11. juuli 2017

Tõenäoliselt hooaja viimane rabarberikook. Martsipanise vahekihiga ja toorjuustukattega

Hea meelega alustaks seda postitust rõõmu jagamisest ohtra kirsisaagi või vaarikauputuse teemal. Paraku on jahe suvi just täpselt selline, et kõik marjad kasvavad ja küpsevad teosammul. Kui eelmisel aastal samal ajal ragistasin igal teisel hommikul maja kõrval olevas vaarikavõsas oma kriimuliste käte ja jalgadega ning täitsin sügavkülma ja moosipurke vaarikahoidistega, siis praegu on vaarikamarjad alles pisitillukesed. Saagini aega veel küll ja küll. Maasikahooaeg on küll kätte jõudnud, aga maasikas ei ole minu jaoks just lemmik koogimari. Pigem eelistan teda niisama süüa. Küpsetades kipub maasikas muutuma vesiseks ja maitset kaotama. Seetõttu siis tulebki kesksuvisel ajal heietada taaskord rabarberikoogist. Loodetavasti siiski viimast korda selle hooaja jooksul. Õnneks on tikrid juba hooga paisumas ja esimesed punased ja mustad sõstrad ka jumet omandamas.


No ja tegelikult ei ole ju rabarberikookidel häda midagi. Pigem vastupidi. Oma erksa happega on rabarber ju tegelikult üks mõnusamaid koogivilju. Lihtsalt aeg on sealmaal, et ihkaks juba suvemarju. Mustikad, sõstrad, tikrid, vaarikad....Tahaks neid kõiki oma käega korjata ja ohjeldamatult neid esmalt niisama süüa ja siis smuutidesse, hommikuputrudele, kookidesse ja krõbedikesse, pirukatesse ja kissellidesse sättida. Aga tuleb kannatust veel veidi varuda. Ja tegelikult sobib selline retsept suurepäraselt ka teiste marjade või viljadega valmistamiseks. Rabarber tuleks siis lihtsalt muude viljadega asendada (ja kui tegemist väga veerohkete viljadega, siis ehk veidi ka igaks juhuks tärklist lisada).


Tegelikult tuli see rabarberikook (mida ma algselt plaanisin siiski teha suviste marjadega) igati maitsev ja mõnus. Rabarber, tajudes vist oma viimast võimalust, säras selles koosluses suurepäraselt ja flirtis martsipaniga üsna väljakutsuvalt.Kaerajahust põhi lisas koogile veidi maalähedust (ja loomulikult ka tervislikumat nüanssi) ning siidine toorjuustukatte vormistas põhja ja vahekihi ilusaks kolmkõlaliseks maitsenaudinguks.


8-10-le (ca 24 cm läbimõõduga koogivorm)
Koogipõhi:
3 dl täisterakaerajahu
100 g võid
1 dl rafineerimata suhkrut
näpuotsaga soola
vajadusel veidi vett
Martsipani-rabarberi vahekiht:
300 g mandlimartsipani
300 g rabarberit
veidi riivitud ingverit
Toorjuustukiht:
400 g toorjuustu
3 keskmise suurusega muna
1 dl rafineerimata roosuhkrut
1 vanillikaunast kraabitud vanilliseemned või 1 tl vanillisuhkrut
Valmista esmalt koogipõhi. Selleks töötle köögikombainis kaerajahu, suhkur, või ja sool ühtlaseks. Kuni moodustub ühtlane tainapallike. Suru tainas 24–26 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi põhjale. Küpseta eelsoojendatud ahjus 180 kraadi juures ca 10-12 minutit, kuni taina pind on kuiv, kuid mitte pruunistunud.
Martsipani-rabarberi vahekihi valmistamiseks sega tükeldatud rabarber martsipani ja riivitud ingveriga ning suru siis eelküpsetatud koogipõhjale. Suru segu ühtlaselt vastu koogipõhja.
Sega toasoe toorjuust munade, suhkru ja vanilliga. Ära segu klopi, vaid sega lihtsalt ühtlaseks rahulike ringjate liigutustega kuni toorjuustusegu on kõik ühtlane ja tükkidega. Kalla martsipani-rabarberikihile.
Aseta ahju 170-180 kraadi juurde ja küpseta ca 45-50 minutit, kuni pealiskiht hakkab kergelt pruunistuma ja on kalgendunud. Kui pealiskiht kipub liialt pruunistuma, alanda kuumust või kata kook pealt fooliumiga. Liiga lühikese küpsetamisaja puhul on oht, et kook ei küpse korralikult läbi.
Lase enne lahtilõikamist veidi jahtuda.

Kommentaare ei ole: