22. märts 2019

Granolapõhjal kreemine toorjuustukook vaarikakastmega

Nädalavahetus läheneb ja koogiteema on taas päevakorral. Tahaks ju midagi head, eriti kui sõbrad on külla tulemas või oled ise sõpradele külla minemas ja soovid midagi maitsvat näppu võtta. Toorjuustukook on alati kindla peale minek, eriti kui selle toorjuustukoogi põhjaks on tervislik röstitud müslist ehk granolast valmistatud koogipõhi. 

Krõbe granola sobib väga hästi ka tervislikuks koogipõhjaks. Selleks tuleks granolat eelnevalt veidi peenemaks jahvatada ja siis võiga segada. Nii saad tulemuseks mõnusa tervisliku kaerast koogipõhja, mille katteks võid valmistada klassikalise mahlase toorjuustukoogi. Koogile võid juurde pakkuda hapukasmagust vaarikastet, mis selle koogi puhul on kui kirsiks tordil.




Granolapõhjal kreemine toorjuustukook vaarikakastmega
Kogus: 8-10-le (20-cm läbimõõduga kook)
Koogipõhi:
50 g võid, sulatatuna
Toorjuustukiht:
400 g toorjuustu, toasoojana
3-4 sl suhkrut
2 muna
1 tl vanillisuhkrut
Hapukoorekate:
150 g hapukoort
2-3 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
Vaarikakaste:
300 g vaarikaid (sobivad ka külmutatud vaarikad)
3-4 sl suhkrut
Purusta granola köögikombainis peenemaks ja sega siis sulatatud võiga. Suru saadud puru küpsetuspaberiga vooderdatud ca 20-22 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Tõsta jahedasse.
Täidise jaoks sega toasoe toorjuust esmalt ühtlaseks ja lisa siis suhkur, vanillisuhkur ja muna. Kalla saadud segu eelnevalt koogivormi surutud müslipõhjale ja tõsta eelkuumutatud ahju 160 kraadi juurde ca 50 minutiks. Tõsta ahjust ja jahuta veidi.
Sega hapukoor suhkru ja vanillisuhkruga ning kalla siis toorjuustukihile peale. Tõsta ahju kuumus 220 kraadini ning tõsta siis kook ca 5 minutiks ahju, kuni pealispind veidi hüübib. Tõsta ahjust ja jahuta täielikult.

Vaarikakastme jaoks purusta vaarikad koos suhkruga ja suru siis läbi sõela. Serveeri koos toorjuustukoogiga.



Retsept valmis koostöös Paulunsi müslide ja granolatega. 

20. märts 2019

Marokopärane võiubadest dipikaste või määre

Hummus on mõne viimase aastaga saanud meie jaoks nii igapäevaseks toiduks, et selleta ei olegi justkui enam võimalik meie reaalsust ette kujutada. Aastaks 2019 on sellest saanud pea igaühele tuttav ja tuntud kooslus, mida suristatakse täpselt oma maitse järgi valmis nii kodus kui haaratakse valmiskujul kaasa järjest laiemaks muutuvast hummuseriiulist. Ka siit blogist leiab päris mitu erinevat hummuselist kõrvitsaga variandist purpurpunase peedihummuseni välja.  Kui oled juhtimisi ka sellest klubist, kes hummust hindab, siis vahelduseks võib teha hummuselaadset määret, mis sobib nii dippimiseks kui ka võileivale sättimiseks hoopis pontšakatest võiubadest. Maitsestamiseks on siin inspiratsiooni pakkunud Maroko köögist pärit maitseained.


Hummust meenutava maitsekombinatsiooniga võiubadest määre sobib kõigile neile, kes taimseid määrdeid või dipikastmeid oskavad hinnata. Võioad on oma olemuselt suured, mahedamaitselised ja purustades ühtlast tekstuuri andvad oad. Ubadele võib seltsiks sättida krõbedat lavaši, mille valmistamine on lihtsamast lihtsam. Õhuke, soovitavalt täistera lavašš tuleb lihtsalt parajateks ribadeks rebida, vähese õli, soola ja meelepärase maitseainega üle puistata ja siis ahjus mõne minuti jooksul krõbedaks küpsetada. Hästi sobivad siin kasutamiseks näiteks hmeli-suneli maitsesegu või siis araabiapärane dukkah. Esimesena nimetatut Gruusia päritolu hmeli-sunelit leiab näiteks turgudelt või vürtspoodidest. Dukkah on Egiptuse päritolu vürtside ja seemnete segu, mille võib ka ise kokku segada, kui seda valmiskujul ei õnnestu leida. Õpetusi peaks veebiavarustest leidma hulganiselt. Näiteks SIIT.



Marokopärane määre võiubadest
Kogus: 4-le

2 küüslauguküünt
1 tl jahtavatud vürtsköömneid
1 tl jahvatatud paprikapulbrit
Sidrunimahla
Oliiviõli (näiteks seda suurepärast Casa Fontestate õli)
Soola ja pipart
Lavašitšipsid:
Õhukest lavaši
Oliiviõli
Hmeli-suneli või dukkah või muud meelepärast maitseainet
Meresoola
Nõruta võioad sõelal vedelikust ja loputa siis külma voolava vee all. Tõsta purustajasse või blenderisse ja lisa küüslauk, sidrunimahl, vürtsköömned, jahvatatud paprikapulber, oliiviõli ning sool ja pipar. Töötle kõik ühtlaseks. Kui määre jääb liiga paks, lisa kas vett või õli. Maitsesta lõplikult.

Lavašikrõpsude valmistamiseks rebi lavašš suupärasteks tükkideks. Laota võimalikult õhukeselt ahjuplaadile. Piserda oliivõli, soola ja meelepärase maitseaineseguga ja sega käte vahel läbi. Küpseta ahjus 180-200 kraadi juures mõned minutid vahepeal pannitäit segades, kuni lavašš on kuldne ja krõbe. Jahuta ja serveeri koos võioa dipikastmega.


Retsept sündis koostöös Loodusvägiga. 

18. märts 2019

Mango-tapiokipuding

Hing ihkab kevadvärve ja kevadist kergust. Tummised kõhtutäitvad road ei tundu enam liialt ahvatlevad. Ja seda mitte ainult paastuajast tulenevalt, vaid keha tundub olevat end kevadisemale lainele sättinud.
Üks kerge ja igati kevadine magusroog on mango-tapiokipuding. Vedelikus paisuvate tapiokiterade abil saab hästi lihtsa vaevaga valmistada troopilise pudingi, millel lisaks mõnusale maitsele veel kelmikalt teraline struktuur. Tapiokiterad ise on ilma olulise maitseta, seega annab neid maitsestada vastavalt valitud lisanditele. Siin desserdis aitavad kookospiim, mangopüree ja laimimahl maitsekombinatsiooni äratuntavalt troopilisse valemisse sättida. Lisaks veel mangost tulenev päikesekollane värvus, mis muudab magusroa kelmikalt kevadkollaseks.


Tapiokipärleid leiab juba päris hästi ja mitte ainult peenematest vürtspoodidest, vaid ka näiteks Selverist eksootiliste toitude letilt. Tapiokk on lahtiseletatult maniokijuurest valmistatud teraline tärkis, mis aitab magustoite paksendada. Hästi levinud on tapiokk just Kagu-Aasia riikides ja köökides. 


