22. august 2019

Suvine köögiviljasupp sulatatud juustuga

Tõenäoliselt satuba ka seda postitust lugema keegi, kelle jaoks piimaga köögiviljasupp kujutab endast lapsepõlvest pärit traumat. See on vist enim vastakaid suhtumisi tekitav roog. Kes armastab, see jäägitult ja kirglikult. Kes ei armasta, see on leppimatu ja põhimõttekindel sellest, et piima sees noored värsked köögiviljad ei ole mitte mingil moel maitsev ja meeldiv kooslus.
Mina esindan kindlasti seda esimest poolt ehk siis mulle on kogu elu väga-väga meeldinud piimaga köögiviljasupp. Samas olen sedasama kooslust hakanud ka pisut tuunima ning avastaud mitu vahvat ja väga maitsvat asendust vastakaid emotsioone tekitavale piimale. Kui ma nüüd aus olen, siis tegelikult ei ole ma ka suur piimasõber ja eelistan pigem piima teisendusi jogurti, keefiri, juustu, kohupiima või muul moel.


Üheks võimaluseks piim siin supis asendada on kookospiima kasutamine. Kes vähegi armastab kookospiima ja pisut aasiapärast maitsenüanssi, see võib proovida, kuivõrd mõnusad on suvemagusad köögiviljad kookospiima sees.
Teine ja ka siintoodud lahendus on asendada piim hoopis puljongiga ning lõpuks lihtsalt kuuma puljongi sisse sulatatud juust lasta ära sulada. Selline supp on tõeliselt mõnus oma juustuse ja kreemise leemega. Ja ei mingit ohtu, et piimanahk võiks tekkida. Seega kõik need, kelle jaoks oli piimasupp õudne just pinnale tekkiva piimanaha tõttu, võivad kergendatult hingata ning äkki sellele supile ka teise võimaluse anda. Kui öelda juustuleemes valminud köögiljad, siis kõlab see ju väga ahvatlevalt. Igal juhul tasub seda kindlasti proovida.


Minu supis said porgand koos porruga kergelt õli ja või segus läbi kuumutatud. See väike lisaliigutus annab supile mõnusalt võise ja täidlase maitse. Lisaks sellele on porgandis sisalduvad karotenoidid rasvlahustavad ning rasvaines läbi kuumutades tagad, et su keha kõik kasulikud ained ikka kätte saaks. Köögiviljadest on supi sees porgand, porru, kartul ja noored magusad herned. Supileeme eest vastutas aga Maggi Bio puljong, kus siia supi sisse sobivasse valikusse jäävad nii köögivilja-, ürtide- kui ka kanamaitseline puljong. Igaüks võib oma valiku teha vastavalt kellegi eelistustele. Lõppviimistluse annab aga sulatatud juust, mida võid kasutada kas naturaalsed või ka erinevate maitsetega mängida.


Suvine köögiviljasupp sulatatud juustuga
Kogus 4-le

3 noort porgandit, koorituna ja tükeldatuna
väike jupp porrut, tükeldatuna
4 noort kartulit, vajadusel koorituna ja tükeldatuna
200 g noori herneid
veidi õli
30 g võid
750 ml Maggi Bio puljongit (nt SEDA Maggi Bio köögiviljapuljongit)
200 g sulatutud juustu
Soola ja pipart
Värsket tilli
Näpuotsaga suhkrut

Pese hoolikalt kartulid ja porgandid. Vajadusel koori. Tükelda. Pudista herned kaunade seest välja. Sulata keskmisel kuumusel poti põhjas või ning õli ning hauta porru ja porgand või-õli segu sees läbi. Lisa vesi ja puljongikuubikud, lase keema tõusta ning lisa ka kartul ja herned. Keeda vaiksel tulel paar minutit, lisa siis sulatatud juust. Keeda korra läbi kuni kartul on pehme. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga. Serveerimisel lisa värsket hakitud tilli.

Postitus valmis koostöös Maggiga.

21. august 2019

Gluteenivabal toortatrapõhjal küpsetamata valge šokolaadi-kodujuustukook mustikatega

Metsamarjade aeg on käes ja nüüd saavad kõik koogid ja magusroad kaunistatud mustade, siniste või ka punaste täppidega. Meie metsamarjad on lihtsalt nii super toiduaineid, et nüüd tasuks neid süüa niipalju kui võimalik ning talveks ka sügavkülma pista või erineval moel hoidistada.
Üks meie metsade superstaare on kindlasti mustikas. See armas sinkjasmust mari on minu lemmikuks lapsest saati olnud. Kui saabub mustikahooaeg, siis on ikka küüned lillaka raamistusega ja naeratus tihti sama varjundit kandev. Mustika imetabasest väest võiks aga suurteoseid kirjutada. Seega tasub seda marja kombineerida erinevatesse toitudesse. Näiteks toortatrajahust küpsistest valmistatud põhjale kodujuustu-valge šokolaadi kooslusesse. Kakaoga tatraküpsised, soolakas kodujuust, magus valge šokolaad ja metsamari mustikas suudavad selles koogis imehästi toimiva maitsekoosluse moodustada. Lisaks sellele on kook ka gluteenivaba tänu tatraküpsistele.



Siin koogis on põhjaks minu ühed viimase aja lemmikud küpsised. Nimelt NEED Täkumetsa kakaoküpsised, mis valmistatud toortatrajahust. Imehead, pitsilise õhulise stuktuuriga krõbedad küpsised, mida mõnus ka niisama krõbistada, kuid millest saab ka koogipõhja valmistada. Avastasin need küpsised poolkogemata Selverist ja nüüd on need ja kaneeliga samalaadsed Täkumetsa tatraküpsised meil niiöelda püsimenüüs ehk siis uue paki toome koju juba enne, kui eelmine otsa saab. Supermaitsev krõbistamine ja koostist vaadates ei ole kohe mitte millegi üle võimalik nuriseda. Sobivad hästi ka neile, kes ei saa või ei taha gluteeniga küpsetisi süüa.

Siin on näha, millises pakendis küpsiseid poest otsida tuleks
Tulles aga koogi juurde tagasi, siis kombineerisin siin tatraküpsistele katteks kodujuustu, vahustatud koort, valget mustikatega šokolaadi ning loomulikult poetasin sisse ka mõned head peotäied metsamustikaid. Valge šokolaadina kasutasin mustikatega šokolaadi, mis siis koos värskete mustikatega annavad kokku kahe erineva mustika tekstuuriga lisandi. Kuna kook valmis üsna kuumal päeval, siis lisasin täidisesse ka pisut želatiini, et kook soojas liiga pehmeks ei muutuks. Seega kui tahad, et kook seisaks hästi vormis, võid lisada selle koguse peale 2-3 lehte želatiini. Sega see lahustunult lihtsalt vahukoore sisse.


