31. jaanuar 2018

Ühepajatoit suitsuribiga

Ühepajatoidud on puhas klassika ja samas täiesti aegumatu mõnus talvine mugavustoit, kuhu saab kokku sättida meie talveköögiviljade superstaarid – kapsa, porgandi, kaalika ja kartuli. Tavapärasele ühepajatoidule saab lisamaitsenüansi anda suitsuribiga. Nii omandab kogu pajatäis mõnusalt suitsuse ja tummise maitse.  Siia ühepajatoidule lisada ka muid köögivilju – nii pastinaak, nuikapsas, petersellijuur või ka bataat sobivad pisut nostalgilist rooga veidi põnevamaks muutma.




Vana kooli ühepajatoit suitsuribiga
4-le
400 g suitsuribi, tükeldatuna (minu lemmikuks on Matsimoka suitsuribi)
1 sibul, hakituna
Pool kapsapead, tükeldatuna
4 porgandit, tükeldatuna
1 suurem kaalikas, tükeldatuna
4-5 kartulit, tükeldatuna
Ca 5 dl puljongit (nt Maggi BIO puljongipulbrist valmistatud)
Soola ja pipart
50 g võid
Õli
Serveerimiseks hakitud rohelist sibulat või tilli
Kalla poti põhja veidi õli ning prae sibulat keskmisel kuumusel mõned minutid. Lisa tükeldatud porgand ja kuumuta õli sees läbi. Kalla juurde puljong, lisa tükeldatud ribid ja tõsta potti ka kapsas. Kata pott kaanega ja hauta ca 10 minutit. Lisa siis tükeldatud porgand ja kaalikas ning hauta kaane all 10-15 minutit. Kui kasutad suvist kapsast, siis pole vaja kapsast eelnevalt keeta ja lisa kapsas juba koos porgandi ja kaalikaga. Viimasena lisa tükeldatud kartulid ning hauta veel 15-20 minutit, kuni kartul on pehme. Sega sisse või, maitsesta soola ja pipraga ning serveerides lisa hakitud rohelist sibulat.


Postitus sündis koostöös Maggiga. 

25. jaanuar 2018

Koorene lõhe-kartulisupp roheliste hernestega

Lihtsa vaevaga ja kiirelt valmiv lõhe-köögiviljasupp, mille siidine olemus ja külluslik maitse paneb lausa heldima. Sellise toitva supiga saab ära toita terve pere ja sageli söövad seda isukalt isegi need, kes muidu suuremad kalasõbrad ei ole. Kuna supp valmib kiirelt, siis sobib see hästi ka argiõhtu lauakatmise mure lahendamiseks. 


Sellise supi puhul on võimalik koorese leeme tekitamiseks kasutada erinevaid võimalusi – klassikalise meetodi järgi võiks lisada supile rammusat koort, kes aga armastab aasiapäraseid maitseid, võib tavapärase koore asendada hoopis kookoskoore või -piimaga, mis sinna kooslusesse ka suurepäraselt sobib. Samas võib kasutada ka meie rahvuslikuks aardeks kujunenud Merevaigu sulatatud juustu, viimasel juhul tuleks supile ainult veidi täiendavat vedelikku lisada, et supp liiga paksuks ei muutuks. Seega, iga perenaine leiab oma lemmiku mooduse ja maitsekoosluse. Valge veini lisamise otsustab ka igaüks ise – vein annab kooresele supile vajaliku kerge happesuse, samas ei juhtu ka midagi, kui vein lisamata jätta. Sel juhul võib hapukust lisada sidrunipipraga. Sidrunimahla lisamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna koorene supp võib happe mõjul tükiliseks muutuda. 


