31. juuli 2017

Kümne ahjuköögivilja assortii. Tõeline kesksuvetoit

Köögiviljahooaeg on nüüd täies hoos. Minu maakodus on kõik õõnsad anumad täis tillukesi erkrohelisi kapsapäid, pisikesi suvikõrvitsaid (ja suvikõrvitsaõisi), küpseid tomateid, mahlast pritsivaid noori küüslaugupesasid, neitsilikult magusaid saledaid porgandeid, roheliste lehtede sisse end häbelikult peitnud tillukesi lillkapsaid ja... nii võiks pikalt jätkata. Osad viljad otse enda peenralt, teised viljad kaasa ahnitsetud maakodu lähedal asuva Tõstamaa keskuse lille- ja köögiviljaputkast, kus suve edenedes kohalikku köögiviljakraami ohtralt jagub. Ja no ei suuda mina neid nupsikuid suvemagusaid vilju sinna jätta. Ei nuikapsas ega brokoli maitse muul ajal nii magusalt, kui keset suve ja minivormis. Naudin, talletan maitsemällu ja õhkan õndsusest!


Loomulikult tuleb esmalt kõiki suvevärskeid vilju sisse ahmida toorelt. Noored viljad on lihtsalt nii ehedad ja õrnad oma maitsebuketilt. et tihti ei vaja nad üldse kuumtöötlemist või kui, siis ainult natukene. Peale tooretest köögiviljadest isu täis krõmpsutamist võib aga haarata ahjuvormi järgi ja sättida sinna vabakäelise assortii kõikidest käepärastest köögiviljadest.  Nii saab kiirelt ja kerge vaevaga väga maitsva ahjuköögiviljaroa valmistada. Sobib hästi nii liharoogadele seltsiliseks aga mina söön sellist köögiviljaassortiid põhitoiduna. No ei tahagi lihtsalt midagi muud sinna juurde ega kõrvale. Või kui, siis veidi fetajuustu, parmesanilaaste või näpuotsaga grillitud halloumit. 


Sellise köögiviljade assortii ettevalmitamise puhul pista köögikaal kindlasti kuhugi kapisügavusse ja retsepti suhtu ka kui "retsepti" ehk siis pigem on siin vabakäeline tegevuskäigu kirjeldus, mille puhul on lihtsalt vaja idee üles noppida ja siis ise loominguliselt sellele lähenema hakata. Mis viljad on parajasti käepärast, nendest tulebki seekord ahjuviljade assortii. Nii lihtne see ongi!


Minu pildil olevale köögiviljade plaaditäiele sai sätitud järgmised viljad:
1 väike kapsapea, koos juurikaga sektoriteks lõigatuna
1 fenkol, koos juurikatega sektoriteks lõigatuna
2 sibulat, sektoritena
1 väike lillkapsapea või pool suuremat lillkapsapead, õisikutena
4 vart sellerit, väiksemaks lõigatuna
3-4 küüslauguküünt, jämedalt tükeldatuna
1 punane paprika, tükeldatuna
1 kollane paprika, tükeldatuna
1 suvikõrvits või 3 väikest suvikõrvitsat, tükeldatuna
 2 keskmise suurusega tomatit, viilutatuna
ca 50 ml oliiviõli
1 tl jahvatatud paprikapulbrit
soola ja pipart
Sidrunimahla
Värkset hakitud tilli
Säti kõik köögiviljad välja arvatud tomat ahjuplaadile. Piserda õliga ja puista peale soola, pipart, sidrunimahla ja paprikapulbrit. Sega kätega läbi ja aseta 200 kraadi juurde umbes pooleks tunniks. Tõsta siis välja, lisa tomat ning küpseta veel umbes 10-15 minutit. Valmis plaaditäiele puista peale värsket tilli. Sinna juurde sobib puistata ka fetajuustu või soolakat brõnsat. Nii saad toekama eine, kuigi maitsev on ta ka lihtsalt niisama süües.

