14. november 2018

Kikerherne-kõrvitsa tagine soojendavate vürtsidega

Päikeseline ja värvikirev oktoober on asendunud tavapäraselt halli ja niiske novembriga. Pimedus poeb uksest ja aknast sisse ning küünalde põletamine on kohustuslikuks kaamose üleelamise teraapiaks muutunud. Samamoodi ka soojad vürtsikad pikalt kokkuhaudunud toidud, mille järgi hakkavad justkui iseenesest neelud käima, kui nukker hall aeg taas uksele koputamas. Keha tundub olevat tark ja annab meile ilusti mõistlikke viiteid, kui vaid oskame teda kuulata ja oleme valmis sisetunde vaiksele, kuid nõudlikule häälele järele andma.


Olen mitmel sügisel tajunud väga selgelt seda, kuidas äkki hakkan märkama just soojade vürtsidega toite ning kontrollimatult neelatama, kui kusagil mõne vürtsika hautise pilt ette jääb. Värvikirevad krõmpsuvad värskusest pakatavad salatid võivad suvel olla hea mõte, aga praegu tasub enda keha seestpoolt soojendada ja vürtside toel veidi kütet lisada. Et eelseisvad külmad kuud ja pimedad õhtud valutumalt üle elada. Kappi tasuks varuda vürtside komplekt, kust ei tohiks puududa jahvatatud vürtsköömned, koriander, kurkum, tšilli/cayenne´i pipar, kaneel, muskaat, kardemon, kappi aga värske ingver, küüslauk ja ohtralt sibulaid. Siis on suurem osa pajaroogi, karrisid ja tagine juba igati teostatavad.

Tagine (hääldus tadžiinon teisisõnu pajaroog, mille puhul on eripäraks see, et ta küpseb kokku päkapikumütsiga potis mis aitab õhul küpsemise ajal potis ringleda. Tagine on pärit eelkõige Maroko, aga ka Tuneesia ja Alžeeria või laiemalt Põhja-Aafrika köögist. Tagine võib olla nii taimne, kalast kui ka lihast. Minu üks lemmikuid toite on SEE magusate kuivatatud puuviljadega ja tomatikastmes hautatud lambaliha tagine, mida olen sel hooajal ka juba mitu korda teinud. Seekord aga valmis täiesti taimne tagine, kus pearollis kikerherned, päikeselist värvi lisamas aga kuldkollane muskaatkõrvits, bataat ja kuivatatud aprikoosid. Kui sul on kodus olemas tagine´i pott, proovi seda rooga just selles potis valmistada. Kui ei ole, ajab asja ära nii suurem kaanega pann või malmist pott. Pildil olevat Emile Henry tagine võib kasutada ka pliidil ehk siis alustad roa hautamist pliidil ja siis hiljem tõsta poti ahju või hautad pliidil kaane all. NB! Kontrolli kindlasti, et poti all oleks leegi märge ja kiri Flame, see märgistus näitab, et potti võib kasutada ka pliidil. Keraamilist potti saab siis kasutada kas elektripliidil või gaasipliidil. Induktsioonpliidil kahjuks savi ei tööta. 


Roas kasutatud kikerherned võivad olla kuivatatud või ka purgist võetud. Vahe on see, et kuivatatud kikerherned tuleb enne ca 12 tundi leotada ja siis tunnike veel keeta. Mässamist veidi on, samas tasub vaev end igati ära, sest maitse jääb oluliselt teine, kui otse purgist kikerherneid roa sisse kallata. Hästi põneva maitsekombinatsiooni annavad siin soojad vürtsid koos kuivatatud aprikoosidega, mis hauduvad ühtseks magusvürtsiseks kastmeks. Hästi mõnus soojendav roog!


Kikerherne-muskaatkõrvitsa tagine
Kogus: 6-8-le
2,5 dl kuivatatud kikerherneid või 400 g purk konserveeritud kikerherneid
2 keskmise suurusega sibulat, hakituna
2 tl jahvatatud vürtsköömneid
2 tl jahvatatud koriandrit
1 tl tšillihelbeid või jahvatatud tšillit
1 tl kaneeli
2 küüslauguküünt, hakituna
2-3 sl tomatipastat
1 väike muskaatkõrvits, koorituna ja tükeldatuna (ca 400-500 g viljaliha)
2 väiksemat või üks suurem bataat, koorituna ja tükeldatuna
10 kuivatatud aprikoosi, tükeldatuna
750 ml köögiviljapuljongit (mina kasutasin FS Goods köögiviljapuljongit)
sidrunimahla
soola ja pipart
oliiviõli praadimiseks
värsket hakitud koriandrit
serveerimiseks kuskusi või bulgurit
Kui kasutad kuivatatud kikerherneid, pane need eelmisel päeval külma veega likku nii, et 1 osa kikerherneid ja 2 osa vett. Järgmisel päeval loputa kikerherned sõelal külma vee all ja kalla siis potti. Lisa vähemalt kahekordne veekogus ja keeda vaiksel tulel ca 1-1,5 tundi, kuni kikerherned on soovitud pehmusega. Ära soola keetmise ajal lisa, kuna see takistab kikerherneste pehmeks keemist.
Pajaroa valmistamist alusta aga sellest, et kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning hauta sibulat 5-7 minutit, kuni see on klaasjas ja parajalt pehme. Lisa vürtsid ning kuumuta need pannil läbi, kuni muutuvad aromaatseks. Lisa pannile hakitud küüslauk. Kuumuta veidi ja lisa siis tomatipasta, tükeldatud kõrvits ja bataat, aprikoosid ja puljong. Lase keema tõusta ja vali nüüd, kas jätkad hautamist pannil ja pliidil kaane all  või kallad sisu tagine potti ja tõstad selle ahju 180 kraadi juurde hauduma. Hauta pajarooga ca 30-40 minutit. Lisa siis sõelal kurnatud kikerherned ja hauta veel kümmekond minutit. Maitsesta roog soola ja pipraga ning serveerides puista peale hakitud koriandrit.
Juurde paku aurutatud kuskusi või bulgurit.


Siin roas kasutasin Loodusvägi mahedaid kuivatatud kikerherneid, mida tuleb enne kasutamist 12 tundi leotada ja umbes tunnijagu keeta. Kui kikerherneid teha, siis võib kohe suurema portsu neid leotada-keeta. Saab hummuses ja salatites ilusti ära kasutada.


12. november 2018

Erinäolised ja sarnased nagu ühe pere erinevad lapsed. Restoranid Moon, Mantel ja Korsten ning Kolm Sibulat

Meeldiv ja elamuslik restoranikülastus on sündmus, mida me kõik vahel vajame. Aeg iseendale ja neile, kellega koos restorani tuldud. Võimalus endale pisut pai teha või tähtsat päeva meeldejäävalt tähistada. Olla hoolitud ja lasta enda eest hoolitseda, hellitada maitsemeeli ja kogeda uusi maitsed. Anda end aistingute ja naudingute meelevalda. Kes meist seda ei vajaks? Pärast oled jälle pisut parem inimene.
Ei ole vist kellelegi üllatuseks, et meeldejäävaks restoranikogemuseks on vaja päris mitme erineva pusletüki kokkusobitamist. Hea toit, kuid asjatundmatu teenindus või suurepärane teenindus, kuid arusaamatult maitsev toit ei anna mingi valemiga liites kokku plusspoolele jäävat kogemust. Seega tasub alati restorani minnes veidi eeltööd teha ja maad kuulata. Et pärast poleks tühjus hinges nii kulutatud aja kui raha pärast kahjutunnet tundes.
Eesti restoranide tase on viimasel ajal muljetavaldavalt kasvanud ja põnevaid heal tasemel söögikohti on nii palju, et kohati on vahel päris keeruline valida. Põnevaid ja erinäolisi restorane peaks jaguma igale maitsele.
Minu pikaajaliseks lemmikuks on restoranide trio, mille loojateks on vahva ja südamega oma tööd tegev sugulussidemetega seotud mees- ja naiskond. Jutt on siis Eesti armastatuimatest kokkadest ehk Roman Zaštšerinskist ja Igor Andrejevist, kelle poolt loodud hõrkudele toitudele aitab raamistuse luua nii jookide kui ka üldise hubase meeleolu eest hoolt kandev Jana Zaštšerinski. Selle trio käe all on sündinud kolm ühtaegu nii erinäolist ja samas ka sarnast restorani ehk Moon, Kolm Sibulat ja viimases järjekorras pikalt oma aega oodanud Mantel ja Korsten. Neid restorane võib iseloomustada kui ühe pere kolme õde-venda, kelle puhul korralik lastetuba ja hea kasvatus kumab igal hetkel läbi, kuid kes on samas oma eelistustelt ja iseloomudelt parajalt erinevad. Teisisõnu, neis restoranides võid alati kindel olla nii toidu kvaliteedi, kui ka asjatundliku teeninduse ning professionaalselt koostatud veinikaardi ning veinisoovituste peale. Need on aga ühe restoranielamuse saamisel võtmetähtsusega komponendid.

