21. juuni 2019

Jaanid kohe ukse ees. Neli nutikat marinaadi õunamahlas marineeritud sealihast tuliste krevettide ja valges rummis kanakintsudeni

Suvel, grillihooaja saabudes ja eriti enne jaani, muutub marineerimine väiksemat sorti rahvusspordiks. Ikka vahetatakse grilliõhtul lemmikmarinaadide retsepte, jagatakse uusi nippe ja katsetatakse marinaadides uusi põnevaid maitsed ja lisandeid. Selle aasta juunikuises Oma Maitse ajakirjas saigi pisut põhjalikumalt lahti kirjutatud marinaadide teema, kui kõik põhitõed, nipid ja soovitused mitmel-mitmel lehel kirja pandud.
Lisaks üldisele teooriale sai sinna valmistatud ka mitmeid mõnusaid ja osaliselt ka hästi universaalseid marinaade, mida võiks kohe suurma koguse valmis teha. Siis polegi muud, kui ostad liha, kala, mereannid või köögiviljad valmis, pistad marinaadi, grillid kuumadel sütel ja otsast lõpuni isetehtud grilliroog ongi valmis.

Õiges küpsusastmes ehk seest pisut roosa veiseliha on grillmeistri lemmik!

Õunamarinaadis sealihašašlõkk on kindlasti avastamist väärt.


Valge rummi marinaadis särtsakad kanakintsud. Mmmm....

Vürtsikas marinaadis grillitud hiidkrevetid ei jäta mereannisõpru külmaks. 
Alustuseks siis aga jaanipäeva klassik ehk seakaelakarbonaad. Seekord siis õunamahlas marineeritud. Hapukasmagusas õunamahlamarinaadis küpsenud sealiha on tõeliselt hõrk grilliroog. Eelista võimalusel kodumaiset õunamahla ja kindlasti täismahla. Ja kui enne seda supermõnusat kooslust maitsnud ei ole, siis ole valmis väga mõnusaks maitseüllatuseks. Õun armastab siga ja tundub, et tunded on vastastikkused. 

Õunamahlamarinaadis sibularatastega seašašlõkk

Õunamahl on igati mõnus marinaadikomponent, lisades lihale magushaput mõnusat maitset ning toimides samas ka liha pehmendajana. Siia marinaadi sobivad ideaalselt koduaia naturaalsed õunamahlad ja vastavalt õunasordile saab tulemuseks kas hapukama või magusama alatooniga marinaadi. Kindel on aga see, et õunamahlamarinaad on kindlasti järeleproovimist ja avastamist väärt.
Kogus: 4-6-le
1 kg seakaelakarbonaadi, ca 5x5 cm tükkideks lõigatuna
3-4 sibulat, ratastena
Õunamahlamarinaad:
2-2,5 dl naturaalset hapukamat õunamahla
0,5 dl õli
1 sl vedelat mett
1 sl soola
Värskelt jahvatatud musta pipart
Värsket peterselli, hakituna
Sega kokku marinaadi ained. Tõsta kaussi tükeldatud liha ja sibularattad, kalla peale marinaad ja masseeri kõik käte vahel mõne minuti jooksul läbi. Masseerimine aitab marinaadil paremini liha sisse minna. Jäta jahedasse vähemalt neljaks tunniks marineerima. Võid hoida liha marinaadis ka üle öö.
Torka lihatükid vaheldumisi sibularatastega varda otsa. Jäta lihatükkide vahele veidi ruumi ehk siis ära neid tihedalt üksteise otsa suru. Grilli keskmisel kuumusel  umbes 15-20 minutit, kuni liha on küps. Puista peale värsket hakitud peterselli. 




Rohumaa veise steik tšilli ja vürtsköömne marinaadis. Sama marinaad sobib ka lambale ja kalale

Hästi põneva sügava maitsekombinatsiooniga parajalt terav vürtsköömnemarinaad sobib hästi nii veiselihale kui ka lambale või ka kalale. Tegemist on maitseküllase marinaadiga, mis ei võta lihalt endalt võimalust särada, vaid raamistab grillitud veiseliha maitse lihtsalt väga mõnusaks grillroaks.
Kogus: 4-le
4x200 g tükk rohumaa  veise steiki
4 sl tšilli-vürtsköömne marinaadi
Tšilli-vürtsköömne marinaad:
2 tšillipipart, peenelt hakituna
5-6 küüslauguküünt, hakituna
3 sl mirinit ehk riisiveini äädikat (võid kasutada ka valge veini äädikat, kuid lisa siis marinaadile 1 tl mett või suhkrut, kuna mirin on magusam)
2 sl punase veini äädikat
2 tl meresoola
1 kuhjaga teelusikatäis vürtsköömneid
½ tl kuivatatud punet
60 ml õli
Marinaadi valmistamiseks tõsta kõik koostisained purustajasse ja töötle ühtlaseks pastaks. Tõsta veisesteigid kaussi, lisa marinaad ja sega läbi. Jäta vähemalt neljaks tunniks jahedasse maitsestuma. Umbes pool tundi enne grillimist tõsta liha toatemperatuurile. Puhasta liha marinaadist, et see grillimise ajal kõrbema ei läheks, pintselda liha õliga ja grilli siis kuumal grillil 3-4 minutit mõlemalt poolt. Tõsta grillilt ära ja pintselda marinaadiga. Jäta 5-10 minutiks seisma, enne kui liha lahti lõikad. 



Grillitud krevetid on midagi eriti hõrku. Krevettide puhul on kõige suurem oht, et grillmeister unustab end jutustama ja krevetid küpsevad üle. Tegelikult tuleks need sütelt ära tõsta juba siis, kui küpsemise veel päris lõppenud ei ole. Krevett küpseb kiirelt ja hiljem ka järelküpseb. Seega, grillimise aega arvesta krevettidele pigem vähem kui rohkem. 

