28. märts 2019

Praetud meritint rukkikama paneeringus

Värske meritint (NB! mitte segi ajada Peipsi tindiga) on minu jaoks kultuskala. Olles üles kasvanud Pärnus, oli kindel see, et ühel kevadisel hetkel tuli meretint Pärnu lahte ning meie kodu kööki sigines värske kurgi sarnane lõhn. Meretindi teine nimetus on ka kurgikala ning see kirjeldab üsna täpselt seda ainuomast lõhna. Mulle väga maitses värskelt praetud tindikala. Magus ja mahe, erinev kõikidest teistest kaladest. Eriti ihaldusväärseks tegi meritindi see, et kala on selgelt hooajaline ja tuleb Pärnu lahte vaid kudemise ajal. Ehk siis tindikalaga sai maiustada ainult kevadel ja ülejäänud aasta tuli läbi ajada vaid magusate mälestustega praetud tindikalast.


Õnneks on ajad niikaugel, et vajadusel ja soovi korral leiab tindikala ka Tallinna turgudel ja lapsepõlve lemmikkala on leidnud viimastel aastatel taas koha ka meie toidulauale. Ühist kirge tindikala vastu jagame koos abikaasaga, kelle lapsepõlv Pärnus on samuti kustumatu igatsuse selle kala järele põhjustanud. Viimati Pärnus käies ja turult tinti ostes sai veidi müüjaga ka vesteldud ja tema sõnud tuuakse tinti ka Lätist meile sisse. Pärnu laht läheb ju sujuvalt Läti poolele üle. Läti tindi pidi ära tundma selle järgi, et sinna segatakse (tõenäoliselt parema säilivuse saavutamiseks) midagi lisaks ja kala on toorena kergelt ligane. Olen seda ka ise täheldanud ja, tõepoolest, Pärnu Kalamajakast ostetud ja hommikul sealtsamast lahest välja tõmmatud kala oli hoopis teistmoodi olemisega. Maitses ei ole ma seni õnneks vahet täheldanud ja seega tasub kevadhooajal igal juhul tinti koju kaasa haarata. Sest värske meritint on lihtsalt NII HEA!


Mis aga tindikala valmistamisse puutub, siis vähem on rohkem. Meie kodus valmib see kas niisama pannil praetuna, munas ja rukkijahus paneerituna, grillituna või siis viimasel korral rukkikama paneeringus valmistatuna. Maitsev jääb see igal juhul.
Seekord paneerisin meritinti aga rukkikamas, mis tänu rukkijahust veidi jämedamale jahvatusele jätab kalale eriti mõnusa krõbeda paneeringu ning kalaga hästi sobiva maitse. Kui õnnestub kusagilt kätte saada karulauku, võib sinna juurde teha veel värske karulaugupesto. Meritint koos särtsaka karulaugupestoga - puhas õndsus!

Praetud meritint rukkikama paneeringus 
Kogus: 2-le korralikule tindisõbrale. Vahel jagub mõnele veel 

500 g tinti, puhastatuna
1-1,5 tl soola
1 muna, lahtiklopituna (soovi korral)
1 dl rukkikama
õli praadimiseks
Puhasta esmalt kala. Selleks lõika väikese noaga lõpuste tagant pea ja eemalda see siis koos sisikonnaga. Kui kalal on mari, siis jäta kõht lahti lõikamata ja õngitse noaotsaga marja alt ujupõis ka välja. Niisaga kaladel võid kõhu julgelt lahti lõigata ja siis kogu sisikonna eemaldada. Pese külma voolava vee all ja kuivata majapidamispaberiga kuivemaks. Puista peale veidi soola.
Sega rukkikama paari näputäie soolaga. Kui soovid muna- ja rukkikamaga paneeritud kala, siis tõsta kalad esmalt lahtiklopitud muna sisse ja veereta siis rukkikamas. Mina soovitan teha pigem puhtalt kamapaneeringus, siis jääb tindi õrn maitse puhtam. Kuumuta pannil õli ja tõsta kalad pannile. Prae mõlemalt poolt kuldseks. Ära panni liialt üle koorma, pigem prae kalad osade kaupa. Tõsta pannilt taldrikule ja soovitavalt söö kohe. Lisandiks sobib nii keedetud kartul, kodujuust, (karulaugu)pesto, must leib või ka värske salat.
Naudi! Sest on keva ja tindihooaeg.