Lustakas meenutas Mooni algusajast. Nemad ongi kõiges "süüdi" 😉

Esimese restoranina ilmavalgust näinud Moon on olnud legendaarne juba oma sünnist saadik. Oma Mooni muljetest olen kirjutanud näiteks SIIN, kusjuures päris lustakas on lugeda, et juba aastal 2012 nimetasin seda restorani vanaks heaks Mooniks. Roman ja Igor olid kuni Mooni avamiseni pigem tuntud kui fine dining stiilis restoranide keeruliste maitsekombinatsioonide meistrid, kombineerides mängleva kergusega taldrikule kokakunsti keerukamaid tehnikaid nõudvaid imelisi roogi. Oma restorani luues mõlemad ootamatult mõned sammud tagasi ja otsustasid hoopis lihtsama ja kodusema lähenemise kasuks. Kirjeldatud liigutus tähendas aga seda, et põhitähelepanu koondus puhtale kvaliteetsele toorainele ja puhastele maitsetele. Vähem on rohkem filosoofia puhkes õitsele. Koduse õdusa olemisega Moon oli kui külaskäik lahke pererahva juurde ja hästi kiirelt võitis see armas Kalamaja serval asuv koht paljude südamed. Nüüdseks juba kaheksa aastat on Moon oma tuntud ja turvalises headuses Vene köögist inspireeritud pisut kodusema olekuga roogi pakkunud. Samas ei tasuks ennast lasta liialt eksitada sõnast kodune, sest kui oled kord juba kokakunsti kõrgema klassi tehnikad omandanud, siis suudad ka pealnäha lihtsale toidule anda mingi raskelt kirjeldatava lisandväärtuse kas siidise kastme, põneva ja ootamatu maitsestuse või ootamatu tooraine kombinatsiooniga. Võrdleksin seda tantsuga - kui oled kord klassikalise tantsutehnika omandanud, siis suudad kõiki tantse tantsida hoopis elegantsemalt kui lihtsalt asjaarmastajana. See tehnikate valdamine ja maitsete elegantne asjatundlik taltsutamine ongi minu jaoks kolme piisavalt erinäolise restorani puhul ühendavaks lüliks. Lisaks veel Jana poolt väga professionaalselt kokku pandud veinikaardid ja valdavalt alati asjatundlik teenindus.
Neli aastat peale Mooni avamist sündis sama meeskonna poolt Kolm Sibulat, mis oma olemuselt on hästi põnev erinevate rahvusköökide parimaid palu ühendav ning fast- ja slow-foodi vahele paigutuv äge kaasaegne koht. Kui Moonis käik on piltlikult kui käik armsa vanaema juurde, kel alati soojad pirukad tulijate jaoks räti all ootamas, siis Kolm Sibulat on kui suurlinna trendikas kosmopoliit, kes suudab elegantselt orienteeruda nii kimchi, rameni kui hummuste maailmas. Avatud köögiga ja mõnusalt vana ja uut ühendava interjööriga Kolm Sibulat on muuhulgas minu kolme poja üheks lemmikkohaks, kus oleme mitmel korral käinud tähtpäevi kogu perega tähistamas.
Mantel ja Korsten on selle meeskonna viimane lapsuke, mis paikneb Kadriorus väikeses armsas mantelkorstnaga majas. Restoranide omavahelist suhestumist on nende loojad ise kirjeldanud nii: kui restoran Kolm Sibulat on restoran Mooni vend, siis Mantel ja Korsten on nende väike õde. Seega, suundusin väikest armast Kadriorus paiknevat mantelkorstnaga erkrohelises majas paiknevat väikest õde üle vaatama. Sattusin sinna restorani, millest olin juba päris palju kuulnud, esimest korda, seega oli see külaskäik eriti põnev.