30. juuli 2017

Lõkkelõõmas küpsenud lõhe ja mee-sinepimarinaadis grillitud lõhe

Kes armastab kala, see armastab ka tõenäoliselt lõhet. Ka mina olen üks neist, kes lõhet väga armastab. Loomulikult olen ma kiindunud ka nii neitsilikku siiga, rannarahva põhitoiduseks olnud räime ja kevadisse magusasse meretinti (ja kõik need kalad, kes sinna vahepeale jäävad), aga lõhel on meie toidulaual eriline koht ja lõhe satub meie toidulauale ikka üsna tihti. Seda nii küpsetatud kujul kui ka toorelt kas graavilõhena või muul moel.


Lõhe puhul olen muutunud samas üsna pirtsakaks ja valivaks ehk siis kui lõhet lauale sätin, siis peaks see olema eriti värske ja hea kvaliteediga. Pigem vähe ja head, kui et kilode kaupa ja kahtlase kvaliteediga. Eriti kehtib kvaliteet sel puhul, kui on plaanis lõhet toorelt tarvitada ja just täpselt ühel sellisel juhul juba mitu head aastat tagasi jõudsingi Peetri Lõheärini välja. Pidin nimelt läbi viima ühe toidukoolituse, mille käigus tuli valmistada Jaapani stiilis toormarineeritud lõhe ja koolitus toimus teisipäevasel päeval. Kui uurisin tuttavate toidufännide käest, kust saaks nädala esimeses pooles tõeliselt värsket kala, anti mulle mitmest kohast selge juhis astuda läbi Peetri Lõheärist Nõmme turul. Sinna ma käima jäingi, sest lõhel ja lõhel võib olla uskumatult suur vahe. Ja see kvaliteedivahe säilib ka peale küpsetamist ehk siis Peetri Lõheäri lõhe tekstuur ja mahlasus on klass omaette ja seda julgen ma kinnitada oma pikaajalise kogemuse põhjal. Nüüd olen üsna veendunud Peetri Lõheäri klient ja soovitan alati kõigile sõpradele-tuttavatele ka just seda kalapoodi. Peetri Lõheäri poode leiab nüüd kolmest kohast - nagu juba nimetatud, Nõmme turult, Balti Jaama uuest ja uhkest turuhoonest ning Pirita keskusest. Täpsemat infot saad vaadata Peetri Lõheäri kodulehelt SIIT.
Seepärast olin ka üle keskmise rõõmus, kui sellest samast Peetri Lõheärist minu poole koostöösooviga pöörduti. Väärt kraami alati ja kuna seal ettevõttes on rõhuasetused ilusti paigas, siis pikemat mõtlemisaega ei olnudki vaja.


Üheks hästi lihtsaks ja maalähedaseks lõhe valmistamise võimaluseks on lõhe plangul lõkkekumas küpsetamine. Selline idee on näpatud meie põhjanaabritelt, kus lõkkekuumuses kala kutsutakse loimuloheks. Põhimõte on lihtsamast lihtsam. Lõhefilee tuleb kinnitada puuplangule umbes nii, nagu alumisel pildil näha. Soovitavalt siis puidust punnidega, et metalliga lõhe puhast maitset mitte rikkuda. Planku võid osta suvalisest ehituspoest(eelistada tuleks täispuitu, välistades liimpuidu jmt), seega ei tohiks selle puudumise taha ühegi lõkkelõhe valmistamine jääda.


Siis tuleks teha paras lõke ja lõhe sinna lõkkekumasse küpsema sättida. Lõke peab olema selline parajalt kuum ehk siis tegemist ei ole mitte kiirmeetodiga, vaid vaikselt lõkkekumas küpseva kalaga. Plangule kinnitatud kala tuleks sättida lõkkest nii kaugele, et kala kohal kannataks kätt hoida umbes 5-10 sekundit. Ehk siis omamoodi madalal temperatuuril küpsenud lõhe. Maitsestamise osas on koolkondi mitu, kuid kõige puhtama maitsega lõhe saab nii, et lõkkepaistele läheb lõhe oma neitsilikkuses ehk siis ilma maitsestamata. Lõkkepaistes küpsedes omandab kala kerge suitsuse maitse, mis on oluliselt delikaatsem ja pehmem kui tavalisel suitsukalal. Ja et suitsust maitset veel mõnusamaks muuta, siis võib kala alla sättida veel mõned kadakaoksad. Lõkkesuits ja kadakaoksad on siis küpsemisel ainukesteks maitsestajateks. Tõeliselt neitsilik lõhe 😉

Kogenum silm saab juba aru, et siin on tegemist mitte enam toore, vaid poolküpse lõhega. Kala pind ei ole enam läbipaistev.