27. märts 2019

Salat roheliste põldubade, juustulaastude, suitsukala ja vutimunadega

Kevadiselt värviline ja kerge salat ühendab endas rohelised põldoad, soolakad juustulaastud ja suitsukala ning mõnusad tillukesed vutimunad. Mõnus lihtne salat, mis vajadusel sobib isegi pidulauale sättimiseks. Tegemist on mõnusa maitseküllase ja parajalt toitva salatiga, mis peaks igati toetama täisväärtuslikku ja mitmekülgse toitumise loogikat. Viimistlemiseks höövelda peale Džiugas juustust laastusid. Need annavad salatile veel eriti lukslusliku viimistluse.




Salat roheliste põldubade, juustulaastude, suitsukala ja vutimunadega
Valmistamisaeg: 20 minutit
Kogus: 4-le

Salatirohelist
200 g rohelisi põldube (sügavkülmutatuna, näiteks SELLISEID ja neid leiab Rimidest)
50 g Džiugas 18 kuud laagerdunud juustu
200 g suitsukala (nt kuumsuitsuskumbria), puhastatuna
200 g kirsstomateid, poolitatuna
10 vutimuna, keedetuna
Röstitud seemneid
Sinepikaste:
1 sl täistera sinepit
1 tl mett
1-2 sl valge veini äädikat
3-4 sl oliiviõli
Soola ja pipart
Keeda esmalt vutimunad ja aedoad. Vutimunade keetmiseks kuumuta kastrulis vesi keemiseni ja tõsta siis vutimunad keeva vee sisse. Keeda 2  minutit 40 sekundit. "Ehmata" mune külma vee all. Jahuta ja koori. Põldubade keetmiseks kuumuta vesi keemiseni ja keeda ube ca 4-5 minutit. Jahuta jääkülma vee all ja koori siis ubadelt kest. Puhasta suitsukala luudest rebi väiksemateks tükkideks. Tõmba koorimisnoaga juustust laastud. Sega kokku salatikastme komponendid. Sega umbes poole salatikastme kogusega roheline salatipõhi. Tõsta salatipõhi taldrikutele või vaagnale. Laota sinna peale suitsukala, aedoad, poolitatud vutimunad, kirsstomatid ja juustulaastud. Puista peale röstitud seemneid. Nirista peale ülejäänud salatikaste. Vajadusel viimistle veel värskelt jahvatatud musta pipraga. Serveeri kohe.



Retsept sündis koostöös Džiugas juustudega. 

22. märts 2019

Granolapõhjal kreemine toorjuustukook vaarikakastmega

Nädalavahetus läheneb ja koogiteema on taas päevakorral. Tahaks ju midagi head, eriti kui sõbrad on külla tulemas või oled ise sõpradele külla minemas ja soovid midagi maitsvat näppu võtta. Toorjuustukook on alati kindla peale minek, eriti kui selle toorjuustukoogi põhjaks on tervislik röstitud müslist ehk granolast valmistatud koogipõhi. 

Krõbe granola sobib väga hästi ka tervislikuks koogipõhjaks. Selleks tuleks granolat eelnevalt veidi peenemaks jahvatada ja siis võiga segada. Nii saad tulemuseks mõnusa tervisliku kaerast koogipõhja, mille katteks võid valmistada klassikalise mahlase toorjuustukoogi. Koogile võid juurde pakkuda hapukasmagust vaarikastet, mis selle koogi puhul on kui kirsiks tordil.