Küpsetamata kodujuustu-valge šokolaadi kook mustikatega toortatrajahust küpsistel põhjal
Kogus: 8-10-le (paras valmistada 22-24 cm vormi)

Koogipõhi:
150 g Täkumetsa tatrajahust küpsiseid
70 g võid, sulatatuna
Kodujuustu-valge šokolaadi täidis:
600 g kodujuustu
2 dl 35%-list koort
300 g valge šokolaadi mustikatega
1 tl vanillisuhkrut
paar peotäit mustikaid
kaunistamiseks värskeid marju

Koogipõhja valmistamiseks purusta küpsised köögikombainis või blenderis. Lisa sulatatud või ja suru siis küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva 22-24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale. Vajuta koogipõhi näppude abil tugevalt kinni.
Täidise jaoks vahusta koor. Kodujuustu võid eelnevalt purustada peenemaks. Selleks tõsta kodujuust blenderisse ja töötle ühtlasemaks. Sulata vesivannil tükeldatud valge šokolaad. Sega kokku vahustatud koor, purustatud kodujuust ja vanillisuhkur. Nirista pidevalt segades sisse valge šokolaad ja lisa siis ka mustikad. Kalla täidis koogivormi tatraküpsistest põhjale ja aseta jahedasse mõneks tunniks kuni üle ööl. Enne serveerimist kaunista värskete marjadega.
Hoia jahedas, et kook pehmeks ei muutuks.


Postitus valmis koostöös RemedyWay´ga. 

20. august 2019

Kodutehtud Nutella ehk šokolaadiga sarapuupähklikreem

Tean väheseid, kes suudaksid vastu panna kreemisele ja šokolaadisele sarapuupähklikreemile, mille koondnimetuseks on muutunud Nutella. Selle hõrgu kreemi autoriks võib pidada sarapuupähklite poolt rikkas Itaalia Alba maakonnas tegutsenud Pietro Ferrerot, kes aastal 1951, segades seni plokkidena müüdud sarapuupähklivõide kreemjaks ja määritavaks versiooniks. Tema poeg tabas ära selle maitsekoosluse universaalse iseloomu, mõtles sellele välja nime Nutella ja hakkas seda alates aastast 1964 ka väljaspool Itaaliat müüma. Edukalt. Väga edukalt, nagu nüüdseks nentida võime. Kui nimetada Nutellat, siis vaevalt peab kellelegi seletama, millest jutt on.
Paraku on masstootmine oma töö teinud ja õigest, sarapuupähklil ja kakaol põhinevast kreemist on nüüdseks suhteliselt vähe järele jäänud. Kui uurida koostist lähemalt, siis esikohal on suhkur, teiseks on välja toodud palmiõli ja sarapuupähkli sisaldus on vaid 13%.
Kui aga tahta pisut pähklisemat Nutellat proovida, võib seda lihtsa vaevaga ise valmistada. Koostisosad on igati käepärased ja kättesaadavad ning valmistamine ei tohiks ka kellelegi üle jõu käia.


Selle kreemi üheks võtmekomponendiks on, nagu juba mainitud, sarapuupähklid, mis peaksid olema röstitud. Tegelikult on poes täitsa olemas ka röstitud sarapuupähkleid, aga neid annab edukalt ka ise röstida. Kõige suurem oht on need lihtsalt ära kõrvetada, seetõttu säti ennast pähklite röstimise ajaks valvele. See võtab aega 170 kraadises ahjus vaid 5-10 minutit. Kohe kui pähklid hakkavad kergelt pruunistama, tõsta need ahjust välja. Peale röstimist proovi eemaldada pähklitelt koor. Selleks tuleks veel ahjukuumad pähklid köögiräti vahele sättida ja neid siis lihtsalt mudida nii, et võimalikult palju koori eralduks. Ära lase end häirida sellest, kui kõiki koori kätte ei saa. Nagu näed pildilt, olid ka minul pähklitel koored vaid osaliselt eemaldatud.

Siin on koostisosad, mis kodutehtud Nutella jaoks vaja lähevad - röstitud sarapuupähklid, kakaopulber, šokolaad, õli ja sool
Retseptis kasutav šokolaad võib olla ainult piimašokolaad, aga mina kasutasin piimašokolaadi ja sekka ka suurema kakaosisaldusega šokolaadi, mis annab kreemile täiendavat sügavust. Siin võib igaüks endale maitse sobivaks sättida. Ainult piimašokolaadi kasutades võta seda siis 150 g ehk liida kokku retseptis toodud nii piima- kui tumeda šokolaadi kogus. Retseptis toodud kakaopulber on magustamata kakaopulber ehk siis mitte see lahustav magus joogi tegemise jaoks mõeldud kakao.
Õli läheb vaja kreemisuse lisamiseks ja õli lisamine aitab veidi ka pähklite peeneks jahvatamise ajal massi kiiremini kreemiks muuta. Kuiv purustatud pähkel kipub algselt blenderi seinte külge jääma.
Suhkru või muu magustaja puhul lähtu enda eelistustest. Mina oma pähklikreemile ei lisanud üldse lisamagusat, aga kes armastab magusamat kreemi, võib lisada kas agaavi- või vahtrasiirupit, steviat või ka rafineerimata suhkrut. Näpuotsatäis soola kulub ka maitsetasakaalu paika sättimiseks ära.
Kreemi valmistamisel on üheks võtmesõnaks ka korralik blender, mis kõik need koostisosad aitab ühtlaseks ja tükkideta kreemiks vormistada. Mina kasutasin Boschi VitaBoost blenderit, mille 1600-vatine ja 30 000 pööret minutis tegev mootor aitab pähklid üsna kiirelt kreemiks muuta. Loomulikult tuleb algul paar korda pähklisegu seinte küljest jälle keskele kokku kraapida, aga õli lisamisel ja "pulse" režiimi kasutades töötleb blender üsna lihtsa vaevaga pähklid kreemiseks võideks.
Pähklikreemi õnnestumisele aitas kaasa ka 1600-vatine Boschi Vitaboost blender

Kodutehtud Nutella ehk sarapuupähli-šokolaadikreem
Kogus: ca 2 dl

400 g sarapuupähkleid, röstituna
100 g piimašokolaadi, tükeldatuna
50 g suure kakaosisaldusega  (üle 70%) šokolaadi, tükeldatuna
2-3 sl neutraalse maitsega õli
2 sl magustamata kakaopulbrit
2-3 sl agaavi- või vahtrasiirupit (soovi korral)
näpuotsaga soola
veidi vanillisuhkrut
Kui kasutad röstimata pähkleid, siis kuumuta ahi 170 kraadini. Laota pähklid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti neid kuni need hakkavad kergelt pruunistuma. Selleks kulub maksimaalselt 10 minutit. Väldi liigset pruunistumist. Jahuta veidi ja töötle siis köögiräti vahel pähkleid nii, et eralduks võimalikult palju koori. Jahuta.
Tõsta pähklid blenderisse ja töötle need "pulse" režiimi kasutades kreemjaks. Vajadusel lisa blenderisse ka õli, et mass kreemisem ja vähem kuivem oleks. Kui pähklikreem on valmis, blenderda sinna hulka ka kakaopulber ja sool ning kui kasutad suhkrut või muud magustajat, lisa ka see koos vanillisuhkruga. Sulata vesivannil tükeldatud šokolaad(id) ja kalla siis segu pähklikreemi hulka. Töötle blenderis segu ühtlaseks, kalla purki ja tõsta jahedasse. Alguses on kreem vedel, aga jahedas šokolaad taheneb ja ka kreem muutub paksemaks.
Naudi röstitud saial, pannkookidel või muul meelepärasel moel. Säilita jahedas.