Hiidkrevetid vürtsikas suitsupaprikamarinaadis

Korralikult vürtsikas tomatine suitsupaprikamarinaad sobib hästi mereandide ja kana marineerimiseks. Selline marinaad peaks meeldima kõigile neile, kes särtsakatest maitsetest lugu peavad. Kui tahad tulisemat maitset, jäta tšillidest seemned eemaldamata. Sellist marinaadi võib grillihooajal suurema koguse valmis teha. Nii on mugav kapist valmis marinaad võtta ja kana või mereannid sinna maitsestuma sättida.
Kogus: 4-le
800 hiidkrevetisabasid, puhastatuna
4-5 sl vürtsikat suitsupaprikamarinaadi
Serveerimiseks värsket koriandrit
Vürtsikas suitsupaprikamarinaad:
4-5 tšillipipart
5 küüslauguküünt, lamedaks vajutatuna
70 ml oliiviõli või päevalilleõli
2 sl laimimahla
3 sl tomatipastat
2 tl suhkrut
1 kuhjaga supilusikatäis suitsutatud paprika pulbrit
2 tl soola
Lõika tšillipiprad pikuti pooleks ja vajuta küüslauk noaseljaga lamedaks. Tõsta ahjuplaadile, piserda õliga ja rösti 180-200 kraadini kuumutatud ahjus umbes 10 minutit. Jahuta veidi ja tõsta siis blenderisse või purustajasse koos ülejäänud õli, laimimahla, tomatipasta, suhkru, paprikapulbri ja soolaga. Töötle ühtlaseks pastaks.
Puhasta krevetid ja sega umbes 3 sl marinaadiga. Sega läbi ja jäta umbes tunniks ajaks marineerima. Kuumuta grill, torka krevetid varraste otsa, pintselda ülejäänud marinaadiga. Grilli kuumal grillil umbes 2-3 minutit mõlemalt poolt. Serveerides puista peale värsket hakitud koriandrit ja maitsesta vajadusel veel soola ja pipraga. 


Kanakintsud on grillipidude klassikuks ja neid sirutuvad haarama nii lapsed kui ka suured. Valge rummi marinaadis kanakintsud on särtsakas ja väikese vimkaga suutäis. Kasuta nahata ja kondita kanakintse, mille liha jääb mahlasem kui kanafilee liha. 

Valge rummi marinaadis kanakintsud

Pisut teistlaadne marinaad sobib hästi nii kana- kui ka sealiha marineerimiseks. Valge rumm annab marinaadile põneva maitsenüansi, millega on hea grilli ümber kogunenud seltskonda üllatada. Kanakintse võid grillida nii resti vahel kui torgata ka kaks kintsu kahe puidust tiku otsa. Nii on lihtsam neid hiljem grillil ümber keerata.
Kogus: 4-le
800 g kanakintse, nahata ja kondita
4 küüslauguküünt, hakituna
5 sl valget rummi
1 sl agaavisiirupit
3 sl oliiviõli
1 tl soola
Värskelt jahvatatud musta pipart
laimisektoreid
Värsket punet, hakituna

Tõsta kanakintsud kahe majapidamiskile vahele ja vasarda lihahaamriga vasardades või tainarulliga rullides ühepaksuseks ja pisut õhemaks. Sega marinaadi ained ja aseta siis kanakintsud marinaadi sisse. Tõsta jahedasse vähemalt 4-ks tunniks maitsestuma. Tõsta kana enne grillima asumist umbes pool tundi varem toatemperatuurile. Kuumuta grill keskmise kuumuseni. Torka kanakintsudest kaks väiksemat metallvarrast või puidust grilltikku läbi. Need hõlbustavad kanatükkide grillil ümberpööramist. Võid kanakintsud ka grillresti vahele panna. Grilli mõlemalt poolt umbes 3-5 minutit, kuni kanatükid on läbi küpsenud. Lase umbes 5 minutit seista, enne kui liha lahti lõikad. Serveerides puista peale värskeid ürte ja piserda laimimahlaga. 


Retseptid ilmusid 2019. aasta juunikuises Oma Maitse ajakirjas. Kui soovid lähemalt lugeda marinaadide valmistamisest, otsi poodidest ajakirja. Veel on müügil!

14. juuni 2019

Värviline salat kurgi, tomati, avokaado ja kinoaga

Olles end taas maakodus sisse seadnud, muutub mu toidulaud üsna koheselt lihtsamaks ja suvele kohaselt kergemaks. Kui värske kraam on peenral kasvamas või turul ootamas, siis oleks ju see värskete viljade solvamine, hakates neid liialt töötlema või pikalt hautama. Lisaks sellele annab keha juba mõnda aega selgeid viiteid selle kohta, et soovib kergemat, värskemat ja taimsemat menüüd. Salatihooaeg on taas käes.


Üheks lemmikuks salatiks on saanud minu jaoks kinoa ja värske kraamiga salat. Sellise salati valmistamise puhul on tark esmalt suurem kogus kinoad valmis keeta ja siis vastavalt isudele ja külmkapi sisule hakata seda valmis kombineerima.  Hetkel on käepärast noored õrnad kurgid ja mahlased tomatid, hiljem lisanduvad suvikõrvits, lillkapsas ja mitmed teised värsket suveviljad.
Kinoa ise on aga erakordselt tänuväärne salatikomponent, andes salatile lisaks mõnusale krõmpsuvale tekstuurile ka pähklist maitset, aidates samal ajal oma tänuväärselt neutraalse maitsega teisi maitsed kas siis siduda või esile tõsta. Minu kinoa on linnast kaasa võetud, sest maapoest seda supervilja kahjuks ei leia. Samas kui ka väike 500-grammine Looduvägi mahe kinoa pakk maalemineku komplekti poetada, jätkub sellest väga-väga mitme salati jaoks. Kinoad võiks aga süüa seepärast, et tegemist on gluteenivaba ja täisväärtusliku toitainetest pungil teraviljaga, mis on hästi kiudaineterikas ehk siis tekitab kiirelt täiskõhutunde, hoides meie seedimist vilkana ja toites ühtaegu meie soolestikus pesitsevaid häid baktereid. Minul näiteks saab kinoad süües väga kiirelt kõht täis, samas ei ole tegemist ülesöömisega, vaid tegelikkuses aitab kinoa pigem kaalu kontrolli all hoida, olles madala glükeemilise koormusega.


Siin kirevas salatis saavad kokku värske kurk, magus küps tomat, kreemine avokaado, kergelt krõmpsuv kinoa, ürdid, oliiviõli, pisut palsamiveiniäädikat ja maitseained. Igaüks võib seda salatit ka ise edasi arendada. Vahemerelisemaks ehk ka kreekapärasemaks aitab seda salatit teha näiteks oliivide ja fetajuustu lisamine. Samas võib sinna lisaks sättida ka toorest paprikat, rediserattaid, kikerherneid, päikesekuivatatud tomateid või muid lisandeid, mida ise hindad ja mis maitsevad.


Kirju kinoasalat kurgi, tomati ja avokaadoga
Kogus: 4-le

2 dl keedetud kinoad (kasutan Loodusvägi mahe kinoad)
2 lühikest kurki, tükeldatuna
2 keskmise suurusega tomatit, tükeldatuna
2 küpset avokaadot, tükeldatuna
1 sibul, peeneks hakituna
värsket basiilikut ja/või tilli
soovi korral murendatud fetajuustu ja oliive
Salatikaste:
2 sl sidrunimahla
1 sl palsamiveiniäädikat (või punase veini äädikat)
3-4 sl oliiviõli (mina kasuta Casa Fontestate oliiviõli)
1 tl mett
soola ja pipart
Keeda esmalt kinoa. Selleks arvesta 1 osa kinoad ja 2 osa vett. Kalla kinoa keevasse, vähese soolaga maitsestatud vette ja keeda vaiksel tulel kaane all ca 10-15 minutit. Töötle kinoa kahvli abil kohevaks.
Salati jaoks tõsta kaussi tükeldatud kurk, tomat, avokaado ja sibul. Lisa ka kinoa ja hakitud ürdid. Salatikastme jaoks sega kõik salatikastme komponendid ja kalla salatile. Sega salat läbi, kontrolli maitseid ja tõsta taldrikule või serveerimiskaussi. Soovi korral lisa veel kas fetajuustu, oliive või muid lisandeid. Võid salatile veel täiendavalt oliiviõli niristada.


Postitus sündis koostöös Loodusvägiga. 

5. juuni 2019

Jäine ja siidine küpsetamata juustukook

Suvekuumus on lõpuks käes! Mulle meeldib! Olen parandamatu külmavares ja kui vahel saab ometi ilma kampsunita hakkama, siis on käes just minu aeg. Päikesepatareide peal toimimisest olen ka ammu aru saanud. Suvisel soojal ajal on energiat pea piiramatul hulgal, talvel vajun aga kössi ja eksisteerin sageli puhtalt tahtejõu pealt. Hetkel on aga käes valgete ööde, õiteilu, sooja ja valguse aeg ja see on nii mõnus! Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.


Teemaks või õigemini retseptiks, millest jutt alguse sai, oli üsna üllatusliku ja samas väga mõnusa maitsekombinatsiooniga jäine juustukook. Jäist juustukooki olen ka enne teinud ja selle baasretsepti leiab SIIT ning sõstarde ja kaeraküpsistega variandi SIIT, seekord lisandus koogile aga üks põnev komponent, mis tegi maitsekombinatsiooni uskumatult mõnusaks. Selleks väikeseks saladuseks oli nimelt sinihallitusjuust, mille lisamise soovitus mulle mingit muud teemat googeldades silma jäi. Intriig tundus olevat piisav selleks, et ise see kooslus ära proovida. Ja toimibki!


Sellise jäise koogi puhul on mõnus see, et valmistuskäik on lihtsamast lihtsam ja samas saab koogi valmis teha kasvõi nädal enne, kui süüa või pakkuda kavatsed.


Jäine toorjuustukook sinihallitusjuustuga
Kogus: 8-10-le (24-cm läbimõõduga vorm)

200 g Digestive küpsiseid, purustatuna
50 g võid, sulatatuna
3 dl vahustatavat kaerakoort või vahukoort
400 g toorjuustu, toasoojana
70-100 g sinihallitusjuustu
3 sl rafineerimata roosuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
serveerimiseks värskeid marju või marjakastet
Purusta küpsised, tõsta veidi küpsisepuru kõrvale (seda kasuta hiljem koogile pealepuistamiseks) ja suru ülejäänud küpsisepuru küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhjale. Suru näppudega küpsisepuru tugevalt kinni. Tõsta veidi koort kastruli põhja ja pudista sinna sisse sinihallitusjuust. Lase vaiksel kuumusel sulada aeg-ajalt segades. Kui segu jääb liiga tükiline, võid selle saumikseriga ühtlaseks purustada. Vahusta ülejäänud koor suhkru ja vanillisuhkruga. Vispelda toorjuust kreemjaks. Lisa toorjuustule sulatatud sinihallitusjuust ja sega ühtlaseks. Võid juustusegu läbi sõela kallata, nii jäävad sinakad hallitusega tükid sõelale. Ühenda omavahel vahukoor ja toorjuustu-sinihallitusjuustusegu ja kalla siis küpsisepõhjale. Raputa ühtlaseks, puista peale ülejäänud küpsisepuru ja tõsta siis sügavkülma. Jälgi, et vorm oleks otse, muidu on tulemuseks viltune kook.
Jäta külma vähemalt 4-6 tunniks, et kook jõuaks läbi külmuda. Umbes 20 minutit enne serveerimist tõsta kook toasooja ja lõika kooki kuuma vette kastetud noaga. Serveeri juurde värskeid marju või marjakastet.