Koorene lõhe-köögiviljasupp
4-le 
Valmistamisaeg: 25 minutit
400 g lõhefileed, tükeldatuna
1-2 sl oliiviõli
1 sl võid
Pool porruvart, tükeldatuna
1 suurem porgand, tükeldatuna
2 keskmist kartulit, tükeldatuna
6 dl kala- või köögiviljapuljongit
1 dl valget kuiva veini (võid ka ära jätta)
4 dl 35%-list koort või kookoskoort või 200 g merevaiku (viimasel juhul lisa supile täiendavalt vett või puljongit)
200 g rohelisi herneid (võid kasutada sügavkülmutatud herneid)
Peotäis värsket tilli, hakituna
Soola ja pipart või sidrunipipart
Kuumuta paksupõhjalises potis õli ja või segu. Lisa potti tükeldatud porru ja hauta paar minutit aeg ajalt segades. Lisa tükeldatud porgand ja hauta paari minuti jooksul läbi. Lisa potti valge vein ja kuumuta keemiseni. Tõsta potti tükeldatud kartul ja puljong ning lase keema tõusta. Keeda vaiksel tulel kuni kartul on pehme ehk ca 10 minutit. Lisa nüüd koor, kookospiim või -koor või sulatatud juust ja lõhekuubikud koos roheliste hernestega. Kuumuta paar minutit ja tõsta siis pott tulelt. Arvesta sellega, et lõhetükid valmivad edasi ka kuuma supi sees . Maitsesta soola ja pipraga. Serveerides puista peale värsket hakitud tilli.




Retsept valmis koostöös Peetri Lõheäriga

18. jaanuar 2018

Kookose ja valge šokolaadi panna cotta veriapelsini ja tähtaniisi kastmega

Luksuslik ja samas lihtsa valmistuskäiguga dessert, mis sobib hästi just veriapelsinide hooaega. Muul ajal sobib seda loomulikult ka tavaliste apelsinidega teha, kuid veriapelsinide kirglik värvipalett annab sellele roale veel lisaväärtuse. Kui klassikaline panna cotta on valmistatud ikkagi tavalisest koorest, siis eksootilise maitsenüansiga kookospiim sobib selle Itaalia klassiku puhul samuti imehästi. Kookose ja valge šokolaadi magusust aitab veriapelsini ja vürtsidega rikastatud kaste hästi tasakaalu viia.



Kookose ja valge šokolaadi panna cotta veriapelsini ja tähtaniisi kastmega
4-le
Valmistamisaeg: 20 minutit + tarretumiseks vajalik aeg
4 dl kookospiima
4 lehte želatiini
70 g valget šokolaadi, tükeldatuna
Veidi õli vormide määrimiseks
2 veriapelsin mahl
3 sl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
Veidi vanilliekstrakti
3-4 tähtaniisi
Väike sorts Vana Tallinna likööri
1 veriapelsin, fileerituna



Määri väikesed portsjonvormid õliga. Aseta želatiinilehed mõneks minutiks külma vette likku. Kuumuta potis kookospiim, tõsta tulelt, lisa valge šokolaad ja lase sel kookospiima sees sulada. Tõsta želatiinilehed külmast vees kuuma kookospiimasegu sisse ja sega ühtlaseks, kuni želatiin on täielikult lahustunud. Kalla segu vormidesse ja aseta külma vähemalt paariks tunniks.
Tarretumise ajal valmista kaste. Selleks sega kastrulis veriapelsini mahl, suhkur, vanilliekstrakt ja tähtaniis. Keeda mõned minutid ilma kaaneta, kuni kaste muutub veidi paksemaks ja siirupiseks. Sega juurde Vana Tallinna liköör ja jahuta.
Serveerides tõsta igale taldrikule paar supilusikatäit veriapelsini kastet, sinna peale aseta vormist välja kummutatud panna cotta ning säti juurde fileeritud veriapelsini viile.

Postitus sündis koostöös DanSukkeriga.

17. jaanuar 2018

Ürdine sealihapihv seente ja sibulaga

See on üks tõeline mugavustoit, mida sobib teha kas kiirel argiõhtul või ka näiteks maakoju minnes, kui ei ole mahti kogu vajaminevat toiduainete varustust kaasa haarata. Piisab sellest, kui haarata kaasa tükike seafileed ja maitsestatud küpsetuspaberid. Kui on soov rikkalikuma taldrikutäie järele, siis veel mõned sibulad ja seened. Seafileest lõigatud paraja paksusega pihvi võiks enne pannile asetamist kergelt läbi vasardada, et ta paremini läbi küpseks ning siis Maggi maitseainetega küpsetuspaberi vahel lihtsalt pannil mõne minuti jooksul valmis küpsetada. Lisandiks sobib pihvile peale sättida pannil või sees magusaks ja karamelliseks praetud sibul ja seened, mis pisut maitselisa tüümianilt saanud. Nii saabki tulemuseks ühe toeka ja maitsva taldrikutäie, kuhu lihale seltsi sobib pakkuma klassikaline kartulipuder koos värske salatiga. Pihvi maitseid võid varieerida Maggi erineva maitsestusega küpsetuspaberitega ehk siis igaüks leiab oma lemmiku katsetades ja maitseid sobitades. 