Kui mingi osa kipub liiga aeglaselt küpsema, võib planku keerata vastavalt sellele lõkke suunas. Ehk siis kui sabaosa kipub aeglasemalt küpsema, nagu pildil näha, võib vahepeal saba lõkkele lähemale sättida. 

Kui on soovi kiiremini kala küpseks saada, võib lõhe sisse ka sälgud lõigata. Täpselt nii, nagu alloleval pildil. Nii pääseb kuumus paremini kala sisse, kala küpseb kiiremini  ja ka serveerimine on selle võrra lihtsam, et portsjoniks ongi üks lahtilõigatud viil kala.

Sälkudega kala küpseb kiiremini ja nii on ka mugav kala portsudeks jagada.

Kel aga aega, see võib kala ka lahtilõikamata küpsetada. Alguses tundub, et küpsenud kala ei erista toorest just mitte liiga palju, aga tegelikult on lõkkekumas küpsenud lõhe ikka täitsa teistmoodi kui toores lõhe. Kuldse koorikuga ja kergelt lahtilööva lihaga. Mina kontrollin küpsust nii, et katsun kõige paksemast kohast näpu torgata liha ja naha vahele ja kui see on juba lihtne ehk siis liha naha küljest lahti, siis peakski olema lõhe valmis.


Maitsestamine jääb suuremalt jaolt hilisemaks tegevuseks ehk siis serveerides oleks soovitav hoida soola- ja pipraveski läheduses. Nii puhta ja eheda maitsega lõhe vajabki vähe. Natuke väga head soola, natuke väga head pipart, soovi korral veidi hapet kas sidruni- või laimimahla näol, veidi hakitud värsket otse peenralt toodud tilli ja.... no on ikka maitsev küll!

Siin pildil on näha, kui mahlane ja ühtlaselt küpsenud on lõkkekumas küpsenud lõhe


Kokkuvõtvalt tegevuskäik siis järgmine: kinnita lõhefilee puupunnidega plangule. Soovi korral säti filee alla ka kadaka- või ka näiteks kaseoksi. Aseta plank koos lõhega lõkkest ca 50 cm kaugusele. Kuumust kontrolli nii, et saaksid kätt 7-10 sekundit lõhe juures hoida, ilma et valus hakkaks. Jäta lõhe lõkke äärde küpsema ca 45 minutiks kuni tunniks. Kontrolli aeg-ajalt küpsust ja seda, kas lõhe küpseb ühtlaselt. Vajadusel keera planku, kohenda lõket või muuda lõhega plangu kaldenurka, et lõhe ühtlaselt küpseks. Tõsta valmis lõhega plank lõkke juurest eemale ja maitsesta lõhe soolahelveste ja musta pipra ning värske tilliga või tillivõiga.

Lisaks lõkkele võib aga loomulikult lõhet ka grillida. Suitsune grillimaitse sobib lõhega väga hästi ning grillimiseks on palju erinevaid võimalusi. Võib lõhefilee tükeldada ja grillida portsjontükke, samas on hästi mugav grillida ka tervet lõhefileed. Hästi mõnusa tulemuse annab saviplaadil grillitud lõhe. Savi kuumeneb korralikult kuumaks ning hoiab küpsemise ajal hästi kuumust. Kui sul saviplaati käepärast ei ole, võid kasutada ka fooliumit.


Grillitud lõhe maitsestamiseks on mitmeid mooduseid. Meie pere lemmikuks on saanud mee- ja sinepimarinaad. Hea lihtne valmistada ja annab alati supermaitsva tulemuse. Sinepina võib kasutada kas teralist või kreemist sinepit vastavalt sellele, mida keegi eelistab. Selline kaste sobib hästi ka ahjulõhe valmistamiseks, nii et igaüks võib siis vastavalt oma soovile kastet kohandada oludele sobivaks.



Mee- ja sinepikastmega lõhe
4-6-le
1 suurem lõhefilee
Mee-sinepimarinaad:
3 sl Dijoni sinepit (soovi korral täisterasinepit)
3 sl vedelat mett
3 küüslauguküünt, peeneks hakituna
1-2 sl sidrunimahla
1/2 tl soola
värskelt jahvatatud musta pipart
hakitud värsket peterselli
õli
Sega kastme ained kokku. Tõsta lõhe õlitatud saviplaadile või fooliumisse ja määri kaste ühtlaselt lõhe pinnale. Fooliumi võid pealt kokku voltida. Aseta kuumale grillile ja grilli ca 20-30 minutit sõltuvalt filee paksusest. Küpsust kontrolli kõige paksema koha pealt. Fooliumis grillides ava küpsemise lõpus fooliumipakike pealt ja küpseta avatult lõpuni.
Ahjus küpseta lõhet samuti kokkuvolditud fooliumi sees 180 kraadi juures ca 20 minutit. Ava siis foolium pealt, lülita sisse ahju grillelement ning aseta lõhe grillelemendi alla mõneks minutiks, kuni kala pealispind on kergelt pruunistunud. Tõsta lõhe ahjust või grillilt, puista peale värsket hakitud peterselli ja serveeri kohe.



Tulemus jääb mõnusalt mahlane ja tekstuuri lisavad krõmpsuvad sinepiterad. Juurde paku soovipäraseid lisandeid - värsket salatit, ahjuköögivilju või ka kartuleid kas siis keedetuna või ahjus valmistatult.

Postitus sündis koostöös Peetri Lõheäriga

29. juuli 2017

Ahjupeedi-tšilli ketšup

Ketšupit ei pea sugugi ainult tomatitest tegema. Oma loomult magusa maitsega peet sobib vürtsidega vääristades ketšupis pearolli mängima küll. Tulemus jääb igati põnev ja järeleproovimist vääriv ning lisaboonuseks on tõeline värviteraapia – purpurne ketšup on kui kirgas värvilaik igal taldrikul.


Ahjupeedi-tšilli ketšup

Kogus: ca 1 liiter
Valmistamisaeg: 1 tund 50 minutit

Ca 1 kg peeti
2 sl päevalille- või rapsiõli
1 punane sibul, hakituna
1 porgand, hakituna
1 sellerivars, hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tšillipipart, hakituna
1 tl soola
1,5 dl punase veini äädikat
1 dl pruuni roosuhkrut


Kuumuta ahi 200 kraadini. Keera koorimata peedid fooliumi sisse ja rösti peete sõltuvalt suurusest ca 1 tund. Kontrolli enne ahjust võtmist noaga katsudes, kes peet on keskelt pehme ja läbiküpsenud. Tõsta ahjust välja ja jahuta veidi. Koori ja riivi või tükelda peet.
Kuumuta suuremal pannil õli ja tõsta pannile sibul, porgand, selles, küüslauk ning vürtsköömned. Hauta umbes 5 minutit ning lisa siis tükeldatud või riivitud peet, tšilli, sool, suhkur ja punase veini äädikas. Kata kaanega ja hauta umbes 20 minutit. Tõsta pliidilt, jahuta veidi ja töötle siis blenderis või köögikombainis kuni segu on ühtlane ja kreemjas. Vajadusel lisa veidi vett. Maitsesta. Kalla segu uuesti pannile, kuumuta keemiseni ja tõsta siis steriliseeritud purkidesse või pudelitesse. Säilita jahedas.

Retsept ilmus 2017. aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse. 

24. juuli 2017

Kartuli-hakklihavorm juustukattega

Suvehooaeg ja lihtsad-kiired toidud on minu jaoks saanud sünonüümiks. Ei taha keegi aega raisata toas pliidi eest toimetades. Pigem on hinnas road, mis valmivad kiirelt ja ei nõua ka liialt nikerdamist. Eriti siis, kui suvel maakodus või suvilas olla, võib tekkida ka tooraine mure. Väikesed armsad maapoed pakuvad tavaliselt kõige lihtsamaid ja kättesaadavamaid toorained. Siin vormis kokku sätitud hakkliha, ketšupit, kartulit ja juustu peaks aga ka kõige metsatagusem külapood suutma pakkuda. Kuna praegune jahe suvi just liialt külmsuppidele mõtteid ei suuna, võibki valmistada toitvat ja maitsvat kartuli-hakkliha vormi, mille muudab eriti mõnusaks hakklihale lisatud tomatiketšup, mis küpsedes koos kerkiva auruga ka peale laotatud kartulipüree ära maitsestab.