Retsept valmis koostöös Boschiga

11. august 2019

Naturaalselt kääritatud toortatraleib

Toortatar on juba mõnda aega meie poodides võidukäiku teinud ja, tänu taevale, järjest rohkem hakanud asendama seda tumedat röstitud tatrakruupi, mis nõukaaja pärandina meil vahepeal tatramonopoli enda kätte haaras. Kodumaine mahetoodetud toortatar on hoopis teine tera nii otseses kui kaudses mõttes. Kusjuures tean päris mitut inimest, kes oma tatrapõlguse on minetanud peale toortatraga tutvumist.
Kas aga teadsid, et tatratangu peetakse lausa tangude kuningannaks ning tatar oma toiteomadustelt võib asendada lihatooteid. Tatar on B-grupi vitamiinide, asendamatute aminohapete ja
mikroelementide sisalduse poolest esimesel kohal võrreldes teiste kõrrelistega. Seega tasuks tatart oma toidulaual aukohal hoida ja tatratoite oma menüüsse julgelt võtta.


Ma ise kibelesin juba mõnda aega proovima kääritatud tatraleiba, mis kerkib ilma kergitusainet lisamata loomulike käärimisprotsesside tulemusena. Sellise leiva valmistamine ei ole keeruline, küll nõuab see parajalt aega ja pisut planeerimist, kuna loomulik käärimisprotsess lihtsalt vajab piisavalt aega. Tasuks on samas hästi mõnusa maitsega leib, mida süües saad mitu päeva järjest tatratoite oma laual hoida. Esialgu on leib maitsev niisama süües, hiljem võib viilud rösterist läbi lasta, et krõbe koorik leivale tekitada.


NB! Toortatraleiva valmistamisel kasuta kas plastist või klaasist kaussi ja segamiseks kas puulusikat või silikoonspaatlit. Naturaalne kääritus ei armast metalli ja seega proovi vältida metallnõusid. 

Pärmivaba toortatraleib
Kogus: 1 päts

400 g toortatart
2-2,5 dl vett + leotamiseks
1-2 sl mett või agaavisiirupit
1 tl soola
päevalille- ja linaseemneid
võid vormi määrimiseks

Esmalt pane tatratang veega kaetult 6-8 tunniks seisma. Loputa siis sõelal hästi hoolega läbi ja nõruta kuivemaks. Tõsta blenderisse, lisa ka vesi ja töötle ühtlaseks massiks. Tulemiseks peaks olema paksema hapukoore paksusega tainas. 
Kalla tainas kaussi, kata rätikuga ja jäta umbkaudu 12 tunniks sooja kohta hapnema. Selleks sobib hästi põrandaküte või ka kergelt soojendatud ahi (mitte üle 40 kraadi). Kerkinud tainast annavad märku taina sisse tekkinud õhumullid. 
Sega nüüd juurde mesi või agaavisiirup, sool ja seemned. Sega läbi ja kalla kas siis küpsetuspaberiga vooderdatud või võiga määritud leivavormi. Jäta veel 1-2 tunniks kerkima. Tõsta siis eelkuumutatud ahju 170-180 kraadi juures ca 45 minutiks. 
Valmis leib kalla vormist välja, et kondensvesi seda niiskeks ja nätskeks ei muudaks.

Leivavalmistamise puhul olen ise kasutanud seda skeemi, et esimene leotus (mis peaks olema 6-8 tundi) jääb ööseks ehk siis enne kui magama lähen, kallan tatrale vee peale ja hommikul loputan läbi, püreestan ning pikk kääritus jääb siis päeva peale. Kui näiteks kell 8 hommikul käärima panna, siis õhtul kell 8 on tainas ilusti mullipitsiline. Tunnike-paar veel vormis kerkimist ja siis ahju ja saabki õhtuks toa leivalõhna täis. Teine variant on alustada leivategu näiteks kell 12 päeval. Siis saab kruubi paisutamiseks vajalik aeg täis ca kell 8 õhtul ja pikk kääritusaeg jääb siis öö peale. Hommikul ärgates saab siis veel vormis leiba veidi kergitada ja siis leiva ahju küpsema pista.


Naudi seda mõnusat ja väga tervislikku leiba kas või ja juustuga või muu meelepärase kattega. Parim on leib värskelt ja soojalt, aga hiljem väga mõnus ka kergelt krõbedaks röstituna.

Postitus sündis koostöös RemedyWay´ga.

2. august 2019

Krõbedal põhjal kohupiima-mustikakoogid

Metsad on mustikatäpilise mustri saanud ja see tähendab ainult üht - mustikakookide ja -jookide hooaeg on alanud. Mustikakissell on meil juba mitu korda menüüs olnud, tumeda maitseküllase kisselli keskele sätitud koheva kohupiimakreemiga. No küll on võrratu see kooslus! Parajalt nostalgiline ka.
Just sellest samast aegumatuste maitsekooslusest kantuna jäi mulle üle-eelmise suve kaasaegse Eesti toidu otsimise projektist meelde üks mustika-kohupiimakook või siis galette pisut peenema nimega kujust tulenevalt nimetades, kus seesama aegumatu ja täiuslikult toimiv maitsekooslus kokku saab. Olin nimelt haaratud selle projektiga nii parima toidu valimisse kui ka pildistamisse ning projekti tulemuseks oli selline vahva "Tänapäevane Eesti köök" raamat, kust ka see retsept pärit on. Seda kooki proovides viis mõte ja maitsetaju koheselt ka mind lapsepõlve radadele, kus metsmustikatest tumedaks värvunud suu oli suve teisel poolel normiks.

Retsepti autori Janne Lassi sõnul sai tema inspiratsiooni selle koogi loomisel lapsepõlve lemmikmagustoidust ehk mustikakisselliga kohupiimavormist
 Sellises mustikapirukas tasuks kasutada kindlasti korralikke metsamustikaid. Kultuurmustikad on toredad ja mõnusad niisama maiustamiseks, maitsevõimsust on aga metsast korjatud mustikatel kordades rohkem. Kui aga mustikaaeg läbi saab, sobib siin kasutada ka sügavkülmutatud mustikaid. Maitse jääb ka nendega täiesti suvepiruka vääriline.


Siia mustikakoogi juurde sobib pakkuda taimeteed. Õhtuseks mõnusaks koogihetkeks sobib hästi Liptoni Relax tee, mis aitab hästi kooki nautides päevapinged maha võtta. Liptoni Relax teesegus on kokku saanud lavendel, pärnaõis ja kummel. Tulemuseks on taimedest maitset ja aroomi saanud maitsev tee, millele võid sisse poetada veel mõned mustikamarjad. Nii on tee eriti küllusliku maitsega ja sobib hästi mustikahooajal nautimiseks mustikakoogi kõrvale.