Granolapõhjal kreemine toorjuustukook vaarikakastmega
Kogus: 8-10-le (20-cm läbimõõduga kook)
Koogipõhi:
50 g võid, sulatatuna
Toorjuustukiht:
400 g toorjuustu, toasoojana
3-4 sl suhkrut
2 muna
1 tl vanillisuhkrut
Hapukoorekate:
150 g hapukoort
2-3 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
Vaarikakaste:
300 g vaarikaid (sobivad ka külmutatud vaarikad)
3-4 sl suhkrut
Purusta granola köögikombainis peenemaks ja sega siis sulatatud võiga. Suru saadud puru küpsetuspaberiga vooderdatud ca 20-22 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Tõsta jahedasse.
Täidise jaoks sega toasoe toorjuust esmalt ühtlaseks ja lisa siis suhkur, vanillisuhkur ja muna. Kalla saadud segu eelnevalt koogivormi surutud müslipõhjale ja tõsta eelkuumutatud ahju 160 kraadi juurde ca 50 minutiks. Tõsta ahjust ja jahuta veidi.
Sega hapukoor suhkru ja vanillisuhkruga ning kalla siis toorjuustukihile peale. Tõsta ahju kuumus 220 kraadini ning tõsta siis kook ca 5 minutiks ahju, kuni pealispind veidi hüübib. Tõsta ahjust ja jahuta täielikult.

Vaarikakastme jaoks purusta vaarikad koos suhkruga ja suru siis läbi sõela. Serveeri koos toorjuustukoogiga.



Retsept valmis koostöös Paulunsi müslide ja granolatega. 

20. märts 2019

Marokopärane võiubadest dipikaste või määre

Hummus on mõne viimase aastaga saanud meie jaoks nii igapäevaseks toiduks, et selleta ei olegi justkui enam võimalik meie reaalsust ette kujutada. Aastaks 2019 on sellest saanud pea igaühele tuttav ja tuntud kooslus, mida suristatakse täpselt oma maitse järgi valmis nii kodus kui haaratakse valmiskujul kaasa järjest laiemaks muutuvast hummuseriiulist. Ka siit blogist leiab päris mitu erinevat hummuselist kõrvitsaga variandist purpurpunase peedihummuseni välja.  Kui oled juhtimisi ka sellest klubist, kes hummust hindab, siis vahelduseks võib teha hummuselaadset määret, mis sobib nii dippimiseks kui ka võileivale sättimiseks hoopis pontšakatest võiubadest. Maitsestamiseks on siin inspiratsiooni pakkunud Maroko köögist pärit maitseained.


Hummust meenutava maitsekombinatsiooniga võiubadest määre sobib kõigile neile, kes taimseid määrdeid või dipikastmeid oskavad hinnata. Võioad on oma olemuselt suured, mahedamaitselised ja purustades ühtlast tekstuuri andvad oad. Ubadele võib seltsiks sättida krõbedat lavaši, mille valmistamine on lihtsamast lihtsam. Õhuke, soovitavalt täistera lavašš tuleb lihtsalt parajateks ribadeks rebida, vähese õli, soola ja meelepärase maitseainega üle puistata ja siis ahjus mõne minuti jooksul krõbedaks küpsetada. Hästi sobivad siin kasutamiseks näiteks hmeli-suneli maitsesegu või siis araabiapärane dukkah. Esimesena nimetatut Gruusia päritolu hmeli-sunelit leiab näiteks turgudelt või vürtspoodidest. Dukkah on Egiptuse päritolu vürtside ja seemnete segu, mille võib ka ise kokku segada, kui seda valmiskujul ei õnnestu leida. Õpetusi peaks veebiavarustest leidma hulganiselt. Näiteks SIIT.



Marokopärane määre võiubadest
Kogus: 4-le

2 küüslauguküünt
1 tl jahtavatud vürtsköömneid
1 tl jahvatatud paprikapulbrit
Sidrunimahla
Oliiviõli (näiteks seda suurepärast Casa Fontestate õli)
Soola ja pipart
Lavašitšipsid:
Õhukest lavaši
Oliiviõli
Hmeli-suneli või dukkah või muud meelepärast maitseainet
Meresoola
Nõruta võioad sõelal vedelikust ja loputa siis külma voolava vee all. Tõsta purustajasse või blenderisse ja lisa küüslauk, sidrunimahl, vürtsköömned, jahvatatud paprikapulber, oliiviõli ning sool ja pipar. Töötle kõik ühtlaseks. Kui määre jääb liiga paks, lisa kas vett või õli. Maitsesta lõplikult.

