31. mai 2018

Kihlepa võilillefestival. Vabahingeline ja maitseküllane kevadepühitsemise pidu

Pärnu lähedal asub üks väike armas koht nimega Kihlepa. Ega ma enne sellest kohast väga palju teadnudki, aga kuna see koht jääb mu maakodu ja Pärnu vahele, siis suvisel ajal Pärnu vahet liigeldes sõidan ma sealt sageli läbi. Selline pisike koht, kus pole vist isegi külapoodi. Kihlepasse olen nüüd aga sattunud juba mitmendat maikuud järjest ja seda seepärast, et igal aastal korraldatakse seal ülivahvat üritust nimega Võilillefestival. Tegelikult ongi nii sätitud, et samale nädalavahetusele jäävad kaks kevadist festivali, mis asuvad ka üsna lähestikku - Räimefest Munalaiu sadamas ja Võilillefestival Kihlepas. Hea mugav korraga mõlemal ära käia. Minu suureks lemmikuks on aga saanud just Kihlepa Võilillefestival, sest sellel üritusel on täiesti ebatavaliselt vaba ja loominguline aura. Kes tahab aimu saada, kuivõrd põnev ja mitmekesine on festivali kava, võib piiluda SIIA lehele, kogu festivali kava ilusti kirjas. Või kes tahab vaadata festivali pilte, siis SIIN galeriis on suurepäraselt tabatud see fluidum, mis neil päevadel Kihlepa kohal hõljub.


Eks neid laatasid ja pidusid peetakse kevadel ja suvel mitmeid. Ikka rahvas kokku, müügitelgid üles, grillvannid šašlõkiga huugama ja bänd ka veel laulma. Vahvad üritused kõik, aga see, mis Kihlepas toimub, on hoopis midagi teistsugust. Vaimsus ja keskkonnasõbralikkus on vist see, mis eristab Võilillefestivali teistest samalaadsetst üritusest. 
Juba traditsiooniliselt pakutakse sellel festivalil võimalust ka end harida, et siis teadlikumalt keskkonda ja loodusesse suhtuda. Omamoodi on festivali maskottideks muutunud taimetark Mercedes Merimaa ja teadlane Anatol Sügis, kelle töötoad võivad olla üsna silmiavavad. Vähemalt oli eelmisel aastal nende poolt läbiviidud umbrohtude hapendamise töötuba küll selline infoküllane tunnike, mis andis hulganiselt mõtteid ja ideid, kuidas ka ise meid ümbritsevat loodust oma toidulauale veel rohkem ja rikkalikumalt sättida. Võrratud ja fantastiliselt vahva maailmapildiga tegijad mõlemad. 

Taimetark Mercedes Merimaa väikest õlamassaaži saamas

Sel aastal osalesin hoopis teistlaadses töötoas, kus tippkokk Peeter Piheles kõneles ja näitas seda, kuidas meid ümbritsevatest umbrohulistest teha ka kõige peenemasse restorani sobivaid põnevaid roogasid. Sellest allpool veidi põhjalikumalt. 

Võilillefestivalil on vahvaks traditsiooniks saanud lõkkekartulite pakkumine. Karulauguvõi või -pestoga. Imehea! Kusjuures neid kartuleid küpsetavad kohalikud lapsed, teenides endale nii väikest taskuraha. Igati kiiduväärt mõte ja lõkkekartul maitseb täpselt niisama vastupandamatult, nagu lapsepõlvest meeles oli. 

Võilillefestivalil kohustuslik - lõkkekartul ja karulaugupesto

Täpselt selline sundimatu ja vaba on võilillefestivali meeleolu. Keset platsi hõõgub lõke, lõkkes küpsevad kartulid ja taustal laulavad erinevad vahvad esinejad

Loomulikult on festivalil ka palju põnevat söödavat ja mittesöödavat kraami, mida müügiks pakutakse. Mitmeid tooteid on valmistatud, nagu sellele festivalile kohane, võililledest. Lisaks veel palju vahvaid ja mõnusaid toite, valdavalt mahetooted, käsitöö ja tervislikkuse terminite alla mahutatavad.

