23. august 2017

Vale kirsimoos ehk tikrimoos kirsilehtedega. Sobib hästi üleküpsenud tikritele

Tikrid on ühed mõnusad marjad, mis on hapuka ja magusa maitsega annavad ka hoidistele mitmetahulise ja küllusliku maitse. Paraku on tikritega alati see häda, et marjadega kaasnevad ka tüütud kestad ning seemned, mistõttu tikrit paljud moosisõbrad siiski õigeks moosimarjaks ei pea. Kui on viitsimist veidi jännata, siis võib teha täiesti tükkideta ja seemneteta mõnusa tikrimoosi, millele on maitset lisamas kirsilehed. Kuna tikritest tuleb mahl välja pressida, siis sobivad sellise hoidiste jaoks just veidi üleküpsenud tikrid, mille kest  on läinud õhemaks. Just paras hoidis neile, kellel mõni tikripõõsas aianurgas on õnnetult täislastis veel augustikuu teises pooles kössitamas. Ka mina, kes ma väga tikreid armastan, ei suutnud siiski oma viit viljakandvat tikripõõsast tühjaks süüa. Seega sai ülejäänud tikritest tehtud see hapukas moos, mida limpsivad meeleldi ka need, kes muidu tikrimoos tema kestade pärast otsustavalt eemale lükkasid.


Selline klaar erksa happega moos sobib hästi nii juustuvaagnale särtsu andma, koogi vahele magusat tasakaalustama aga ka lihtsalt niisama pannkoogile või röstsaiale


Vale kirsimoos
2 kg küpseid tikreid
1 kg DanSukkeri moosisuhkrut
2 laimi mahl
Paar peotäit kirsilehti
Kalla tikrid potti, lisa veidi vett ja lase tikrid vaiksel kuumusel keema tõusta. Sega ja kuumuta seni, kuni tikrite kestad on purunenud. Lase veidi aega seista ja tõsta siis tikrimass osade kaupa sõelale ja suru lusikaseljaga vajutades niipalju vedelikku välja kui võimalik. Saadud mahlale lisa moosisuhkur, kirsilehed ja laimimahl. Keeda vaiksel tulel kümmekond minutit, eemalda kirsilehed ja tõsta kuum moos steriliseeritud purkidesse. Kaaneta ja säilita jahedas.

Postitus sündis koostöös DanSukkeriga.

2 kommentaari:

Sepikoja sepistused ütles ...

Tundub põnev! Proovin kindlasti teha.
Kas järelejäänud "ollusega" (kestad, seemned jms) tegid ka midagi või läks see lihtsalt kõige kaduva teed?

Tuuli ütles ...

Ülejäänud kestadele kallasin uue vee peale, lasin keema tõusta, kurnasin siis uuesti ära ja tegin sellest kisselli. Siis läksin küll juba kestad komposti.