Lavašikrõpsude valmistamiseks rebi lavašš suupärasteks tükkideks. Laota võimalikult õhukeselt ahjuplaadile. Piserda oliivõli, soola ja meelepärase maitseaineseguga ja sega käte vahel läbi. Küpseta ahjus 180-200 kraadi juures mõned minutid vahepeal pannitäit segades, kuni lavašš on kuldne ja krõbe. Jahuta ja serveeri koos võioa dipikastmega.


Retsept sündis koostöös Loodusvägiga. 

18. märts 2019

Mango-tapiokipuding

Hing ihkab kevadvärve ja kevadist kergust. Tummised kõhtutäitvad road ei tundu enam liialt ahvatlevad. Ja seda mitte ainult paastuajast tulenevalt, vaid keha tundub olevat end kevadisemale lainele sättinud.
Üks kerge ja igati kevadine magusroog on mango-tapiokipuding. Vedelikus paisuvate tapiokiterade abil saab hästi lihtsa vaevaga valmistada troopilise pudingi, millel lisaks mõnusale maitsele veel kelmikalt teraline struktuur. Tapiokiterad ise on ilma olulise maitseta, seega annab neid maitsestada vastavalt valitud lisanditele. Siin desserdis aitavad kookospiim, mangopüree ja laimimahl maitsekombinatsiooni äratuntavalt troopilisse valemisse sättida. Lisaks veel mangost tulenev päikesekollane värvus, mis muudab magusroa kelmikalt kevadkollaseks.


Tapiokipärleid leiab juba päris hästi ja mitte ainult peenematest vürtspoodidest, vaid ka näiteks Selverist eksootiliste toitude letilt. Tapiokk on lahtiseletatult maniokijuurest valmistatud teraline tärkis, mis aitab magustoite paksendada. Hästi levinud on tapiokk just Kagu-Aasia riikides ja köökides. 


Mango-tapiokipuding
Kogus: 2-le

50 g tapiokipärleid
5 dl vett
50 ml kookospiima
1 dl mangopüreed
3-4 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
Laimimahla
Kookoslaaste serveerimiseks
Soovi korral kääbusapelsine, füüsalit vm kaunistamiseks

Kuumuta kastrulis vesi ja keeda tapiokipärleid umbes 10 minutit. Kurna sõelal ja loputa külma vee all. Sega kookospiim mangopüree, suhkru ja laimimahlaga. Sega sinna sisse tapiokipärlid ja aseta jäta mõneks ajaks paisuma segu aeg-ajalt segades. Tõsta magustoidupokaalidesse, kaunista kookoslaastude ja muu meelepärasega. Hoia serveerimiseni jahedas.


Retsept valmis koostöös DanSukkeriga.

14. märts 2019

Shiitake seened kleepuvas kastmes ja burgerisai shiitake seentega

Shiitake seened on ühed mu lemmikud seened väljaspool seenehooaega, kui puravikud, kuuseriisikad ja kukeseened loomulikult aukohale asetuvad. Shiitake seeni olen hästi palju just Aasia toitudes kasutanud, kuhu neid lisan kuivatatult ja siis eelnevalt leotatult. Hea uudis on aga see, et järjest lihtsam on meil leida ka värskeid shiitake seeni. Neid Jaapanist pärit seeni kasvatakse nüüd ka Eestis ja täpsemat infot nende kasvatamise võib leida SIIT.
Miks aga siis shiitake seened võiksid sagedamini toidulauale sättida. Esmalt muidugi nende maitse. Kellele meeldivad seened, peaksid ka shiitake seeni väga armastama, sest tegemist on üsna jõulise ja samas meeldiva nüansiga seenemaitsega. Lisaks maitsele on aga shiitake seened veel väga tervisesõbralik valik, kuna neil seentel on viirusevastane ja antibiootiline toime ning neid on läbi aastasadade kasutatud erinevate haiguste ravis. Shiitake tugevdab organismi vastupanuvõimet ning aitab kolesteroolitaset kontrolli all hoida.
Seened on aminohappelise koostise ja kergema seeduvuse pärast keha jaoks paremad valguallikad kui liha. Seentes sisalduvad mineraalained aitavad kõikides kehas toimuvates protsessides kaasa.
Shiitake seen (Lentinula edodes) on kõigist ravitoimega seentest kõige enam uuritud. Sellel on antihistamiinne (allergiavastane) toime ning see aitab võidelda kõrge vererõhu, vähi ja kasvajatega. Sellel on teisi seeninfektsioone ja viiruseid tõrjuv toime. Shiitake sisaldab kaheksat eri tüüpi aminohapet, mis on paremas vahekorras kui piimas munades ja sojas ning see on hea vitamiiniallikas, sisaldades A-, B-grupi ja D-vitamiini ja niatsiini. Seda on kasutatud loodusliku antibiootikumina, kõrge kolesterooli vastu, maksahaiguste ravis (nagu hepatiit ja tsirroos), üldise immuunsüsteemi toetajana ning diabeedi ravis.


Lisaks eelpool kirjeldatutele on shiitake seentel ka toitaineline koostis pea ideaalilähedane. Nimelt on need seened väga kvaliteetseks valguallikaks sisaldades kaheksat eri tüüpi aminohapet, mis on meie keha seisukohalt paremas vahekorras kui näiteks piimas, munas või sojas. Valguliselt koostiselt teeb shiitake isegi lihale ära, kuna ta on kergemini seeditav. Seentes sisalduvad mineraalained aitavad kõiki meie kehas toimuvaid protsesse toetada.
Vitamiinidest sisaldavad shiitake seened A- ja B-grupi vitamiine ning D-vitamiini. Seeni on kasutatud nii diabeedi ennetuses ja ravis aga ka lihtsalt immuunsüsteemi toetava abivahendina.


Kui aga shiitake seente toiteväärtusele ja kasulikkusele piisavalt lauldud, tasub ka mõned maitsvad kooslused ette võtta, kus shiitake seened oma parimaid omadusi saavad näidata. Katsetasin värskeid shiitake seeni valmistada kahel erineval moel - kleepuvas magusa nüansiga aasiapärases kastmes ning pisut euroopalikumal moel ehk siis näiteks rebitud lihale sarnasel moel saia vahel serveerituna. Mõnusad ja maitsvad said mõlemad road.



Kleepuv seenepada shiitake seentega. 
Kogus: 4-le
500 g shiitake seeni, tükeldatuna
2 sl maisitärklist
3-4 sl õli vokkimiseks
1 tl seesamiõli
2 küüslauguküünt, hakituna
jupp ingverit, hakituna
punast tšillit, hakituna
2 sl rafineerimata suhkrut
2 sl riisiäädikat
1 tl maisitärklist + 1 sl vett
3-4 sl sojakastet
Serveerimiseks aurutatud basmati riisi, seesamiseemneid ja rohelist sibulat
Tõsta tükeldatud shiitakse seened kaussi, puista peale maisitärklis ja sega läbi, nii et seened oleksid tärklisega kaetud.
Kuumuta vokkpannil õli ja prae seened vokkpannil läbi 4-6 minuti jooksul. Seened peaksid olema väljast krõbedad ja seest läbi küpsenud. Tõsta seened pannilt ja vajadusel puhasta pann. Lisa vajadusel pannile täiendavalt õli. alanda veidi kuumust ja lisa pannile seesamiõli. Tõsta pannile küüslauk, ingver ja tšillipipar ning prae läbi kuni need muutuvad aromaatseks. Lisa pannile suhkur, sega läbi ja lase kergelt karamelliseeruda. Lisa tärklis, sojakaste ja riisiäädikas, sega, kuni kaste pakseneb ja hakkab kergelt mullitama. Tõsta nüüd seened pannile kastme sisse tagasi, kuumuta läbi ja sega nii, et seened oleksid üleni kastmega kaetud.
Tõsta pannilt serveerimistaldrikule. Paku juurde aurutatud basmati riisi ja viimistle kaste seesamiseemnete ja hakitud rohelise sibulaga.


Lisaks kleepuvas kastmes seentele valmistasin ka kergelt suitsuses kastmes pannil praetud shiitake seeni, mida sobib serveerida kas saia või leiva vahel koos rohelise salatiga. Nii saad tulemuseks toeka eine, mis samas täiesti taimne.




Kergelt BBQ maitseline shiitake seente täidis burgerisaia vahele
Kogus: 4-le
500 g shiitakse seeni, tükeldatuna
1 sl oliiviõli
1-1,5 dl BBQ maitselist kastet või ketšupit (nt Hellmanns BBQ ketšup)
veidi puljongit
1 sibul, hakituna
soola ja pipart
4 palaleiba, hamburgerisaia vm
serveerimseks rohelist salatit, majoneesi, tomativiile, idusid, kurki vm meelepärast
Kuumuta pannil oliiviõli. Lisa pannile tükeldatud seened ning prae neid keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades ca 7-10 minutit, kuni seentes olev vesi on aurustunud ja seened läbi küpsenud.
Alanda veidi kuumust, maitsesta seened soola ja pipraga, lisa pannile sibul ning prae seeni veel umbes 5 minutit, kuni seened hakkavad kergelt karamellistuma. Kalla pannile nüüd tomatikaste, lisa veidi kuuma puljongit ja sega kõik läbi. Lase keema tõusta, alanda kuumust ja hauta vaikselt umbes 10-15 minutit, kuni kaste muutub paksuks ja kleepuvaks.
Jahuta veidi ja serveeri koos saia- või palaleivaga salatirohelisel. Puista peale värskeid idusid.


Shiitake seente saadavuse kohta saab kõige täpsemat infot nende kodulehelt SIIT

10. märts 2019

Kohvimaitseline ilma jahuta šokolaadi-musta ploomi kook

Mõned kooslused on sellised, mis kõnetavad sind valjul häälel juba retseptile otsa vaadates. Üks selliseid oli ilma jahuta musta ploomi kook, kus šokolaadiga kokku ei hoita. Pisut suitsumaitseline must ploom koos mõrkja kohvi ja šokolaadiga - see on kooslus, millega suure tõenäosusega alt ei saa ju minna! Ja nii täpselt oligi. Mõnusalt tummine šokolaadikook, mis sobib hästi neile, kelle jaoks tavatordid-koogid pisut liiga magusaks kipuvad jääma. Valmistamise lihtsus on ka kindlasti plussiks ja väheoluline ei ole ka see, et tänu mustadele ploomidele on kook ka igati tervisesõbralik. Lisaks sellele valmib kook ka täiesti ilma igasuguse jahuta, seega sobib hästi neile, kelle jaoks on gluteenivabadus oluline.



Šokolaadikook mustade ploomidega
Kogus: 8-10-le
150 g musti ploome, tükeldatuna
80 ml Vana Tallinna likööri
50 ml hästi kanget espresso kohvi (näiteks seda MOLINARI kohviuba)
Koogitainas:
300 g tumedat šokolaadi, hakituna
150 g võid, tükeldatuna
5 muna, kollane ja valge eraldatud
Näpuotsaga soola
3 sl suhkrut
Vormi määrimiseks võid ja magustamata kakaopulbrit
Kuumuta potis liköör koos kohviga ja tõsta sinna sisse tükeldatud mustad ploomid. Kuumuta veidi, kuna suurema osa vedelikust on aurustunud. Tõsta kõrvale ja jahuta.
Määri ca 22 cm läbimõõduga ahjuvorm võiga ja puista üle kakaopulbriga. Tõsta kastrulisse tükeldatud või ja hakitud šokolaad ja lase hästi vaiksel kuumusel sulada. Sega ühtlaseks ja lisa siis likööri-ploomi segu. Eralda munakollased munavalgetest ja sega munakollased šokolaadisegu sisse. Vahusta munavalged kergeks vahuks. Lisa siis ükshaaval 3 sl suhkrut ja vahusta edasi, kuni saad tulemuseks tugeva ja tiheda munavalgevahu. Ühenda esmalt umbes kolmandik munavalgevahust šokolaadiseguga, sega ettevaatlikult läbi ja lisa siis ülejäänud vaht. Sega ettevaatlikult läbi ja kalla siis segu ettevalmistatud küpsetusvormi.
Tõsta 160 kraadini kuumutatud ahju ca 45 minutiks. Tõsta ahjust välja ja jahuta. Kook säilib mahlasena mõned päevad.