Mahlased sealihapihvid seente ja sibulaga
2-le
2x150 g lõik sea välisfileest (ca 1,5 cm paksune)
2 lehte Maggi küpsetuspaberit ürtidega (võid kasutada ka teisi maitseid)
2 sibulat, poolratastena
200 g pruune šampinjone
Võid
Õli
Soola ja pipart
Värsket tüümiani
Serveerimiseks kartulipüreed ja värsket salatit

Vasarda seafilee lõigud haamriga läbi. Aseta Maggi küpsetuspaberite vahele ja suru pabereid vastu liha, et  paberi küljes olevad maitseaineid võimalikult palju liha külge jääks. Kuumuta pann keskmisel kuumusel ning prae liha paberi vahel mõlemalt poolt mõned minutid, kuni liha on pruunistunud ja läbi küpsenud. Samal ajal kui liha küpseb, valmista sibul ja seened. Selleks kuumuta pannil veidi õli ja võid ning hauta keskmisel kuumusel sibulat 10-15 minutit, kuni see muutub karamelliseks. Umbes 5 minutit enne valmimist lisa tükeldatud šampinjonid ning mõned oksad tüümiani ja hauta ka need koos sibulaga läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Serveerides tõsta taldrikule praetud liha ja lihale tõsta peale sibul koos seentega. Pudista peale mõned tüümianilehed. Serveeri koos kartulipüreega ja värske salatiga. 


Postitus sündis koostöös Maggiga. 

12. jaanuar 2018

Pasta küüslaugu, suvikõrvitsa ja päikesekuivatatud tomatiga

Ma kadestan kõiki neid õnnelikke, kelle lapsed on sõbralikult köögiviljade osas meelestatud. Minul nii hästi läinud ei ole ehk siis erineval määral pirtsutajaid leiab igast vanusegrupist. Samas tiksub korralikul emal alati kuklas teadmine, et köögiviljade osa meie toidulaual peab olema päris suur, et toitumine oleks mitmekesine ja mõistuspärane. Supist taldriku äärde välja korjatud porgandid on paraku meie peres üsna korduv motiiv. Nii olen aastate jooksul välja töötanud terve hulga nipikaid toite, kuhu saab peita või kombineerida lapse lemmikuid toite ja sinna siis tiba köögivilja ka lisaks. Ehk siis ühtaegu nii päri- kui vastukarva pai. Ja ega need püreesupid meie menüüs ka ilma põhjuseta ole. Sealt juba porgandit välja ei nopi 😉
Kas pastaroogasid saab emade vandenõu ette edukalt rakendada.


Pastatoidud on ühed neist, mida kõige sagedamini välja hõigatakse, kui küsin, mida süüa soovitakse. Seetõttu on pastaroad viljakas pinnas, et sinna ka mitte niiväga oodatud ja soovitud komponente lisada. Mõõdukalt ja ettevaatlikult, kuid samas siiski tulemuslikult. Tingimuseks on see, et midagi välja toidust ei songita. Pastaihalus on piisavalt suur, et selle tuules ka mõned köögiviljatükid põske libistada. Nii on see lihtne ja samas väga maitsev pastaroog saanud üheks julma ema trikiks, mida kõik kolm last on ajapikku igati hindama ja armastama hakanud. Ja no tegelikult on see pasta ka niisama maitsev kõigi nende jaoks, kes end vabatahtlikult köögiviljasõprade hulka liigitavad.


Siin toidus on ainult mõned lihtsad komponendid - suvikõrvits, päikesekuivatatud tomatid, küüslauk, oliiviõli ja loomulikult pasta. Mina olen olude sunnil hakanud kasutama gluteenivaba pastat ning kellel sama soov, siis väga mõnusat gluteenivaba pastat pakub "Free From" kaubamärk. See on just selline pasta, mille puhul ei usukski, et tegemist ei ole tavalise pastaga. Mis suvikõrvitsasse puutub, siis võimalusel eelista helerohelise koorega isendeid. Talvisel ajal leiab neid pigem turult kui poest (olen kohanud nii Keskturul kui Balti Jaama turul). Poes müüdavad tumedakoorelised suvikõrvitsad kipuvad olema mõrkja koorega ja need võiks siis ära koorida. Suvel korja võimalusel muidugi oma peenralt noori ja mahlaseid isendeid.