Mantel ja Korsten. Väike armas roheline ja seest suurem kui väljast.
Kadriorus paikneb üks armas roheline majake, millest möödudes ei pruugi esmalt märgatagi, et tegemist on restoraniga. Väike madal maja on kui sooja turvalise pelgupaiga võrdkuju ja lausa kutsub sinna sisse astuma.
Mantel ja Korstna loomise taga on jätkuvalt sama tiim, kuid seekord on trioga liitunud nii seni end Moonis teostanud peakokk Jüri kui ka restorani juhataja ja sommeljee Robert. Veinikaardi on kokku pannud Robert ning kindlasti soovitan restorani külastades küsida toitude juurde veinisoovitusi.Klaasiga pakutavate veinide valik on piisavalt lai ning parimad toidu ja veini kooslused on meeskonna poolt kokku sobitatud.

Restoran Mantel ja Korsten. Väike madal roheline mantelkorstnaga majake

See väike majake on lihtsalt imearmas pesa, kus levib Kadrioru mõnus linnaserva rahulik hõng

Pildikesi roosilisest interjöörist
Menüü on Mantel ja Korsten restoranis hästi põnev ja oma stiililt ka pigem piire ületav ja reegleid eirav. Hästi põnev on tartaride blokk, kuhu ise takerdusime ja sealt nii tuunikala- kui la lambatartari ära proovisime. Järgmine kord minnes on plaanis ka veise- ning baklažaanitartarid kindlasti ära proovida ja olen kindel, et omaette elamuse pakub iga toit.
Menüüd võib piiluda SIIT.
Üks ägedamalt serveeritud eelroogi. Maitsed on täiesti üllatavad ja igati lahedaid kooslusi loovad.  Roaks siis “Martini” - suitsuangerjas, röstitud kapsas, pomelo, estragoni-aioli

Tuunikala, tzatziki, maapirnitšipsid, granadillikaste. Tegemist oli pisut hapukasmagusa maitselisaindiga tuunikalaga. 

Tõeline lemmik! Kui esmapilgul on tegemist justkui nuudliroaga, siis tegelikult ei ole need nuudlid, vaid krõbedad kartuliribad. Taldrikul on siis lambafilee, shiitake seene-aioli, kartulitšipsid, paprikaketšup. 
 Pearoogadeni jõudmiseks tuleb aga läbida menüüst veel käsitsi tehtud pastade blokk, mille kohta võib kommentaariks öelda, et tegemist ei ole mitte suure kausitäie pastaroaga, vaid pigem ikkagi kergema eelroa mõõtu toitudega. Nii et kui oled pastasõber, siis ühe võimalusena kaalu kindlasti ka käsitsi valmistatud pastaroogade maitstmist.
Pearoogade hulgast soovitas teenindaja meil kindlasti ära proovida mõõkkala tamarindikastmega. See olevat juba hiti-staatusesse jõudnud. Etteruttavalt võib öelda, et soovitused ei pidanud pettuma.
Kui pakutakse mereande, eriti aga kammkarpe, siis ei ole keeruline valida. Siin taldrikul on kammkarbid, maapirnivaht, marineeritud kukeseened ja õunasiidrikaste

Üks Mantel ja Korstna juba legendiks saanud roogadest - mõõkkala, vürtsikas maguskartul, röstitud paprika, tsitruse aioli, tamarindikaste. Imeline!
Kui pearoad söödud, võib desserdi juurde võtta ka põnevaid majanapse. Küsi kindlasti teenindajalt, mida põnevat võiks proovida. Soovitustega reeglina selles majas kitsid ei olda.


Mantel ja Korsten sobib hästi nii romantiliseks õhtusöögiks kahekesi, sõpradega kokkusaamiseks suurema laua taga, aga ka sünnipäevade või muude tähtpäevade tähistamiseks. Restoranis on võimalik broneerida kaht erinevat privaatruumi - mantelkorstnas asuv väike toake mahutab kuni 10 inimest ning klaasustega eraldatav tuba kuni 12 inimest. Sobib hästi ka väikestele kollektiividele kokkusaamiseks ja tähistamiseks. Eelseisvate jõulude peale mõeldes on see aga üks vahva võimalus sõpradega või kollektiiviga jõuluaega tähistada.

Moon. Modernne Vene köök, vürtsiks palju-palju armastust ausa toidu vastu
Nagu juba korduvalt mainitud, sai kogu lugu alguse ikkagi Moonist ehk siis esimene lapsuke kolmest oli just seesama Vene köögile kummardust tegev restoran Moon. Vahel on isegi naljakas mõelda, et see restoran juba kaheksa aastat meie restoranide maastikku ilmestamas on. Läbi aegade on lausa kultusroogade staatusesse jõudnud Mooni värskelt küpsetatud pirukad, pelmeenid. borš, lambakotlet, isetehtud napsid ja veel mitmed-mitmed ühest küljest lihtsad ja teisalt nii kordumatud Mooni toidud, milleta seda kohta ei kujutakski ette. Ka Moonis on võimalik suurema seltskonnaga privaatruumides tähtpäevi tähistada - eraldi privaattuba mahutab kuni 12 inimest ning baarisaal kuni 22 inimest.
Sellesügisene menüü on ühest küljest ikka see vana hea Moon, aga samas on taas piisavalt maitseüllatusi, mille pärast tasuks vanadele headele läbiproovitud toitudele eelistada uuest menüüst põnevaid tulijaid. Menüüd võid piiluda SIIT.

Peakoka tervitus. Kreemine lillkapsasupp krõbeda mandlipitsiga

Isetehtud leivad-saiad on kõigi kolme söögikoha puhul üheks firmamärgiks. 

Alustuseks tasub Moonis võtta üks rikkalik sakuska taldrik, kust leiad hapukurgid meega, marineeritud kännuseened (taaskord Mooni klassika), vürtsikilud, sojas marineeritud vutimuna ja soolapekk mädarõika-hapukoore kastmega. Kes soovib, saab pitsi väga põnevat viina ka kõrvale tellida. Küsi kindlasti teenindajalt soovitust!


Toekas eelroog ehk  haugikotlet tartarkastme, pomelo ja tillimaitseliste kurkidega


Eelroogade valikust üks kindel lemmik: suitsuangerja- ja munamääre kartulikoogi ja peedi aioliga. Väga lahe ja ootamatu kooslus, mis kõlas igati veatult kokku.
Viimasel ajal on paljude restoranide menüü ka vegantoitumise loogikaga sobivaid toite menüüsse lisanud. Proovisin ära baklžaani lasajne tomatikastme ja vegan Parmesani juustuga. Jäin väga rahule - maitseküllane, kõhtu täitev ja igati toekas pearoog ainult taimstest komponentidest
Pearoog neile, kes kalaroogasid hindavad. Haugikotlet tartarkastme, pomelo ja tillimaitseliste kurkidega


Küsisime pearoa soovitust ja ei pidanud pettuma. See oli mahlane, mahe ja väga maitsev! Taldikul siis küülikušnitsel metsaseened hapukoores ning juustu ja dijon sinepi kaste
Mooni puhul tasub kindlasti ka digestiivina küsida majanapse. Meie proovisime ära nii pihlaka-kui aroonianapsi. Puhta maitsega koduse olemisega marjamaitselised napsud on ilusaks lõppakordiks koduselt hubasele maitseküllasele õhtupoolikule vanas armsas Moonis.

Kolm Sibulat
Järjekorras teise tulija ehk Kolme Sibula idee sai alguse 4 aastat pärast Mooni avamist. See valgusküllane restoran on hästi peresõbralik kaasaaegne söögikoht Telliskivi tänava alguses. Kui esmalt loodud Moon oli pigem Vene köögi ajatutele klassikutele keskendunud kodune toidukoht, siis kõigele uuele ja põnevale avatud kokkadele jäi see kontseptsioon vahel pisut piiravaks ja nii saigi alguse täiesti kosmopoliitse maailmavaatega sujuvalt eri maailma otstest pärit maitseid kokku sulatav Kolm Sibulat.