24. mai 2019

Noore kartuli salat suitsulõhe, kodujuustu ja kurgiga

Maikuises Oma Maitse numbris kirjutasin pikemalt noortest kartulitest. Noored kartulid on suvealguse hõrgud viljad, mille abil saab selle õige hooajalise kartuli maitse taas toidulauale tuua. Need õrnanahalised väikesed magusad mugulad ei ole lihtsalt võrreldavad üle talve hoitud krimpsu kiskuvate ja idanema kippuvate kartulitega. Seega tasub neid magusamast magusaid mugulaid nautida, mis siis, et suve alguses tuleb neid veel soojematest regioonidest sisse tuua ja kodumaiste mugulate nautimiseks tuleb ikkagi jaanipäev ära oodata. Peale seda on lootust juba varasemate sortide värskeid vilju nautida. Eriti kannatamatud ja usinad panevad aga mõned mugulad kasvuhoonesse kasvama. Nii võib juba üsna suve alguses kodumaiste isekasvatatud kartulitega maiustada.




Noorte kartulite valmistamisel kehtib reegel, et vähem on rohkem. Või, soolahelbed või siis hea kvaliteetne õli või ka rammus hapukoor. Värske till, murulauk või hoopis karulaugupesto. Mitte mingil juhul ei tasu neid üle maitsestada ega ka kuumtöötlemisega liialt hoogu sattuda. Kindlasti keeda noori kartuleid koos koorega ja aseta noored kartulid keema keevasse vette. Nii säilivad kõige paremini kartulis olevad vitamiinid. Noored kartulid pehmenevad pisut kiiremini kui vanad mugulad, seega väldi ülekeetmist. Noori kartuleid on lihtsam puhastada, kui asetad need enne külma soolasesse vette umbes 10-ks minutiks. Parema maitse saamiseks võid lisada kartulikeeduvette mõned tillivarred, küüslauku või muud ürti. Keedetud kartulid kurna ja auruta täiesti kuivaks ning aseta siis kartulitele peale rätik. Kaant ära kartulikeedupotile peale kurnamist peale tõsta, sellega soodustad kondensvee kogunemist ja tulemuseks on vesiseks tõmbunud kartulid. Kartuleid tuleks keeta vees, mis napilt katab kartulikoguse ja üsna „vihasel“ tulel, mitte vaikselt hautades. Sel moel on tulemuseks tahedad ja muredad kartulid, mis ei lähe vesiseks. Soola peaks keeduvette lisama ca 1,5 tl 1 liitri vee kohta. 



Siin salatis saavad kokku kodujuust ja kartul. See on üks neist kooslustest, mille peale võid alati kindel olla. Soolakas suitsulõhe aitab seda koostööd veel viljakamaks ja maitseküllasemaks muuta. Kevadist värskust aitab aga salatile lisada värske kurk, mis võib olla ka värske soolakurk. Lihtne, maitseküllane ja kõhtu hästi täitev salat.

Noore kartuli salat suitsulõhe, kodujuustu, värske kurgi ja roheliste hernestega
Kogus: 4-le

500 g noori kartuleid, keedetuna ja tükeldatuna
200 g suitsulõhet, parajateks tükkideks rebituna
2 väiksemat kurki, viiludena (sobib ka värske soolakurk)
100 g rohelisi herneid, 3-4 minutit keedetuna
200 g kodujuustu
3-4 sl paksemat hapukoort
Värsket tilli, hakituna
Soola ja pipart
Sega omavahel kartulid, suitsulõhe, kurgiviilud, herned, kodujuust ja hapukoort. Lisa värske hakitud till. Sega läbi ja maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral võid lisada ka majoneesi, kui tahad rammusamat tulemust.
Nipp! Siia kooslusesse sobib hästi ka küps tükeldatud avokaado

Retsept ilmus 2019. aasta maikuises ajakirjas Oma Maitse

21. mai 2019

Külluslik juustuvaagen Džiugase juustude ja puuviljadega

Juustuvaagen erinevate lisanditega on seltskondlike koosviibimiste puhul üks lihtsamaid lahendusi, kuidas laud maitsvalt katta ilma, et peaks köögis midagi valmis meisterdama või ahju sisse lülitama. Hea on juustuvaagna juures see, et igaüks saab selle endale sobivate lisanditega meelepäraseks sättida - kellele meeldivad erinevad moosid, mis juustude soolakat maitset mõnusalt tasakaalu aitavad sättida, kes eelistab viinamarju ja teisi puuvilju, kes näkileibasid või küpsiseid, kes hoopis oliive või vahemerelisi päikesekuivatatud tomateid. Igaüks leiab oma lemmikud kooslused.




Nagu arvata võibki, on juustuvaagna üheks võtmekomponendiks juust. Väga maitsvad ja ka kõige nõudlikumale juustugurmaanile sobivad juustud leiab Džiugase kaubamärgi alt. Valikus on erineva laagerdusastmega juuste ja valida võib aastase laagerdusega juustust alates kuni kolm aastat laagerdunud juustudeni välja. Vahele jääb siis veel poolteist ja kaks aastat laagerdunud juustude valik. Hästi põnev on neid juustusid omavahel võrrelda järjest läbi proovides, kuidas maitsesügavus areneb ja täidlus süveneb. Džiugase juustude puhul tasub neid näppude vahel murendada, mitte lõigata. Nii murdub juust vastavalt oma laagerdamise käigus tekkinud kihistumistele ja tükkide struktuur jääb palju mõnusam.


Kui aga juustuvaagna juurde tagasi tulla, siis ühe küllusliku juustuvaagna jaoks varu endale esmalt erineva laagerdusastmega Džiugase juuste. Säti sinna juurde erinevaid näki- ja krõbeleibu või ka küpsiseid. Puuviljadest sobivad hästi erinevat värvi viinamarjad, pirniviilud, kääbusapelsinid ja füüsalid.
Moosidest säti juurde näiteks muraka- ja vaarikamoosi. Hästi sobivad ka viigimarja- või apelsinimoosid.
Pisut sättimist ja VOILA! suurepärane juustuvaagen ongi valmis.

Postitus sündis koostöös Džiugas juustudega. 