Mango-tapiokipuding
Kogus: 2-le

50 g tapiokipärleid
5 dl vett
50 ml kookospiima
1 dl mangopüreed
3-4 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
Laimimahla
Kookoslaaste serveerimiseks
Soovi korral kääbusapelsine, füüsalit vm kaunistamiseks

Kuumuta kastrulis vesi ja keeda tapiokipärleid umbes 10 minutit. Kurna sõelal ja loputa külma vee all. Sega kookospiim mangopüree, suhkru ja laimimahlaga. Sega sinna sisse tapiokipärlid ja aseta jäta mõneks ajaks paisuma segu aeg-ajalt segades. Tõsta magustoidupokaalidesse, kaunista kookoslaastude ja muu meelepärasega. Hoia serveerimiseni jahedas.


Retsept valmis koostöös DanSukkeriga.

14. märts 2019

Shiitake seened kleepuvas kastmes ja burgerisai shiitake seentega

Shiitake seened on ühed mu lemmikud seened väljaspool seenehooaega, kui puravikud, kuuseriisikad ja kukeseened loomulikult aukohale asetuvad. Shiitake seeni olen hästi palju just Aasia toitudes kasutanud, kuhu neid lisan kuivatatult ja siis eelnevalt leotatult. Hea uudis on aga see, et järjest lihtsam on meil leida ka värskeid shiitake seeni. Neid Jaapanist pärit seeni kasvatakse nüüd ka Eestis ja täpsemat infot nende kasvatamise võib leida SIIT.
Miks aga siis shiitake seened võiksid sagedamini toidulauale sättida. Esmalt muidugi nende maitse. Kellele meeldivad seened, peaksid ka shiitake seeni väga armastama, sest tegemist on üsna jõulise ja samas meeldiva nüansiga seenemaitsega. Lisaks maitsele on aga shiitake seened veel väga tervisesõbralik valik, kuna neil seentel on viirusevastane ja antibiootiline toime ning neid on läbi aastasadade kasutatud erinevate haiguste ravis. Shiitake tugevdab organismi vastupanuvõimet ning aitab kolesteroolitaset kontrolli all hoida.
Seened on aminohappelise koostise ja kergema seeduvuse pärast keha jaoks paremad valguallikad kui liha. Seentes sisalduvad mineraalained aitavad kõikides kehas toimuvates protsessides kaasa.
Shiitake seen (Lentinula edodes) on kõigist ravitoimega seentest kõige enam uuritud. Sellel on antihistamiinne (allergiavastane) toime ning see aitab võidelda kõrge vererõhu, vähi ja kasvajatega. Sellel on teisi seeninfektsioone ja viiruseid tõrjuv toime. Shiitake sisaldab kaheksat eri tüüpi aminohapet, mis on paremas vahekorras kui piimas munades ja sojas ning see on hea vitamiiniallikas, sisaldades A-, B-grupi ja D-vitamiini ja niatsiini. Seda on kasutatud loodusliku antibiootikumina, kõrge kolesterooli vastu, maksahaiguste ravis (nagu hepatiit ja tsirroos), üldise immuunsüsteemi toetajana ning diabeedi ravis.


Lisaks eelpool kirjeldatutele on shiitake seentel ka toitaineline koostis pea ideaalilähedane. Nimelt on need seened väga kvaliteetseks valguallikaks sisaldades kaheksat eri tüüpi aminohapet, mis on meie keha seisukohalt paremas vahekorras kui näiteks piimas, munas või sojas. Valguliselt koostiselt teeb shiitake isegi lihale ära, kuna ta on kergemini seeditav. Seentes sisalduvad mineraalained aitavad kõiki meie kehas toimuvaid protsesse toetada.
Vitamiinidest sisaldavad shiitake seened A- ja B-grupi vitamiine ning D-vitamiini. Seeni on kasutatud nii diabeedi ennetuses ja ravis aga ka lihtsalt immuunsüsteemi toetava abivahendina.


Kui aga shiitake seente toiteväärtusele ja kasulikkusele piisavalt lauldud, tasub ka mõned maitsvad kooslused ette võtta, kus shiitake seened oma parimaid omadusi saavad näidata. Katsetasin värskeid shiitake seeni valmistada kahel erineval moel - kleepuvas magusa nüansiga aasiapärases kastmes ning pisut euroopalikumal moel ehk siis näiteks rebitud lihale sarnasel moel saia vahel serveerituna. Mõnusad ja maitsvad said mõlemad road.



Kleepuv seenepada shiitake seentega. 
Kogus: 4-le
500 g shiitake seeni, tükeldatuna
2 sl maisitärklist
3-4 sl õli vokkimiseks
1 tl seesamiõli
2 küüslauguküünt, hakituna
jupp ingverit, hakituna
punast tšillit, hakituna
2 sl rafineerimata suhkrut
2 sl riisiäädikat
1 tl maisitärklist + 1 sl vett
3-4 sl sojakastet
Serveerimiseks aurutatud basmati riisi, seesamiseemneid ja rohelist sibulat
Tõsta tükeldatud shiitakse seened kaussi, puista peale maisitärklis ja sega läbi, nii et seened oleksid tärklisega kaetud.
Kuumuta vokkpannil õli ja prae seened vokkpannil läbi 4-6 minuti jooksul. Seened peaksid olema väljast krõbedad ja seest läbi küpsenud. Tõsta seened pannilt ja vajadusel puhasta pann. Lisa vajadusel pannile täiendavalt õli. alanda veidi kuumust ja lisa pannile seesamiõli. Tõsta pannile küüslauk, ingver ja tšillipipar ning prae läbi kuni need muutuvad aromaatseks. Lisa pannile suhkur, sega läbi ja lase kergelt karamelliseeruda. Lisa tärklis, sojakaste ja riisiäädikas, sega, kuni kaste pakseneb ja hakkab kergelt mullitama. Tõsta nüüd seened pannile kastme sisse tagasi, kuumuta läbi ja sega nii, et seened oleksid üleni kastmega kaetud.
Tõsta pannilt serveerimistaldrikule. Paku juurde aurutatud basmati riisi ja viimistle kaste seesamiseemnete ja hakitud rohelise sibulaga.


Lisaks kleepuvas kastmes seentele valmistasin ka kergelt suitsuses kastmes pannil praetud shiitake seeni, mida sobib serveerida kas saia või leiva vahel koos rohelise salatiga. Nii saad tulemuseks toeka eine, mis samas täiesti taimne.