Mõnus hubane ja samas urbanistlik pisut boheemlaslik inerjöör 😍


Avatud köök annab aimu sellest, kuidas toidud valmivad ja kes neid valmistab

Muljetavaldav veinisein ja väga korralik veinikaart on Kolme Sibula puhul üheks firmamärgiks

Taaskord isetehtud saiad-leivad. Imelised!

Eelroogade valikust hästi põnev kombo: heeringas, musta riisi äädika kaste, sulatatud juust mädarõikaga ja leiva müsli

Üks suuremaid maitseüllatajaid: suitsupeedi ceviche, hummus , peterselli aioli. Suitsune peet oli väga võimsa maitsebuketiga ja tundus sellises koosluses lausa umamise ja lihalaadsena

Kuna jumaldan mereande, siis ei suutnud vastu panna ja proovisin ära hiidkrevetid tomati-tšilli kastmes, röstitud brioche-saia ja küüslaugu-ürdivõiga. See pildil üsna väheinformatiivne kausitäis oli IMEMAITSEV! Ütleme nii, et laudkonna toel limpsisime viimasegi kui kastmetilga kausipõhjast saiaga ära. 

Taaskord mereandide kammitsais - ära sai proovitud hiidkrevetikarri, muskaatkõrvitsa, broccolini ja basmati riisiga. Magusate ja vürtsikate maitsete ilus kooskõla ja loomulikult ei puudunud kastmes...

.... ka mahlased hiidkrevetid. Mõnus sügisilmeline soojendav karriroog!

Perepoegade lemmik pearoogade valikust ehk vasika hakkbiifsteek, kartulipüree ning karamelliseeritud sibula ja Madeira kaste. Väga maitsev ja ühest küljest klassikaline kombo, teisalt nii kastme kui lisandite toel kindlasti ka maitseüllatusi pakkuv. Biifsteek ise muidugi mahlasest mahlasem! 

Kolm Sibulat on selline koht, kuhu me oleme pigem päevasel ajal eelistanud minna. Esmalt muidugi seepärast, et käime seal sageli lastega koolialgust/-lõppu, sünnipäeva või muid tähtpäevi tähistamas, aga mingil kummalisel põhjusel meeldib mulle seal restoranis päeval rohkem olla kui õhtul. Samas on ka selles restoranis võimalik tähistada erinevaid tähtpäevi ja korraldada meeldejäävaid õhtuid (või ka lõunaid). Restoranis on võimalik eraldada kuni 20 inimest ülemisse saali ja puidust saalis on 10 + 8 inimest kahte lauda võimalik paigutada.

Kindel on see, et kui novembrikuine pimedus ja kaamos kipub peale vajuma ja hing ning keha vajavad pisut turgutust, siis need kolm restorani pakuvad soojust nii otseses kui kaudses mõttes ning aitavad parajalt hedonistlikul  moel endale pai teha. Elame ju ainult üks kord ja miks mitte siis nautida hetki ja hellitada maitsemeeli.
Tänud tublile tiimile, kes on maitsemaastiku ja restoraniskeenet aidanud mitmekesisemaks ja maitseküllasemaks muuta.

8. november 2018

Topelt energiaga kohvi-datli trühvlid

Kahel moel energiat andvad maitsvad magusmõrkjad trühvlipallid on vahepala, mida tasuks ikka käepärast hoida. Hea siis suhu pista, kui kõht kipub veidi tühjaks minema ja hetkel ei ole mahti korralikku toidukorda võtta või ka siis, kui energiatase vajub veidi turgutamist. Kohvitahvlite lisamine energiapallidele annab võimaluse neid põske pista ka kohvijoomise asemel. Nii on tagatud täisväärtuslik suutäis ja samas mõtteerksam olek.





Siin energiapallides on kasutatud hästi põnevat uut toodet, mis on kohvitahvel. Just-just! Tegemist on tahkele kujule viidud kohviga ehk kohvitahvliga, mis esmapilgul näeb välja nagu üks tavaline šokolaaditahvel. Üks ports espressot või piimaga kohvi on pressitud väikeseks tahvliks. See tahvel sulab kuumutades ilusti üles ja nii saab kohvidoosi lisada ka energiapallide sisse ja peale. Seega, kui muidu vajasid väikest kohvi ja väikest maiust, siis nüüd on need kaks ühes energiapallis esindatud. Geniaalne, eksole!