20. mai 2019

Kihiline magustoit rabarberi-ingverikompoti ja kaerakreemivahuga


Rabarberihooajal tasub seda meie kevade särtsakashaput roosat kaunitari võimalikult palju nautida. On just rabarber ju see, mis oma erksa happega suudab nii koogid kui magusroad tõeliselt mõnusaks elamuseks muuta. Rabarberile sobib hästi ingverit lisaks sättida  - õhetamapanevat teravust lisav ingver aitab rabarberist parimad omadused välja tuua. Siin kihilises magustoidus on rabarberi-ingverikihile vahele sätitud vahustatav kaerakoor, mis on oma kreemisuses väga maitsev täiendus hapukale rabarberile.



Kihiline magustoit rabarberi-ingverikompoti ja kaerakreemivahuga
Kogus: 4-le
Ca 16 Savoiardi küpsist
4 dl vahustatavat kaerakoort (otsi vegantoitude osakonnast)
2 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
1 tl DanSukkeri vanillisuhkrut
2 suuremat muna
Rabarberi-ingveri kompott:
5-6 rabarberivart, tükeldatuna
Pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna
1-1,5 dl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
1 dl valget veini
Valmista esmalt rabarberi-ingveri kompott. Selleks kalla kastrulisse tükeldatud rabarber ja ingver. Lisa valge vein ja suhkur. Sega kõik läbi ja kuumuta keemiseni. Keeda mõned minutid aeg-ajalt segades, kuni rabarber hakkab pehmenema. Tõsta pliidilt ja jahuta.
Kaeravahu jaoks vahusta ühes kausis kaerakoor kohevaks vahuks. Teises kausis vahusta munavalged ja kolmandas kausis munakollased koos suhkru ja vanillisuhkruga helekollaseks vahuks. Ühenda kõik vahud omavahel vaikselt segades kokku. Väldi liialt tugevat segamist, et munavalgevaht ära ei vajuks.
Lao parajaks murtud küpsised pokaali. Säti sinna peale rabarberikompotti ja sinna säti kaerakoort. Korda sama järjekorda veel, aga jäta veidi rabarberkompotti veel magustoidule peale sättimiseks. Lase enne serveerimist veel paar tundi maitsestuda ja küpsistel pehmeneda. Serveeri jahedalt.


Retsept valmis koostöös DanSukkeriga.

15. mai 2019

Kevadroheline salat spargli, redise, edamame ubade ja vutimuadega

Reipalt neoonroheline kevad on end lõpuks ometi laiali laotanud ja kõik näib ümberringi ohjeldamatult tärkavat ja ärkavat. Minu maakodu igivana spargli/asparaaguse põõsas lasi end esimetest aprillikuistest soojadest ilmadest petta, lastes esimestel uudishimulikel sparglivõrsetel end päikese poole sirutada, kuni kuri külm neist vaprakestest halastamatult üle käis. Nüüd seisavad värksete ja vägevate uute sparglivõrsete kõrval ka nukralt krimpsutõmbunud külmavõetud õnnetukesed. Aga mis seal ikka, eks looduses olegi omad karmid seadused. Tegelikult on nii võrratu see, et kogu kevad liigub vääramatu jõuga soojuse, valguse ja külluse poole. Poeta vaid seeme mulda ja....



Sellisel kevadisel külluse ajastul muutub toidulaud ka oluliselt rohelisemaks ja värskemaks, kui ta terve halliseguse talvehooaja on olnud. Sparglid, redised ja muud kevadvärsked viljad muutuvad mõnusalt elust pakatavateks. Peenralt korjatud sparglivars pritsib lausa mahla välja, kui teda murrad. Sellised väest pakatavad toidud küsivad ühe kevadiselt värske ja maitseküllase salatikoosluse järgi. 
Sel kevadhooajal on kõigile salatisõpradele appi tulnud FS Goodsi uued naturaalsed salatikastmed Herby ja Chimmy, mis muudavad salatite valmistamise eriti lihtsaks ja mugavaks. Herby on siis basiilikuga (ja ka teiste ürtidega) maitsestatud täiesti naturaalsetest komponentidest kokku segatud salatikaste ja Chimmy on saanud inspiratsiooni Lõuna-Ameerika päritolu vürtsikast Chimichurry kastmest. Kui tooteinfot lugeda, võib veenduda, et tegemist on igati mõistliku ja puhta koostisega salatikastmetega, mille puhul ei tekita ükski lisatud koostisosa võõristust või küsimusi. 


Valmiskastmete toel on salatite valmistamine nüüd eriti lihtne ja mugav. Haara vaid poest, turult või peenralt kõik salati koostisosad kaasa, sega kokku ja maitsesta salatikastmega. Elu nagu lill!


Minu salat sai seekord hästi kevadine. Või kuidas muudmoodi nimetada salatit, kus saavad kokku redis, spargel, helerohelised edamame oad, vutimunad, suvikõrvits, idud ja spinat. Kõik need koostisosad vormistab maitsvaks kooskõlavaks taldikutäieks ürdine -Herby salatikaste. Nii lihtne (ja maitsev) see ongi.

Salat spargli, redise, edamame ubade ja vutimunadega
Kogus: 4-le

200 g beebispinatit (sobib ka muu salatiroheline)
2 väiksemat või 1 keskmise suurusega suvikõrvits, kuubikuteks tükeldatuna
4-5 redist, õhukeste viiludena
200 g edamame ube (saadaval nt Rimis sügavkülmutatuna)
200 g sparglivarsi, tükeldatuna ja vajadusel puitunud alumine osa koorituna 
12 vutimuna
idusid
sidrunimahla
soola ja pipart
Keeda esmalt vutimunad. Selleks kuumuta kastrulis vesi keemiseni, tõsta munad keevasse vette ja keeda 2 minutit 40 sekundit. Mina kasutan selleks taimerit, et õiget hetke tabada. Jahuta jääkülma vee all ja koori. 
Tükelda suvikõrvits parajateks tükkideks (ca 2x2 cm külgedega), sega paari supilusikatäie Herby salatikastmega ning sidrunimahlaga. Jäta veidikeseks marineerima. Blanšeeri edamame oad ja spargel. Selleks kuumuta kastrulis soolaga maitsestatud vesi keemiseni, tõsta köögiviljad sinna sisse ja keeda umbes 3-4 minutit. Jahuta jääkülma vee all ja võta oad kaunadest välja. Tõsta suuremasse kaussi salatiroheline, lisa eelnevalt marineeritud suvikõrvits, redis, oad ja spargel. Kalla peale paras kogus Herby salatikaste, sega kõik läbi. Vajadusel maitsesta veel soola ja pipraga. Laota salativaagnale. Lisa poolitatud vutimunad ja idud. Serveeri kohe. 