Krõbedal speltajahust põhjal mustikapirukad kohupiimaga
Kogus: 6 väikest (ca 10 vm läbimõõduga) pirukat

Tainas:
200 g speltajahu (ca 3-3,5 dl)
2 sl suhkrut
100 g võid
1 muna
veidi külma vett (vajadusel)
näpuotsaga soola
Kohupiimatäidis:
250 g teralist vanakooli kohupiima
2 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 kuhjaga sl kaeramannat
1 muna
Mustikatäidis:
200 g mustikaid
2 tl tärklist
3 sl rafineerimata pruuni suhkrut
kaunistamiseks tuhksuhkrut ja mündilehti

Valmista esmalt koogipõhja tainas. Selleks sega kuivained tükeldatud külma võiga ja näpi kõik ühtlaseks puruks. Võid seda teha ka köögikombaini abil. Lisa muna ja töötle ühtlaseks. Vajadusel lisa veidi vett, et moodustuks ühtlane tainas. Keera toidukile sisse ja tõsta jahedasse umbes pooleks tunniks.
Kohupiimatäidise jaoks sega kohupiim suhkru, vanillisuhkru ja kaeramannaga. Sega juurde lahtiklopitud muna. Tõsta kõrvale.
Mustikatäidise jaoks sega mustikad tärklise ja suhkruga.
Tõsta tainas külmast, lõika kuueks võrdseks tükiks. Vormi igast tainatükist pallike ja rulli see jahusel pinnal lapikuks ca 15 cm läbimõõduga kettaks. Tõsta tainaketas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Aseta keskele ca 2 sl kohupiimatäidist ja puista sinna peale mustikaid. Näpi ääred keskele kokku nii, et täidis jääks ilusti koogi keskele püsima. Küpseta 200 kraadini kuumutatud ahjus ca 20-25 minutit, kuni tainaservad on kuldpruunid. Jahuta veidi ja viimistle siis tuhksuhkru ja mündilehtedega.
Parim soojalt ja samal päeval, kui kook on eriti mahlane.


Juurde sobib pakkuda kuumal päeval külma piima või jahedaks kiskuval õhtul sooja rahustavat teed. Nii need tavalised hetked eriliseks muutuvadki.

30. juuli 2019

Suvise marjahooaja maius - marjajäätised

Kesksuvi tähendab seda, et suvemarjad on valmis. Ja mitte ainult valmis, vaid minu maakodus olev vaarikaväli on sel aastal lausa hullunud. Vaarikad kasvavad kohati lausa viinamarjakobaraid meenutavate kogumitena ja taaskord oli vaarikate valmimine ajastatud kuumalainega samale ajale. See tähendab aga seda, et selleks ajaks võid unustada kõik muud plaanid ja tööd ning korjad iga päev jälle uued kausitäied vaarikaid. Sest kui nad kord otsast valmima hakkavad, siis küpsevad nad järjest ja kuumal ajal vajavad lausa igapäevast korjamist. Kui mõni päev vahele jäi, siis või juba põõsaste all maas punasekirjut vaipa märgata. Minusugusele parandamatule korilasele on see muidugi valus vaatepilt, seega olen küll senini kriibitud ja nõgestest puretud, aga suurema osa vaarikaid sain siiski korjatud. Sekka täisküpseid tikreid, mustsõstraid ja punaseid sõstraid. Ja tegelikult on see nii mõnus aeg!

Kui kohustuslikud moosid keedetud ja sügavkülma ka parajalt marju pandud, võib marjapüreedest teha marjajäätist. Hea lihtne teha ja kindlasti kõigi laste lemmik!

Marjade korjamine on aga ainult üks ja esimene etapp sellest igasuvisest lõputuna näivast marjarallist. Kui sulle igal teisel päeval pesukausitäied vaarikaid või tikreid või muid marju kausist vastu piiluvad, siis unustad ka ära kõik pooleliolevad raamatud või tehtud plaanid ja sätid end ohates taas kööki talvevarusid täiendama. Või noh, ohtkad natuke nagu moepärast, sest tegelikult on omamoodi nauditav see marjauputus. Hiljem, näiteks novembrikuus, meenutad seda marjamagusat aega valusa igatsustorkega hinges ja siis saad vähemalt mõne suvemaitsega moosi või sügavkülmast marjakarbi välja kraamida.

Tikrid oma magusa maitsega on minu ühed lemmikud. Paraku sissetegemiseks suhteliselt tüütud marjad oma suurte seemnete ja kestaga
See vaarikauputus võib hetketi tunduda pisut tüütu, aga tegelikult ma armastan seda kesksuvist küllust ja täisküpsust


Ega siin polegi muud, kui kõik abivahendid välja kraamida ja marjad püreeks teha. 


Marjad blenderisse ja siis vormi kihiti - triibulises jäätises on vaarikapüree, tikripüree ja viimase kihina meega Kreeka jogurt. Hea lihtne teha ja seemnetest-kestadest ei jälgegi enam

Pean tunnisama, et erinevad marjad võivad küll põõsa otsast süües mõnusad olla, aga sisse tehes on paras peavalu seemnete ja kestadega tegelemine. Eks seepärast olegi moosimarjana pisut põlu alla sattunud nii tikrid kui ka punased ja mustad sõstrad. Lahendus on aga korralikult võimas blender, mis aitab loetud sekundite jooksul kestadest ja seemnetest ühtlase püree teha. Just nii ühtlase, nagu ülaloleval pildil olevast marjajäätisest näha. Minu köögilaual on endale auväärse koha teinud Boschi VitaBoost HighSpeed blender, millel võimsust korralikult ehk siis lausa 1600 Watti ja mil pöördeid lausa 30 000 ühes minutis. See tähendab seda, et blender töötab mängleva kerglusega ühtlaseks nii tikrid, punased sõstrad kui ka näiteks arbuusiseemned. Vajadusel ka jääd ja pähkleid. Tegelikult on see igati tänuväärne, sest sageli on seemned just erinevate kehale vajaminevate toitainete sisalduse koha pealt kuldaväärt toiduained. Samas arbuusiseemneid niisama krõbistada ei ole just kõige mõnusam tegevus. Peale blenderdamist on aga seemnetest puhastamata jäänud arbuusitükkidest saanud ühtlane arbuusimahl, mis külmkapist võetuna on väga mõnus jahutaja ja janukustutaja. Toitainetest pungil!


Kui aga nende (seemneteta) marjajääde juurde tagasi tulla, siis nende valmistamisega saab hakkama isegi laps. Vaja on lihtsalt esmalt marjad korjata ja puhastada. Siis blenderis ühtlaseks töödelda. Hapumate marjade puhul võid lisada mett, agaavisiirupit, steviat või ka rafineerimata suhkrut, et hapusust veidi tagasi tõmmata. Siis marjapüree vormidesse, pulgad sisse ja sügavkülma. Veidi kannatust ja võidki nautida mõnusat marjast jahutust. 