Kergelt BBQ maitseline shiitake seente täidis burgerisaia vahele
Kogus: 4-le
500 g shiitakse seeni, tükeldatuna
1 sl oliiviõli
1-1,5 dl BBQ maitselist kastet või ketšupit (nt Hellmanns BBQ ketšup)
veidi puljongit
1 sibul, hakituna
soola ja pipart
4 palaleiba, hamburgerisaia vm
serveerimseks rohelist salatit, majoneesi, tomativiile, idusid, kurki vm meelepärast
Kuumuta pannil oliiviõli. Lisa pannile tükeldatud seened ning prae neid keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades ca 7-10 minutit, kuni seentes olev vesi on aurustunud ja seened läbi küpsenud.
Alanda veidi kuumust, maitsesta seened soola ja pipraga, lisa pannile sibul ning prae seeni veel umbes 5 minutit, kuni seened hakkavad kergelt karamellistuma. Kalla pannile nüüd tomatikaste, lisa veidi kuuma puljongit ja sega kõik läbi. Lase keema tõusta, alanda kuumust ja hauta vaikselt umbes 10-15 minutit, kuni kaste muutub paksuks ja kleepuvaks.
Jahuta veidi ja serveeri koos saia- või palaleivaga salatirohelisel. Puista peale värskeid idusid.


Shiitake seente saadavuse kohta saab kõige täpsemat infot nende kodulehelt SIIT

10. märts 2019

Kohvimaitseline ilma jahuta šokolaadi-musta ploomi kook

Mõned kooslused on sellised, mis kõnetavad sind valjul häälel juba retseptile otsa vaadates. Üks selliseid oli ilma jahuta musta ploomi kook, kus šokolaadiga kokku ei hoita. Pisut suitsumaitseline must ploom koos mõrkja kohvi ja šokolaadiga - see on kooslus, millega suure tõenäosusega alt ei saa ju minna! Ja nii täpselt oligi. Mõnusalt tummine šokolaadikook, mis sobib hästi neile, kelle jaoks tavatordid-koogid pisut liiga magusaks kipuvad jääma. Valmistamise lihtsus on ka kindlasti plussiks ja väheoluline ei ole ka see, et tänu mustadele ploomidele on kook ka igati tervisesõbralik. Lisaks sellele valmib kook ka täiesti ilma igasuguse jahuta, seega sobib hästi neile, kelle jaoks on gluteenivabadus oluline.



Šokolaadikook mustade ploomidega
Kogus: 8-10-le
150 g musti ploome, tükeldatuna
80 ml Vana Tallinna likööri
50 ml hästi kanget espresso kohvi (näiteks seda MOLINARI kohviuba)
Koogitainas:
300 g tumedat šokolaadi, hakituna
150 g võid, tükeldatuna
5 muna, kollane ja valge eraldatud
Näpuotsaga soola
3 sl suhkrut
Vormi määrimiseks võid ja magustamata kakaopulbrit
Kuumuta potis liköör koos kohviga ja tõsta sinna sisse tükeldatud mustad ploomid. Kuumuta veidi, kuna suurema osa vedelikust on aurustunud. Tõsta kõrvale ja jahuta.
Määri ca 22 cm läbimõõduga ahjuvorm võiga ja puista üle kakaopulbriga. Tõsta kastrulisse tükeldatud või ja hakitud šokolaad ja lase hästi vaiksel kuumusel sulada. Sega ühtlaseks ja lisa siis likööri-ploomi segu. Eralda munakollased munavalgetest ja sega munakollased šokolaadisegu sisse. Vahusta munavalged kergeks vahuks. Lisa siis ükshaaval 3 sl suhkrut ja vahusta edasi, kuni saad tulemuseks tugeva ja tiheda munavalgevahu. Ühenda esmalt umbes kolmandik munavalgevahust šokolaadiseguga, sega ettevaatlikult läbi ja lisa siis ülejäänud vaht. Sega ettevaatlikult läbi ja kalla siis segu ettevalmistatud küpsetusvormi.
Tõsta 160 kraadini kuumutatud ahju ca 45 minutiks. Tõsta ahjust välja ja jahuta. Kook säilib mahlasena mõned päevad.


Postitus sündis koostöös KAFO-ga.

1. märts 2019

Kevadroheline vastlasupp ehk rohelise herne püreesupp krõbeda peekoni ja odrakruupidega


Hernesupp ja vastaliug on ikka kokku käinud. Eelseisval nädalal tuleb meil, lumeoludest hoolimata, oma vastlaliud ära teha. Või kui piisavalt lund ei õnnestu leida, siis lihtsalt hernesuppi ja vastlakukleid süüa. Viimaseid pakutakse küll, nagu mulle tundub, sel aastal juba aastavahetusest saadik. 


Klassikaline hernesupp on toekas ja tummine supp, mis valmistatud suitsukondist ja kuivatatud hernestest, mis tuleks juba eelmisel päeval likku panna. Otsapidi kevadesse jõudval ajal sobib aga hernesupp pisut kergemasse ja kevadisemasse võtmesse sättida ja nii võib vastlasupi valmistada ka rohelistest hernestest. Tummisust aitavad supile anda krõbedaks praetud peekon ja kruubid. Tulemuseks on magusmaheda alatooniga tõeliselt hõrk supp, mida ilmestab soolane peekon. Väga maitsev ja mõnus kooslus, mida sobib enne vastlakuklite söömist kasvõi topeltportsu taldrikule tõsta.


Rohelise herne püreesupp krõbeda peekoni ja odrakruupidega
Kogus: 4-le
400 g rohelisi herneid (sügavkülmutatuna)
1 kartul, tükeldatuna
Peotäist rohelist sibulat, hakituna
30 g võid
1 l kanapuljongit (valmista ka kontsentraadist või puljongikuubikust)
150 g toorsuitsupeekonit
1 dl odrakruupi + 3-4 dl kuuma vett või puljongit
Soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
Valmista esmalt kruubid. Selleks pese kruubid kuuma veega ja kurna siis sõelal. Sulata poti põhjas veidi võid lisa kruubid ning kuumuta segades mõni minut. Kalla juurde ca 3-4 dl kuuma vett või puljongit, maitsesta vajadusel soolaga ja sega läbi. Hauta kaane all vaiksel tulel 40–45 minutit ehk kuni kruubid on pehmed. Kui soovid keetmisaega lühendada, siis leota kruupe enne keetmist mõned tunnid kuni üle öö. Nii keevad kruubid juba paarikümne minutiga pehmeks. Kruubid võid ka eelnevalt valmis keeta.
Supi valmistamiseks sulata potipõhjas keskmisel kuumusel või. Tõsta sinna sisse hakitud roheline sibul ja hauta vaiksel kuumusel mõned minutid. Kalla juurde rohelised herned, kartul ja puljong ning lase keema tõusta. Alanda kuumust ja keeda ca 10-15 minutit, kuni kartul on pehme. Püreesta supp saumikseriga. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Siidisema tulemuse saavutamiseks võid supi nüüd läbi sõela veel ajada.
Tõsta peekoniribad pannile ja prae mõlemalt poolt krõbedaks. Tõsta kõrvale ja tükelda vajadusel väiksemaks. Soovi korral võid peekonist pannile sulanud rasvas ka keedetud kruubid läbi kuumutada, nii saavad kruubid ka mõnusa peekonimaitse juurde.
Serveerides tõsta taldrikule kulbitäis hernesuppi ja säti sinna peale krõbedat peekonit ja kruupe. Puista peale veel hakitud rohelist sibulat ja serveeri kohe. Naudi!


Postitus sündis koostöös Barboraga. 

