasutad suhkrut või muud magustajat, lisa ka see koos vanillisuhkruga. Sulata vesivannil tükeldatud šokolaad(id) ja kalla siis segu pähklikreemi hulka. Töötle blenderis segu ühtlaseks, kalla purki ja tõsta jahedasse. Alguses on kreem vedel, aga jahedas šokolaad taheneb ja ka kreem muutub paksemaks.
Naudi röstitud saial, pannkookidel või muul meelepärasel moel. Säilita jahedas.

Retsept valmis koostöös Boschiga

11. august 2019

Naturaalselt kääritatud toortatraleib

Toortatar on juba mõnda aega meie poodides võidukäiku teinud ja, tänu taevale, järjest rohkem hakanud asendama seda tumedat röstitud tatrakruupi, mis nõukaaja pärandina meil vahepeal tatramonopoli enda kätte haaras. Kodumaine mahetoodetud toortatar on hoopis teine tera nii otseses kui kaudses mõttes. Kusjuures tean päris mitut inimest, kes oma tatrapõlguse on minetanud peale toortatraga tutvumist.
Kas aga teadsid, et tatratangu peetakse lausa tangude kuningannaks ning tatar oma toiteomadustelt võib asendada lihatooteid. Tatar on B-grupi vitamiinide, asendamatute aminohapete ja
mikroelementide sisalduse poolest esimesel kohal võrreldes teiste kõrrelistega. Seega tasuks tatart oma toidulaual aukohal hoida ja tatratoite oma menüüsse julgelt võtta.


Ma ise kibelesin juba mõnda aega proovima kääritatud tatraleiba, mis kerkib ilma kergitusainet lisamata loomulike käärimisprotsesside tulemusena. Sellise leiva valmistamine ei ole keeruline, küll nõuab see parajalt aega ja pisut planeerimist, kuna loomulik käärimisprotsess lihtsalt vajab piisavalt aega. Tasuks on samas hästi mõnusa maitsega leib, mida süües saad mitu päeva järjest tatratoite oma laual hoida. Esialgu on leib maitsev niisama süües, hiljem võib viilud rösterist läbi lasta, et krõbe koorik leivale tekitada.


NB! Toortatraleiva valmistamisel kasuta kas plastist või klaasist kaussi ja segamiseks kas puulusikat või silikoonspaatlit. Naturaalne kääritus ei armast metalli ja seega proovi vältida metallnõusid. 

Pärmivaba toortatraleib
Kogus: 1 päts

400 g toortatart
2-2,5 dl vett + leotamiseks
1-2 sl mett või agaavisiirupit
1 tl soola
päevalille- ja linaseemneid
võid vormi määrimiseks

Esmalt pane tatratang veega kaetult 6-8 tunniks seisma. Loputa siis sõelal hästi hoolega läbi ja nõruta kuivemaks. Tõsta blenderisse, lisa ka vesi ja töötle ühtlaseks massiks. Tulemiseks peaks olema paksema hapukoore paksusega tainas. 
Kalla tainas kaussi, kata rätikuga ja jäta umbkaudu 12 tunniks sooja kohta hapnema. Selleks sobib hästi põrandaküte või ka kergelt soojendatud ahi (mitte üle 40 kraadi). Kerkinud tainast annavad märku taina sisse tekkinud õhumullid. 
Sega nüüd juurde mesi või agaavisiirup, sool ja seemned. Sega läbi ja kalla kas siis küpsetuspaberiga vooderdatud või võiga määritud leivavormi. Jäta veel 1-2 tunniks kerkima. Tõsta siis eelkuumutatud ahju 170-180 kraadi juures ca 45 minutiks. 
Valmis leib kalla vormist välja, et kondensvesi seda niiskeks ja nätskeks ei muudaks.

Leivavalmistamise puhul olen ise kasutanud seda skeemi, et esimene leotus (mis peaks olema 6-8 tundi) jääb ööseks ehk siis enne kui magama lähen, kallan tatrale vee peale ja hommikul loputan läbi, püreestan ning pikk kääritus jääb siis päeva peale. Kui näiteks kell 8 hommikul käärima panna, siis õhtul kell 8 on tainas ilusti mullipitsiline. Tunnike-paar veel vormis kerkimist ja siis ahju ja saabki õhtuks toa leivalõhna täis. Teine variant on alustada leivategu näiteks kell 12 päeval. Siis saab kruubi paisutamiseks vajalik aeg täis ca kell 8 õhtul ja pikk kääritusaeg jääb siis öö peale. Hommikul ärgates saab siis veel vormis leiba veidi kergitada ja siis leiva ahju küpsema pista.


Naudi seda mõnusat ja väga tervislikku leiba kas või ja juustuga või muu meelepärase kattega. Parim on leib värskelt ja soojalt, aga hiljem väga mõnus ka kergelt krõbedaks röstituna.