Selline kartulivorm väärib tiitlit ajatu klassika, sest sarnasel moel valmistas mõnusat argirooga ka minu ema. Vormi kujule sobib viia ka näiteks eelmisest päevast jäänud kartulipuder, mis muudab kogu valmistuskäigu eriti kiireks ja lihtsaks. Ja kes soovib, võib kartulipudru asemel kasutada köögiviljaputru ning lisada lisaks kartulile püreele porgandeid, kaalikaid või ka näiteks bataati või muid köögivilju.


Kartuli-hakklihavorm
4-6-le
500 g hakkliha
1-2 sibulat, hakituna
3-4 sl Maggi klassikalist või küüslauguga ketšupit
soola ja pipart
paprikapulbrit
100 g juustu, riivituna
Värsket hakitud tilli
Kartulipuder:
1 kg kartuleid, koorituna
50 g võid
piima
soola
Alusta esmalt kartulipudru valmistamisest. Selleks kalla kooritud ja tükeldatud kartulitele soolaga maitsestatud vesi nii, et nad oleksid kaetud ja lase siis keema tõusta. Keeda, kuni kartulid on pehmed. Suru kartulid peeneks, lisa kuumadele kartulitele või ja piim ning sega läbi, kuni saavutad soovitud konsistentsiga pudru. Kuid tahad eriti kohevat vahus putru, töötle kartulipuder mikseriga läbi. Tõsta puder kõrvale.
Kuumuta pannil õli ja hauta sibulat keskmisel kuumusel mõned minutid, kuni sibul on klaasjas. Lisa hakkliha ja prae hakkliha läbi kuni see on värvi muutnud. Maitsesta soola, pipra ja paprikapulbriga. Lõpus lisa ketšup ja sega kõik läbi. Kalla liha ahjuvormi. Sinna peale säti kartulipuder ühtlase kihina ning kõige peale raputa riivitud juust.
Küpseta eelkuumutatud ahjus 180-200 kraadi juures 30-40 minutit, kuni vormi pealispind on kuldseks küpsenud. Serveerides puista peale värsket hakitud tilli ja paku juurde värsket salatit.


Postitus sündis koostöös Maggiga.

20. juuli 2017

Mahlase tikri-sidrunivõidega suvekook

Visalt ja oluliselt aeglasemalt kui eelnevatel aastatel, aga siiski vääramatu jõuga valmivad lõpuks ka suvemarjad. Punase sõstra põõsast kumab juba roosakaspunast varjundit ning tigeda tikripõõsa esimesed viljad on ka juba parajalt pehmed ja magusad. Õnnis suvemarjade hooaeg on käes ja kõik lemmikud marjakookide retseptid aeg välja kraamida.
Tikker on kindlasti üks teenimatult alahinnatud suvemarju. Võib-olla on siin põhjuseks tikrite üsna aega- ja vaevanõudev puhastamise protseduur või suhteliselt tugev marjakest ja seemnerikkus. Vaatamata sellele on tegemist tõelise maitsehurmuriga, mis oma erksa happega teeb paljudele teistele marjadele pika puuga ära. Ja kes tikrikesti ega -seemneid pelgab, võib kasutada tikrivõiet, mis eelnevalt läbi sõela aetud tikritest valmistatud. Nii et häiri ei suured seemned ega marjakestad, kuid mõnus maitse vääristab kooki samas elegantselt ja maitsemeeli hellitades. See kook on speltajahust koogipõhjaga, samamoodi võib kasutada ka tavalist nisujahu. Eriti põneva maitsenüansi lisamiseks võib lisada koogile friteeritud angervaksaõisi, mis lisavad magushapule koogile kergelt mõrkjasmagusat nüanssi. Kui soovid aga traditsioonilisemat varianti, jäta lihtsalt angervaks lisamata ja puista soovi korral peale hooajalisi suvemarju.

Võid kooki valmistada lihtsalt kreemise hapuka tikrivõidega...