Marjajäätised
Vaja läheb:
Vaarikaid või punaseid sõstraid
Tikreid
Mustikaid või musti sõstraid
Laimi- või sidrunimahla
Magustajat - mett, agaavisiirupit, steviat, rafineerimata suhkrut, banaani, pehmeid datleid vm
Vanillisuhkrut või vanillikaunast kraabitud seemneid
Paksemat jogurtit
Jäätisevorme
Puidust pulki
Püreesta marjad koos magustajaga blenderis. Kontrolli maitseid, et segu liiga hapu ei jääks. Erinevad marjad vajavad erinevat kogust suhkrut ning ka marjade küpsusastmest sõltub, palju magustajat vaja läheks. Võid koor marjadega püreestada ka banaani või pehmeid datleid. Ka need aitavad maitset magusamaks timmida. Võid lisada marjapüreele laimi- või sidrunimahla ja vanillisuhkrut. 
Kalla marjapüree vormidesse. Kui tahad värvilist jäätist, püreesta erinavat värvi marjad eraldi ja kalla siis ettevaatlikult üksteise peale. Valge kihi võid valmistada jogurtist. Sega jogurti sisse maitse järgi veidi magustajat ning vanillisuhkrut. Kalla jogurtikiht ka vormi. Torka sisse pulgad ja tõsta jäätised ettevaatlikult sügavkülma püstisesse asendisse. Jäta mõneks tunniks kuni üle öö sügavkülma. 
Valmis jäätiste kättesaamiseks aseta jäätisevormid korraks sooja vee alla ja tõmba siis vormist välja. 

Mustsõstrajäätisega saab endale üsna laia naeratuse näkku tekitada. Vitamiinidest pungil marjajää maitseb lastele hästi.


Vaarika, tikri ja jogurtitriibuline jäätis on mõnus vahepala ja annab ka tõhusalt jahutust. 
Marjahooaeg kestab veel ja kui ploomid-õunad hakkavad valmima, siis saab ka neist mõnusat püreed teha, millest saab samamoodi jäätist valmistada. Seega, jäätisevormid tolmust puhtaks või poest koju, blender köögikapil aukohale ja marjajäätiste hooaeg alaku!

Postitus sündis koostöös Boschiga.

25. juuli 2019

Kanakintsud küüslauguses ketšupi-soja marinaadis

Ahjus küpsetatud kana on üks neid toite, mida minu lapsed ikka aeg-ajalt tellivad. Aja jooksul on välja kujunenud mitu mugavusretsepti, mille puhul on kõigi sööjate heakskiit kindel ja mille valmistamine on nii lihtne ja mugav, et valmistad selle möödaminnes teiste tööde kõrvalt. Üheks selliseks alati toimivaks toiduks on ketšupimarinaadis kanakintsud, millele maitset lisamas veel küüslauk, sojakaste ja laimimahl. Seega on tegemist pisut aasiapärane maitsekooslus, kus magus ja hapu mõnusas tasakaalus kanale maitselisa andmas. Ketšupi puhul võib samuti maitsetega mängida. Siin koosluses kasutasin Maggi Original ketšupit, kes aga tahab särtsakamat ja pisut teravat tulemust, see võib katsetada Maggi Hot või kes armastab leebemaid maitsed, see hoopis Maggi Mild ketšupiga. Õnnestub see lihtne ahjuroog igal juhul.


Kanaliha puhul kasutasin siin toidus nahata ja kondita kanakintse. Selline liha jääb oluliselt mahlasem, kui näiteks kanafilee. Samal moel võib teha ka nahaga kanakitse või siis hoopis kanakoibasid. Viimasel juhul peaks veidi siis lühendama ka küpsemisaega.


Kanakintsuliha saab vormi asetades kergelt rulli keerata. Nii saab vormi ilusti täis laduda parajalt ümaratest portsjoniks hästi sobivateslt kanatükkidest. Küpsemise ajal tekib vormi ka piisavalt praevedelikku, mida saab edukalt kastmena kasutada. Küüslaugune ja ketšupine kaste maitseb hästi nii niisama kasutades, aga ka koore või kookospiimaga segatuna. Viimasel juhul tõsta kalla lihtsalt praeleem vormist kastrulisse kuumuta ja sega siis kas koor või kookospiim sekka. Lisandiks paku juurde kas riisi, köögivilju või ka näiteks riisinuudleid. Üldiselt sobib selline kana pea iga lisandiga.


Kanakintsud küüslauguses ketšupi-soja marinaadis
Kogus: 4-le

8 kanakintsu, nahata ja kondita
seesamiseemneid pealeriputamiseks
värskeid ürte, hakituna
Küüslaugu-ketšupimarinaad:
4 sl Maggi Original ketšupit
4 küüslauguküünt, peeneks hakituna
4-5 sl sojakastet
2-3 sl mett
1 tl Maggi Chicken maitseainesegu
3 sl õli
Sega omavahel ketšup, hakitud küüslauk, sojakaste, mesi, maitseainesegu ja õli. Tõsta kanakintsud marinaadi sisse ja keeruta neid nii, et nad oleksid üleni marinaadiga kaetud. Jäta vähemalt 1-2 tunniks marineerima. Võid kanatükid marinaadi sisse ka eelmisel päeval valmis tõsta.
Aseta kanatükid koos marinaadiga ahjuvormi ja tõsta eelkuumutatud ahju 180 kraadi juurde ca 40  minutiks. Küpsemise vahepeal kasta kanakintse marinaadiga. Kui tahad pruuni pealispinda, võib küpsemise lõpus ahjus sisse lülitada grillrežiimi. Nii saad tulemuseks krõbeda ja kuldse pinnaga kana.
Tõsta ahjust ja puista peale seesamiseemneid ning värskeid hakitud ürte. Siia sobib nii petersell, tüümian, pune kui ka koriander.
Serveeri koos meelepäraste lisanditega.


Postitus sündis koostöös Maggiga. 

23. juuli 2019

Õhuline-vahuline küpsetamata jogurtikook marjakattega

Suvine marjaaeg lausa küsib marjakookide järele ja kindlasti on lemmikuks need koogid, mis valmivad kiirelt ja ilma suurema vaevata. Soovitavalt ka ilma ahjuta. See küpsetamata jogurtikook vastab kõikidele neile nõuetele, siia saab ära kasutada paraja portsu suvemagusaid marju ning üllatajaks on selle koogi puhul vahekihi sisse peidetud vahukommid, mis muudavad koogi õhuliseks-vahuliseks. Koogi läikivat tarretatud pealiskihti on hea lihtne valmistada tänu DanSukkeri tarretisesuhkrule, mis tuleb vaid veega segada, keemiseni kuumutada, pisut jahutada ja siis marjadele kallata. Marjahooajal asendamatu!


Selleaastane suvi on sooja mõõdukalt jaganud. Kui päeval on päikest, siis jagub ka mõnusalt suvesooja, kuid valdavalt on õhtud ikka pisut jahedaks kiskunud. Sellisel pisut jahedal suveõhtul on hea õhtuse koogilõigu juurde haarata üks mõnus taimetee. Suvisel ajal võib loomulikult ka ise metsas-aias väikese jalutuskäiguga kokku korjata kesksuviseid taimi, millest teed teha, samas võib aga käepärast hoida Liptoni uute maitsetega teekomplekte, kus kõik suvised maitsed teepakikesse talletatud. Ausalt öeldes olen raskustes, kui peaksin oma lemmikut valima, sest kõik need maitsekombod on omamoodi mõnusad, aga kindlasti on üheks lemmikuks angervaksa, piparmündi ja rosmariiniga Detox tee. Sobib imehästi õhtuseks rahulikuks hetkeks või ka pealelõunaseks peatuseks enne, enne kui jälle oma päevatoimetustega edasi rutata.