25. veebruar 2019

Lihtne ja kiire lillkapsa-kookosekarri kartuli ja roheliste hernestega

Lihtsad ja kiired road on need, millel argiõhtutel kulla hind. Kui karrid on sageli kokkuhautamist ja pikka podisemist vajavad road, siis tänu FS Goodsi uuele karri-kookosekastmele valmib taimne lillkapsakarri sümpaatselt kiirelt ja ilma suuremat vaeva nägemata. Valmis karrikastmes on kõik väärt maitsed juba kokku keedetud ja seetõttu on vaja mõnusa vürtsika hautuse tegemiseks vaid mõned lihtsad koostisained.



Lillkapsakarri kookose-karrikastmes kartuli ja roheliste hernestega
Kogus: 4-le
1 väiksem lillkapsapea, õisikuteks eraldatuna
1 sibul, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
väike jupp ingverit, hakituna
2 dl FS Goodsi aedviljapuljongit
2 kartulit, tükeldatuna
200 g rohelisi herneid (sobivad ka sügavkülmutatud herned)
1 pakk FSGoodsi kookose-karri kastet
vajadusel veidi soola, pipart ja suhkrut
serveerimiseks värsket koriandrit ja hakitud tšillipipart
Õli praadimiseks
Kuumuta pannil õli ja hauta keskmisel kuumusel sibulat mõned minutid. Lisa siis pannile küüslauk ja ingver ning hauta veel veidi aega. Kalla pannile tükeldatud kartul koos lillkapsaõisikutega, kalla peale puljong. Lase keema tõusta, alanda siis kuumust ning hauta vaiksel kuumusel ca 15 minutit, kuni kartul on pehme. Kalla pannile kookose-karrikaste ja herned. Lase keema tõusta, keeda 1-2 minutit. Kontrolli maitseid ja vajadusel lisa soola, pipart või veidi suhkrut. Serveerides paku juurde aurutatud riisi ja viimistle karri värske koriandri ning soovi korral hakitud tšillipipraga.


Postitus valmis koostöös FSGoodsiga. 

23. veebruar 2019

Kiluga ja kilust. Kiluvõileib kahel moel ja kilupirukas rukki-kartulipõhjal

Kohe-kohe on käes meie kalli kodumaa suur ja kauaoodatud sünnipäev ja üks eelmisel aastal saja aasta sünnipäevaks valminud pidulaua postitus oli seni veel blogisse üles riputamata. 
Kindlasti kattuvad ka selleaastasel pidupäeval tuhanded lauad hea ja parema Eestimaise kraamiga. Pidulauale sobib sel tähtsal päeval sättida eelkõige meie rahvuslikku aaret musta leiba koos teise aarde vürtsikiluga. Ei ole vist eestlaslikumat kooslust kui must leib, tummiselt soolane kilu ja keedetud muna. Nagu vastlakuklid on kohustuslikud vastlapäeval, nii on kohustuslik ka kiluleib 24. veebruaril. 


Ei ole vist ühelegi kilusõbrale saladuseks, et parim kilu on tervena soolatud ja vahetult enne serveerimist puhastatud. Mingi imevägi on selles päris õiges kilus. Fileena soola ja vürtsi sisse pistetud kiludel läheb mugavuse lisandudes täpselt samapalju õiget maitset kaduma. No ei ole sel kilufileel õiget kilumekki! Ausa ja selle kõige õigema kilu saab ikka nii, et võtad soola ja vürtsidega maitsestunud terve kilu, eemaldad pea, sisikonna ja selgroo ja siis sätid selle mustale leivale. Kes on kilu maitsenüanssidega kursis, see teab, et selline kilu on see kõige õigem. Vaid nii on kilu maitse täpselt see, mis meid ikka ja jälle sunnib kiluleiva järele haarama või siis kaugel olles kiluleivast unistama.
Hea uudis on see, et Peetri Lõheärist on võimalik nüüd leida suurepäraseid käsitööna valmistatud kilusid, mis maitsevad täpselt nii, et ka kõige nõudlikum kilusõber peaks rahule jääma. Valida on klassikaliste vürtsikilude ja ka ürtide või sidruniga kilu vahel. Ühtviisi hääd ja ausad kilud kõik kolm. Kõik kilud on valminud käsitööna Hiiumaal ja hiidlased juba teavad, kuidas hea kala peab mekkima.


Kilupirukas kartuli-muretainapõhjal
Mõnusalt maalähedasi olekuga ja meie igiomaseid tuttavaid koostisaineid sisaldav kilupirukas on hea tahe suutäis, mida sobib serveerida nii suupistena kui ka pearoana toeka viiluna. Kartuli-rukki muretainas sobib soolaka kilutäidisega suurepäraselt ja omal moel on see eestlaste nägemus prantslaste lahtisest pirukast quiche´ist.
6-8-le
Kartuli-muretainas:
150 g keedetud kartuleid, koorituna
150 g rukkijahu
100 g võid
0,5 tl soola
veidi vett
Täidis:
Ca 10 kilufileed
2 muna
3 dl 35%-list koort
Rohkelt hakitud värsket tilli
Soola ja pipart

Valmista esmalt kartuli-muretainas. Selleks suru kartul kahvliga peeneks, lisa tükeldatud või, sool ja rukkijahu ning näpi kõik ühtlaseks tainaks. Vajadusel lisa vett, et tekkiks kokkuhakkav tainas. Võid taina valmistamisel kasutada ka köögikombaini. Keera tainas toidukile sisse ja aseta külma vähemalt pooleks tunniks. Jahutatud tainas tõsta külmast välja ja rulli jahusel pinnal ümmarguseks kettaks, mis kataks ca 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja küljed. Tõsta tainas koogivormi, suru küljed ühtlaseks, tee kahvliga põhja sisse mõned torked ning küpseta pirukapõhja 180-200 kraadi juures ca 7-10 minutit, kuni tainas on kuivaks tõmbunud, kuid mitte veel pruunistunud. Vahepeal sega omavahel lahtiklopitud muna koorega, maitsesta soola ja pipraga. Soola lisades ole pigem ettevaatlik, kuna kilu on ise üsna soolane. Puista eelküpsetatud pirukapõhjale hakitud värsket tilli. Sinna peale laota puhastatud kilufileed ja kalla siis peale muna-koore segu. Küpseta 180-200 kraadi juures ca 30-40 minutit, kuni täidis on kuldseks küpsenud. Jahuta veidi ja serveeri koos värske salatiga. 


Kiluleib hernekreemiga
Tavapärase kiluleivale vahelduseks võib mustale leivale sättida erkrohelisel hernekreemil serveeritud vürtsikilu. Veidi eksootilist maitset võib anda hernekreemile tibakese wasabi lisamisega. Nii saab kokku mõnusalt särtsakas kosmopoliitne erkroheline suutäis, mis sobib hästi uuenenud aega sümboliseerima.
8 suupistet
2 viilu musta leiba, neljaks lõigatuna
200 g rohelisi herneid (külmutatuna)
2 sl võid või toorjuustu
Veidi soola
Tibake wasabit
8 vürtsikilufileed
Veidi õli

Lõika musta leiva viil neljaks ruudukujuliseks suupisteks. Võid ka väikese klaasiga lõigata rattad. Piserda leiba tibakese õliga ja rösti ahjus 200 kraadi juures mõned minutid, kuni leivad on krõbeda kooriku saanud. Tõsta ahjust ja jahuta. Vahepeal valmista hernekreem. Selleks keeda soolaga maitsestatud vees herneid mõni minut. Kurna sõelal, jahuta külma vee all ja tõsta siis purustajasse. Lisa või või toorjuust, sool ja wasabi ja töötle ühtlaseks kreemiks. Kui kreem on liiga vedel, tõsta veidikeseks ajaks külmkappi tahenema. Tõsta kas lusikaga või pritsi pritskoti abil hernekreem leibadele. Säti igale leivale veel puhastatud kilufilee. Viimistle mõne keeru musta pipraga ja soovi korral puista peale veel veidi hakitud rohelist sibulat.