...või lisada põnevat maitset andvaid mõrkjaid friteeritud angervaksaõisikuid. Kuna tegemist on kange kraamiga, siis ära angervaksaga siiski üle pinguta

Kogus: 6-8-le
Koogipõhi:
3 dl speltajahu
100 g võid
1 muna
0,5 dl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut
Näpuotsaga soola
Tikrivõie:
150 g küpseid tikreid, veidi puruks litsutuna või poolitatuna
1 dl DanSukkeri suhkrut
1 suurema sidruni mahl ja riivitud koor
6 munakollast
150 g võid
Friteeritud angervaksaõisikud:
7-8 väiksemaks jaotatud angervaksaõisikut
1 sl maisitärklist
2 sl speltajahu
Õli friteerimiseks
DanSukkeri tuhksuhkrut



Valmista esmalt tainas. Selleks sega jahu suhkru ja soolaga. Lisa tükeldatud külm või ja töötle mass ühtlaseks puruks. Lisa muna ning töötle tainas tainapalliks. Vajadusel lisa veidi külma vett. Veereta tainapall, keera toidukile sisse ja aseta ca 30 minutiks külmkappi. Võta tainas kapist, suru see õhukese kihina ca 20-22 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhjale ja külgedele. Aseta tainale küpsetuspaber ja sellele raskus (nt kuivatatud herned). Küpseta 180 kraadi juures umbes kümmekond minutit, kuni koogipõhi on kuivaks tõmbunud, kuid mitte pruunistunud. Eemalda raskus ja küpsetuspaber ja küpseta veel ca 10 minutit. Tõsta ahjust välja.
Tikrivõide valmistamiseks aseta tikrid koos 2-3 sl veega kastrulisse ja keskmisele kuumusele. Lase keema tõusta, keeda 6-7 minutit kuni tikrid on pehmed. Tõsta pliidilt ja suru mass läbi sõela. Kalla tikrisegu kastrulisse ja lisa sinna ka suhkur, sidrunimahl ja -koor ning munakollased. Sega läbi ning kuumuta siis hästi vaiksel kuumusel pliidil või kuumas vesivannis seni, kuni segu pakseneb. Pliidil kuumutades ole hästi ettevaatlik, et munakollane ei muutuks omletiks. Lisa tükeldatud või osade kaupa s.t. sega eelnevalt lisatud või võide sisse, enne kui järgmised tükid lisad. Kuumuta koos võiga veel mõned minutid, tõsta siis kastrul pliidilt ära. Soovi korral ja kreemise tulemuse saavutamiseks võid võide veelkord läbi sõela ajada. Kalla võie eelküpsetatud koogipõhjale ning aseta ca 6-s tunniks külmkappi.
Friteeritud angervaksa valmistamiseks sega tärklis ja jahu ca 3 sl külma veega. Sega ühtlaseks. Kuumuta kastrulis õli. Õli kuumust kontrolli õli sisse visatud saiatükiga, mis peab särisedes küpsema hakkama. Kasta angervaksaõied taina sisse ja siis kohe kuuma õli sisse. Friteeri mõned minutid, kuni tainas on kuldne. Tõsta majapidamispaberile nõrguma ja puista üle ohtra tuhksuhkruga. Tõsta vahetult enne serveerimist koogile.

19. juuli 2017

Suvised maitsed. Võiga aurutatud noored kartulid ja praetud ahven

Ma armastan suvist aega tema lihtsuse võlus ja maitsete eheduses. Suvisel ajal oma maakodu köögis toimetades elan ma justkui täiesti teises maailmas võrreldes muu  ajaga linnakodus olles. Suvi ja maaelu tingivad selle, et eelistatud on maitsed oma lihtsuses ja eheduses. Ei mingeid erilisi trikitamisi ja põnevaid toite. Kui värske kapsas ja kartul on käepärast, sauna tagant saab tuua värsket tilli ja kalamehelt samal päeval püütud värsket kala, siis tulebki see lihtsalt kõik kokku minimaalse sekkumisega üheks suveõhtuseks toidukorraks vormistada.

Praetud ahvenafileed, värsked kartulid võiga, kurgisalat, suviselt magusad tomatid - mida sa hing sellistel hetkedel oskad veel ihata!

Ahven on üks minu lemmikuid oma puhta maitse ja magusa lihaga. Ahvenat võib usinam kalapuhastaja fileerida  ning siis võis ja õlis krõbedaks praadida või....