Üks lemmikuid teesid, mis hästi koogi juurde sobitamiseks sobib. Angervaksa, piparmündi ja rosmariiniga Detox tee.

Kui veel koogist rääkida, siis vahukommi kasutamine koogi vahekihis on päris nutikas nipp. Tekstuur muutub koogil hästi õhulseks, samas ei suutnud keegi, kes kooki proovis, ära arvata, millest selline õhuline tekstuur tuleneb. Vahukomm sulandub tarretatud jogurtivahuga nii hästi, et raske on aru saada, kust selline roosa-valge kirju vahulisus tuleneb. Tasub kindlasti järele proovida.

Õhuline-vahuline küpsetamata jogurtikook marjakattega
Kogus: 8-10-le (24 cm läbimõõduga lahtikäiv vorm)

Põhi:
200 g Digestive küpsiseid, purustatuna
50 g sarapuupähkleid
70 g võid
Vahekiht:
2 dl 35%-list koort
5 dl maitsestamata jogurtit
0,5 dl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
1 tl DanSukkeri vanillisuhkrut
5 lehte želatiini
100 g roosasid ja valgeid vahukomme, tükeldatuna
Marjakate:
300-400 g marju
2 dl vett
1 dl DanSukkeri tarretisesuhkrut
Valmista esmalt koogipõhi. Selleks purusta küpsised koos pähklitega. Sulata või. Sega küpsisepuru sulatatud võiga ja suru küpsetuspaberiga kaetud 24-cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale.
Vahekihi jaoks vahusta koor suhkru ja vanillisuhkruga. Tõsta želatiinilehed külma vee sisse mõneks minutiks paisuma. Kuumuta kastrulipõhjas veidi vett ja tõsta sinna sisse želatiinilehed. Sega kuni želatiin on täielikult lahustunud. Sega jogurt ühtlaseks ning sega siis želatiinisegu sisse paar lusikatäit jogurtit. Sega hoolikalt läbi. Nii väldid želatiinitükkide tekkimist. Sega nüüd juurde ülejäänud jogurt ning vahustatud koor ning lisa ka tükeldatud vahukommid. Kalla segu koogipõhjale ja tõsta mõneks tunniks külmikusse, kuni vahekiht on tarretunud.
Marjakihi jaoks laota koogile marjad. Kuumuta kastrulis vesi koos tarretisesuhkruga pidevalt segades keemiseni. Keeda seni, kuni segu muutub selgeks. Jahuta ja tõsta siis segu lusikaga marjadele. Tõsta jahedasse tarduma. Hoia kuni serveerimiseni jahedas.



Postitus sündis koostöös DanSukkeri ja Lipton teega.

22. juuli 2019

Mannavaht punase sõstra ja kaeramannaga

Mannavaht on ajatu klassik ja nii laste kui ka täiskasvanute suur lemmik. Eriti nüüd, kui värsked marjad kõik põõsastel valminud ja lausa küsivad vahulise magustoidu järele. Tavapärase nisumanna asemel võib kasutada aga kaeramannat, mis aitab magusroa palju tervisesõbralikumaks muuta. Kaeramanna sobib siia kooslusesse suurepäraselt ja asendab klassikalist nisumannat veatult. Sellist vahtu sobib teha samamoodi ka mustade sõstardega, mustikatega või ka vaarikatega.




Mannavaht kaeramanna ja punaste sõstardega
Kogus: 4-le

300-400 g punaseid sõstraid
1 l vett
2 dl kaeramannat
1 dl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
2 tl DanSukkeri vanillisuhkrut
Tõsta potti punased sõstrad ja vesi. Lase keema tõusta ja keeda siis mõned minutid. Kurna sõelal ja suru siis paksust nii palju vedelikku välja, kui võimalik. Lisa potti suhkur ja vanillisuhkur ning sega, kuni suhkur on lahustunud. Lisa siis pidevalt segades kaeramanna. Keeda vaiksel tulel pidevalt segades ca 10 minutit. Jahuta ja mikserda siis kohevaks heledaks vahuks. Jaota magustoidukaussidesse või -pokaalidesse. Serveerides võid juurde pakkuda piima.

Postitus sündis koostöös DanSukkeriga.

16. juuli 2019

Suvesalat kinoa, ahjutomatite, kiirmarineeritud suvikõrvitsa ja kikerhernestega

Suvikõrvitsahooaeg on käes ja kuigi igal aastal luban, et hoian end tagasi ja järgmisel aastal nii palju taimi kasvama ei pane, on ühel hetkel ikkagi uputus. Päevakorda tõuseb taas teema 100 rooga suvikõrvitsast ja no tegelikult ei ole mul selle vastu midagi. Noorelt ära korjatud värsked krõmpsud mahlased suvikõrvitsad on hoopis teine teema kui talv läbi poodides müüdavad pisut tuima olemisega ja ei-tea-millal ära korjatud viljad või siis sügiseti sugulaste-sõpradele tassitavad ülekasvanud ja puitunud olemisega paarikilosed suvikõrvitsad. Parim nipp suvikõrvitsauputuse lahendamiseks on neid vilju hästi pisikesena ära korjata.


Siia salatisse saab ära kasutada kaks noort krõmpsu suvikõrvitsat. Võimalusel võiks üks olla roheline ja teine kollane. Nii jääb salat kesksuviselt värviline. Suvikõrvitsale pakuvad seltsi ahjus pisut vinnutatud kirsstomatid, kinoa ja kikerherned. Minu salat jäi täiesti taimne, kuid tegelikult sobib siia kooslusesse väga hästi ka kitsejuust, fetajuust või ka kiirelt pannilt läbi käinud halloumi juust. Nii saab salati toekamaks ja pisut soolakamat maitset ka juurde. Tomatid küpsetasin mina ahjus pisut kuivemaks, et maitse intensiivsem jääks. Samas võib kasutada ka lihtsalt poolitatud magusaid kirsstomateid või siis lisada hoopis päikesekuivatatud tomateid.


Suvesalat kinoa, tomati, kikerherneste ja  kiirmarineeritud suvikõrvitsaga
Kogus: 4-le

2 väiksemat noort suvikõrvitsat, hästi õhukeste viiludena
1 dl kinoad
400 g purk kikerherneid, kurnatuna
200 g kirsstomateid
oliiviõli
värsket münti ja/või tilli, hakituna
sidrunimahla
soola ja pipart
Salatikaste:
1 tl mett
1 sl sidrunimahla
3-4 sl oliiviõli
soola
Kui soovid valmistada ahjus vinnutatud tomateid, laota poolitatud kirsstomatid ahjuplaadile lõigatud pool ülespoole. Piserda tomateid oliiviõli, soola ja pipraga ja tõsta ahju 150 kraadi juurde umbes 20-30 minutiks. Jahuta lahtise ahjuuksega, et liigne niiskus tomatitest eralduks.
Sega suvikõrvitsaviilud oliiviõli, sidrunimahla, soola ja värske hakitud mündi ja/või tilliga. Jäta umbes 10 minutiks marineerima.
Keeda kinoa. Selleks aja kastrulis keema 2 dl soolaga maitsestatud vett, lisa kinoa ja keeda 10 minutit. Töötle kinoa kahvliga kohevaks.
Sega kokku salatikastme ained.
Sega omavahel marineeritud suvikõrvits, kinoa, tomatid ja kikerherned. Lisa ka salatikaste. Sega läbi, kontrolli maitseid ja serveeri kohe.


Suvikõrvitsahooaeg kestab ja arvata võib, et see ei jää selle suve viimaseks suvikõrvitsaretseptiks. Mina igal juhul kavatsen seda kesksuvist värskete viljade aega nautida 💚

14. juuli 2019

Rohelise tee granita mee ja laimiga

Selleaastane suvi ei ole meid just liigse soojaga hellitanud, kuigi samas on mõnusaid suviseid päikesest pungil hetki olnud täitsa parasjagu. Ja kui võrrelda veidi jahedat suve või siis kõrvetavat kuumalainet, mis paljudes paikades on inimesi kimbutanud, siis on tegelikult kõik ju suurepärane.
Suvi ja jäätis käivad kokku. See on ilmselge. Ja kui kõik selleaastased uudisjäätised ära proovitud ning oma vanu lemmikuid ka piisavalt söödud, siis võib proovida värskendavat rohelise tee granitat, kus võtmerollis Liptoni roheline tee nõgese ja greibiga ning millele omalt poolt magusust lisamas mesi ja särtsakust erkroheline laim.


Selline jahutav ja karge magustoit on igati mõnus alternatiiv tavalisele jäätisele ning selle valmistamine on jõukohane igaühele. Jäätisemasinat ei ole ka vaja. Sega ainult hea tee kokku, maitsesta, külmuta ja siis kraabi endale head hapukasmagusat jääd. Liptoni Fitness tee, kus rohelisele teele on maitset lisamas nõges ja grep aitab seda magusat jääd ka igati tervislikuks muuta. 




Rohelise tee granita mee ja laimiga
Kogus: 4-le

8 dl keevat vett
4 Lipton Fitness tee pakki
1 laimi mahl
3-4 sl mett (säti magusus enda järgi parajaks)
Kalla keev vesi teekottidele peale. Jäta umbes 4-5 minutiks tõmbama. Jahuta veidi ja lisa siis mesi. Sega, kuni mesi on lahustunud. Lisa ka laimimahl. Maitse, et hapukasmagus maitsetasakaal oleks sinu jaoks paras. Kalla plastist säilituskarpi ja tõsta sügavkülma 8-10 tunniks või kuni üle öö.
Tõsta karbitäis külmast ja kraabi kahvli või lusikaga jää õhuliseks. Tõsta klaasi või pokaali, lisa laimiviil ja serveeri kohe. Kui jää on liiga tugev, võid kasutada algul ka noa abi ja siis kahvliga jää peenemaks töödelda.

Retsept valmis koostöös Liptoniga. 

4. juuli 2019

Külmsupp röstitud virsikute, värske kurgi ja kitsejuustuga

Suvi liigub vaikselt keskpaiga poole ja kuigi viimastel päevadel suvesoojaga just priisata ei ole, on käes siiski suvetoitude kuldaeg. Värsked salatid, noored kartulid külma kastmega, jahutavad külmad supid ja kõik see, mis vältimatult suvega kaasneb.
Külmsupp on midagi sellist, mille peale alates septembrikuust kohe üldse ei tule. Samas on see suvel üheks mõnusaks valikuks, kui vaja midagi kerget ja maitsvat lauale sättida või külalistele pakkuda.
Vahelduseks klassikalistele okroškadele, gazpachodele ja holodnikutele võib aga teha üht imemaitsvat külmsuppi, kus saavad kokku rösititud või grillitud virsikud ja paprika ja värske kurk. Maitsesügavust aitavad lisada aga aprikoosid ja viimistluseks peale sätitud kitsejuust. Hästi värskendav ja maitsev kooslus!


Suvesupiks teevad selle kausitäie suvised maitsed ja teisalt siis, loomulikult see, et seda suppi serveeritakse külmana. Virsikud muutuvad röstides pehmeks ja kreemiseks ja samas ka pisut hapukamaks. Seda hapukust aitab tasakaalu sättida supile lisatud mesi ja kuivatatud aprikoosid.

Lihtsad ja suvised koostisained, mida supi jaoks vaja läheb
Oluline on ka see, et supp oleks korralikult püreestatud ja ühtlaselt kreemjas, mistõttu oleks hea kui käepärast on korraliku võimsusega blender. Siis polegi muud, kui koostisained kokku ja kiirelt blenderis ühtlaseks. Minu supi suristas valmis võimas ja samas mitte liiga lärmakas Bosch VitaBoost blender, millel menüüs kuus erinevat funktsiooni ning eraldi ka supi valmistamise nupp olemas.

Röstitud virsikud ja paprika enne blenderdamist. Võimas 1600-watine Bosch VitaBoost töötleb selle supi nauditavalt kreemjaks ja ühtlaseks


Röstitud virsiku ja paprikaga külmsupp kitsejuustuga
Kogus: 4-le

4 keskmise suurusega virsikut, kivi eemaldatud ja tükeldatuna
1 suur või 3 kollast minipaprikat, tükeldatuna
3 lühikest kurki, koorituna
4 kuivatatud aprikoosi
1-2 sl mett
2-3 sl palsamiveiniäädikat
oliiviõli
soola ja pipart
värsket basiilikut
Serveerimiseks pehmet kitsejuustu ja krutoona
Tõsta ahjuvormi tükeldatud virsikud ja paprika. Sega oliiviõliga ning rösti siis ahjus 180 kraadi juures ca 20 minutit, kuni viljad on läbi küpsenud. Jahuta. Tõsta blenderisse. Lisa tükeldatud värske kurk, kuivatatud aprikoosid, mesi, palsamiveiniäädikas ning peotäis värskeid basiilikulehti. Töötle blenderis ühtlaseks. Kontrollil maitseid ja vajadusel lisa veel soola, mett või palsamiveiniäädikat. Kui supp tundub liiga paks, võid lisada veidi vett. Jahutava tulemuse saamiseks võid lisada supile ka veidi jääd ja siis koos jääga supi valmis blenderdada.
Serveerides puista peale krutoone, pudista pehmet kitsejuustu, säti mõned basiilikulehed ja nirista peale oliiviõli.



Postitus sündis koostöös Boschiga. 