 Klassika ilu – vürtsikiluvõileib vutimunaga
Puhas klassika, mille puhul on keeruline mingist retseptist rääkida ehk siis klassikaline must leib, või, kilu ja muna on kooslus, mida oskab üks õige eestlane juba enne valmistada, kui kõndima hakkab. Mõnusaks vahelduseks on aga keedumunaratta asemel kasutada vutimuna. Vutimuna sobib hästi suupistelauale, olles väga dekoratiivne oma ilusa tillukese kollase südamega. Põhiline küsimus on see, kuidas keeta vutimuna nii, et munakollane oleks parajalt pehme. Siin ei ole muud varianti, kui kasutada taimerit. Tänapäeval on see igal nutitelefonil olemas. Vutimuna keetmise aeg on täpset 2 minutit ja 40 sekundit ja muna tuleb korralikult keevasse vette asetada ning jälgida, et pliidi kuumus oleks piisavalt intensiivne, et keemine koheselt ka jätkuks. Keedetud muna tuleb sarnaselt kanamunale külma veel all „ehmatada“ ja siis koorida. Nii saad tulemuselt täiusliku pehmusega vutimuna, mis sobib nii kiluleivale kui ka näiteks kilusalatisse sättimiseks.
8 suupistet
2 viilu musta leiba
20 g võid
8 vürtsikilufileed
4 vutimuna, keedetuna
Värsket tilli
Määri leivaviiludele võid ja lõika siis leib neljaks ruudukujuliseks väikeseks suupisteks. Kata iga leib vürtsikilufileega ja aseta igale leivale poolitatud vutimuna. Kaunista värske tilliga.

Selliseid hõrke käsitööna valminud kilusid leiab Peetri Lõheäri letilt
Postitus sündis koostöös Peetri Lõheäriga.

20. veebruar 2019

Kamamisu ehk õhuline tiramisu kamaga

Eesti Vabariigi sünnipäeva lähenedes tõusevad taas au sisse meie rahvuslikud aarded kama ja kilu. Kui vähegi võimalik, võiks neid 24.veebruaril piduroogades kasutada, sest kes siis ikka neid väärtustab ja hindab, kui mitte meie, eestlased.
Itaallaste klassik tiramisu sai eelseisva kodumaa sünnipäeva valguses väikese kamalisandi, mis sobib selle imelise õhulise magustoiduga suurepäraselt. Seega, kamaga tiramisu eestimeelse variandi nimetus võiks olla kamamisu. Rammusa mascarpone asemel on siin kasutatud meie oma kodumaist kreemist toorjuustu ja maitselisa aitab anda ka igati eestipärane Vana Tallinna liköör. Selline õhuline ja kohvist pisut mõrkjat nüanssi saanud kook sobib hästi neile, kes väga magusaid kooke ja magustoite ei armasta.



Kamamisu ehk õhuline tiramisu kamaga
Kogus: 8-10-le
18 savoiardi küpsist
120 ml hästi kanget kohvi
2-3 sl Vana Tallinna likööri
2 dl 35%-list koort
200 g toorjuustu, toasoojana
2 muna, kollane ja valge eraldatud
3 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
1 tl DanSukkeri vanillisuhkrut
2 sl rukkikama
Toorkakao pulbrit pealeraputamiseks
Rukkilille kroonlehti
Valmista kange kohv ja sega sinna sisse Vana Tallinna liköör.
Vahusta ühes kausis vahukoor. Teises kausis vahusta munavalged näpuotsatäie soolaga. Vahustamise lõpupoole lisa suhkur ja vahusta munavalged kohevaks tugevaks vahuks. Vispelda munakollased lahti. Kalla toorjuust kaussi ja töötle vispli või mikseriga ühtlaseks kreemiks. Lisa vahukoor, munakollane ja kama. Sega läbi. Viimasena lisa munavalgevaht ja õrnalt alt üles tõsta sega mass ühtlaseks õhuliseks vahuks.
Kasta küpsiseid kiirelt kohvi-likööri segusse ja pooled küpsised serveerimisvaagnale. Kui soovid ruudukujulist kooki, siis lao 6 küpsist üksteise kõrvale. Poolita 3 küpsist ja lao küpsisepoolikud eelnevalt vaagnale pandud 6 küpsise otsa, nii et moodustub ruudukujuline küpsisepõhi. Kalla pool toorjuustu-kamavahust küpsisetele ja lao sinna peale siis ülejäänud kohvi-likööri sisse tõstetud küpsised. Kalla peale ülejäänud vaht. Puista läbi sõela peale toorkakaod ja soovi korral ka rukkilille kroonlehti. Lase paar tundi seista, et maitsed ühtlustuksid.


Postitus sündis koostöös DanSukkeriga.

18. veebruar 2019

Kihiline kilutort musta leiva, munavõi, hernekreemi ja kodujuustuga.

Eesti Vabariigi aastapäev läheneb ja kilu ning kama on sel päeval aukohal kõikidel pidulaudadel. Traditsiooniline kiluvõileib musta leiva ja munaga on loomulikult ületamatu kooslus. See on peaaegu et püha roog, mille maitse on meie geneetilisse koodi talletunud ja mille järele kaugel elavad eestlased valulikku igatsust tunnevad.



Uuemal ajal on kiluleiba hakatud sobitama ka magusmaheda hernekreemiga. Kilu ja hernes on samuti väga mõnus kooslus, mis lisaks maitseuuendusele aitab ka silmailu pakkuda oma erkrohelise värviga. Kui juurde veel muna sättida, siis harmoneerub kirgasroheline muna erkkollase kooslusega. Kiluvõileiva uuemast ja vanemast variandist inspireerituna saigi kokku komponeeritud kihiline leivatort, kus kokku neli erivärvilist korrust – must leib, kollane munavõi, roheline hernekreem ja valge kodujuustu-kiluvaht. Kõik mõnusad kodused toorained ja suurepäraselt kokku hakkavad maitsekooslused. Vaatamata sellele, et tort on mitmekihiline, ei ole selle valmistamine liiga keeruline. Koostisained peaksid olema ka suurema vaevata leitavad. Eriti siis, kui kasutada Barbora veebipoodi, kus boonusena tuuakse kott vajalike koostisainetega sulle ukse taha ja koogitegu võibki alata. 