Retsept sündis koostöös FS Goodsiga.

13. mai 2019

Karulaugu kuldaeg. Kolm lihtsat retsepti, kuidas karulauku kasutada

Karulaugu kuldaeg on käes ja hetkel tasub seda kevadist kulda süüa igasuguse mõõdu- ja häbitundeta. Kerge karulauguaroom on kevadel lausa kohustuslik. Nii võib hiljem kindel olla, et oled tervisehädade eest kaitstud ja kevadine profülaktiline kuur igasuguste viiruste vastu on läbitud. Karulauk on võimas tervise toetaja ja looduslik antibiootikum, mis aitab meid väga mitmel moel. Arvestades, et kevadel on ta üks esimesi tulijaid, siis ka pikast talvest taastumisel ei tasuks karulaugu rolli alahinnata. Seega, too endale kas metsa alt (ettevaatust piibelehelehtedega!) või turult üks korralik viht karulauku, kääri käised üles ja valmista erinevaid karulauguroogisid - omletti, karulauguvõid, loomulikult karulaugupestot või haki seda rohelist kulda lihtsalt igale roale, mida sööma hakkad.


Kui aga ühel hetkel siiski napib ideid, kuidas karulauku toiduks tarvitada, siis üheks hästi lihtsaks mooduseks on näiteks karulaugu-hapukoore salat. Pisut soola ka lisaks ja mõnus kartulikõrvane ongi olemas. Sina võib lõigata sisse ka kurki, nii saad kurgi-karulaugu-hapukoore salati. Samuti supermõnus lihtne toit. Mina teen igal aastal ka karulauguga munavõid. Selline leivakate kaob tavaliselt laualt kiirelt ja koguste suurendamine annab vaid ajutise efekti. Süüakse kahe suupoolega, eriti kui värskelt küpsenud leib ka käepärast.


Karulauguga munavõi valmistamine on umbes sama "keeruline" kui munavõi valmistamine. Samas oma ühele pojale seletasin just veidi aega tagasi, kuidas ikkagi munavõid teha. Kui ikka enne ise teinud ei ole, võib asi algul isegi paraja väljakutsena näida. Et asi oleks selge, siis panen siia kirja selle valmistuskäigu. Et edaspidi piisaks ka oma lapsele lihtsalt lingi saatmisest.


Karulaugu-munavõi
Kogus: 4-le

5 muna, poolpehmeks keedetuna (ca 7-8 minutit)
100 g võid
peotäis karulauku, hakituna
veidi rammusat majoneesi
soola
Tõsta munad veidi aega enne keetmist toatemperatuurile. Nii on temperatuurišokk väiksem ja munad ei kipu katki keema. Kuumuta potis vesi keemiseni, keeda muna (loe keetmisaega sellest hetkest, kui vesi taas mullitama hakkab) umbes 7-8 minutit, kalla siis keeduvesi ära ja jahuta munad korraks jääkülma vee all. Koori munad, lisa tükeldatud või ja töötle muna kahvliseljaga peeneks nii, et või sulaks kuuma muna mõjul. Lisa hakitud karulauk, veidi majoneesi ja maitse järgi soola. Serveeri mustal leival ja paku juurde tomatit, kurki, idusid või muud meelepärast.

Kui aga munavõist on isu täis söödud, siis tasub teha lihtsat ja alati toimivad karulauguvõid. Imelihtne valmistada ja sobib igale võileivale. Lisaks võileivale määrimisele võib karulauguvõid ka ahjukartulitega süüa. See on üks ajatu klassik, mis ikka ja jälle jalust niidab, kui karulauguhooaeg kätte jõuab. Ainuke, mis pisut kurvaks teeb, on see, et karulaugu ja värske kartuli hooaeg jäävad suve erinevatesse otstesse. Seega võib vaid ette kujutada, kui taevalik oleks värske noor kartul koos karulauguvõiga....


Karulauguvõiga ahjukartulid
Koos koorega ahjus (või ka lõkkes) krõbedaks küpsenud kartulimugulad vajavad vähe. Särtsakas karulauguvõi on just selline lisand, mis aitab kartulile vajaliku aktsendi lisada.
Kogus: 4-le

8 keskmise suurusega kartulit, pestuna ja koorimata
Soola
Rapsiõli
Karulauguvõi:
250 g võid, pehmena
Paras peotäis karulauku
Soolahelbeid
Soovi korral riivitud sidrunikoort ja pisut sidrunimahla
Piserda kartuleid õliga, torka kartulikoore sisse mõned augud ja maitsesta soolaga. Küpseta ahjus 180-200 kraadi juures 45-60 minutit, kuni kartul on seest pehme. Karulauguvõi valmistamiseks sega peeneks hakitud karulauk toasooja või ja soolahelvestega. Võid lisada ka veidi sidrunikoort ja -mahla. Serveerides lõika ahjukartulile ristlõige, suru pisut pehmeks küpsenud kartulisisu välja, tõsta sinna paras ports karulauguvõid ja lase sel kartuli sisse sulada. Paku juurde kodujuustu, kala, muna või muud meelepärast.


Lisaks karulauguvõile on ka karulaugupesto on üks neist toitudest, mis kevadel pea kultuslikuks muutub. Sotsiaalmeedia täitub erinevate piltidega igaühe oma karulaugupestost, aga samas on see nii vahva, et korraks oleme me kõik ühel meelel. Vähemalt ei ole keegi tõstatanud karulaugupesto vajalikkuse, asjakohasuse või ka maitsvuse küsimust. Seega, karulaugupesto igasse taldrikusse ja ole ainult nutikas leidmaks mooduseid, kuidas seda erinevate toitudega sobitada. Üks võimalikke variante karulaugusest hommikusöögist on ka siin toodud.