Müügilettidelt leiab palju põnevaid tooteid - näiteks valekappareid ehk marineeritud võilillenuppe



Võilillevein on midagi sellist, mida tasuks kõigil kindlasti järele proovida


Festivalil pakutavad joogid on üsna metsikud ja seda kõige otsesemas mõttes 😉

Põnevaid umbrohu- ja metsatoite leiab sellel festivalil ohtralt

Mitte ainult võilillest, vaid ka nurmenukust saab väga maitsva limonaadi
Kui parajalt ringi jalutatud ja head-paremat nauditud, tuli vahepeal korraks tuppa, täpsemini töötuppa minna. Seekord osalesin siis Peeter Piheli poolt läbiviidud söödavate umbrohtude kasutamise õpitoas. Igati meelolukas ja, uskuge, väga-väga maitsev töötuba oli. Paraku Peeter küll oma salaretsepte ei avaldanud, küll aga sai aimu, kuivõrd võimalusterohke on kasvõi seesama muru, mida me maja ümbert niidame. Suur osa sellestsamast murust on täiesti edukalt ka toidus kasutatav. Või siis metsaalune, mis lisaks hinge kosutamisele pakub ka palju väga maitsvaid ja tervist toetavaid taimi, mida saab edukalt toidus kasutada.

Saabub esimene hõrgutis meisterkoka käe alt. Pakkujaks üks festivali haldjaid võluv Herdis

Siin on spargel võilillejuurest kreemiga ja röstitud seemnetega


Siin on karulaugukreem, vinnutatud vorst ja juuretisesaia õhikud Kotzebue Pagari- ja Lihakojast, lisandiks hapendatud porgand


Peeter oma toidufilosoofiat tutvustamas


Umbrohutoitude väljapanek

Meistrid hoos ehk siis Peeter Pihel oma toite välja panemas

Siin on kevadrullid umbrohutäidise ja röstitud kapsaga, lisandiks hapendatud porgandiga


Siin on fotograaf Ülari Tuisk mind ka uudistamas tabanud. Ja uudistada oli palju
Tegelikult on Võilillefestival vaid üks osa sel aastal kogu Pärnumaad (nüüd vist siis peale haldusreformi üüratut Pärnu linna) hõlmavast ürituste sarjast sest aastal 2018 on Pärnu valitud Eesti toidupiirkonnaks. Täpsemalt saad ürituste kalendri ja eelseisvate põnevate üritustega programmiga tutvuda SIIN lehel. Aasta jooksul toimub hulganiselt põnevaid üritusi kogu Pärnumaal. Tule ja lase end üllatada, sest Pärnumaa on sel hooajal maitsete pealinn. Ja tule kindlasti juba järgmisel aastal Kihlepa festivalile. See on lihtsalt nii vahva ja meelolukas üritus.

Kohtume Pärnumaa maitsete aastal!

Kihiline rabarberi-ingverijäätise kook

Rabarberil on kindlasti kevade nägu, sest see vili on üks esimesi kevadisi taimi, mille saaki me nautida saame. Ehk ka seepärast maitsevad esimesed rabarberiroad nii imeliselt. On vist kõik lapsena kevadisi mahlaseid rabarberivarsi suhkru sisse pistnud ja siis mõnuga neid krõpsutanud. Mis siis, et hambad pärast krudisesid ja silmad kippusid hapu maitse pärast kissi tõmbuma. Selleaastasel tormakal kevadel on rabarber eriti kiirelt kasvanud ja kel rabarberipõõsas tagaaias kasvamas, peab nüüd hoolega rabarberiroogadele keskenduma, et need roosakasrohelised varred üle ei kasvaks.
Suve lähenedes ja soojalaine kestest võib külmutatud koogid au sisse tõsta. Ahi saab veidikeseks ajaks puhkust, kooki on hea lihtne valmistada, vajadusel sobib hästi jahutamiseks (kui kuum ilm peaks kimbutama) ja lisaks saab selliseid kooke ka sügavkülmas veidi pikemalt hoida. Nii on olemas alati maitsev magusroog selleks puhuks, kui enne külaliste saabumist ei ole mahti kooki küpsetama hakata. 