Päikesekuivatatud tomati asemel võid kasutada ka poolitatud kirsstomateid. Või mõlemaid korraga. Ja kui oled kitsejuustusõber, siis sobib peale riivitud parmesani juust asendada veidi reljeefsemat maitseelamust pakkuva pecorino juustuga. Sobib sinna kombosse imehästi. Kui soovid aga vegan-versiooni, siis jäta juust üldse lisamata või puista peale hoopis pärmihelbeid või ka isetehtud India pähkli parmesani.


Pasta küüslaugu, suvikõrvitsa ja päikesekuivatatud tomatiga
4-le
Valmistamisaeg: 20 minutit
300 g lühikest pastat (nt pennesid)
4 sl oliiviõli
2-3 küüslauguküünt, hakituna
1 suurem või 2 keskmist suvikõrvitsat, vajadusel koorituna ja tükeldatuna
1 dl valget kuiva veini
150 g päikesekuivatatud tomateid, tükeldatuna
värsket peterselli
värsket basiilikut
värskelt riivitud parmesani juustu
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
50 g võid (võid asendada näiteks päikesekuivatatud tomati õliga)
100 g parmesani (või pecorinot), riivituna
Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ja prae küüslauku õli sees mõned minutid. Ära pruunista. Lisa tükeldatud suvikõrvits ja hauta umbes 5 minutit. Kalla siis pannile vein, lase keema tõusta, kuumuta läbi ja lisa siis hakitud petersell ja basiilik. Alanda kuumust, lisa pannile ka päikesekuivatatud tomat ning hauta kaane all veel umbes 5 minutit.
Keeda pasta rohkes soolases vees kuni see on al dente ehk siis mitte päris pehme. Tavaliselt kulub selleks ca 1 minut vähem kui pakendil etteantud keetmisaeg. Kurna ja jäta veidi pastakeeduvett alles. Sellega saad vajadusel liiga kuivaks tõmbuvat pastarooga jälle mahlasemaks muuta.
Kalla kurnatud pasta pannile, kus hautasid suvikõrvitsat. Sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga ja puista pasta sisse või ning osa riivitud juustust. Tõsta pasta võimalusel eelsoojendatud taldrikutele, puista peale ülejäänud juust ning serveeri kohe.

11. jaanuar 2018

Soe köögiviljasalat ürdikastme ja fetajuustuga

Jaanuarikuu kipub olema reeglina köögiviljasõbralikum kui sellele eelnev suurelt jaolt pidustuste ja pidusöömingute tähe all mööduv detsember. Vähemalt ise tunnen küll, et toeka ja lihase toidu mõõt saab ühel hetkel täis ja kui kuulata seda, mille järele hing õhkab, siis on see reeglina ja valdavalt taimne toit. Külmal talvisel ajal ei ole samas krõmpsuv salatileht ja jäiselt krõmpsuv kurk ehk kõige ihaldatum valik. Selle ebakõla aitavad ilusti ületada soojad salatid, mis küll ühest küljest kergemat sorti taimsed road, kuid tänu vürtsidele ja soojusele sobivad hästi ka jahedasse aega hinge ja keha soojendama.


Siin soojas salatis saavad kokku punane sibul (ahjuköögiviljade seas täielik lemmik!), fenkolimugul, baklažaan ning tomat kahel kujul ehk ahjutomatina ja päikesekuivatatud tomatina. Maitseks vürtse ja küüslauku. Viimistleda võib seda salatit ürdikastmega ning taldrikule sättides sobib juurde pudistada ka fetajuustu. Kui soovid aga täiesti taimset versiooni, jäta fetajuust lisamata.