Kihiline kilutort musta leiva, munavõi, hernekreemi ja kodujuustuga
Kogus: 8-10-le (22-cm läbimõõduga koogivorm)

Tordipõhi mustast leivast:
75 g taluvõid, sulatatuna
Munavõi:
100 g taluvõid, toasoojana
Soola
Veidi majoneesi
Hernekreem:
300 g rohelisi herneid (sügavkülmutatuna)
100 g Farmi toorjuustu, toasoojana
Soola
Kilu-kodujuustuvaht:
200 g Farmi kodujuustu (vajadusel nõruta pisut kuivemaks)
2 dl 35%-list koort, vahustatuna
2-3 lehte želatiini
100-150 g kilufileesid, tükeldatuna (sõltub, kui tugevat kilumaitset soovid)
Kaunistamiseks kilufileesid, keedetud vutimune, hakitud murulauku jm

Valmista esmalt mustast leivast tordipõhi. Selleks jahvata köögikombainis must leib peeneks puruks. Sega sulatatud võiga ja küüslaugupulbriga. Suru küpsetuspaberiga vooderdatud 20 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale.
Munavõi jaoks keeda mune ca 8 minutit, jahuta kiirelt külma vee all, koori ja sega tükeldatud võiga. Maitsesta soolaga. Kui munavõi tundub liiga kuiv, lisa ka veidi majoneesi. Laota mustast leivast tordipõhjale.
Hernekreemi jaoks kuumuta kastrulis soolaga maitsestatud vesi keemiseni. Kalla sinna sisse rohelised herned ja lase keema tõusta. Keeda ca 3-5 minutit, jahuta siis sõelal külma vee all. Töötle köögikombainis koos toorjuustu ja tilliga ühtlaseks kreemiks. Maitsesta vajadusel soolaga ja kui segu tundub liiga paks, võid veidi rapsiõli lisada. Laota munavõikihile.
Viimase, kilu-kodujuustukihi jaoks, vahusta esmalt koor. Võid kodujuustu köögikombainis peenemaks töödelda, kui eelistad peenema struktuuriga kihti. Võid kasutada ka teralist kodujuustu. Sega kodujuust vahustatud koore, tükeldatud kilufileede ja hakitud rohelise sibulaga. Maitsesta soolaga ja sidrunimahlaga. Tõsta želatiinilehed külma vette ligunema. Kuumuta potis veidi koort või piima ja tõsta sinna sisse nõrutatud želatiinilehed. Sega kuni želatiin on lahustunud. Tõsta paar lusikatäit kodujuustu-kiluvahtu kastrulisse lahustunud želatiinimassi sisse ja sega kiirelt läbi (see järk-järguline segude ühendamine aitab ennetada želatiini klompitõmbamist). Kalla nüüd želatiinisegu kodujuustu-kiluvahu juurde ja sega kõik ühtlaseks. Kalla saadud mass hernekreemi peale. Tõsta tort jahedasse vähemalt kolmeks-neljaks tunniks, kuni pealmine kiht on tarretunud.

Kaunista keedetud vutimunadega, kilufileede ja murulauguga. Vutimune keetes on tark kasutada taimerit. Keevasse vette tõstetud vutimunad keevad parajaks 2 minuti ja 40 sekundiga. Jahuta munad kohe jääkülma vee all, koori ja kasuta tordi kaunistamiseks. 

Postitus sündis koostöös Barboraga. 

15. veebruar 2019

Sinimustvalge toorjuustutort vabaduse tähistamiseks

Kodumaa sünnipäev on peatselt taas käes. See on tähtpäev, mil pidulauale kantakse head-paremat ja sinimustvalge värvikombinatsioon on aukohal. Torti tuleb ka süüa! 😊
Neid kahte asja - torti ja rahvuslippu - kokku sobitades saigi tehtud trikoloori jäljendav küpsetamata toorjuustukook.
Siin tordis saavad kokku kreemine toorjuustu ja valge šokolaadi kiht, must küpsisekiht ja õhuline sidruni-toorjuustuvahu kiht. Tulemuseks on maitsev ja igati Eesti sünnipäevaks sobiv tort, mille valmistamine ei tohiks kellelegi üle jõu käia. Varu ainult piisavalt aega, et tordi kihid jõuaksid korralikult tarretuda ning tort lahti lõigates laiali ei vajuks. 


Siin tordis saavad kokku kreemine toorjuustu ja valge šokolaadi kiht, must küpsisekiht ja õhuline sidruni-toorjuustuvahu kiht. Tulemuseks on maitsev ja igati Eesti sünnipäevaks sobiv tort, mille valmistamine ei tohiks kellelegi üle jõu käia. Varu ainult piisavalt aega, et tordi kihid jõuaksid korralikult tarretuda ning tort lahti lõigates laiali ei vajuks.


Kui valge ja musta kihiga ei olnud väga suuri probleeme, siis naturaalset sinist värvi toidumaailmas ei olegi väga lihtne leida. Loomulikult võib haarata poes pakutavate toiduvärvide järgi, aga see on ikkagi puhas keemia. Tunnistan, et proovisin paar korda ka punasest kapsast pigmenti välja keeta ja seda siis soodaga sinikaks toonida, aga tulemuseks oli ülimalt reaktiivne värvaine, mis näiteks martsipaniga segades muutus luitunud lillaks, toorjuustule lisades tänu happelisele keskkonnale lillakaks ja koorega ehk aluselise ainega segades rohekas-siniseks. Kenad värvid kõik, aga paraku lipu jaoks mittesobivad. Seega oli puhas õnn, et avastasin Süvahavva ürditalu, kust saab tellida täiesti kodumaiseid ja ilusaid lipusiniseid rukkililleõisi. Nii Eesti kui vähegi olla saab!



Sinimustvalge toorjuustutort
Kogus: 8-10-le (24-cm läbimõõduga vormi jaoks)