Toekas hommikuvõileib peekoni, praemuna ja karulaugupestoga
Karulaugupesto on kevadel lausa kohutuslik toit, mis valmib lihtsa vaevaga ja mida saab kasutada nii võileibadel, salatites, lihale ja kalale maitselisa andmiseks või ka ahjukartulitele peale sättimiseks. Pesto valmistamiseks on vaja loomulikult korralik peotäis värsket karulauku, millele tuleks lisaks sättida pisut õli, kõva juustu ja pähkleid ja seemneid. Kui käepärast on köögikombain või blender, surista pesto sellega kokku, kui aga abivahendeid napib, võib pesto valmistada kas uhmris või ka lihtsalt kausis kareda kiviga koostisaineid peeneks hõõrudes.
Kogus: 1-le

1 viil koorikleiba
1 muna
2-3 viilu peekonit
Veidi majoneesi
Soola ja pipart
Värsket redist
Karulaugupesto:
1 punt karulauku
1 dl rapsiõli
50 g kõva juustu
Peotäis pähkleid või seemneid, vajadusel peenemaks hakituna
Soola
Valmista esmalt pesto. Selleks tõsta kõik koostisosad purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks. Kui pesto tundub liiga kuiv, lisa veel õli. Maitsesta.
Võileiva valmistamiseks rösti koorikleib rösteris või pannil krõbedaks. Samal ajal löö pannile üks muna koos peekoniviiludega ja küpseta seni, kuni peekon on krõbe ja munakollane paraja küpsusastega. Maitsesta soola ja pipraga. Määri röstitud leivale veidi majoneesi. Säti sinna peale peekon ja muna. Säti mõned viilud redist ja nirista kõik üle karulaugupestoga.


Karulaugupesto ja karulauguvõi retspeptid ilmusid kevadises Kaitseliidu ajakirjas "Kaitse kodu". 

6. mai 2019

Lihtne leib tumeda õlle ja juustuga

Selline juustune ja tumeda õllega leib on alati meespere lemmikuks, aga kindlasti mitte ainult. Mahlase sisuga küllusliku maitsega õlle-juustuleib sobib hästi nii omaette suupisteks kui ka eraldi toidukorraks. Piisab vaid, kui veidi võid leivale määrida. Et aga küll küllale liiga tee, võib leivale määritud võile veel ühe rammusa juustuviilu peale sättida. Head asja pole kunagi liiga palju 😊


Lihtne leib tumeda õlle ja juustuga
Valmistamisaeg: 1 tund
Kogus: 1 suurem päts

150 g Džiugase 24 kuud laagerdunud juustu, riivituna
2,5-3 dl speltajahu
4 dl mitmevilja jahusegu või odrajahu
2-3 sl pruuni suhkrut
3 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
Näpuotsaga pipart
3,5 dl porterõlu
2 sl võid, sulatatuna
Soovi korral erinevaid seemneid (päevalilleseemneid, kõrvitsaseemneid, linaseemneid vms

Sega suuremas kausis jahu, suhkur, küpsetuspulber, sool ja pipar. Sega õlu kuivainete hulka ja lisa ka juust. Sega kõik läbi. Kui tainas on liiga paks, lisa veidi õlut. Tulemuseks peaks olema parajalt paks tainas, mis tuleb vormi laiali lükata ehk mis ei valgu ise laiali. Kalla tainas võiga määritud vormi. Pintselda leiba pealt sulatatud võiga. Küpseta 180 kraadi juures ca 50 minutit, kuni leiva sisse torgatud tikk jääb puhtaks. Lase kümmekond minutit vormis jahtuda, enne kui leiva vormist välja kallad.


Retsept valmis koostöös Dziugas juustudega.

30. aprill 2019

Ohtra juustuga sibulapirukas kartuli-muretaina põhjal

Sibula ja juustupirukas on üsna vastupandamatu kooslus ja peaks maitsema hästi kõigile neile, kes magusaks haudunud sibulast oskava lugu pidada. Külluslik juustukate aitab sibulatäidist eriti hõrguks muuta. Pirukat aitab tervislikumaks muuta kartulist ja rukkijahust valmistatud pirukapõhi. Pirukat sobib pakkuda nii pidulikumal puhul, kui ka näiteks õhtusöögiks koos värske salatiga. Kes soovib, võib täidisesse veel suitsusinki lisada, nii saad tulemuseks toeka ja toitva väga maitsva piruka.




Ohtra juustuga sibulapirukas kartuli-muretaina põhjal
8-10-le
Valmistamisaeg: ca 1 tund
Kartuli-muretainas:
150 g keedetud kartuleid, koorituna
150 g rukkijahu
100 g võid
0,5 tl soola
veidi vett (vajadusel)
Täidis:
3-4 sibulat, õhukeste poolratastena
Võid ja õli praadimiseks
Soola ja pipart
Veidi tüümiani
Maitseks veidi suhkrut ja palsamiveiniäädikat
150+50 g Džiugase 18 kuud laagerdunud juustu, riivituna
2 dl 35%-list koort või kohvikoort
2 muna
Soola ja pipart
Põhja valmistamiseks töötle kartulid, tükeldatud või ja rukkijahu koos soolaga ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa veidi külma vett, et moodustuks ühtlane tainapall. Aseta tainas vähemalt pooleks tunniks külma. Võta tainas külmast ning laota küpsetuspaberiga kaetud pirukavormi põhjale ja külgedele. Küpseta eelkuumutatud ahjus ca 10-15 minutit 180 kraadi juures, kuni põhi on kuivaks tõmbunud, kuid mitte pruunistunud.
Samal ajal kui põhi ahjus küpseb, kuumuta pannil keskmisel kuumusel või ja õli ning hauta sibulat koos tüümianiga kümmekond minutit, kuni ta on klaasjas ja hakkab kergelt karamelliseks muutuma. Maitsesta soola, pipra, tibakese suhkru ja palsamiveiniäädikaga maitse parajaks. Tõsta segu eelküpsetatud põhjale.
Katte jaoks klopi munad lahti ja sega juurde 150 g juustu ja koor. Sega ühtlaseks. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Kalla segu sibulatele, puista peale ülejäänud riivitud juust ning küpseta 180-200 kraadi juures ca 30-40 minutit, kuni pealispind on kuldne. Jahuta veidi ja serveeri koos värske salatiga.