Soe köögiviljasalat ürdikastme ja fetajuustuga
4-le

2 punast sibulat, sektoritena
2-3 küüslauku, tükeldatuna
1 suurem baklažaan, tükeldatuna
300 g kirss- või ploomtomateid, poolitatuna või sektoritena
1 fenkol, õhukeste sektoritena
50 g päikesekuivatatud tomateid, väiksemaks hakituna
1 tl suitsutatud paprika pulbrit
1/2 tl jahvatatud vürtsköömneid
oliiviõli
soola ja pipart
Veidi vedelat mett või vahtrasiirupit

Ürdikaste:
peotäis värsket peterselli, jämedalt hakituna
peotäis basiilikut, jämedalt hakituna
3-4 sl oliiviõli
sidrunimahla
soola

Serveerimiseks fetajuustu, värsket basiilikut

Tõsta ahjuplaadile sibul, baklažaan, fenkol, tomat, päikesekuivatatud tomatid ja küüslauk. Puista peale vürtsid, sool ja pipar ning nirista peale mesi või vahtrasiirup ja oliiviõli. Sega kõik kätega läbi ja rösti ahjus 180 kraadi juures ca 45-55 minutit. Paar korda sega küpsemise ajal köögivilju, et nad ühtlaselt küpseksid.
Köögiviljade küpsemise ajal valmista ürdikaste. Selleks tõsta kõik koostisained purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks.
Serveerimiseks tõsta köögiviljad taldrikule, nirista peale ürdikaste ja pudista peale fetajuust. Laota salatile veel värskeid ürte ja jahvata paar keerdu musta pipart.
Serveeri soojalt.


Selles soojas salatis võid koostisosasid vastavalt oma eelistustele vahetada. Sinna kooslusesse sobivad hästi ka erinevad juustud - kes soovib pikantsemat tulemust, võib lisada sinihallitusjuustu. Hästi mõnus jääb ka praetud halloumi juust. Klassikutest võib aga proovida parmesani laaste või siis ka grillitud kitsejuusturatast salatile krooniks sättida.

6. jaanuar 2018

Vürtsikas Maroko läätsekarri bataadi ja paprikaga. Täiesti taimne, mõnusalt soojendav ja kõhtutäitev

Ei ole ma siinkohal originaalne ega üllatav tõdemusega, et peale jõulude ja aastavahetuse tralli ja segaseid söömaaegu sooviks keha (ja hing) midagi kergemat ja taimsemat. Pidulauad on küll vahvad, kuid meie seedetraktile põhjustavad need paraja ensümaatilise šoki. Samas ei lase meie traditsioonid ja kombed pühade paiku ka askeetlikkkust viljeleda ja nii närimegi end läbi piduhooaja ja lülitame jaanuaris veidi kergema menüü peale. Kui vaadata sellest küljest, et meil on õnn elada külluslikul ajastul, kus pea kõik üleilma kuulsad hõrgutised on meil saadaval, siis peame tegelikult tänulikud olema. Ja parajalt targad, et kõige selle peale ikkagi mõistliku ja targa toitumise põhimõtteid ei unustaks.




Taimsed karriroad on üks selline toit, mida ikka ja jälle armastan teha. Kui sinna lisada veel läätsesid, siis on minu jaoks üsna täiuslik kooslus valmis. Läätsed (ja ka teised kaunviljad) on toiduained, mida tasuks oma toidulauale sageli sättida. Põhjuseks see, et läätsed on väga heaks taimse valgu allikaks. Lisaks valgule sisaldavad läätsed ka märkimiväärsel hulgal foolhapet ja rohkelt kiudaineid, millest meie tavapärase lääne stiilis toitumise puhul kipub nappima. Seega, süües läätsesid võid olla kindel, et seedimine püsib vilkana ning samas on veresuhkrutase kontrolli all. Läätsed on väga hea valik nende inimeste menüüs, kes on hädas diabeediga ja ka kõrge kolesterooliga. Mineraalainetest saab läätsedest kaaliumit, rauda, magneesiumi, fosforit, tsinki ning B-6 vitamiine. Läätseroogadele tasuks lisada C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid, selle abil saab parandada läätsedes sisalduva raua omastamist. See roog on oma olemuselt üsna täiuslik erinevate lisandite tõttu. Nimelt napib läätsedes A-vitamiini, kuid lisatud porgand hoolitseb selle eest. Kaltsiumidoosi eest hoolitseb roale lõpus lisatav spinat, C-vitamiini lisab sidrunimahl ja paprika ning kui läätsekarri juurde pakkuda aurutatud riisi, siis lisandub ka aminohape metioniin, mida läätsedes ei ole. Läätsesid koos teraviljadega süües saab kätte kõik asendamatud aminohapped ja see on oluline just nende puhul, kes lihast ja piimast on loobunud.



Mina kasutasin seekord läätsekarri valmistamiseks Slow Cooker potti. Tavapäraselt seostub see valmistusviis pikka hautamist vajavate liharoogadega, aga samas on väga mugav Slow Cookeris valmistada ka pikka leotamist-hautamist vajavaid ubasid-herneid-kikerherneid-läätsesid. Piltlikult saab ühe valmistuskorraga ühendada nii leotamiseks kui ka keetmise ja sõltuvalt sellest, mis režiimi kasutada, saab näiteks kikerherned 6-12 tunniga keenuks. Madalamal temperatuuril ehk "slow" režiimil siis kauem ja "high" režiimil siis umbes poole kiiremini.


Vürtsikas Maroko läätsekarri bataadi ja paprikaga
6-8-le
Valmistamisaeg: ettevalmistusaeg 10-15 minutit + 4-8 tundi Slow Cooker potis hautamiseks või ca 2 tundi tavalises ahjus hautamiseks
400-500 g bataati, koorituna ja tükeldatuna
2-3 porgandit, koorituna ja tükeldatuna
2-3 vart sellerit, tükeldatuna
1 suurem paprika, tükeldatuna
5-6 küüslauguküünt, hakituna
4 dl läätsesid
2 sibulat, koorituna ja hakituna
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl Madrase karripulbrit (või muud karripulbrit)
1 tl suitsutatud paprika pulbrit
1/2 tl tšillihelbeid
1/2 - 1 tl kurkumit
1/2 tl kaneeli
Oliiviõli
ca 1,5 l puljongit
100 g beebispinatit, jämedalt hakituna
sidrunimahla
serveerimiseks värsket koriandrit, hakitud tšillit, Kreeka jogurtit
soola ja pipart
Hauta esmalt pannil keskmisel kuumusel sibulat kuni see on klaasjas. Lisa kõik vürtsid pannile, sega läbi ja hauta, kuni vürtsid muutuvad aromaatseks.
Tõsta bataat, porgand, seller, paprika, küüslauk, läätsed, eelnevalt praetud sibul koos vürtsidega ja kuum puljong haudepotti. Kata kaanega ja hauta "low" režiimil 6-8 tundi või "high" režiimil 4-6 tundi. Tavalise potiga ahju pannes hauta 160 kraadi juures ca 2 tundi või kuni läätsed on parajalt pehmeks keenud ning kogu hautis ühtlaselt paksenenud.Tõsta umbes pool hautisest potist välja ja töötle kas blenderis või saumikseriga ühtlaseks. Sega tükilina ja purustatud osa omavahel kokku ja lisa nüüd jämedalt hakitud spinat ja sidrunimahl. Sega läbi ja lase spinatil pehmeneda. Maitsesta hautis lõplikult soola, suhkru ja pipraga. Serveerides lisa värsket koriandrit ja hakitud värsket tšillit. Juurde võid pakkuda paksemat Kreeka jogurtit ja aurutatud basmati riisi.


Kui soovid endale Slow Cooker potti, siis kaupluses Ülemiste kaupluses Kulp on saadaval CrockPot firma aeglase hautamise potid. Kui aga poest ei ole võimalik läbi minna, siis neidsamu köögiabilisi saab tellida ka www.homedecor.ee veebipoest SIIT. Sisestades voucheri koodiks "ISETEHTUD", võid soetada selle poti endale 15%-lise soodushinnaga.

2. jaanuar 2018

Hummus päikesekuivatatud tomatiga. Hummusest kui väetoidust veidi põhjalikumalt

Kaunist ja maitseküllast uut aastat kõigile! Et tuleks üks rahulik ja ilus aasta. Ja kui veel tohib soovida, siis sooja ja päikeselist suve ootaks ka väga 🌞
Peale jõulude ja aastavahetuse pidusöömaaegade paraadi ja lõputuid liharoogi ihkab keha ehk veidi kergemat aasta algust. Seapraad ei tundu enam väga teema olevat, pigem sooviks nüüd veidi puhastuda. Kevadine paast on küll veel kaugel, aga pisut kergema režiimi peale sooviks vist paljud lülituda.


