30. detsember 2018

Sidrunimaitselised kodujuustupontšikud pohlakastmega

Pontšikutel on minu jaoks lapsepõlve lõhn ja maitse. Vahel ikka juhtus nii, et ema või vanaema tõstis kastruli tulele, kuumutas seal paraja koguse õli, segas vahepeal kiirelt taina valmis ning valmistas siis pontšikuid. Tuba oli hetkega magusat lõhna täis ja lapsed seisid kõik pliidi juures järjekorras. Tavaliselt said pontšikud enne otsa, kui oleks olnud võimalus midagi lauale tõsta. Koguse suurendamine ei andnud palju paremaid tulemusi ja ikka oli hiljemalt tunni aja pärast värskete küpsetiste taldrik jälle tühi.
Kõige klassikalisemad olid muidugi kohupiimapontšikud. Lihtsa retseptiga käepärastest koostisainetest - muna, kohupiim, jahu, sooda. Maitsesid aga vaatamata lihtsusele imehästi ja sinna peale riputatava tuhksuhkruga ei tohtinud kohe kindlasti kokku hoida.
Seekord sai aga katsetatud kodujuustuga ja tuleb tunnistada, et vana hea retsept sai endale igati arvestatava tugeva konkurendi.

Väljast krõbedad ja seest mahlased pontšikud on kõige paremad vahetult peale valmivist. Natuke tuleb ainult kannatust varuda, et pontšikud veidi jahtuksid. Siis tuhksuhkur peale ja hapukat pohlamoosi kõrvale Midagi mõnusamat on raske soovida. 
Kohupiima asemel kasutatud kodujuust jääb pontšikutes väga mõnus. Oma pisut soolaka alatooniga muudab kodujuust küpsetised pisut teistsuguseks, aga ei jää millegipoolest tavapärasele kohupiimale alla. Kodujuustu võib lisada kas otse purgist ehk siis suurte teradega või siis eelnevalt peenestatuna. Kui oleksin ainult oma eelistustest lähtunud, oleksin lisanud teralise kodujuustu. Kuna pere noorim ei ole kõige suurem kodujuustu fänn, kasutasin seda nippi, et töötlesin kodujuustu köögikombainis veidi peenemaks kohupiimataoliseks massiks.
Pontšikuid kergitab siin tainas sooda, mistõttu ei vaja tainas kerkimisaega, vaid tuleks kohe peale kokkusegamist küpsetama hakata. Sooda hakkab koheselt tainas reageerima, seega ära sega tainast väga palju varem valmis, kui kavatsed küpsetama hakata. Hapukat maitset lisab tainale riivitud sidrunikoort ning valmis küpsetiste juurde paku hapukat pohlakastet. Nii moodustab väga maitsev ja mõnus maitsekooslus.


Sidrunimaitselised kodujuustupontšikud
Valmistamisaeg: 20 minutit
Kogus: 4-6-le

1 karp ehk 330 g Farmi koorega kodujuustu (soovi korral peenestatuna)
3 muna
150 g speltajahu
2-3 sl suhkrut
1 tl soodat
1 tl vanillisuhkrut
1 sidruni koor, peenelt riivituna (kasuta võimalusel ökosidruneid)
õli friteerimiseks
tuhksuhkrut
pohlakastet serveerimiseks (minu lemmikuks on SEE pohlakaste)
Tõsta kaussi kodujuust. Soovi korral töötle kodujuust enne purustajas või köögikombainis peenemaks teralise kohupiima sarnaseks. Lisa kolm muna ja sega läbi. Lisa ka suhkur, vanillisuhkur, jahuga segatud sooda  ning sidrunikoor. Sega kõik ühtlaseks.
Kuumuta kastrulis õli. Mina eelistan friteerida kõrgemas kastrulis, kus õli kogus ei pea olema väga suur, et kogu põhja ära katta. Õli võiks olla potis või kastrulis ca 4-5 cm. Õli kuumust saad kontrollida õli sisse visatud saiatükiga. Kui see hakkab särisedes küpsema, on õli piisavalt kuum. Kuuma õli hoia keskmisel kuumusel ja ära õli liiga kuumaks lase. Tõsta teelusikaga väikesed portsud tainast kuuma õli sisse. Mina eelistan näpuga tainast lusika küljest lahti lükata, aga võid kasutada ka kahte teelusikat. Ole ettevaatlik, sest kuum õli võib kergelt kõrvetada. Arvesta ka sellega, et tainas paisub kuuma õli sees ja ära liiga palju pontšikuid korraga küpsema pane. Küpseta pontšikud mõlemalt poolt kuldpruuniks ja tõsta siis vahukulbi või spetsiaalse traadist resti abil õli seest välja majapidamispaberile, et liigne õli välja nõrguks.
Jahuta veidi, puista peale tuhksuhkrut ja paku juurde pohlakastet. Minu suureks lemmikuks on Viibergi toorestest pohladest ja jõuluvürtsidega pohlakaste, mida müüakse Selveris ja Prismas köögiviljaosakonnas.


Postitus sündis koostöös Farmi Piimatööstusega. 

22. detsember 2018

Jõuludeks sobivad liharoad koos punase veini kastmega. Rostbiif, lambaliha ja punase veini kastmes hautatud veis.


Jõulude aeg on see, kus kõik hõrgumad road tuuakse lauale ja kokku ei hoita millegagi. Iga perenaine ja toiduvalmistaja teab, millega oma lähedasi hellitada ning kellele millise hõrgutisega hinge pugeda. On minulgi mitmed pidulauale sobivad hoidised just jõululauda ootamas. Kindlasti ei puudu laualt ka hõrgud liharoad ning vahelduseks tavalisele seapraele võib pidulauale sättida veiselihast rostbiifi, noore lamba lihast valmistatud mahlast lambapraadi või ka tummises vürtsises kastmes pehmeks hautatud veiseliha. Kõik igati maitsvad ja mõnusad road, mille valmistamine ei ole liialt keeruline ja mille puhul üheks eelduseks on parimad koostisosad. Liha järele tuleb minna kas turule või parimatesse poodidesse, aga muus osas tuleb appi FS Goodsi punase veini kaste. Viimatimainitu on heaks lahenduseks erinevate liharoogade juurde kas niisama valmiskujul serveerimiseks või siis väikeste lisanditega maitsenüansside lisamiseks. Punase veini kastme puhul on tegemist tõelise mugavustootega, mida kasutatakse ka paljudes restoranides. Ise sellist kastet tehes tuleks vaiksel tulel kastet tundide- ja tundide kaupa vaikselt hautada, et maitse õige oleks. FS Stuudio kastme puhul on see töö juba ära tehtud ja sul jääb vaid üle kasta soojendada ning oma lemmiku liharoaga kokku sobitada. 

Mahlane ja õrn lambaliha on elamus omaette. Sinna juurde võib lisada aga apelsinist maitselisa saanud punase veini kastet. 

Vürtsikas külluslikus kastmes haudunud veiseliha on väga-väga maitsev roog! Sobib nii argipäevaks kui ka pidulauale

Vana hea rostbiif. Sobib hästi punase veini kastmega. Lisaks võid maitset veel granaatõunakastmega lisada

Rostbiif granaatõuna-punase veini kastmega
Rostbiif on ajatu klassika, mida sageli ka pidulauale sätitakse. Keerulist ei ole rostbiifi valmistamisel midagi, kui mõnd olulist asja silmas pidada. Esmalt, eelista kindlasti laagerdatud kvaliteetset veiseliha. Hästi hea oleks, kui rostbiifi valmistamisel saaks kasutada ahjutermomeetrit. Nii saab kõige suurema kindlusega täpselt õige küpsusastmega liha. Lisaks sellele oleks hea rostbiifi küpsetada restil, mille all on anum, kuhu küpsedes eralduv mahl tilkuda saaks. Resti mõte on see, et kuumus pääseks igale poole ühtlaselt ligi. Kui sellist resti käepärast ei ole, võib ahjuvormi põhja risti-rästi asetatud grilltikkudest isetehtud resti ehitada. Õige küpsusega rostbiif on siis valmis, kui kõige paksemast osast on lihatemperatuur saavutanud 60 kraadi. Tegelikult tasuks liha ahjust välja tõsta siis, kui sisetemperatuuriks on 58-59 kraadi, sest liha küpseb edasi ka peale ahjust võtmist. Rostbiifi maitsestamisega tasub pigem tagasihoidlik olla, kuna tegemist on väga hõrgu lihaga, millel võib lasta enda naturaalsusel särada. Maitsed võib hiljem lisada kastmega.



Rostbiif punase veini-granaatõunakastemega. 
Kogus: 4-6-le
1 kg lihaveise fileed, antrekooti vm lõiget
Värsket tüümiani, hästi peeneks hakituna
Loorberit, peeneks pudistatuna
2-3 küüslauguküünt, hästi peeneks hakituna + mõned küüned pannile lisamiseks
Soola ja pipart
Oliiviõli
võid
Punase veini ja granaatõuna kaste:
3-4 sl Naršarabi ehk granaatõunamahla kontsentraati (võid seda ka ise valmistada, keetes granaatõunamahla kokku siirupiseks)
1 tl mett
Veidi sidrunimahla
Soola ja pipart
Rostbiifi valmistamiseks puhasta liha kelmetest ja vajadusel seo majapidamisnööriga ühtlaselt jämedaks tükiks. Maitsesta soola, pipra, küüslaugu, tüümianiga ja peeneks pudistatud loorberiga ning jäta ööpäevaks jahedasse maitsestuma. Tõsta umbes tund enne valmistamist liha toatemperatuurile. Puhasta liha pind. Kuumuta pliidil pann (soovitavalt malmpann) õliga ning pruunista veiseliha igast küljest. Pruunistamise lõpul lisa pannile veel veidi võid ja küüslauku. Tõsta liha pannilt ahjuplaadile ja torka liha kõige paksemasse kohta lihatermomeeter. Tõsta siis liha eelkuumutatud ahju 175 kraadi juurde. Küpseta seni kuni temperatuur on 58 kraadi. Kui tahad aga roosamat liha, siis võid ta ahjust välja tõsta juba siis, kui sisetemperatuur on 50 kraadi. Tõsta liha ahjus välja ja lase 15-20 minutit puhata enne kui liha lahti lõikad. Võid liha asetada selleks ajaks fooliumi alla.
Granaatõunakastme valmistamiseks kuumuta kastrulis punase veini kaste. Lisa naršarab ja mesi. Maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga. Lase paar minutit keeda ja serveeri siis koos rostbiifiviiludega. Puista peale granaatõunaseemneid.

Punase veini kaste apelsiniga lambaliha juurde

Lambaliha on üks äraütlemata maitsev liha. Noore lamba liha on väga hõrgu olemisega ka iseenesest, seetõttu ei olegi seda vaja liiga palju maitsestada. Lambaliha enda valmistamine on aga igati lihtne. Võta näiteks lambakints. Esmalt eemalda kelmed ning üleliigne rasv. Hõõru lambakints hakitud küüslauguga segatud oliivõliga sisse. Tee lambakintsu sisse noaga väikesed lõiked ning suru sinna sisse väikesed küüslauguviilud, rosmariinitupsud ja/või tüümianioksad. Lase maitsestuda 1 päev (külmas). Enne küpsetamist maitsesta liha soola ja värskelt jahvatatud musta pipraga.
Küpsetamist alusta sellest, et pruunista lammas kuumal pannil õlis igast küljest. Võid teha ka nii, et paned lamba esmalt maksimumkuumusele kuumutatud ahju ca 10 minutiks ja siis alandad temperatuuri 200 kraadi peale. Kui eelistad pannil pruunistamist, siis peale pruunistamist tõsta lambakints 200 kraadini kuumutatud ahju ning küpseta. Täpset valemit aja kohta on raske öelda, keskmine ca 2 kg lambakints vajab küpsemiseks 1,5 tundi, aga küpsetamisaeg sõltub nii tükist, selle paksusest, lamba vanusest ja loomulikult ka ahju eripärast.  Kirjeldatud küpsetamismeetodi puhul on tulemuseks hästi mõõdukalt küpsenud, keskelt roosa ja mahlane liha. Noore lamba hõrgu liha puhul oleks patt seda üle küpsetada. NB! Kindlasti lase lihal ca 15-20 minutit enne lahtilõikamist "tõmmata", et kuumas ahjus liikuma pääsenud mahlad jälle maha rahuneksid. Muidu voolab kogu mahlasus panni põhjale. Kes aga eelistab korralikult läbiküpsenud liha, võib sama kintsu ka madalal temperatuuril (130-150 kraadi) mitu tundi kaane all küpsetada (3-5 tundi). Siis on tulemuseks liha, mis on hästi läbiküpsenud ning kukub kontidelt ise maha. Siin tuleks küpsetuspannile veidi vett või puljongit ka lisada ning küpsemise ajal liha praeleemega kasta.




Apelsini-punase veini kaste lambaliha juurde
Kogus: 4-le
3-4 sl apelsinimarmelaadi
Veidi kardemoni
Mõned nelgiterad
Riivitud apelsinikoort
Kuumuta kastrulis punase veini kaste. Lisa sinna apelsinimarmelaad, kardemon, mõned nelgiterad ja riivitud apelsinikoort. Kuumuta hästi vaiksel kuumusel kümmekond minutit. Võis kastme läbi sõela kurnata, et nelgiterad ja apelsinikoor eemaldada. Serveeri koos lambaliha lõikudega. 

Punase veini kastmes haudunud magusvürtsikas veiseliha
See on nüüd toit, mis kardetavasti ei skoori märkimisväärselt kõige ilusamate toitude võistlusel, küll aga on tal piisavalt võimalusi saada head tulemused oma sügavate magusvürtsikate maitsete eest maitseküllaste toitude võistlusel. Paraku on nii, et kui tumedat liha tumedas kastmes koos vürtsidega hautada, ei saa sealt liialt värvikirevat tulemust tulla. Õnneks kompenseerib selle väikese iluvea tõeliselt maitseküllane kaste, mis annab veiselihale hästi tummise ja sügava maitse. Kastmes kasutatud viie vürtsi segu on Hiina köögist pärit maitseaine, mida leiab maitseaineid müüvates poodides või vajadusel võib ka ise selle kokku segada – vaja on jahvatatud kaneeli, koriandrit, fenkolit, tähtaniisi ja Szechuani pipart.


Punase veini kastmes haudunud magusvürtsikas veiseliha
Kogus: 4-le
500 g veise antrekooti vm tükki, tükeldatuna
1-2 dl FS Goodsi veiselihapuljongit
2 küüslauguküünt, hakituna
1-2 tl Hiina viie vürtsi segu
1 kaneelikang
Paar tähtaniisi
1-2 sl mett või vahtrasiirupit
Õli praadimiseks
Soola ja pipart
Kuumuta pannil õli ja pruunista veiselihatükid igast küljest. Tõsta pannilt ära ja vajadusel puhasta pann. Kuumuta pannil täiendav kogus õli ning kuumuta keskmisel kuumusel pannil küüslauku. Lisa pannile viie vürtsi segu ja kuumuta korraks läbi. Kalla siis juurde punase veini kaste, veisepuljong, kaneelikang, tähtaniis ja mesi või vahtrasiirup. Lase keema tõusta ja hauta siis vaiksel tulel umbes tund aega või seni, kuni veiseliha on korralikult pehme. Maitsesta soola ja pipraga.

Postitus sündis koostöös FS Goodsiga. 

20. detsember 2018

Jõulumaitseline õuna-jõhvika krõbedik glöggiga

Krõbedik on tõeline mugavusküpsetis, mis peaks olema jõukohane kõigile neile, kes suudavad ahju sisse lülitada ja sahtlist kausi välja võtta. Sega lihtsalt ained omavahel segamini, tükelda õunad, lao kõik õiges järjekorras vormi ja küpseta valmis. Tulemuseks on aga imemõnus krõbeda kattega ja mahlase sisuga magustoit, mis lausa sunnib lisaportsu järele haarama. Pisut eriliseks ja ilmselgelt jõulumaitseliseks teeb selle vormi õuntele lisatud glögi, mis aitab kogu maitsebuketi tuntavalt jõuluseks muuta. Krõbe kaerahelbekate on aga klassika, mis ei tohiks kedagi külmaks jätta. Eriti kui juurde pakkuda vanillijäätist või -kastet. 




Jõulumaitseline õuna-jõhvika krõbedik glögiga
Kogus: 6-8-le
700 g õunu, tükeldatuna
200 g jõhvikaid
1 sl maisitärklist
1 tl piparkoogimaitseainet
4 sl rafineerimata suhkrut
1,5 dl Põltsamaa Glögi
Sidrunimahla
Purukate:
100 g võid
1,5 dl speltajahu või täistera nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1,5-2 dl rafineerimata suhkrut
Valmista esmalt purukate. Selleks mulju näppude vahel või koos jahu, müsli, küpsetuspulbri ja suhkruga segamini, kuni moodustub ühtlane puru.
Sega omavahel tükeldatud õunad, jõhvikad, tärklis, piparkoogimaitseaine ja suhkur. Kalla juurde glöggi, sega läbi ja tõsta ahjuvormi. Tõsta ahjuvorm eelkuumutatud ahju 180-200 kraadi juurde ca 10-15 minutiks. Sega vahepeal korra õunasegu.
Tõsta ahjust välja ja kalla peale purukate. Tõsta vorm ahju tagasi ja küpseta 30-40 minutit, kuni pealiskate on kuldpruun. Tõsta ahjust välja ja jahuta veidi.

Serveerides võid juurde pakkuda vanillijäätist või vanillikastet.



Postitus sündis koostöös Pauluns müslidega.

Jõuluvürtsidega kihiline tarretis

Panna cotta on itaallaste maitsev kingitus magusamaailmale ja see koorene tarretis kuulub kindlalt klassikaliste magustoitude raudvarasse. Vanillimaitseline koorene tarretis lausa küsib enda kõrvale hapukat lisandit ja nii võib jõulude ajal kooresele kihile sättida seltsiks jõuluvürtsise pohlakihi, mille saab lihtsa vaevaga Biotta metspohla mahlast valmistada. Koorene panna cotta koos magushapu ja parajalt vürtsika tarretisekihiga on tõeliselt maitsev kooslus ning seda sobib pakkuda ka pidulikul jõuluõhtul magusroana. 



Jõuluvürtsidega kihiline tarretis
Kogus: 4-6-le
Koorene panna cotta kiht:
3 dl 35%-list koort
1 dl 10%-list koort
2-3 sl suhkrut
1 vanillikaunast kraabitud seemned
3 lehte želatiini
Pohlakiht:
2,5 dl Biotta metspohla mahla
2 lehte želatiini
Jõuluvürtse: kardemoni, apelsinikoort, kaneelikoort, tähtaniisi
Kaunistamiseks värskeid pohli ja mündioksi
Esmalt valmista panna cotta kiht. Selleks tõsta esmalt želatiinilehed külma vette ligunema. Samal ajal kuumuta kastrulis mõlemad koored koos suhkru ja vanilliga keemiseni. Tõsta želatiinilehed külmast veest välja, pigista kuivemaks ja tõsta siis kuuma koore sisse. Sega kuni želatiin on täielikult lahustunud. Kalla kooresegu magustoidupokaalidesse nii, et sinna jääks veel ruumi pohlakihi jaoks. Tõsta paariks tunniks jahedasse, kuni koorekiht hakkab kergelt tarretuma.
Kui koorekiht on tarretunud (võib veel kergelt väreleda), valmista pohlakiht. Pane taas želatiinilehed külma vette ligunema. Kuumuta kastrulis pohlamahl koos meelepäraste jõuluvürtsidega kuni keemiseni. Lase mõned minutid tõmmata ja kurna siis vürtsid välja. Tõsta želatiinilehed külmast veest välja, pigista kuivemaks ja lahusta siis kuumas mahlas kuni želatiin on täielikult lahustunud. Jahuta veidi ja kalla siis ettevaatlikult tarretunud panna cottale. Kaunista soovi korral värsket pohladega ja tõsta siis jahedasse tarretuma ca neljaks tunniks. Kaunista soovi korral mündiokstega.


Postitus sündis koostöös A.Vogel loodustoodetega.

19. detsember 2018

Küpsetamata jõulumaitseline kodujuustu ja valge šokolaadi kook pohlakattega

See jõulumaitsetest küllastunud kook on nagu lõiguke Lumivalgekese muinasjutust - valge kui lumi, punane kui veri ja must nagu eebenipuu. Tegelikult on see ilusate kontrastsete jõuluvärvidega ja väga maitsev kook, mis sobib hästi jõulude ajal pidulauale sättida või ka muul ajal maiustamiseks. Siin koogis on koogipõhjaks purustatud piparkoogid ja katteks pohlad, mis aitavad kergelt kodujuustult soolakust ja valgest šokolaadist magusust saanud vahekihile maitsva ja jõulumaitselise raamistuse luua. Suvisel ajal võid valmistada sarnast kooki šokolaadiküpsistega ja peale sättida kas maasika-, vaarika- või suvemarjadest tehtud katte. Koogi valmistamine on hästi lihtne ja mugav ning ei nõua isegi ahju sisselülitamist. Vaja on vaid veidi aega, et valge šokolaadiga vahekiht ja pohlaga pealiskiht jõuaks jahedas taheneda. 


Mõnusaks ja tavaliste toorjuustukookidega võrreldes pisut teistlaadseks teeb selle koogi kodujuustune vahekiht. Et paljudele teraline kodujuust ei meeldi, on kodujuustu terad purustajas peenestatud. Samas jääb alles kodujuustule omane soolakus, mis mängib väga elegantselt kokku piparkoogi vürtsika magususe ja pohlade erksa happelisusega. Kodujuustuks sobib hästi Farmi koorega kodujuust, mida peaks enne kasutamist nõrutama, et eraldunud vadak vahekihti liiga pehmeks ja vedelaks ei muudaks.



Küpsetamata jõulumaitseline kodujuustu ja valge šokolaadi kook pohlakattega
Kogus: 8-10-le (22-cm läbimõõduga koogivorm)
Koogipõhi:
180 g piparkooke
75 g võid
Kodujuustu-valge šokolaadi vahekiht
300 g valget šokolaadi
1 purk ehk 330 g Farmi koorega kodujuustu
400 g Farmi köögikreemi, toasoojana (võid kasutada ka toorjuustu)
Vanillisuhkrut
Pohlakate:
1,5-2 dl naturaalset pohlamahla (nt Loodusvägi)
2-3 sl mett                                                                       
Peotäis värskeid pohli
Veidi vett
1-2 lehte želatiini (kontrolli igaks juhuks doseerimist pakendilt, vahel võib see olla erinev)
Valmista koogipõhi. Selleks purusta köögikombainis piparkoogid ühtlaseks puruks. Sulata või ja sega küpsisepuru sulatatud võiga. Suru küpsetuspaberiga vooderdatud 22-cm koogivormi põhjale.
Valmista täidis. Tükelda valge šokolaadi ja sulata see vesivannil nii, et šokolaadiga kauss otseselt kuuma veega kokku ei puutuks. Valge šokolaad võib kergelt liiga kuumaga tükiliseks minna. Nõruta kodujuust karpi valgunud vadakust (kui seda on vaja teha) ja töötle kodujuust köögikombainis peeneks. Mass peaks jääma sarnane teralise kohupiimaga. Sega omavahel toasoe köögikreem ja purustatud kodujuust, lisa sulatatud valge šokolaad ja vanillisuhkur. Sega kõik ühtlaseks ja kalla eelnevalt koogivormi surutud küpsisepõhjale. Tõsta jahedasse paariks tunniks.
Pealmise pohlakatte jaoks leota želatiinilehti külmas vees ca 5 minutit. Kuumuta kastrulis pohlamahl koos värskete pohladega ja meega. Nõruta želatiinilehed külmast veest ja tõsta siis kuuma pohlamahla sisse. Sega, kuni želatiin on täielikult lahustunud. Jahuta veidi ja kalla siis ettevaatlikult pohlakate valge šokolaadiga vahekihile. Ära liiga suure hooga kalla, muidu võib soe pealiskiht vahekihti augud tekitada. Tõsta jahedasse 2-4 tunniks.

Postitus sündis koostöös Farmiga. 

15. detsember 2018

Tatrajahust gluteenivabad piparkoogid ehk Kai piparkoogid

Jõulud on ukse ees. Veel viimane nädalavahetus enne pühi suunab kõik mõtted eelseisvatele pühadele. Kes veel piparkooke ei ole jõudnud küpsetada, siis nüüd oleks küll viimane aeg tuppa piparkoogilõhn tekitada. Retsepte liigub ringi igasugu erinevaid ja lisaks klassikalistele piparkookidele võib katsetada toortatrajahust piparkooke valmistada. Jäävad igati maitsvad ja mõnusad, lisaks veel märkimisväärselt tervislikumad, kui klassikalised piparkoogid.


See retsept jõudis minuni eelmiste jõulude ajal, kui ühes jõuludeks saadetud kingipakis oli lisaks piparkookidele ka retsept. Iseenesest väga suurepärane mõte - saad kohe ära proovida, kas piparkoogid meeldivad ja kui meeldivad, siis võib kaasapandud retsepti kohe oma lemmikretseptide kausta köita. Täpselt nii tegin ka mina ja sel aastal oli siis juba lihtne otsustada, milliseid piparkooke ma teha võiksin. Tänud saatjale, kelleks oli armas poolõde Kai! Meie kodus on nüüd nende piparkookide koondnimetuseks Kai piparkoogid.


Retsept on iseenesest lihtne ja valmistuskäik sarnane täiesti klassikaliste piparkookide valmistamisega. Kuna tatrajahus on kleepvalku võrreldes nisujahuga vähem, siis ei kannata neid piparkooke väga õhukeseks rullida. Küll hoiab tainas aga ilusti vormi ja väljalõigatud kujundid jäävad ilusad ja hästi käsitletavad. Töö käigus muutsin veidi ka retsepti. Mett ei raatsinud tainasse panna, kuna peale kuumtöötlemist ei jää mee kasulikest omadustest midagi alles. Selle asemel kasutasin roosiirupit. Tartrajahu oli pärit Tõrvaaugu mahetalust ja või Pajumäe talust. Mõlemad igati kodumaised ja mahedad tooted.


Tatrajahust piparkoogid
Kogus: ca 800 g
200 g Pajumäe talu mahevõid 
2 dl tumedat roosiirupit (kasutasin SEDA DanSukkeri suhkruroosiirupit)
2 sl piparkoogimaitseainet
2 muna
400 g Tõrvaaugu mahetalu toortatrajahu
100 g mandlijahu
2 sl toorkakaod
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
Sulata kastrulis või koos siirupiga. Lisa sinna ka piparkoogimaitseaine ning sega juurde munad. Sega jahud küpsetuspulbri ja soolaga. Ühenda omavahel jahusegu ja või-siirupi segu. Sega tainas ühtlaseks, vormi palliks, tõsta majapidamiskilesse ja aseta paariks tunniks külmkappi. Rulli tainas jahusel pinnal lahti, lõika meelepärased kujundid ja tõsta siis need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 180-200 kraadi juures ca 10 minutit, kuni  piparkoogid on küpsed, kuid mitte pruunistunud. 


Retsept sündis koostöös talunikke ja väiketootjaid ühendava Ehtne Talutoit kaubamärgiga, mida rahastatakse turuarendustoetuse abil. 

14. detsember 2018

Värviline ja kiirelt valmiv salat kinoa, peedi, porgandi ja seemnetega. Sobilik salatipõhjaks erinevatele lisanditele

Ei ole vist kellelgi olemata need päevad, kui õhtu saabudes kõht näljast nurisemas ning alles siis saabub esimene hetk mõtlemaks, mida süüa teha. Vaatamata sellele, et tänu kõhus tekkinud vaakumile hakkab tekkima külmkapi tühjaks söömise tunne, tiksub kusagil mõistuses jätkuvalt korralekutsuv mõte, et lisaks pelgale kõhutäitele võiks see toidukord olla ka täisväärtuslik ja toitaineterikas. Teate ju küll seda süütundest läbi imbunud emotsiooni, kui kõht on täis kiiruga näljaga esimesi ettejuhtuvaid palu kahmates. Üheks päeva (või õhtu) päästjaks võiks olla värvikirev maitsev salat, kus saavad kokku köögiviljad, kinoa ja erinevad seemned. Kõik täisväärtusliku toidu kategooriad on ilusti täidetud. Lisaks sellele võib igaüks salatile meelepärase(d) toekama(d) lisandi(d) juurde sättida.



Selle salati kiirelt valmimise nipiks on konservide kasutamine. Nimelt saatis Globus mulle katsetamiseks mõned põnevad konservid, milledest läks siia salatisse kinoa-, peedikuubikute- ja rohelise herne konserv. Ise lisasin toorest porgandit ja rukolat ning veidi erinevaid seemneid. Salatikaste peale ja voila! mõnus salat või ka salatipõhi on valmis, sest siis sobib hästi lisandiks sättida näiteks kitsejuustu, sinihallitusjuustu, suitsulõhet, kodujuustu, grillkana või muud meelepärast. Ehk siis see salat võib olla ühtaegu nii omaette salat või ka salatipõhi toekamale-toitvamale salatile.



Värviline salat kinoa, peedi, porgandi ja seemnetega
Kogus: 4 le
100 g metsikut rukolat
1 suurem porgand, ribadena
2 dl keedetud kinoad (nt Global Vital kinoad)
2 dl konserveeritud rohelisi miniherneid (nt Globus Kids miniherned)
4 dl keedetud punapeedi kuubikuid (nt Globuse peedikuubikud vaakumis)
Paar peotäit erinevaid seemneid (päevalille-, kõrvitsa- ja seesamiseemneid). Soovi korral röstituna
Vinegrettkaste:
2-3 sl õunaäädikat
1 tl mahedat sinepit
1-2 sl vedelat mett
4 sl oliiviõli
soola ja pipart
Sega esmalt kokku vinegrettkaste. Selleks sega mesi, sinep ja õunaäädikas. Lisa pidevalt segades õli ja sega, kuni kaste on emulgeerunud. Maitsesta soola ja pipraga.
Ribasta porgand. Selleks võid kasutada peent riivi või tõmmata ribastajaga porgandist ribad ja need siis lühemaks tükeldada.
Tõsta kaussi rukola, porgandiribad, keedetud kinoa, rohelised herned ja peedikuubikud. Kalla peale salatikaste ja sega läbi. Lisa seemned, mida võid eelnevalt soovi korral kergelt pannil üle röstida.
Serveeri kohe ja soovi korral lisa ka erinevaid lisandeid: kitsejuustu, lõhet, kodujuustu, kana või muud meelepärast.


NB! Kui soovid osaleda Globuse suures auhinnaloosis, siis leia poest Globuse tooteid, millel on peal kampaania märgistus ning registreeri end SIIN lehel. Nii osaled loosis, kus võid võita 1500 auhinda! Mäng kestab kuni 15. jaanuarini 2019.

Postitus sündis koostöös Globusega

10. detsember 2018

Pehme piparkook õunakastmega ja kreemise toorjuustu-kondenspiimakattega

Mõnusalt lihtsa valmistuskäiguga pehme piparkook, mis hoolitseb selle eest, et tuba ikka korralikult jõululõhna täis saaks. Mahlasust lisab sellele piparkoogile õunakaste, mis aitab küpsetist ka järgmisel päeval mahlasena hoida (eeldusel, et seda muidugi järgmiseks päevaks ikka jätkub). Omapärase vürtsika maitsebuketi eest hoolitsavad aga tavapärased jõuluvürtsid ning üllatusesinejaks on Bambu kohvijook, mis aitab pisut sigurimõrkjat mõnusat maitset lisada. Viimistlemiseks määri koogile kondenspiima ja toorjuustukreemi, mis oma kreemise maitsega aitab kroonida jõuluvürtsidest pungil küpsetist.


Serveerida sobib seda pehmet piparkooki aga imelistelt Liisu Arro imelistelt taldrikutelt. Jõuluaega sobib imehästi SEE korrallpunane taldrik lindudega sarjast. Üks minu kindlaid lemmikuid! Ja no loomulikult sobivad kõik need kaunid taldrikud ka jõuluvanale kotti poetamiseks. Need on sellised ajatud kingitused, mida on alati hea tunne köögikapist välja võtta ja lauale sättida. Taldrikud kui kunstiteosed. Taldriku tõelise ilu nägemiseks tuleks muidugi see piparkook sealt pealt ära süüa 😉


Pehme piparkook õunakastmega ja kreemise toorjuustu-kondenspiimakattega
Kogus: 8-10-le
100 g võid, toatemperatuuril
1,5 dl rafineerimata roosuhkrut
1 muna
2 dl õunakastet
3,5-4 dl speltajahu
2 sl Bambu kohvijoogi pulbrit
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl jahvatatud ingverit
2 tl kaneeli
½ tl jahvatatud kardemoni
Toorjuustukate:
150 g toorjuustu, toasoojana
100 g kondenspiima
½ tl vanillisuhkrut
Jõhvikaid ja pistaatsiapähkleid kaunistamiseks
Taina valmistamiseks vahuta toasoe või suhkruga kohevaks ja ühtlaseks. Lisa muna, sega läbi ja lisa siis õunakaste. Sega kõik ühtlaseks. Sega jahu vürtside, küpsetuspulbri ja kohvipulbriga ning lisa siis või-muna-õunakastme segule. Sega ühtlaseks. Tulemuseks peaks olema parajalt paks tainas, taina paksust saad lisatava jahu kogusega veidi reguleerida. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud ca 20x30 cm mõõduga vormi või 24-26 cm läbimõõduga ümmargusse vormi. Küpseta eelkuumutatud ahjus 170-180 kraadi juures ca 50 minutit, kuni kook on läbi küpsenud. Küpsust kontrolli koogi keskossa torgatud tikuga, mis peab jääma puhtaks.
Jahuta kook. Sega glasuuri jaoks toasoe toorjuust, vanillisuhkur ja kondenspiim. Määri koogile. Puista peale jõhvikaid ja hakitud pistaatsiapähkleid.




Koogis kasutatud Bambu kohvijook on igati tore alternatiiv neile, kes soovivad kofeiinivaba kohvi nautida. Sobib hästi lastele (minu noorimal lapsel on see üheks lemmikuks saanud), aga kindlasti mitte ainult lastele. Bambu retsept on loodud enam kui 50 aastat tagast Alfred Vogeli poolt, ning see lahustuv kohvipulber on täiesti looduslik ja mahedast toorainest valmistatud alternatiiv tavalisele kohvile. Bambu kohvipulber koosneb ökoloogiliselt kasvatatud sigurist, nisust, odralinnastest, viigimarjadest ja, üllatus-üllatus, tammetõrudest. Mõnusalt maheda maitsega kohvijoogist võib jõulude ajal ka maitsvaid soojendavaid jõulujooke teha, lisades sinna jõuluvürtse, toorkakaod või muud meelepärast.

Postitus sündis koostöös A.Vogeli loodustoodetega. 

7. detsember 2018

Müslipõhjal ja pohlakattega toorjuustu-kondenspiimakook

Advendiaeg on käes ja vaikselt hakkavad kõik mõtted üha enam jõulude poole nihkuma. Ikka ja jälle tuleb teemaks see, mida jõuluvanalt oodata. Toad täituvad piparkoogilõhnaga ja poelettidel laiutavad järjest rohkem ruumi võttes erinevad verivorstid. Jõulud lähenevad vääramatu jõuga, on siis maa valge või must. Samamoodi kipuvad ka minu köögis kõik toidud suuremal või vähemal määral jõulutoitude pitserit kandma. Ajakirjadesse sai küll juba kuu aega tagasi jõuluroad pildile jäädvustatud, aga ega see tähenda, et kodus jõululõhna detsembris seetõttu vähemaks jääks.


Pohlad ja jõulud on minu jaoks omavahel kindla seose moodustanud. Meie metsade rubiinpunane pärl pohl on mari, mis säilib hästi ka jõuludeni ning pakub samas talvisel vitamiinivaesel ajal meie kehale väärtuslikku turgutust. Pohla kasulikest omadustest võib rääkima jäädagi, seega tasuks endale varuda pohli nii toorelt, sügavkülmutatult kui ka toormoosina (mida mina siin koogis kasutasin).


Kook ise on aga ühest küljest lihtne klassikaline toorjuustukook, kus magusat maitset lisamas kondenspiim, põhjaks aga Paulunsi müsli, kuhu ei ole suhkrut lisatud. Müslist saab sellise koreda ja mõnusa koogipõhja, mis lisaks mõnusale kaerasele maitsele on ka tunduvalt tervislikum, kui küpsistest valmistatud koogipõhi. Katteks kasutasin aga üht viimase aja lahedamat avastust. Nimelt on Viibergi kaubamärgi all müüdav SEE pohlasalat tervete pohladega ja jõuluvürtsidega igati mõnus algmaterjal nii koogi valmistamiseks kui ja jõulumagustoitude tegemiseks. Siia koogile sai salatile lisatud pisut želatiini, et kook paremini lõigatav oleks.


Pohlakattega toorjuustu-kondenspiima kook müslipõhjal
Kogus: 8-10-le

Koogipõhi:
200 g Paulunsi granolat (mina kasutasin SEDA õuna ja kaneeliga granolat
100 g võid
Toorjuustukiht:
400 g toorjuustu, toasoojana
100 g kondenspiima
1 tl vanillisuhkrut
2 suuremat muna
Kate:
1 dl purustatud pohlasid (mina kasutasin SEDA Viibergi tervete pohladega pohlasalatit)
0,5 dl vett või pohlamahla
1 leht želatiini
Kaunistamiseks mündilehti vm soovi korral.
Koogipõhja valmistamiseks töötle köögikombainis granola ühtlaseks puruks. Sega juurde sulatatud või ja suru siis küpsetuspaberiga vooderdatud 22-24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale.
Täidise valmistamise jaoks sega toorjuust ühtlaseks. Sega ükshaaval juurde munad ja kondenspiim ning vanillisuhkur. Kalla eelnevalt vormi surutud põhjale. Tõsta eelsoojendatud ahju 180 kraadi juurde ja küpseta ca 30-40 minutit, kuni vahekiht on hüübinud, kuid mitte pruunistunud. Jahuta kook.
Katte jaoks paisuta želatiinilehte külmas vees ca 5  minutit. Kuumuta kastrulis vesi või pohlamahl. Lahusta seal sees želatiinileht ja lisa siis purustatud pohlad. Sega kõik ühtlaseks ning kalla jahutatud koogile. Aseta jahedasse seni, kuni pealiskiht on tarretunud.


Retsept sündis koostöös Paulunsi müslidega. 

3. detsember 2018

Jõuluheeringas apelsiniga

Ongi taas käes advendiaeg ja jõuluootus täies hoos. Olla juba nähtud päkapikke ja jõulukuused on linnasüdametes ka ilutsemas ning pimedat aega valgemaks aitamas muuta.
Vaikselt hakkab ka köökidesse ja laudadele jõulumaitseid tekkima. Paras aeg esimene verivorst ja jõulukapsas sel aastal ära süüa, et see õige tunne ikka peale tuleks. Kui aga nende ajatute klassikute maitse on jälle meelde tuletatud, võib vahele valmistada ühe pisut pidulikuma ja jõulusema mekiga jõuluheeringa.


Jõulude ajal on kõikidel toitudel pidulikum mekk juures ja vürtsidega ei tasu ka koonerdada. Nii on ka selle apelsinimahlas peesitanud heeringaga. Esmalt ehk isegi ootamatu kooslus – apelsin, jõuluvürtsid ja heeringas – sobituvad tegelikult omavahel suurepäraselt ja põnev maitseelamus on kindlasti garanteeritud. Marinaadi maitse timmi enda järgi parajaks. Õige magusa-hapu-soolase tasakaal on igaühel erinev ja kui armastad korralikult magusaid „rootsi heeringa“ tüüpi marinaade, võid suhkru kogust marinaadis isegi suurendada. Samamoodi võid mängida ka vürtsidega ja katsetada erinevaid kooslusi – lisa marinaadile kardemoni, muskaati, ingverit, tähtaniisi või teisi jõuluvürtse. Nii saad iga kord uue ja põneva tulemuse.


Jõuluheeringas apelsiniga
Kogus: 4-le
300 g soolaheeringafileed (vajadusel vees leotatuna, kui fileed on liiga soolased)
Marinaad:
1,5 dl vett
0,7-1 dl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
1 punane sibul, poolratastena
2-3 sl 30%-list äädikat
8 tera vürtspipart
8 rosé pipart
8 tera nelki
1 kaneelikoor
1 dl värskelt pressitud apelsinimahla
Serveerimiseks apelsinifileed ja apelsinikoort
vajadusel soola
Keeda veest, suhkrust, sibulast, äädikast ja vürtsidest kokku marinaad. Lisa apelsinimahl ja tõsta heeringafileed marinaadi sisse. Vajadusel lisa marinaadile ka soola. Jäta heeringas vähemalt ööpäevaks maitsestuma. Serveerides lisa heeringale apelsinifileed ja riivitud apelsinikoort.


Postitus sündis koostöös DanSukkeriga. 

27. november 2018

Pannil küpsenud Krakovi vorst ja peekonis porgandid, mida kaitseväes süüakse

See siin on nüüd üks pisut teistlaadi postitus. Asi lihtsalt selles, et juba mõnda aega teen kaastööd "Kaitse Kodu" ajakirjale. Väljaandele, mida loevad kõik need, kes otseselt või kaudselt meie kodumaad teenivad. Muuhulgas võin muidugi rinna kummi ajada, kuna meie pere keskmine poeg on hetkel samade kohustustega hõivatud ning pere vanim poeg kohustusliku teenistuse juba üle-eelmisel aastal läbi teinud.
Olgu olukord ükskõik kui ärev ja õppused ükskõik kui pikad, süüa tahavad kodumaad teenistuses olevad mehed ja naised ikkagi, seega ei puudu ajakirjast ka retseptinurk. Ja sinna väljaandesse just väga peenete pipstükkide valmistamisest ei ole mõtet kirjutada. Nii on ka minu kööki sugenenud aeg-ajalt konservid ja kuivtoidud ning eesmärgiks hästi lihtsate toitude valmistamine, mida saaks vajadusel ka metsas lõkkel valmistada. Kogemusena hästi lahe ja annab toidule lähenemisel hoopis teistmoodi vaatenurga. Eriti äge väljakutse oli see, kui mulle toodi mõned NATO-toidupakid ja pidin nendest inspireeruma. Mõttepaus oli küll parajalt pikk, aga suutsin küll karamellkomme sulatada, et nendest karamellkaste teha või siis väikest pidulikku ampsu konserveeritud leivast, pardimaksapasteedist ja karamellisest sibulast valmistada (see viimane oli minu lisand). Kusjuures pardimaksapasteet on just sealtsamast NATO pakist leitud, nii et poisid söövad kaitseväes väga hästi ja mitmekesiselt.


Nii ongi eksootiliste ja hetkel massiivselt päevakorras olevate pidulike jõulutoitude vahele sugenenud aeg-ajalt ka ülimalt lihtsaid ja käepärastest vahenditest valmivaid toite. Näiteks juustuga küpsetatud Krakovi vorsti rõngas, millele seltsi sätitud peekonisse keeratud porgandid. Vahemärkusena võin öelda, et need toidud kadusid laualt ehk isegi kiiremini, kui mõned peened ja põnevad road, mida mu liigsest maitseküllusest vaevatud perel päris sageli taluda tuleb. Tulemuseks on muidugi see, et mida lihtsam kooslus ja argisem toit, seda rõõmsamad on sööjad laua ääres. Eks igas peres oma eripära 😉


Krakovi vorsti rõngas sinepi ja juustuga
Vana hea klassik Krakovi vorst on igati mõnus suutäis ka uuemal ajal. Eriti aga siis, kui sellele veidi maitselisa anda hea kange sinepi ja juustuga. Siis vorstirõngas ahju, kuni juust sulanud ja kuldne ning tahedamat suutäit annab soovida. Vorstile seltsiliseks sobib hästi hea karge hapukurk.
Kogus: 2-le
1 rõngas Krakovi vorsti (eelista võimalikult suure lihasisaldusega vorsti)
1-2 sl kanget sinepit
Paar juustuviilu
Värsket peterselli

Lõika vorstile umbes paarisentimeetrise vahega sisselõiked. Määri sisselõigetesse sinepit ja säti sinna väike juustutükk. Tõsta vorst ahjuplaadile ja küpseta 180-200 kraadi juures ca 15-20 minutit, kuni juust on sulanud ja kergelt kuldne. Serveerides puista peale värsket hakitud peterselli ja paku juurde hapukurki. Välitingimustes võid vorsti samamoodi fooliumis ja lõkke kohal oleval restil valmistada.


Köögiviljalisandiks vorstirõngale võib serveerida peekonisse mähitud porgandeid. Hea lihtne valmistada ja kaovad laualt ka kiirelt. Kõik köögiviljapõlgurid söövad ka kahe suupoolega ja küsivad lisagi. Samal moel võid peekonisse keerata kaalika-, naeri-, maguskartuli- või pastinaagi kange.

Peekonis ahjuporgandid meeglasuuriga
Peekonis porgandid on nii lihtne ja geniaalne idee, et selliseid porgandeid võiks kasvõi iga päev süüa.  Selle idee eest olen tänulik Peekoniraamatule, kuhu see retsept sai tänu Britt Pajule. Mõnus niisama suupisteks, aga ka toakama roa kõrvale. Hämmastaval kombel toimib lihtne kolmainsus – porgand, peekon ja mesi – nii veatult, et pahatihti ei taha sööjad uskuda, et see roog mingit salanippi ei sisaldagi.
Kogus: 4-le
800 g porgandeid
400 g peekonit
50 g mett
Soola ja musta pipart

Puhasta porgandid, puhtamaid porgandeid ei ole vaja koorida. Jämedamad porgandid lõika pooleks või neljaks, saledad porgandid jäta terveks. Mässi iga porgandi ümber peekon. Maitsesta porgandid soola ja pipraga ning tõsta siis eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures grillrestil (et küpsedes eralduv rasv saaks eralduda) ca 25 minutit. Määri porgandeid meega ja tõsta veel ahju 5-10-ks minutiks. Jälgi, et peale mee lisamist porgandid kõrbema ei läheks, sest mesi hakkab kiirelt karamellistuma.


Postitus sündis koostöös "Kaitse Kodu" ajakirjaga. 

23. november 2018

Taimsed peedi ja punase oa kotletid

Punaseid köögivilju võib oma toidulaule võimalikult sageli sättida, kuna purpursed viljad on kõik tõelised tervisetoetajad. Peet on tõenäoliselt kõige tuntum ja kõige enam eestlaste toidulauale jõudev punase perekonna liige. Peet on sarnaselt teistele punastele viljadele võimas antioksüdant, mis aitab meie kehal noore ja nooruslikuna säilida. Peedile punast värvi andev taimne pigment beetatsüaniin aitab meie keharakke kaitsta vähki tekitavate ainete eest. Peet aitab vähendada südamehaiguste riski, laiendades veresooni ja alandades vererõhku. Peedil on põletikuvastane toime, ta aitab organismi puhastada ja immuunsust tõsta. Peet aitab tõsta ka vastupidavust, mistõttu soovitatakse maratonijooksjatel ja teistel kestvussporti harrastavatel inimestel peedimahla tarvitada. Mahlas leiduvad nitraadid aitavad alandada hapniku hulka, mida on lihasel pikemal pingutusel vaja. Peedist rääkides ei tasu unustada ka noori peedipealseid, mida ei tasuks suvel ära visata, vaid pannil või sees kergelt läbi praadida või lihtsalt toorsalatisse lõigata. 
Selles retseptis saavad kokku peet ja punane uba. Tulemuseks on mõnusad tummised kotletid, mis on maitsvaks taimseks asenduseks lihaga kotlettidele. Siin versioonis on kotletid tehtud täiesti taimsena ehk siis sobivad hästi ka vegantoitujatele. Kui see ei ole aga eesmärgiks, võib kotletimassile lisada ka ühe muna ja siis vajadusel veidi jahu kogust suurendada. Ahjus röstitud peet ja sibul aitavad kotlettidele mõnusalt magusa ja küllusliku maitsenüansi lisaks anda. 


Peedi ja punase oa kotletid
Kogus: 4-le
2 peeti, tükeldatuna
2 punast sibulat, sektoritena
4 küüslauguküünt, koorimata
400 g purk punaseid ube, nõrutatuna
1-2 sl palsamiveiniäädikat
1-2 tl suitsutatud paprika pulbrit
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
3 sl kikerhernejahu
2 sl kaerajahu
Soola ja pipart
Oliiviõli

Koori ja tükelda peet ja sibul. Tõsta ahjuplaadile. Lisa sinna ka koorimata küüslauguküüned. Piserda oliiviõliga ning puista peale veidi soola. Rösti ahjus 200 kraadi juures ca 30-40 minutit, kuni peet on pehmenenud. Jahuta veidi. Suru küpsenud küüslaukude sisu koorest välja. Tõsta kõik koostisained va õli köögikombaini, purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks. Maitsesta. Vormi käte või lusika abil parajad pätsid, suru lamedaks ja prae siis keskmisel kuumusel õli sees mõlemalt poolt krõbedaks. Serveeri kas köögiviljadega, liha- või kalatoitude lisandiks või leiva peal/vahel. Kastmeks sobib hästi koorene küüslaugukaste. 

Retsept ilmus 2018. aasta novembrikuises ajakirjas Oma Maitse.

22. november 2018

Külluslikud jõulud Viking Line´i laevadel

Jõulutuledes suurlinnad on hästi vahva kogemus, millega saab üsna kiirelt tekitada tõelise jõulutunde. See aeg on just käes, kus pealetükkiva pimeda ajaga võitlemiseks on linnasüdamed jõulutuledesse mähkunud. Kui aga Tallinnas Raekoja platsil käidud ja teisedki Eesti väikelinnad üle vaadatud, võib plaani võtta ühe laevakruiisi Helsingisse või ka Stockholmi, mis on mõlemad kindlasti jõulude ajal avastamist väärt.
Viking Line´i laevadega saad lihtsa vaevaga erinevaid kruiise planeerida. Kas siis kiire ühepäevane tiir üle lahe Helsingisse või siis pisut pikem kulgemine ja Helsingist edasi Stockholmi poole.
Viking Line´i punased laevad on teada-tuntud oma ülimalt rikkalike buffet-laudade poolest. Mäletan neid esimesi kordi, kui sattusin selle külluse sisse. Kerge on pead kaotada, sest valik on nii suur ja neid asju, mida tahaks proovida, on lihtsalt niiii palju. Kogu see küllus tuleb aga jõuludele eelneval ajal veel päris mitmega läbi korrutada, sest sel ajal kraamitakse välja kõik ning võetakse menüüsse kõik need traditsioonilised road, mida põhjala jõuludega seostada võib. Lisaks traditsioonilistele roogadele leiab laudadelt ja liudadelt alati ka põnevaid ja uuenduslikke moodsa aja roogi, nii et avastamisrõõmu ja maitsenaudinguid peaks jaguma kõigile.

Punastel laevadel on jõulumelu täies hoos!

Päkapikke piilub igast nurgalt ja igalt riiulilt

Punased laevad jõulumeeleolus.
Kõikide fotode autor on Tuukka Ervasti
Et veidi aimu saada, kuivõrd rikkalik on jõulude ajal laud Viking Line´i laevadel, tasub piiluda SIIA, kus kõik lauale sätitud road kirja pandid. Võtab sõnatuks, eksole!
Viking Line´i buffet-laudu iseloomustab mõtlemine kõikidele erigruppidele. Oma moonakotti ei pea laevale kaasa võtma ei erinevate talumatuste ega allergiate all kannatav inimene ning järjest laiemaks muutub ka veganitele suunatud menüü. 
Erilise tähelepanu all on aga lapsed, kelle jaoks on eraldi suured lauad ja liuad, millele laotatud oluliselt mõistlikum valik kui vinkud ja friikad. Karlssoni lemmikud lihapallid, imemaitsev kartulipüree, kleepuvad kanakoivad, bataadifriikad ja suur valik värskeid salateid ning veel mitmeid-mitmeid maitsvaid ja mõistlikke lastele sobivaid valikuid. Tõele au andes hiilis nii mõnigi täiskasvanu vaikselt laste laua juurde, et sealt parimaid palasid näpata.
Selline näeb välja lastele mõeldud soojade toitude valik. 

Viking Line märgib ise, et maitsev toit punastel laevadel on ka kõige pisemate jaoks inimõigus ning seetõttu on sinna panustatud oluliselt rohkem, kui see tavapärane on. Rootsi juuniorkokkade meeskond on koostanud lastele mitmekülgse, maitsva, rõõmsavärvilise ning lisaks ka veel tervisliku jõulumenüü. Kuuest kokast ja kahes kokaõpilastest koosnev Rootsi juuniorkokkade meeskond tegutseb treener Peter Jelksäteri käe all. Meeskond võitis kuldmedali Culinary Olympics'il, järgmine sihtmärk on juba 2018. aasta novembris Luxemburgis toimuv kokkade MM. Meeskonna 18−23-aastased liikmed soovivad olla inspiratsiooniks teistele noortele kokkadele esindades ainulaadset põhjamaade toidukultuuri.
Lastele mõeldud jõulumenüüga võid tutvuda lähemalt SIIN.

Mind on alati imestama pannud see üllatav variatiivsus, mis punaste laevade buffet-laudu iseloomustab. Kuidas muudmoodi iseloomustada näiteks seda, et eraldi osakond on heeringale ja seal on tõepoolest reas järjest ja järjest erinevaid põnevaid heeringaid. Kes ütles, et heeringas on igav kala? Piisab, kui korra punastel laevadel ära käia ja aimu saada, kuivõrd palju võimalusi katsetamiseks pakub meie vana hea tuttav kala.

Siin on vaid üks fragment heeringaosakonna valikust

Vanad head rootsi laua kohustuslikud elemendid krevetid ja kalamari. Rikkalikus valikus, nagu jõuludele kohane!

Omaette väärib tähelepanu väljapanek. Külluslik ja ahvatlev!
Järjest suuremat tähelepanu pööratakse laevadel ka veganitele ja nendele mitmekesise ning maitsva toidu pakkumisele. Veganitele sobivad road on ilusti tähistatud, et ei tekiks segadust ja need on eraldi laudadel väljas. Põnevaid kooslusi ja huvitavaid roogasid - näiteks taimse heeringa näol - leiab siin nii vegantoituja kui ka lihtsalt uudishimulik toiduhuviline.

Vegantoidud on eraldi laual ja ilusti selgelt märgistatud

Kõht ei pea jääma tühjaks ka neil, kes liha- ja piimatoodetest loobunud. Viking Line´i laeval on mõeldud kõigi peale

Loomulikult ei puudu kõik traditsioonilised jõuluroad - prisked jõulupraed, pikalt kokkukeenud pajaroad, lõheroad nii külmana ja soojana, lugematu hulk põnevaid salateid ning loomulikult külluslik magusaosakond, sest mis jõulud need ilma magusroata on.

Lõhe erineval moel nii külmalt kui soojalt

Luksuslik jõulupasteet on jõululaual kohustuslik
Erinevaid põnevaid magustoite jägub igale maitsele

Jõululaud ning laste oma jõululaud on kõikidel punastel laevadel kaetud 16.11.−26.12, Cinderellal 20.11.−16.12.  
NB! Kui tahad aga eriti häid pakkumisi kruiisideks, liitu Viking Line Club´iga ja nii võid kindel olla, et kõige ahvatlevamad ja soodsamad pakkumised jõuavad otse sinuni. 

Postitus sündis koostöös Viking Line´iga.