Valge šokolaadi- toorjuustukiht:
400 g Farmi toorjuustu, toasoojana
200 g valget šokolaadi
2 dl 35%-list koort
5 lehte želatiini
1 vanillikaunast kraabitud seemned või 1 tl vanillisuhkrut
Must küpsisekiht:
200 g Mesikäpp Dops vanillikreemiga küpsiseid 
50 g võid
Toorjuustu-sidrunivahu kiht:
4 dl 35%-list koort
2-3 sl suhkrut
400 g toorjuustu, toasoojana
1 sidruni mahl ja veidi riivitud sidrunikoort
6 lehte želatiini
Kaunistamiseks:
Rukkilille kroonlehti (neid leiab näiteks Süvahavva Loodustalu valikust SIIT.
Valge toorjuustukihi valmistamiseks sulata esmalt tükeldatud valge šokolaad vesivannil. Vispelda toorjuust ühtlaseks ja kreemjaks. Nirista pidevalt segades toasooja toorjuustu sisse sulatatud valge šokolaad. Lisa vanilliseemned või -suhkur. Tõsta želatiinilehed külma vette ligunema umbes viieks minutiks. Tõsta ca 3 sl koort kastrulisse ja vahusta ülejäänud koor. Kuumuta kõrvale tõstetud koort kastrulis ja tõsta sinna sisse siis veest nõrutatud želatiinilehed. Sega, kuni želatiinilehed on täielikult lahustunud. Sega juurde toorjuustu-valge šokolaadi mass ja vahustatud koor. Kalla 20-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi, mille põhi on kaetud küpsetuspaberiga. Aseta külma 2-4 tunniks.
Musta vahekihi jaoks purusta köögikombainis küpsised. Sega küpsisepuru sulatatud võiga. Kalla tarretunud valgele kihile ja suru ettevaatlikult ühtlaseks.
Pealmise sidrunivahu kihi jaoks tõsta ca 3 sl koort kõrvale ja vahusta ülejäänud koor koos suhkruga. Sega toasoe toorjuust ühtlaseks ja kreemjaks. Lisa sidrunimahl ja -koor. Ühenda omavahel vahukoor ja toorjuust. Leota želatiinilehti külmas vees mõned minutid. Kuumuta siis kastrulis eelnevalt kõrvale tõstetud koor ja lahusta selle sees kuivemaks pigistatud želatiinilehed kuni need on täielikult lahustunud. Tõsta mõni lusikatäis toorjuustu-vahukooresegu veel samasse kastrulisse, sega läbi ja sega siis želatiinisegu ülejäänud toorjuustu-vahukooresegu sisse. Sega hoolega läbi ja kalla siis küpsisekihile. Tõsta jahedasse vähemalt neljaks tunniks, et pealmine kiht korralikult tarretuks.
Vormist väljavõtmiseks tõmba noaga kook lahtikäiva vormi seinte küljest lahti ja eemalda vormi küljed ettevaatlikult. Libista kook koogialusele, kata koogi pealmine osa keskelt koogi läbimõõdust pisut väiksema paberist rattaga ja vajuta kergelt rukkililled koogiserva külge. Kaunista soovi korral veel suhkrumassist või martsipanist lõigatud lilledega või muu meelepärasega.
Säilita jahedas.   


Postitus sündis koostöös Farmi Piimatööstusega.

14. veebruar 2019

Südamesõbralik smuutikauss granola, šokolaadi ja maasikatega

Kes meist ei armastaks ärgata mõnusa üllatusega? Terveks päevaks hea tuju garanteeritud ja päev päikeseline isegi siis, kui päikesekera end parasjagu pilve taha peidab.
Südamesõbralik ja parajalt kirglik üllatus peaks aga sõbrapäeval lausa kohustuslik olema. Siia kirglikult punase sisuga smuutikaussi on lisatud mitu igati tervise- ja südamesõbralikku toiduainet, seega peaks selline hommikune äratus olema ilusa ja tervisliku päeva alustajaks.
Pai vaarika, peedi ja mustsõstra smuuti koondab endas mitu kodumaist supertoitu, Paulunsi ilma suhkruta granola jätkab sama rida, sisaldades vaarikaid, kakaod, datleid ja veel mitmeid tervisesõbralikke lisandeid. Riivitud tume šokolaad on teatavasti hea enesetunde tagaja ja võimas antioksüdant ning kooritud kanepiseemned hoolitsevad selle eest, et meie kehas häid Omega-3 rasvhappeid ikka jaguks. Värsked maasikad on aga ühtaegu nii magus-maitsvad ja ka suurepärased rauaallikad. Peale sellise hommikueine söömist peaks olema energia selline, et tahaks kohe kogu maailma kallistada.




Südamesõbralik smuutikauss granola, šokolaadi ja maasikatega
Kogus: 2-le
50 g Kalevi tumedat vähemalt 70%-lise kakaosisaldusega šokolaadi, riivituna
1-2 sl kooritud kanepiseemneid
Paar peotäit värskeid või külmutatud maasikaid, tükeldatuna

Jaga smuuti kahe kausi vahel. Lisa kaussidesse Paulunsi krõbedat granolat, tükeldatud maasikaid, riivi peale tumedat šokolaadi ja puista kooritud kanepiseemneid. Soovi korral võid sõbrapäeva hommikul lisada ka südamekujulisi nonparelle, siis on kausitäis eriti südamlik! 😊

Postitus sündis koostöö Paulunsi müslidega. 

12. veebruar 2019

Kodujuustusalat avokaado ja vähisabadega

Mõni salatikooslus on sümpaatselt lihtne, koosnedes vaid kolmest peakomponendist. Kreemine kodujuust, küps avokaado ning soolakad vähisabad suudavad koostöös igati mõnusa maitsekoosluse moodustada. See pisut teistlaadse kooslusega maitsev salat sobib ühtmoodi hästi nii argipäevaks kui ka pidulauale. Vähisabad võid asendada ka krevettide või ka krabipulkadega vastavalt sellele, millist maitset eelistad või mida õnnestub poest leida. Seda salatit sobib hästi serveerida ka röstitud leival või saial. Samamoodi sobib seda salatit serveerida keedetud- või ahjukartulitega.




Kodujuustusalat avokaado ja krevettidega
Kogus: 2-le
2 hästi küpset avokaadot
200 g Farmi koorega kodujuustu
150-200 g vähisabasid soolvees või kooritud krevette või krabipulka
150 g värsket kurki, tükeldatuna
100 g paksemat hapukoort
2-3 sl majoneesi
hakitud värsket tilli
soola ja musta pipart
Tükelda avokaado viljaliha. Sega omavahel avokaado, kodujuust, kurk, hapukoor, majonees ja hakitud till. Maitsesta soola-pipraga. Serveeri kas iseseisva salatina, röstitud leival või saial või koos kartulitega. 


Postitus sündis koostöös Farmi Piimatööstusega. 

10. veebruar 2019

Rostbiifi valmistamine

Selle rostbiifiga, mis pildile püütud, ühendab mind üks üsna eriline lugu. Nimelt asub mu maakodu Pärnumaal ühes väikeses maakohas üsna Pärnumaa ääremail, kus mereäärne maastik valdavalt rannaniitude ja suurte kadakatega kaetud. Armusin sellesse kohta kohe ja nüüd olen juba mitu suve seal veetnud. Neil rannaniitudel jalutavad sealkandis veised, kes aitavad rannaniitusid muuhulgas lagedana hoida. Ja mingil kummalisel ning kohati üsna uskumatul moel siin Tallinnas viis ühel hetkel elu mind kokku ühe armsa inimesega, kes kasvatab sealsamas rannal mägiveiseid. Kohtusime me aga ühes stuudioköögis, mille perenaine pesitseb minu maakohast vaid mõnesaja meetri kaugusel. See on nii kummaline ja vahva kuidas elu mingil hetkel tõenäosusteooriaid eirates sind nii toredate juhustega üllatab! Tekib tahtmine näpp püsti tõsta ja hüüatada, et see on märk!  😉
Märk märgiks, selle ootamatu kohtumise boonuseks oli aga see, et sain proovimiseks sealsamas maakodu lähedal rannaniitudel meretuulte käes kasvanud mägiveise fileed, mis oli lihtsalt IMELINE!