Minu jaoks on saanud hummus või tegelikult hummuselised asendamatuks. Hummulisteks nimetan siis erinevate lisanditega, kuid hummusega samal põhimõttel valmistatud roogasid. Mite et hummus ka oma tavamoel mulle ei meeldiks, aga kui seda sageli süüa, siis vahel on päris tore erinevate maitsetega mängida. Üheks lemmikuks hummuse arenduseks on saanud aga päikesekuivatatud tomatitega hummus, kus lisaks tomatitele on maitset andmas ka suitsutatud paprika pulber. Tulemuseks on tavapärasest veidi võimsama maitsekombinatsiooniga väga mõnus hummus, mis sobib nii dippimiseks, leivakatteks või salatilisandiks.
Hummus on oma olemuselt tegelikult üks suurepärasemaid toite, mida võiks juba tervise huvides üsna sageli oma toidulauale sättida. Hummuse põhikomponendiks on kikerherned, mida võib  siis kas ise leotada-keeta (arvesta siinkohal ca 12-16-tunnise ajakuluga, mis kulub esmalt leotamiseks ja siis keetmiseks, aga maitse on muidugi seda pingutust väärt) või siis kasutada juba konserveeritud kikerherneid. Viimase variandi kasutamise puhul soovitan kikerherneste vedeliku ära kurnata ja kikerherned läbi pesta. Kikereherneste vedelik tekitab nimelt ohtralt kõhugaase. Kikerherneid võiks aga oma menüüsse sättida seetõttu, et need sisaldavad ohtralt taimseid valke (16-30%), palju väärtuslikke mineraalaineid ja kiudaineid. Just tänu suurele kiudainesisaldusele on kikerherned veresuhkru tasakaalus hoidmisel olulised ning nende glükeemiline koormus on madal. Teisisõnu tekitavad kikerherned täiskõhutunde ilma veresuhkrut kõrgele tõstmata pikaks ajaks, muutes samas seedimise vilkaks. Kiudained koosmõjus  taimsete valkudega aitavad aga kaasa sellele, et meil tekib täiskõhutunne pikaks ajaks. Kikerhernestel on tänu kiudainete suurele hulgale ka diureetiline ehk vett kehast välja viiv ja samas seedimist ergutav toime. Lisaks on kikerherned ka suure rauasisaldusega, mille omistamine on eriti efektiivne koos C-vitamiiniga, mistõttu sobib näiteks väga hästi hummusesse lisada veidi sidrunimahla.
Hummuse puhul lisandub kikerhernestele veel mitu väekat toiduainet - seesamiseemnepasta ehk tahhiini, mis on tulvil B1-vitamiinist, magneesiumist, mangaanst, kaltsiumist, rauast ja fosforist ning samuti kiudainetest. Küüslaugu kasulikke omadusi ei pea vist pikemalt tutvustama ning sidrunimahl aitab siis eelkõige C-vitamiini lisada. Hummusele lisatud oliiviõli aitab lisada väärtuslikke küllastumata rasvhappeid.
Kui kasutad kuivatatud kikerherneid, leota neid esmalt 10-12 tundi, kurna, kalla peale puhas vesi ning keeda 1,5-2,5 tundi, kuni kikerherned on soovitud pehmusega.


Hummus päikesekuivatatud tomatiga
4-6-le
400 g purk kikerherneid, kurnatuna ja loputatuna või ca 100 g kuivatatud kikerherneid*
1-2 sl tahhiinit (võid asendada ka maapähklivõiga, päevalilleseemnevõide või mõne pähklivõidega)
1-2 küüslauguküünt, koorituna ja jämedalt tükeldatuna
1 tl vürtsköömneid
soola ja pipart
oliiviõli
5-6 päikesekuivatatud tomatit, tükeldatuna
1 tl jahvatatud suitsutatud paprikat
Tõsta kõik koostisained blenderisse või purustajasse ja töötle ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga. Võid maitseks lisada ka päiksesekuivatatud tomatite õli. Paku kas dipikastmena või võileivakattena.


* Kuivatatud kikerherneid leota esmalt 10-12 tundi ja keeda siis 1,5-2 tundi kergelt soolases vees, kuni need on soovitud pehmusega.