Kihiline rabarberi-ingverijäätise kook
Kogus: 8-le
Valmistamisaeg: 20 minutit + külmutamiseks vajalik aeg
Koogipõhi:
150 g täisteraküpsiseid
50 g sarapuupähkleid
50 g võid
Rabarberi-ingverijäätise vahekiht:
200 g rabarberit, tükeldatuna
Väike jupp ingverit, peenelt riivituna
0,5-1 dl rafineerimata roosuhkrut
1-2 sl Vana Tallinna Marzipan likööri (soovi korral)
400 g vanillijäätist
Kondenspiimajäätise kiht:
2 dl 35%-list koort
1 dl kondenspiima
Veidi laimimahla
Valmista esmalt koogipõhi. Selleks purusta köögikombainis küpsised koos metspähklitega. Sulata või ja kalla küpsise-pähklipõhjale. Sega läbi ning suru siis kilega kaetud plastist või metallist vormi põhjale.
Rabarberijäätise vahekihi jaoks kuumuta kastrulis tükeldatud rabarber koos ingveri ja suhkruga vaiksel kuumusel kuni keemiseni. Vajadusel lisa veidi vett. Keeda ca 10-15 minutit, kuni rabarber on pehme. Lisa liköör, sega läbi ja jahuta. Tõsta jäätis toatemperatuurile ja lase veidi pehmeneda. Sega siis juurde rabarberi-ingveri segu. Sega ühtlaseks ja kalla küpsisepõhjale.
Pealmise kondenspiimajäätise kihi jaoks vahusta koor kergeks vahuks. Lisa kondenspiim ja laimimahl. Sega ühtlaseks ja laota rabarberijäätise vahekihi peale. Tõsta sügavkülma neljaks tunniks kuni üle öö.

Serveerides tõsta jäätisekook veidi aega varem toatemperatuurile ja lõika siis kuuma vette kastetud noaga parajad tükid. 


Retsept ilmus 2108. aasta maikuises ajakirjas Oma Maitse. 

26. mai 2018

Grillitud seakaelakarbonaad punases marinaadis

Seakaelakarbonaad on grillihooaja klassik, milleta ei suuda ükski grillroogade veendunud fänn üht korraliku grillpidu ettegi kujutada. Ootamatult saabunud suur suvi on grillihooajale suure stardi juba mai esimeses pooles andnud ja grillid huugavad jätkuvalt igas aianurgas. Las need pliidid puhkavad vahepeal. Valmis marinaadides liha ostmise asemel võiks aga kaaluda ise marinaadi valmistamist. Kes seni pole soendanud ise käsi marinaadiseks teha, lugegu läbi see retsept ning otsustagu siis, kas grillimarinaadi tegu on lihtne nagu lapsemäng või mitte. Mina kipun ikka seda esimest arvamust esindama ja seepärast meeldibki mulle ise marinaade kokku segada ja erinevaid kooslusi katsetada. Enda jaoks just selle õige maitsekoosluse saab igaüks juba vastavalt enda eelistustele täpselt paika sättida, siintoodud kooslus ja tasakaal on vaid üks lõputustest võimalustest. 



Seakaelakarbonaad punases marinaadis
4-le
Valmistamisaeg: 30 minutit + marineerimiseks vajalik aeg
4x250 g  seakaelakarbonaadist lõigatud steike
Punane marinaad:
1 dl Maggi ketšupit (näiteks šašlõkiketšup)
3 küüslauguküünt, purustatuna
3 sl mett
2-4 sl sojakastet
Õli
Soola ja pipart
Värskeid hakitud ürte.

Marinaadi valmistamise jaoks sega omavahel ketšup, küüslauk, mesi, sojakaste ja veidi soola ja pipart. Tõsta kaelakarbonaadi tükid sinna sisse marineerima vähemalt paariks tunniks kuni üle öö. Tõsta liha marinaadist välja. Piserda grilli õliga ja grilli karbonaaditükke kuumal grillil mõlemalt poolt 3-5 minutit või kuni liha on küps. Küpsemisaeg sõltub lihatükkide paksuseks. Jäta enne lahtilõikamist veel umbes 15 minutiks liha rahunema. Serveerides puista peale värskeid hakitud ürte ja paku juurde värsket salatit. 


Postitus sündis koostöös Maggiga. 

25. mai 2018

Kapsasalat wakame vetikaga

Minu suhe kapsaga on ajas parajalt ebastabiilne. Kui tuleb müügile kevadine värske neoonroheline kapsas, siis söön ma kapsast piltlikult igal toidukorral. Ei ole mingi probleem sättida pannilt kiirelt läbi käinud kapsa hommikuse munaroa kõrvale ja nii lõunaks kui õhtuks veel mõni kepsakas kapsaroog ära süüa. No ei saa isu täis! Hetkel olen just sellesse kapsasõltuvusse takerdunud ja naudin seda hooaega täiel rinnal. Kui aga sügisel kapsapead taas valgeks, tihedaks ja tuimaks muutuvad, siis taandub ka minu kapsaarmastus väga mõõdukaks ja aukohale kipub trügima pigem hapukapsas, mida siis kevadeni reipalt edasi krõmpsutan.
Praegu on aga noored kapsas minu hinges, südames ja taldrikul. Tavapärase kapsa-tilli värske salati asemel on aga uueks lemmikuks trüginud kapsasalat wakame vetikaga. Selle lihtsa ja igati suurepäraselt toimiva idee sain privaatrestoranis Köök toimunud esitluselt, kus see salat koheselt minu südame võitis. Nüüd juba mitu korda meie kodus ka menüüs olnud. Kergelt Aasia mõjutustega salat on hea kerge kõrvalroog näiteks grillroogade juurde.

Kapsas, wakame vetikas ja seesamiseemned. Igati toimiv kooslus


Kapsasalat wakame vetikaga
2-4-le
Valmistamisaeg: 10 minutit
1 keskmise suurusega noore kapsa pea, õhukeste ribadena
100 g wakame vetikat (kui oled suur wakame sõber, võid ka rohkem lisada)
1-2 sl sojakastet
laimimahla
veidi seesamiõli (soovi korral)
seesamiseemneid
soovi korral veidi hakitud koriandrit
Sega omavahel sojakaste, laimimahl ja seesamiõli. Sega kausis kapsaribad ja wakame vetikas. Kalla peale salatikaste, sega läbi ja jäta veidikeseks ajaks maitsestuma. Serveerides puista peale seesamiseemneid. Kui oled koriandri sõber, puista salati sisse ka hakitud värsket koriandrit.


Seesamiseemned võid lisada kergelt pannil röstituna. Nii muutuvad need aromaatsemaks ja maitse tugevamaks.

23. mai 2018

Suvevaheaeg ukse ees ja Viking Line´i laevadel uus uhke lastemenüü

Suvine koolivaheaeg on mõnusalt käeulatuses. Vaid mõned nädalad ongi jäänud korralikku koolilapseelu ning siis võib mõneks ajaks taas koolivormid lühikeste pükste ja koolisussid varbavahede vastu vahetada. Küllap on paljudel plaanis koolivaheajal ka veidi reisida. Asuvad ju mitmed laste lemmikkohad - alates siis ülelahe Linnanmäki lõbustuspargist või ka rohkete võimalustega ja paljude lastele suunatud teemaparkidega Rootsimaa - vaid laevasõidu kaugusel.
Hästi vahva on see, et koolivaheajal reisivate laste peale mõeldes on Viking Line´i laevadel külluslik ja igati mõistliku valikuga laste buffet-laud avatud. Lastemenüü uuendamisel on oma eksperthinnanguga appi tulnud lapsed ise ning see on senisest kvaliteetsem ja tervislikum. Menüü on koostanud Rootsi juuniorkokkade meeskond eesotsas Victor Magdeburgiga. Menüü hindajateks olid kõige asjatundlikumad eksperdid ehk siis loomulikult lapsed ise.
Lähemalt võid Viking Line´i lastemenüüst lugeda SIIT.

Siin siis väikesed eksperdid koos kokaga, kes laste soovid menüüks teostas ja vormistas


Väikesed eksperdid teavad kõige paremini, mis lastele maitseb

Sain ka mina maitsta uut, alates 14. juunist pakutavat lastemenüüd ja pean tunnistama. et kui pahatihti võib lastemenüü ja rämpstoidu poole kalduva valiku vahele võrdusmärgi tõmmata (teadagi, vinkud ja friikad), siis uus menüü on selline, mida võiks ka ise väga hea meelega ja üldse mitte nurisemata süüa ja nautida.

Salatite valik laste-buffet laual on värvikirev ja valikuterohke

Siin esiplaanil on üks lemmikuid - kartulipüree porgandi ja selleritükkidega. Hästi maitsev ja mõnus versioon kartulipüreest!

Bataadifriikate kõrval on tavafriikad ikka tõeliselt kahvatud. Seda nii otseses kui ka maitse mõttes. 


Väga maitsev oli bolognese kaste. Just see õige, kaua kokku keedetud ja maitsetihe.

Meega röstitud ahjuköögiviljad ja koorekastme alla peidetud lõhe

Laste absoluutseks lemmikuks saanud kleepuvad kanakoivad
Olles maitsnud kõiki Viking Line´i laevade lastemenüü toite, võin küll käsi südamel kinnitada, et sellel laual on kokku saanud nii supermaitsvad toidud kui ka hoolikalt läbimõeldud toiduvalik. Tore on see, et järjest enam loobutakse lihtsama vastupanu teed minemisest ja ei alahinnata laste maitset ja eelistusi.
Seega, planeerige suveks mõni tore reis kas Soome või Rootsi ning nautige Viking Line´i laudadel pakutavat lastemenüüd. Vikingi buffet-lauad on teada tuntud headuses niikuinii igal õhtul külluslikult kaetud ka täiskasvanutele ning sealgi on maitseüllatusi palju-palju.

22. mai 2018

Siidine spargli püreesupp

Spargel on üks lahedamaid kevadisi tulijaid. Mul on õnn omada maakodus üht tõenäoliselt igivana ja parajalt pirakat sparglipõõsast, mis arvatavasti on omal ajal küll asparaaguse ehk pigem lille pähe õuele kasvama pandud. Kes see, loll, omal ajal ikka lilli sõi. Mina käin nüüd uue omanikuna ja moodsate aegade valguses sellest põõsast ikka sparglivarsi näpistamas ja väsimatult imestamas, millist maagilist kasvuenergiat see taim endas kätkeb. Kui üks moment kasvama hakkab, siis on piltlikult kasvamise raginat kuulda. Käid korra toas ära ja kui jälle välja tuled, on varred jälle pikemad. See meeletu kasvuenergia aitab kaitsta ka taime liiga aplaks muutunud sparglifännide eest ehk siis kuna käime spargli kasvamise ajal maal ainult nädalavahetustel, siis kasvavad alati mõned võrsed vahepealsel ajal üle ja nii saan nii mina maiustada kui ka taim paraja portsu võrseid taas suureks puhmaks kasvatada. Värske, otse peenralt korjatud spargel, on muidugi võrratu suutäis, mida võib niisama krõmpsutada, salatisse sättida, koos naabritalust toodud munadest valmistatud munaroogadega nautida või ka supi sisse sättida. 


Kevadroheline, kerge ja kreemine – nii võib kirjeldada seda imemaistvat püreesuppi, kus köögiviljadeks spargel ja porru ning mis oma kreemise lõppviimistluse saab kreemjuustust. Loomulikult jäävad kõige hõrgumad kodumaised sparglid, kuna aga nende aeg on üürike, siis vali võimalikult õrnad ja kinnise ülemise otsaga reipalt rohelised sparglid. Porru võid asendada ka šalottsibulaga.


Siin supis on pearollis loomulikult spargel, aga oma kauni etteaste teevad ka kaks kodumaist väga väärt toodet. Siidisuse eest hoolitseb Gourmet Clubi uus kreemjuust, mis on siis esimene Eesti omamaine crème fraîche tüüpi toode. Hästi siidine, kannatab kuumutamist ja väga puhta koorese maitsega. Siia delikaatse maitsega supi sisse sobib imehästi. Supi "keha" ehk puljongi eest hoolitseb aga Food Studio köögiviljapuljong, mis on kokku keedetud vanal traditsioonilisel moel ilma igasuguste maitsevõimendajateta puhastest köögiviljadest. Samuti igati kiiduväärt tootesari, mis suppide ja pajaroogade valmistamise lihtsaks ja mugavaks muudab.

Siidine spargli püreesupp ehk spargli-cappucino
4-le
Valmistamisaeg: 40 minutit

500 g sparglit, vajadusel alumine osa kartulikoorimisnoaga kooritud, tükeldatuna
Ca 10 cm jupp porrulaugu valget osa, tükeldatuna
50 g võid
7-8 dl köögiviljapuljongit
200 g kreemjuustu
Sidrunimahla
Soola ja pipart
Serveerimiseks sooja vahustatud piima (soovi korral

Tükelda porru ja spargel. Tõsta iga portsjoni jaoks 2-3 ilusamat sparglitippu kõrvale. Sulata potis või ja hauta porrut keskmisel kuumusel umbes 5 minutit. Ära pruunista. Lisa spargel potti, maitsesta soola ja pipraga ning kalla peale puljong. Lase keema tõusta ja keeda vaiksel tulel 15-20 minutit. Samal ajal kui supp keeb, blanšeeri kõrvale tõstetud sparglitipud. Selleks kuumuta kastrulis soolaga maitsestatud vesi, lisa sinna sparglitipud ning keeda 2-3 minutit. Kurna ja jahuta kiirelt külma vee all. Tõsta kõrvale. Püreesta supp ühtlaseks. Siidisema tulemuse jaoks võid supi veel läbi sõela kurnata. Sega juurde kreemjuust. Jaota supp taldrikute vahel ja serveerides lisa igale portsjonile sparglitippe. Võid supile sättida peale veel vahustatud sooja piima. Nii saad eriti hõrgu lõpptulemuse.

Supi siidisuse eest hoolitseb Gourmet Clubi maitsestamata kreemjuust. 

Supipõhjaks ehk puljongiks sobib hästi Food Studio köögiviljapuljong

17. mai 2018

Mandlipõhjal rabarberi-rosé kattega kreemjuustu-valge šokolaadi kook

Häbelikult heleroosa ja igati suve algusesse sobiv kihiline kook peidab endas mandlimaitselist aluskihti, millele laotub siidine kreemjas kreemjuustu ja valge šokolaadi kiht. Maitsete viimistlemine jääb aga hõrgu rosé-rabarberi pealiskihi kanda, mis oma delikaatses hapukasmagusas koosluses muudab koogi tõeliselt nauditavaks kaunitariks. Selline kook peaks sobima ka kõige nõudlikumale maiustajale ja pakkuma ühtmoodi nii silmailu kui maitsenaudingut. 


Siidise lõpptulemuse eest hoolitseb siin koogis Goumet Clubi uus maitsestamata kreemjuust, mis on kreemisusega aitab koogi tõeliselt luksuslikuks muuta. Magus ja külluslik valge šokolaadi-kreemjuustu vahekihile annab omakorda õrnhapuka maitselisa rabarberist ja rosé veinist keedetud tarretatud pealiskiht.



Mandlipõhjal kreemjuustu-valge šokolaadi vahekihiga ja rabarberi-rosé kattega kook
Kogus: 6-8-le
Valmistamisaeg: 20 minutit + tarretumiseks vajalik aeg
Põhi:
150 g mandleid
100 g datleid
30 g võid, sulatatuna
Vahekiht:
400 g Gourmet Club maitsestamata kreemjuustu
200 g valget šokolaadi
Veidi laimimahla
1 vanillikaunast kraabitud seemned või 1 tl vanilliekstrakti
Rosé-rabarberi kate:
3 dl rosé veini
2-3 rabarberivart
Paar viilu ingverit
2-3 sl suhkrut
2-3 lehte želatiini
Kaunistamiseks hakitud pistaatsiapähkleid ja kuivatatud roosilehti
Valmista esmalt koogipõhi. Selleks töötle purustajas või blenderis mandlid ja kivita datlid ühtlaseks massiks. Lisa sulatatud või, sega läbi ning kalla saadud mass küpsetuspaberiga kaetud vormi põhjale (sobib ümar 20 cm läbimõõduga vorm või kandiline ca 10x20 vorm).
Vahekihi jaoks sulata hakitud valge šokolaad vesivannil. Mikserda toasoe kreemjuust koos laimimahla ja vanillikaunast kraabitud seemnetega ühtlaseks kreemjaks massiks ja lisa siis sinna sisse valge šokolaad segu pidevalt segades. Kalla saadud mass eelnevalt vormi surutud põhjale, silu pind ühtlaseks ning tõsta segu jahedasse tunniks-paarik, et see taheneks.