Topelt energiaga kohvi-datli trühvlid
Kogus: ca 10 pallikest
Ca 10 pehmet datlit, tükeldatuna (müüakse nt Rimis Juicy dates nime all)*
100 g peeneks hakitud mandleid vm pähkleid
4 Coffee Pixels kohvitahvlit (sobivad nii espresso kui piimakohvi tahvlid)
1-2 sl toorkakaod + pallide veeretamiseks
1 tl vanilliekstrakti
2 sl kookosõli, sulatatuna
Purusta datlid koos mandlite või muude pähklitega köögikombainis või blenderis. Sulata kohvitahvlid madalal kuumusel väikese kausi sees. Lisa umbes pool sellest kogusest datli-mandli segule. Lisa veel toorkakao, vanilliekstrakt ja sulatatud kookosõli. Sega mass ühtlaseks ja veereta väikesed pallikesed. Veereta neid toorkakaos ja nirista siis peale ülejäänud sulatatud kohvitahvel. Säilita jahedas.
*kui pehmeid datleid ei õnnestu leida, leota tavalisi kuivatatud datleid vähemalt tund aega vee sees, kurna ja kasuta siis samamoodi nagu pehmeid datleid.

Postitus sündis koostöös KAFO-ga

7. november 2018

Indiapärane tomatikastmes lõhekarri

Küllusliku maitsekombinatsiooniga lõhekarri sobib hästi argiõhtu roaks, kuna valmib vaid poole tunniga ja tegelikult ka üsna lihtsa vaevaga. Vürtsikas tomatises kastmes kiirelt läbi küpsenud lõhe on erksamaitseline ja külluslik roog. Võimalusel valmista tomatikaste värsketest hästi küpsetest tomatitest, kui neid aga käepärast pole, kasuta purustatud tomati konservi. Verevaesed hooajavälised tomatid ei anna roale vajalikku maitsesügavust ja sellisel juhul on konserveeritud tomat parem valik. Juurde paku aurutatud basmati riisi ja köögivilju. 


Põneva maitsenüansi annavad siin karriroas mustad sinepiseemned. Neid leiab näiteks Umami vürtspoe valikust SIIT. Ei juhtu muidugi midagi hullu, kui need tavaliste sinepiseemnetega asendada. Lihtsalt need mustad täpid annavad toidule omamoodi vahva välimuse ja mõnusa maitse ka muidugi lisaks.


Indiapärane lõhekarri
Kogus: 2-le
300 g lõhefileed, tükeldatuna (parima lõhefilee leiad Peetri Lõheärist)
1 sibul, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
Pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna
1 tšillipipar, hakituna
1-2 karrilehte (võid asendada loorberilehega)
½ tl jahvatatud koriandrit
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
½ tl jahvatatud kurkumit
2-3 suuremat tomatit või 400 g purk purustatud tomateid
2 dl kana- või kalapuljongit (eelista naturaalseid Food Studio puljongeid)
Soola ja pipart
Veidi suhkrut
Õli, praadimiseks
Puhasta ja tükelda lõhe. Valmista ette tomatid. Selleks tee tomati seljale ristlõige ja aseta tomatid keeva vee sisse umbes minutiks. Tõsta välja ja jahuta külma vee all. Koori tomatid ja haki siis peeneks. Kuumuta pannil õli ja prae sinepiseemneid mõnikümmend sekundit. Lisa pannile sibul, küüslauk, ingver, tšillipipar ja karrilehed. Kuumuta kõike mõned minutid keskmisel kuumusel. Lisa siis pannile vürtsid (koriander, vürtsköömned ja kurkum) ja kuumuta kuni vürtsid muutuvad aromaatseks. Lisa tükeldatud tomat ja kuumuta mõned minutid. Järgmisena lisa kuum puljong, lase keema tõusta ja keeda vaiksel tulel umbes 5 minutit. Maitsesta kaste soola, pipra ja tibakese suhkruga. Lisa nüüd kastme sisse lõhetükid ja kuumuta mõned minutid, kui lõhe on läbi küpsenud. Serveerides puista peale värsket koriandrit ja paku juurde aurutatud basmati riisi.



Retsept sündis koostöös Peetri Lõheäriga.