Retsept valmis koostöös Džiugase juustudega.

29. aprill 2019

Speltajahust põhjal brokoli-fetajuustupirukas

Rikkaliku juustu-köögiviljatäidisega speltajahust põhjal pirukas on maitsev ja mahlane ning sobib ka pidulauale sättimiseks. Lihtsate ja selgete maitsete ilus kooskõla on midagi neile, kellele meeldivad need toidud, kus maitsete kombineerimisega väga hulluks ei minda ning igal koostisosal on võimalus oma maitseilus särada. Minu enda jaoks oli päris üllatav, kui mõnusa maitsekombinatsiooni suudavad soolakas fetajuust ja mahedalt mahlane brokoli moodustada. Pisut rustikaalne speltajahust pirukapõhi ainult täiendab seda kombinatsiooni ja nii valmibki üsna lihtsa vaevaga igati mõnus juustupirukas.




Speltajahust põhjal brokoli-fetajuustupirukas
Kogus: 10-12-le

Speltajahust pirukapõhi:
3 dl täistera speltajahu
100 g võid
½ tl soola
1 muna

Täidis:
400-450 g brokolit, õisikutena
200 g fetajuustu (võid kasutada ka pehmet kitsejuustu)
2 dl 10%-list koort
0,5-1 tl küüslaugupulbrit (nt Maggi küüslaugugraanuleid)
1 tl persillade maitsesegu (nt Maggi persillade)
2 muna
½ tl soola
Värskelt jahvatatud musta pipart

Põhja jaoks töötle külm või koos soola ja speltajahuga ühtlaseks puruks. Lisa muna ja töötle massi, kuni moodustub ühtlane tainapall. Vajadusel lisa veidi külma vett. Laota küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhjale ja külgedele ja küpseta siis eelkuumutatud ahjus 180-200 kraadi juures umbes 7-10 minutit.
Täidise jaoks keeda õisikuteks eraldatud brokolit soolaga maitsestatud vees 3-4 minutit. Kurna sõelal ja jahuta jääkülma vee all. Jaota õisikud eelküpsetatud põhjale. Lisa sinna ka väiksemaks murendatud fetajuust. Sega omavahel koor, hakitud küüslauk ja munad, maitsesta värskelt jahvatatud musta pipraga ja vajadusel ka soolaga, kuid arvesta, et fetajuust võib üsna soolane olla.

Kalla muna-kooresegu vormile brokolile ja fetajuustule peale. Tõsta 200 kraadisesse ahju ja küpseta umbes 30 minutit, kuni täidis on tarretunud ja hakkab kergelt pruunistama. Lase veidi jahtuda enne, kui lahti lõikad. Serveeri soojalt või külmalt koos värske salatiga. 


Postitus sündis koostöös Maggiga.

17. aprill 2019

Midagi maitsvat Itaaliast. Peperonata ehk tomatine paprikahautis

Ei ole vist kellelegi üllatus, et Itaalia köök oma lihtsate ja õigete maitsekooslustega on täiesti ammendamatu inspiratsiooniallikas. Oliiviõli, küüslauk, küpsed magusad tomatid, pisut ürti, veidi musta pipart ja näpuotsaga üht-teist veel ja nii need maitsekombinatsioonid sünnivad. Ei midagi liiga keerulist ega mingit liigset jändamist.
Peperonata ehk tomatine paprikahautis on üheks näiteks sellest, kuidas hästi lihtsatest koostisosadest saab valmistada maitsva ja mõnusa taimse roa, mis sobib nii toekama liha või kalaroa juurde, iseseisvaks vahepalaks, pastakastmeks või siis ka leivale-saiale sättimiseks. Peperonata on levinud Itaalia erinevates regioonides ja sage lisand just grillpidudel pakutavate roogade juurde. Sinna rooga võib lisada veel kappareid, oliive, münti ning serveerida sobib seda nii külmalt kui soojalt. Mulle meeldib süüa peperonatat praetud munaga. Maitsekooslus meenutab veidi shakshoukat, mis on ka mu üks suuri lemmikuid.




Peperonata ehk tomatine paprikahautis
Kogus: 4-le

4-5 erivärvilist paprikat, ribadeks lõigatuna ja seemned eemaldatud
4 küüslauguküünt, hakituna
1 sibul, hakituna
mõned basiilikulehed, väiksemaks rebituna
400 g küpseid tükeldatud tomateid või konserveeritud tükeldatud tomateid (kasutasin Loodusvägi mahedaid tükeldatud tomateid)
50 ml oliiviõli (väga hea kvaliteediga on Casa Fontestate oliiviõli)
soola ja pipart
palsamiveiniäädikat
veidi suhkrut
Kalla pannile oliiviõli. Kuumuta keskmise kuumuseni ja lisa siis pannile küüslauk, sibul ja basiilik ning hauta mõned minutid. Lisa siis tükeldatud paprika, sega läbi, kata pann kaanega ja hauta vaiksel kuumusel umbes pool tundi pannitäit aeg-ajalt segades. Lisa tükeldatud tomatid või tomatikonserv ja hauta veel, kuni paprikat on täiesti pehmed, kuid ei hakka veel lagunema. Maitsesta pannitäis soola, pipra, tibakese suhkru ja palsamiveiniäädikaga. Serveeri kas soojalt või jahtunult.


Postitus sündis koostöös Loodusvägiga.