Pealiskihi valmistamiseks kalla kastrulisse rosé vein, lisa tükeldatud rabarber, ingver ja suhkur ning lase keema tõusta. Keeda mõned minutid ja jäta siis umbes viieks minutiks veel „tõmbama“. Kurna saadud mass läbi sõela ja mõõda välja kas 2 või 3 dl vedelikku. Selle järgi arvesta želatiinilehti ehk siis 1 dl vedeliku kohta võta 1 želatiinileht. Paisuta želatiinilehti külmas vees kümmekond minutit ja lahusta siis kuumas rosé veini-rabarberi tõmmises. Jahuta saadud vedelik toasoojaks ja kalla siis ettevaatlikult ja vaikselt eelnevalt külmas tahenenud kreemjuustu-valge šokolaadi kihile. Puista peale hakitud pistaatsiapähkleid ja kuivatatud roosilehti või muid meelepäraseid kaunistusi. Tõsta jahedasse tunniks-paariks, kuni pealiskiht on tarretunud. Säilita jahedas.


Postitus sündis koostöös Gourmet Clubiga. 

13. mai 2018

Pappardelled karulaugu-oliiviõlikastme, parmesani ja piiniaseemnetega

Imeliselt soe mainädal on kõik rohelised lehed pannud turbokiirusel kasvama. Kui vaid paar nädalat tagasi tuli naadipoegade leidmiseks lausa maha kükitada, et neid kuivanud lehtede seest üles leida, siis nüüd on kuum maikuine päike talv läbi kogunenud kasvuenergia nagu paisu tagant valla päästnud ja sooja päikese toel kasvab kogu roheline mass nii, et peaaegu on juba kasvamise raginat kuulda. Kevadlilled õitsevad nii kiirest ära, et vajab kiiret reageerimist õitele pihtasaamine. Päeva pärast võib eest leida juba äraõitsenud lilled. Sel kaunil pühapäeval kavatsen mina igal juhul nurmenukke, võililleõisi, nõgest ja laugulisi korjata ja nii süüa kui ka kuivatamiseks kõrvale panna. Hetkel on kõik umbrohulised eriti vägised ja energiast pakatavad.


Ka karulauk on oma kasvumaratoniga üsna varsti finišisse jõudmas, seetõttu tasuks kindlasti seda kevade staari veel südamest nautida. Karulaugupesto on meie pere toidulaual juba mitmendat nädalat aukohal, aga lisaks tasuks veel järele proovida hästi lihtsa ja väga maitsva pastaroa, kus põhiline maitse tuleb ka karulaugult, taustajõududeks aga oliiviõli, parmesan ja piiniaseemned. Hästi lihtne ja väga maitsev!

Pappardelled karulaugu-oliiviõlikastme, parmesani ja piiniaseemnetega
3-4-le
Valmistamisaeg: 15 minutit
Suur peotäis karulaugulehti
1 dl oliiviõli
1 küüslauguküüs
250 g pappardelle pastat
Peotäis piiniaseemneid
Riivitud parmesani
Sidrunimahla
Soola ja pipart
Haki karulauk jämedalt, tõsta purustajasse või blenderisse, lisa oliiviõli, küüslauk, sidrunimahl ja püreesta kõik ühtlaseks. Maitsesta soolaga. Keeda pasta vastavalt pakendi juhistele. Kurna sõelal ja tõsta veidi pastakeeduvett kõrvale. Sega pasta karulaugukastmega. Lisa piiniaseemeid ja riivitud parmesani. Sega kõik läbi ja tõsta pastataldrikutele. Viimistle soola ja pipraga. Riivi peale veel parmesani ja serveeri kohe.


Seega, kuni kestab kevadine karulauguaeg, tuleb sellest viimast võtta ja pikast talvest väsinud keha mitmevägiste umbrohtude toel taas krapsakaks vormida. Nautige!

11. mai 2018

Rabarberi-kardemoni kastme ja kaeravahuga kihiline magustoit

Rabarberihooajal on rabarberimagustoidud pea kohustuslikud. See roosakasrohelise varrega kevadine tulija on üks mõnusamaid ja maitsvamaid saagivilju üldse ja oma erksalt hapuka olemisega aitab kooke, magustoite ja ka soolaseid roogasid ilmekaks ja nüansirohkeks muuta. Siin munavalge-kaerakoore vahus on rabarberil kanda just hapuka ja tänu kardemonile ja magusvürtsise aktsendi lisamise roll. Vanillitäpiline kaerakoore vaht on oma olemuselt selline klassikaliselt magus kohev vaht, mis lausa küsib hapuka lisandi järele. Viimatinimetatud rollitäitmise eest hoolitseb siin koosluses loomulikult rabarberi-kardemoni kaste. Magustoidule võid kaunistuseks sättida peale veel veidi murendatud beseed, mis lisab õhulist krõbedat tekstuuri ning lisaks pakkuda ladyfinger tüüpi küpsist.


Kaerakoore vahuga kihiline magustoit rabarberi-kardemoni kastmega
4-le
Valmistamisaeg: 25 minutit + rabarberikastme jahutamiseks vajalik aeg
2 munavalget
4 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
2 dl vahustatavat kaerakoort (võid kasutada ka tavalist 35%-list koort)
Vanillikaunast kraabitud seemned
Rabarberi-kardemoni kaste:
1 dl roosat või valget veini
4 vart rabarberit, tükeldatuna
0,7 dl Dansukkeri moosisuhkrut
½ tl jahvatatud kardemoni
Serveerimiseks purustatud beseed, ladyfinger küpsiseid ja melissilehti
Valmista esmalt rabarberi-kardemonikaste. Selleks kuumuta kastrulis valge vein koos suhkruga. Lisa tükeldatud rabarber ning lase keema tõusta. Lisa ka kardemon ning lase vaiksel kuumusel ilma kaaneta ca 10-15 minutit keeda kuni rabarber on pehmeks keenud. Tõsta kastrul tulelt ja jahuta.
Kaerakoorevahu jaoks vahusta esmalt munavalged. Poole vahustamise pealt lisa suhkur ning vahusta siis munavalge kuni püsivate tugevate tippude tekkimiseni. Vahusta teises kausis kaerakoor (või tavaline vahukoor) kohevaks vahuks. Lisa vanilliseemned ja ühenda mõlemad vahud. Sega ettevaatlikult alt üles tõstes munavalgevaht kaerakoorevahuga. Tõsta kihiti vaheldumisi rabarberikastmega magustoidupokaalidesse. Puista peale purustatud beseed, paku juurde ladyfinger küpsiseid ning soovi korral kaunista melissilehtedega. 


Postitus sündis koostöö DanSukkeriga.

Vürtsikad kananagitsad maisipaneeringus

Maisipaneeringus kananagitsad on roog, mis on paljude laste jaoks lemmiku staatuses. Selle roa plussiks on ülim lihtsus ja kiirus ehk siis ilma suurema vaevata saab valmistada väga maitsva lihatoidu. Kui tahad aga täiuslikku tulemust, siis tuleb eelmisel päeval väike lisaliigutus teha ja kanafilee tükid kas maitsestama jogurtisse või keefiri sisse marineerima panna. See on uskumatu, millise mahlase ja maheda maitse annab piimatootes marineerimine kanalihale.


Maisipaneeringut võib aga maitsestada Maggi kanamaitseainega, mis lisab nagitsatele nii kergelt teravat nüanssi, kui ka India köögile omast magusat vürtsikust. Maggi kanamaitseaine on hästi maitseküllane segu karrimaitseainest, erinevatest ürtidest, küüslaugust, magusast punasest paprikast ning veel mitmest lisandist, mis annavad tulemuseks nüansirohke maitseainesegu.


Vürtsikad kananagitsad maisipaneeringus
4-le
Valmistamisaeg: 30 minutit
2 broilerifileed
1 dl maitsestamata jogurtit või keefiri
2 dl mittemagusaid maisihelbeid
2 tl Maggi kana maitseainet
praadimiseks õli või õli/või segu
Lõika kanafilee pikkupidi kas kaheks või kolmeks ribaks (sõltuvalt filee suurusest) ning siis ristipidi suupärasteks tükkideks. Pane kanafilee tükid kaussi ning sega kas maitsestamata jogurtiga või keefiriga läbi. Jäta seisma soovitavalt üleöö. Järgmisel päeval alusta sellest, et purusta köögikombainis maisihelbed. Ära päris jahuks lase, väikesed maisihelveste tükid jäävad hamba all mõnusalt krõbedad. Kalla maisihelbepuru kaussi või taldrikule ning sega juurde veidi Maggi kana maitseaine. Veereta kanafilee tükke maisipaneeringus ning suru niipalju paneeringut külge, kui võimalik.
Kuumuta pannil õli ning prae üsna rohkes õlis kananagitsaid seni, kuni nad on kaunilt kuldpruunid. Tõsta pannilt küpsetuspaberile nõrguma.


Retsept valmis koostöös Maggiga.