Postitus sündis koostöös RemedyWay´ga.

2. august 2019

Krõbedal põhjal kohupiima-mustikakoogid

Metsad on mustikatäpilise mustri saanud ja see tähendab ainult üht - mustikakookide ja -jookide hooaeg on alanud. Mustikakissell on meil juba mitu korda menüüs olnud, tumeda maitseküllase kisselli keskele sätitud koheva kohupiimakreemiga. No küll on võrratu see kooslus! Parajalt nostalgiline ka.
Just sellest samast aegumatuste maitsekooslusest kantuna jäi mulle üle-eelmise suve kaasaegse Eesti toidu otsimise projektist meelde üks mustika-kohupiimakook või siis galette pisut peenema nimega kujust tulenevalt nimetades, kus seesama aegumatu ja täiuslikult toimiv maitsekooslus kokku saab. Olin nimelt haaratud selle projektiga nii parima toidu valimisse kui ka pildistamisse ning projekti tulemuseks oli selline vahva "Tänapäevane Eesti köök" raamat, kust ka see retsept pärit on. Seda kooki proovides viis mõte ja maitsetaju koheselt ka mind lapsepõlve radadele, kus metsmustikatest tumedaks värvunud suu oli suve teisel poolel normiks.

Retsepti autori Janne Lassi sõnul sai tema inspiratsiooni selle koogi loomisel lapsepõlve lemmikmagustoidust ehk mustikakisselliga kohupiimavormist
 Sellises mustikapirukas tasuks kasutada kindlasti korralikke metsamustikaid. Kultuurmustikad on toredad ja mõnusad niisama maiustamiseks, maitsevõimsust on aga metsast korjatud mustikatel kordades rohkem. Kui aga mustikaaeg läbi saab, sobib siin kasutada ka sügavkülmutatud mustikaid. Maitse jääb ka nendega täiesti suvepiruka vääriline.


Siia mustikakoogi juurde sobib pakkuda taimeteed. Õhtuseks mõnusaks koogihetkeks sobib hästi Liptoni Relax tee, mis aitab hästi kooki nautides päevapinged maha võtta. Liptoni Relax teesegus on kokku saanud lavendel, pärnaõis ja kummel. Tulemuseks on taimedest maitset ja aroomi saanud maitsev tee, millele võid sisse poetada veel mõned mustikamarjad. Nii on tee eriti küllusliku maitsega ja sobib hästi mustikahooajal nautimiseks mustikakoogi kõrvale.


Krõbedal speltajahust põhjal mustikapirukad kohupiimaga
Kogus: 6 väikest (ca 10 vm läbimõõduga) pirukat

Tainas:
200 g speltajahu (ca 3-3,5 dl)
2 sl suhkrut
100 g võid
1 muna
veidi külma vett (vajadusel)
näpuotsaga soola
Kohupiimatäidis:
250 g teralist vanakooli kohupiima
2 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 kuhjaga sl kaeramannat
1 muna
Mustikatäidis:
200 g mustikaid
2 tl tärklist
3 sl rafineerimata pruuni suhkrut
kaunistamiseks tuhksuhkrut ja mündilehti

Valmista esmalt koogipõhja tainas. Selleks sega kuivained tükeldatud külma võiga ja näpi kõik ühtlaseks puruks. Võid seda teha ka köögikombaini abil. Lisa muna ja töötle ühtlaseks. Vajadusel lisa veidi vett, et moodustuks ühtlane tainas. Keera toidukile sisse ja tõsta jahedasse umbes pooleks tunniks.
Kohupiimatäidise jaoks sega kohupiim suhkru, vanillisuhkru ja kaeramannaga. Sega juurde lahtiklopitud muna. Tõsta kõrvale.
Mustikatäidise jaoks sega mustikad tärklise ja suhkruga.
Tõsta tainas külmast, lõika kuueks võrdseks tükiks. Vormi igast tainatükist pallike ja rulli see jahusel pinnal lapikuks ca 15 cm läbimõõduga kettaks. Tõsta tainaketas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Aseta keskele ca 2 sl kohupiimatäidist ja puista sinna peale mustikaid. Näpi ääred keskele kokku nii, et täidis jääks ilusti koogi keskele püsima. Küpseta 200 kraadini kuumutatud ahjus ca 20-25 minutit, kuni tainaservad on kuldpruunid. Jahuta veidi ja viimistle siis tuhksuhkru ja mündilehtedega.
Parim soojalt ja samal päeval, kui kook on eriti mahlane.


Juurde sobib pakkuda kuumal päeval külma piima või jahedaks kiskuval õhtul sooja rahustavat teed. Nii need tavalised hetked eriliseks muutuvadki.