2. jaanuar 2018

Hummus päikesekuivatatud tomatiga. Hummusest kui väetoidust veidi põhjalikumalt

Kaunist ja maitseküllast uut aastat kõigile! Et tuleks üks rahulik ja ilus aasta. Ja kui veel tohib soovida, siis sooja ja päikeselist suve ootaks ka väga 🌞
Peale jõulude ja aastavahetuse pidusöömaaegade paraadi ja lõputuid liharoogi ihkab keha ehk veidi kergemat aasta algust. Seapraad ei tundu enam väga teema olevat, pigem sooviks nüüd veidi puhastuda. Kevadine paast on küll veel kaugel, aga pisut kergema režiimi peale sooviks vist paljud lülituda.


Minu jaoks on saanud hummus või tegelikult hummuselised asendamatuks. Hummulisteks nimetan siis erinevate lisanditega, kuid hummusega samal põhimõttel valmistatud roogasid. Mite et hummus ka oma tavamoel mulle ei meeldiks, aga kui seda sageli süüa, siis vahel on päris tore erinevate maitsetega mängida. Üheks lemmikuks hummuse arenduseks on saanud aga päikesekuivatatud tomatitega hummus, kus lisaks tomatitele on maitset andmas ka suitsutatud paprika pulber. Tulemuseks on tavapärasest veidi võimsama maitsekombinatsiooniga väga mõnus hummus, mis sobib nii dippimiseks, leivakatteks või salatilisandiks.
Hummus on oma olemuselt tegelikult üks suurepärasemaid toite, mida võiks juba tervise huvides üsna sageli oma toidulauale sättida. Hummuse põhikomponendiks on kikerherned, mida võib  siis kas ise leotada-keeta (arvesta siinkohal ca 12-16-tunnise ajakuluga, mis kulub esmalt leotamiseks ja siis keetmiseks, aga maitse on muidugi seda pingutust väärt) või siis kasutada juba konserveeritud kikerherneid. Viimase variandi kasutamise puhul soovitan kikerherneste vedeliku ära kurnata ja kikerherned läbi pesta. Kikereherneste vedelik tekitab nimelt ohtralt kõhugaase. Kikerherneid võiks aga oma menüüsse sättida seetõttu, et need sisaldavad ohtralt taimseid valke (16-30%), palju väärtuslikke mineraalaineid ja kiudaineid. Just tänu suurele kiudainesisaldusele on kikerherned veresuhkru tasakaalus hoidmisel olulised ning nende glükeemiline koormus on madal. Teisisõnu tekitavad kikerherned täiskõhutunde ilma veresuhkrut kõrgele tõstmata pikaks ajaks, muutes samas seedimise vilkaks. Kiudained koosmõjus  taimsete valkudega aitavad aga kaasa sellele, et meil tekib täiskõhutunne pikaks ajaks. Kikerhernestel on tänu kiudainete suurele hulgale ka diureetiline ehk vett kehast välja viiv ja samas seedimist ergutav toime. Lisaks on kikerherned ka suure rauasisaldusega, mille omistamine on eriti efektiivne koos C-vitamiiniga, mistõttu sobib näiteks väga hästi hummusesse lisada veidi sidrunimahla.
Hummuse puhul lisandub kikerhernestele veel mitu väekat toiduainet - seesamiseemnepasta ehk tahhiini, mis on tulvil B1-vitamiinist, magneesiumist, mangaanst, kaltsiumist, rauast ja fosforist ning samuti kiudainetest. Küüslaugu kasulikke omadusi ei pea vist pikemalt tutvustama ning sidrunimahl aitab siis eelkõige C-vitamiini lisada. Hummusele lisatud oliiviõli aitab lisada väärtuslikke küllastumata rasvhappeid.
Kui kasutad kuivatatud kikerherneid, leota neid esmalt 10-12 tundi, kurna, kalla peale puhas vesi ning keeda 1,5-2,5 tundi, kuni kikerherned on soovitud pehmusega.


Hummus päikesekuivatatud tomatiga
4-6-le
400 g purk kikerherneid, kurnatuna ja loputatuna või ca 100 g kuivatatud kikerherneid*
1-2 sl tahhiinit (võid asendada ka maapähklivõiga, päevalilleseemnevõide või mõne pähklivõidega)
1-2 küüslauguküünt, koorituna ja jämedalt tükeldatuna
1 tl vürtsköömneid
soola ja pipart
oliiviõli
5-6 päikesekuivatatud tomatit, tükeldatuna
1 tl jahvatatud suitsutatud paprikat
Tõsta kõik koostisained blenderisse või purustajasse ja töötle ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga. Võid maitseks lisada ka päiksesekuivatatud tomatite õli. Paku kas dipikastmena või võileivakattena.


* Kuivatatud kikerherneid leota esmalt 10-12 tundi ja keeda siis 1,5-2 tundi kergelt soolases vees, kuni need on soovitud pehmusega.

7 kommentaari:

Maarika ütles ...

Tegin kiirversiooni ehk siis kikerherned tulid purgist, aga hummus sai väga maitsev. Õige pisut vedeldasin vaid konsistentsi. Aitäh retsepti jagamast :)

Tuuli ütles ...

Maarika, tore kuulda, et see väike hummuse edasiarendus meeldis. Vahelduseks klassikale igati mõnus suutäis :)

Marju ütles ...

Tere-tere! Olen ka suur hummuse valmistaja ja ikka iseleotatud ja -keedetud kikerhernestest. Tekkis küsimus, miks on vajalik peale 12 tunnist leotust veel vähemalt 1,5 h kikerherneid keeta? Pärast 20 minutit keetmist on olnud kikerherned juba nii pehmed, et saab sõrmede all katki pigistada. Lisan keeduveele ka pisut soola ja soodat.

Tänud juba ette olukorda selgitamast :)

Tuuli ütles ...

Marju, ma ei oskagi muud kommenteerida, et võib-olla sõltub see siis konkreetsetest kikerhernestest. Mul on olnud kogemusi, kus tekstuur peale lühikest keetmist ei jää hummusel ikka päris õige ja kreemjas, vaid pigem tükiline ja tahkem. Seepärast olen pigem rohkem kui vähem keetnud. Mulle lihtsalt väga meeldib hästi kreemine hummus :)

Marju ütles ...

Selge, aitäh! :)

Signe T. ütles ...

Ma tahan vastata sellele, et miks peab kauem keetma - kaunviljades on töötlemata kujul kahjulikke, isegi mürgiseid aineid. Selleks, et neist lahti saada ja kaunviljad kehasõbralikuks muuta, vajavadki need väga pikka töötlemist, nt kikerherned 1.5 h keetmist.

Tuuli ütles ...

Signe, suur tänu info eest. Tegelikult olen seda isegi lugenud-teadnud, seega tänud meelde tuletamast.