5. november 2018

Sinepine lõhe tartar

Imelihtne ja kõigile jõukohane lõhe tartar toob välja värske lõhe parimad omadused. Kuna kala läheb siia roa sisse toorena, siis peaks see olema eeskujulikult värske ja parima kvaliteediga.


Kui tahad kala värskuses veendunud olla, eelista kindlasti Peetri Lõheäri lõhet, mis on saadaolevatest valikutest parima kvaliteedi ja puhtaima maitsega. Siis võid kindel olla, et tartar saab just selline, mis sööjate seas ovatsioone tekitab. Selline roog sobib hästi ka pidulauale sättida.
Eeliseks on see, et roa valmistamine on tõeliselt lihtne ja ei nõua ka märkimisväärselt aega. Seega sobib hästi just siis, kui soovid kiirelt külalistele midagi pakkuda või ei ole mahti pidulaua ettevalmistamisega pikalt jännata.


Sinepine lõhe tartar
Kogus: 4-le
250 g lõhefileed, nahata
1-2 sl laimimahla
1 sl mahedat sinepit
Veidi oliiviõli
Soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
Värsket tilli, hakituna
Serveerimiseks: röstitud saia, marineeritud minikurke, sibularattaid jm meelepärast
Puhasta lõhe ja tükelda siis väikesteks kuubikuteks. Sega lõhe laimimahla, sinepi, õli, soola, pipra ja hakitud tilliga. Jäta vähemalt tunniks maitsestuma. Serveerides paku juurde krõbedaks röstitud saia, marineeritud kurke, sibularattaid ja muud meelepärast.



Postitus sündis koostöös Peetri Lõheäriga

3. november 2018

Kreemise toorjuustu vahekihi ja kaerajahust põhjaga õunakook

Kohupiimakookdele vahelduseks võib katsetada sarnast kooki toorjuustuga valmistada. Toorjuustu saab lisada nii vahekihile kui ka tainale, mille tulemusena saab tainasse lisatavat võikogust veidi vähendada. Toorjuustu vahekiht jääb hästi kreemine ja siidine ning pisut luksuslikuma olemisega kui tavaline kohupiimakook. Kaerajahu kasutamine aitab kooki ühelt poolt tervisesõbralikumaks muuta ja teisalt lisab ka mõnusalt magusat kaerast maitset.


Siin koogis võib kasutada erinevaid Philadelphia toorjuustusid – kes soovib lahjemat versiooni, võib kasutada rasvavaesemat toorjuustu, kes aga eelistab laktoosivaba kooki, võib valida Philadelphia juustudest laktoosivaba variandi.



Kaerajahust põhjal kreemise toorjuustu vahekihiga õunakook
Kogus: 8-le
Põhi:
4 dl kaerajahu
100 g võid
50 g toorjuustu
1 dl rafineerimata roosuhkrut
Näpuotsaga soola
Kate:
400 g toorjuustu
1 dl suhkrut
2 muna
1 tl vaniljesuhkrut
3-4 õuna, tükeldatuna
Paar peotäit jõhvikaid (soovi korral)
1 tl kaneeli
Veidi suhkrut õuntele raputamiseks
Sega kaerajahu suhkru ja soolaga. Lisat tükeldatud või ja toorjuust ning haki noaga mass ühtlaseks puruks. Võid kasutada ka köögikombaini taina valmistamiseks. Suru umbes ¾ purust küpsetuspaberiga vooderdatud ca 20x20 cm läbimõõduga kandilisse vormi (sobib ka 24-26 cm läbimõõduga ümar vorm). Suru puru põhjale tihedalt kokku.
Mikserda toorjuust suhkru ja vanillisuhkruga ühtlaseks kreemiks ning lisa siis ükshaaval munad. Kalla saadud mass eelnevalt vormi surutud põhjale. Sega õunad ja jõhvikad suhkru ja kaneeliga ning laota toorjuustukihile.
Puista õuntele ülejäänud puru. Kui vaja, näpi purule juurde veel veidi jahu, et tulemuseks oleks peen puru, mitte suured tükid. Tõsta kook eelkuumutatud ahju 180 kraadi juurde ja küpseta ca 45-50 minutit, kuni kook on kuldne ja läbi küpsenud. Lase veidi jahtuda enne lahtilõikamist.


Postitus sündis koostöös Philadelphia toorjuustudega.