Nii väärt tooraine puhul on ainuke soovitus see, et maitsestamisega ega töötlemisega ei tohi hoogu sattuda. Siin kehtib ilmselgelt reegel, et vähem on rohkem ja tasub lasta lihal endal särada. Oluline oleks õige küpsusastme saavutamiseks kasutada lihatermomeetrit. Liha peaks olema kindlasti ka laagerdunud. Nii liha tekstuurile kui ka maitsele annab see suure vahe. Kuna rostbiif on üsna minimalistlikult valmistatud liha, siis tasub keskenduda kvaliteedile. Rohumaaveiste laagerdunud lihatükid on kindlasti hea valik. Supermarketis sooduspakkumises olevad veiseliha tükid, mille päritolu kohta pakend napisõnaliseks jää jäta pigem teiste toitude tarbeks. Õnneks on paljudes poodides ja turgudel väga hea kvaliteediga laagerdunud ja rostbiifiks sobivat veiseliha saadaval ning tegelikult sobivad rostbiifiks mitte ainult fileetükid, vaid ka muud lõiked (sisetükk, petite tender jm). Infot erinevate veiselihatükkide kohta, mida saab sarnaselt fileele töödelda, leiab näiteks Liivimaa Lihaveise veebilehelt SIIT. Kui kahtled, küsi asjatundlikult müüjalt nõu.
Tunnistan, et mina tegin rostbiifi täiesti ilma maitsestamata. Hiljem lisasin lihtsalt soolahelbeid, värskelt jahvatatud musta pipart ning aserite söögikohast kaasa toodud särtsakat värsket adžikat.
Kui tahad aga liha eelnevalt maitsestada, siis määri enne valmistamist lihatükk purustatud loorberilehe, värskelt jahvatatud musta pipra, purustatud küüslaugu ja/või purustatud kadakamarjadega segatud oliiviõliga sisse ja jäta mõneks tunniks kuni üle öö maitsestuma. Maitsestamiseks vürtse ja pipraid võid ise üsna vaba käega kombineerida ja doseerida. Mõnus jääb ka roheline pipar ja kui armastad vürtsi või koriandrit, uhmerda või jahvata need peeneks ja lisa ka maitsesegusse. Maitsestumise ajal hoia liha kas säilituskarbis või keera toidukile sisse, et maitsed tihedalt ümber liha oleksid.
NB! Umbes tund aega enne liha valmistamist tõsta liha toatemperatuurile.
Eemalda liigsed vürtsid ja kui vaja, seo liha majapidamisnööriga kompaktseks "haluks", et ta ühtlasemalt küpseks.
Vahepeal lülita ahi soojenema 180 kraadini.
Nüüd tuleks liha väljast pruunistada. Kui on vähegi võimalik, võiks seda teha söegrillil. Maitsevahe jääb lihtsalt mäekõrgune. Kui aga seda võimalust ei ole, siis kuumuta (võimalusel malmpann) pliidil pann koos vähese õliga ning pruunista lihatükk igast küljest mõne minuti jooksul.
Enne ahju tõstmist torka liha kõige paksema koha keskmesse lihatermomeeter. Kui sul on sisseehitatud termomeetriga ahi, on see eriti mugav. Minu Electroluxi ahi näitab mulle ahju tablool liha sisetemperatuuri antud hetkel ja kui liha sisetemperatuur on 60, annab mulle helisignaaliga märku. Tegelikult ei lähe ma sel ajal, kui liha ahjus küpseb teleka ette kohvi jooma, vaid tõstan liha välja juba siis, kui sisetemperatuur on 58 kraadi. Arvestades, et liha küpseb veel peale ahjust tõstmist edasi, tuleks liha ahjust tõsta pigem pisut varem kui hiljem. Üldiselt on reegel nii, et üle 60 kraadise sisetemperatuuriga on juba well done, 57-60 medium+, 54-57 medium ja alla selle juba rare küpsusastmes. Rostbiifile sobib hästi just medium+ küpsusaste.
Kui termomeetrit käepärast ei ole, võid teha lihale lihtsalt kontrolliks sisselõike. Mahla küll sellest lõikest eraldub, kuid ülejäänud tükk peaks jääma mahlane. See oleks siis see ohverdus, et saada õige küpsusastmega liha.
Liha ahju pannes võiksid tõsta liha kas restile, et ta pannipõhjas ei lamaks ja oma mahlades hauduma ei hakkaks. Mina leidsin hästi mõnusa ja muuhulgas ka rostbiifi valmistamiseks sobiva toote SIIT. Restile asetatuna tilgub kogu lihamahl alla pannile ja liha küpseb ilusti igast küljest läbi. Kui sul aga taolist resti käepärast ei ole, võid ehitada resti ka tavalise panni põhjale risti põimitud grilltikkudest.


Kui liha on õige sisetemperatuuri saavutanud, tuleks see kohe ahjust välja tõsta ning vähemalt 15 minutiks seisma jätta, enne kui selle lahti lõikad. Nii jäävad lihamahlad ilusti liha sisse ning liha mahlaseks ja õrnaks.
Ja siis ei olegi muud, kui tuleb rahvas kokku kutsuda ja väärt liha nautima asuda. Säti seltsiks värsket salatit, krõbedat leiba või saiaviile, valmista juurde ahjuköögivilju või jahuta liha lihtsalt maha ning kasuta seda järgmistel päevadel väärt leivakattena.
Serveerides jahvata peale veel musta pipart ja tõeline maitsenauding on garanteeritud.

4. veebruar 2019

Ahjus üleküpsetatud caprese pastavorm mozzarella, basiiliku ja tomatikastmega

See ahjus vakmiv pasta on hea lihtne valmistada ja seetõttu tõeline argiõhtu mugavusroog. Maitsekombinatsioon on pärit ajatu klassiku caprese salati valge-rohe-punasest kombinatsioonist ehk siis pearollis on siin pasta juures tomat ja tomatikaste, basiilik ning loomulikult mozzarella juust. Võimalusel kasuta pühvlimozzarellat, kuid asja ajab ära ka tavaline mozzarella juust. Juustuga koonerdada siin ei tasu, sest sulades muutub mozzarella kreemiseks ja külluslikuks, andes kogu pastaroale mõnusa tummise oleku.




Ahjus üleküpsetatud caprese pastavorm mozzarella, basiiliku ja tomatikastmega
Kogus: 4-le
300 g linguine või fettuccine pastat
1 purgitäis FS Goods Itaalia pastakastet tomati ja basiilikuga
250 g mozzarella juustu
Paar peotäit basiilikut
200 g kirsstomateid, poolitatuna
Riivitud parmesani juustu
Oliiviõli
Soola ja pipart
Keeda pasta soolaga maitsestatud vees umbes minuti-paarijagu vähem, kui pakendil märgitud keetmisaeg. Kurna ja sega FS Goodsi basiiliku- ja tomati pastakastmega ja poolitatud kirsstomatitega. Tõsta pool pastakogusest ahjuvormi. Puista sinna vahele tükeldatud mozzarellat, basiilikut ja riivitud parmesani. Tõsta peale ülejäänud pasta ja säti sinna peale ülejäänud mozzarella ja lisa ka riivitud paremesani. Nirista peale oliiviõli ja tõsta eelkuumutatud ahju grillelemendi alla umbes 5-7 minutiks, kuni juust on sulanud. Ära üle küpseta. Tõsta vorm ahjust, puista peale veel värsket basiilikut, nirista oliiviõli ning viimistle värskelt jahvatatud musta pipraga. Serveeri kohe. 


Postitus sündis koostöös FS Goodsiga.