2. juuli 2019

Vale "frikadellisupp" ehk köögiviljasupp veganpallidega. Pisut pikemalt ka sellest, miks võiks rohkem taimset toitu süüa

Ma olen küll jätkuvalt kõigesööja, kuid tegelikkuses juhtub sageli nii, et kui õhtul oma päevase menüü üle vaatan, on see valdavalt taimne. Ma tõesti armastan väga kogu seda taimset toidumaailma oma värvikirevuses ja maitsete külluses, eriti praegu, suvisel ajal, kui kõik viljad on nii mahlased ja magusad.
Samas, kui vaadata üldisemaid toitumise ja rahva tervise andmeid, on köögiviljade söömine suureks probleemiks. Õigemini siis köögiviljade mittesöömine. Terviseameti andmetel sööb keskmiselt Eesti inimene 2 korda rohkem liha ja 2 korda vähem köögivilju, kui peaks. Ja nii me korrigeerimegi iga kord, kui laste ülekaalulisust ja ka rasvumist mõõdame, kõiki näitajad ülespoole. Arenenud riikide taudid on ka meile vaikselt imbunud. Kahjuks.
Mis siis on aga kõige suuremaks probleemiks, miks laste kaal kasvab ja seetõttu ka terviseriskid järjest suuremaks muutuvad? Esmalt, nagu mainitud, süüakse liiga välja köögivilju ja liiga palju töödeldud toitu ning ka lihatooteid. Viimasedki on sageli töödeldud ehk toitainevaesed ja samas kaloririkkad. Loomses ja töödeldud toidus puuduvad või on ebapiisavalt kiudaineid, mis tagavad vilka seedimise ning ka meie sõbralike soolebakterite elutegevuse. Loomses toidus on samas liiga palju küllastunud rasvu, mis on kõige suuremaks veresoonkonna haiguste tekkimise riskiks.
Mida siis võiks teha ja kuidas oma toidulauda korrigeerida?
Üheks lahenduseks võib olla taimsete alternatiivide kasutamine, mis aitavad ka neil, kes muidu suuremad taimse toidu sõbrad ei ole, oma menüüsse loomsele valgule alternatiive tuua. Äsja meie turule tulnud Rootsi Anamma sügavkülmutatud vegantoodete sari pakub esialgu kolme maitsvat ja mõnusat alternatiivi loomsetele toitudele ning need toote maitsevad hästi ka lastele. Järele proovitud!
Taimses toidus on tegelikult ka palju valku, mida süües ei pea samas muretsema küllastunud rasvade pärast.


Väide, et taimses toidus ei ole piisavalt valku on ainult osaliselt tõsi. Targalt valitud ja mitmekülgse menüü korral saab ka taimsest toidust kätte piisavalt valku ja ka asendamatud aminohapped. Taimset valku süües on aga boonuseks see, et sellega koos saab kätte ka arvestataval hulgal kiudaineid ning samas ei sisalda need toidud küllastunud rasvu. Sojatooted on oma valguliselt koostiselt väga head asendajad loomsetele valkudele ning Anamma tooted on kõik valmistatud sojabaasil ning see sojauba on kasvatatud keskkonda säästes ning on loomulikult ka geneetiliselt töötlemata. Kui võrrelda näiteks tavalisi lihast lihapalle ning veganpalle, siis valku on veganpallides 15%, küllastunud rasvu 0,9% ja kiudaineid 5,1%. Tuues kõrvale tavalised lihapallid, on neis küllastunud rasvu 7,5% ning kiudaineid praktiliselt mitte. Valgukogus on lihapallides 18% ehk siis vaid veidi suurem kui veganpallides.

Kui nüüd tekib küsimus, et milleks see pikk ja lohisev sissejuhatus, siis on minu jaoks olnud omaette silmiavavaks avastuseks see, et tegelikult ei pea vegantooted olema ainult veganite pärusmaa, vaid tegelikult, arvestades seda, et me oma liigse lihasöömisega niikuinii kurname keskkonda liialt, oleks nii keskkonda kui ka oma tervist säästes ja väärtustades mõistlik kasvõi osaliselt oma menüüs loomsed toidud asendada taimsete valikutega. Milliseid tooteid kuidas valmistada võib piiluda Anamma kodulehele, kuhu nokitsesin valmis kümme serveerimisideed ja retsepti, mis kõik on sobilikud veganitele, aga maitsevad hästi ka kõigesööjatele. Retsepte võid piiluda SIIT
Üheks meie pere lemmikuks sellest valikust on saanud vale "frikadellisupp". Hästi mõnus suvine kerge taldrikutäis, mis just hetkel, kui kõik köögiviljad nii magusad ja värsked, maitseb imehästi. Selle supiga on veel selline naljakas lugu, et kunagi ei olnud minu noorem laps nõus supis sööma porgandit ja kapsast. Samas armastas ta väga frikadellisuppi. Poetasin siis järjekindlalt tema lemmiksupi sisse kapsas ja porgandit ja vähehaaval lakkas ta neid taldrikuservale poetamast ning hakkas supitaldrikut ilusti tühjaks sööma. Nüüd asendasin aga tema supis tavaliselt lihast frikadellid veganpallidega ja ütleme nii, et taldrik söödi hoogsalt tühjaks kordagi kahtlustamata, et tegemist ei olegi tavapärase lemmiksupiga.


Supp ise on aga lihtne ja valmib kiirelt. Eelista kindlasti hästi värskeid köögivilju, need muudavad selle supi eriti maitsvaks. Kodumaine värske kartulgi on juba turulettidele ilmunud, hernestest-porganditest rääkimata. Ja kui kodus on mõned tillivarred, poeta ka need keetes supi sisse. Siis on kindel, et suvesupi taldrikud poleeritakse lõpuks lausa läikima. 

Vale "frikadellisupp" ehk köögiviljasupp veganpallidega
Kogus: 4-le

1 väiksem või ½ keskmise suurusega noore kapsa peast, tükeldatuna
3-4 noort porgandit, tükeldatuna 
3-4 noort kartulit, tükeldatuna
Paar peotäit rohelisi herneid
1 liiter köögiviljapuljongit
1 pakk Anamma veganpalle
Värsket tilli, hakituna
Vajadusel soola ja pipart
Veidi õli

Kuumuta paksupõhjalise poti põhjas keskmisel kuumusel õli ning hauta porgandit veidi aega õli sees. Nii muudad porgandis sisalduvad karotenoidid oma keha jaoks paremini omastatavaks, kuna need on rasvlahustuvad. Lisa mõne minuti pärast tükeldatud kapsas ja hauta ka kiirelt õli sees läbi. Kalla siis peale kuum puljong ja lase keema tõusta. Kui sul on käepärast tillivarsi, viska ka need kuuma puljongi sisse. Keeda umbes 3-5 minutit ja lisa siis potti tükeldatud kartul. Keeda ca 7-10 minutit, kui kartul on pehme. Viimasena lisa rohelised herned ja veganpallid*. Kuumuta keemiseni ja keeda mõned minutid, kuni pallid on läbi kuumenenud. Viimistle maitse soola ja pipraga ning lisa ohtralt värsket hakitud tilli.
*veganpallid võid valmistada ka ahjus ja lisada supile serveerides. Nii jäävad need eriti mõnusad ja krõbedad. 


Retsept sündis koostöös Anammaga.