Postitus sündis koostöös KAFO-ga.

1. märts 2019

Kevadroheline vastlasupp ehk rohelise herne püreesupp krõbeda peekoni ja odrakruupidega


Hernesupp ja vastaliug on ikka kokku käinud. Eelseisval nädalal tuleb meil, lumeoludest hoolimata, oma vastlaliud ära teha. Või kui piisavalt lund ei õnnestu leida, siis lihtsalt hernesuppi ja vastlakukleid süüa. Viimaseid pakutakse küll, nagu mulle tundub, sel aastal juba aastavahetusest saadik. 


Klassikaline hernesupp on toekas ja tummine supp, mis valmistatud suitsukondist ja kuivatatud hernestest, mis tuleks juba eelmisel päeval likku panna. Otsapidi kevadesse jõudval ajal sobib aga hernesupp pisut kergemasse ja kevadisemasse võtmesse sättida ja nii võib vastlasupi valmistada ka rohelistest hernestest. Tummisust aitavad supile anda krõbedaks praetud peekon ja kruubid. Tulemuseks on magusmaheda alatooniga tõeliselt hõrk supp, mida ilmestab soolane peekon. Väga maitsev ja mõnus kooslus, mida sobib enne vastlakuklite söömist kasvõi topeltportsu taldrikule tõsta.


Rohelise herne püreesupp krõbeda peekoni ja odrakruupidega
Kogus: 4-le
400 g rohelisi herneid (sügavkülmutatuna)
1 kartul, tükeldatuna
Peotäist rohelist sibulat, hakituna
30 g võid
1 l kanapuljongit (valmista ka kontsentraadist või puljongikuubikust)
150 g toorsuitsupeekonit
1 dl odrakruupi + 3-4 dl kuuma vett või puljongit
Soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
Valmista esmalt kruubid. Selleks pese kruubid kuuma veega ja kurna siis sõelal. Sulata poti põhjas veidi võid lisa kruubid ning kuumuta segades mõni minut. Kalla juurde ca 3-4 dl kuuma vett või puljongit, maitsesta vajadusel soolaga ja sega läbi. Hauta kaane all vaiksel tulel 40–45 minutit ehk kuni kruubid on pehmed. Kui soovid keetmisaega lühendada, siis leota kruupe enne keetmist mõned tunnid kuni üle öö. Nii keevad kruubid juba paarikümne minutiga pehmeks. Kruubid võid ka eelnevalt valmis keeta.
Supi valmistamiseks sulata potipõhjas keskmisel kuumusel või. Tõsta sinna sisse hakitud roheline sibul ja hauta vaiksel kuumusel mõned minutid. Kalla juurde rohelised herned, kartul ja puljong ning lase keema tõusta. Alanda kuumust ja keeda ca 10-15 minutit, kuni kartul on pehme. Püreesta supp saumikseriga. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Siidisema tulemuse saavutamiseks võid supi nüüd läbi sõela veel ajada.
Tõsta peekoniribad pannile ja prae mõlemalt poolt krõbedaks. Tõsta kõrvale ja tükelda vajadusel väiksemaks. Soovi korral võid peekonist pannile sulanud rasvas ka keedetud kruubid läbi kuumutada, nii saavad kruubid ka mõnusa peekonimaitse juurde.
Serveerides tõsta taldrikule kulbitäis hernesuppi ja säti sinna peale krõbedat peekonit ja kruupe. Puista peale veel hakitud rohelist sibulat ja serveeri kohe. Naudi!


Postitus sündis koostöös Barboraga.