...võtta lihtsalt sisikond välja, soomused maha ja siis pannile. Maitsev ja mõnus on ahven igal juhul.

Ahvenate praadimise puhul on keeruline kogu tegevust retsepti kujule viia. Kui kalad on puhastatud, tasuks need läbi pesta ja siis näiteks majapidamispaberiga veidi kuivemaks kuivatada, enne kui pannile panna. Puhastatud kaladele tuleks värskelt jahvatatud soola ja pipart peale puistata ja veidikeseks soolduma jätta, kuigi tegelikult ei juhtu ka midagi, et kui kalad kohe pannile panna.
Kuumuta pannil õli ja või segu nii, et või kergelt mullitama hakkab ning prae ahvenafileesid esmalt nahaga pool allpool paar minutit ja siis kiirelt ka teiselt poolt. Maitsesta soovi korral sidurnimahlaga ja puista peale värsket tilli. Võid teha ka nii, et praed kalafileed täiesti magedana ja puistad soola ja pipart alles praetud kaladele. Jääb eriti neitsilik ja puhas maitse, kuid kasuta siis kindlasti väga head soola või, veel parem, soolahelbeid. Tervete ahvenate puhul prae neid (sõlvuvalt suurusest) mõned minutid mõlemast küljest. Kaladele on soovitav puhastades uimed külge jätta, nii on maitse intensiivsem ja näiteks tervete kalade puhul saad kala küpsust kontrollida seljauime sikutades. Kui see kergelt eemaldub, on kala ka seest parajalt küps ja võib maiustama asuda. 

Kohaliku kalamehe käest toodud mõnusad ahvenapurakad otse hommikusest saagist

Kala, teatavasti, tahab midagi mõnusat sinna kõrvale. Suvisel ajal ja värskete kartulitega on meie pere üheks lemmikuks saanud kartulite valmistamise moodus, mida olen hakanud nimetama võiga aurutatud kartuliteks. Ehk siis teisisõnu on meetod kusagil praadimise ja aurutamise vahelisel hallil alal ja annab tulemuseks mõnusad kartulid, mis oma tekstuurilt on keedetud kartuli ja ahjukartuli vahepeal. Või ja till ainult täiendavad kartulite kesksuvist maitset. Juurde sobib lisandiks pakkuda värske kurgi-tilli salatit hapukoorega, kodujuustukastet või ka NEID praetud värske kapsa lohkusid (minu tõeline suvelemmik).
Suvisel ajal, nagu ka käesolevast postitusest selgub, on minu jaoks köögi baasvarustuses pakk võid (soovitavalt võimalikult suur), sool, pipar ja värske till otse peenra pealt. Suurt rohkemat ei olegi vaja. Lihtne elu ja puhtad maitsed!

Kartulid valmisid minu uuel teraspannil. Teraspann on selline tore pann, mis muutub kasutades ainult paremaks ja mille eluiga võib lugeda aastakümnetes. Prantsuse päritolu de Buyer erineva suurusega teraspanne on võimalik leida Ülemiste keskuses asuvast Kulp poest.


Või ja tilliga aurutatud kartulid
4-6-le
ca 1 kg noori kartuleid, poolitatuna
50 g võid
0,5 dl vett
meresoola
tillivarsi ja hakitud värsket tilli
2-3 küüslauguküünt, viilutatuna
Sulata pannil keskmisel kuumusel või. Lisa pannile küüslauk, tillivarred ning värsked kartulid ning kuumuta mõni minut. Puista peale soola. Kartulite panniga kokkupuutuv külg võib kergelt kuldseks muutuda. Kalla siis peale vesi, sega läbi ja alanda kuumust. Kata pann kaanega ja lase vaiksel kuumusel aurutuda. Sega kartuleid mõned korrad. Hauta, kuni kartulid on pehmed. Puista peale värsket hakitud tilli ja serveeri kohe. Kui pannile on jäänud kastet, kalla ka see kartulitele peale.


Retsept sündis koostöös kohaliku kalamehe Arnoga, kelle käest ikka värsket kala saab 😉

17. juuli 2017

Kiire suvikõrvitsa-tomati panniroog ürdise kanafileega

Suvisel ajal ei raatsi vist keegi liiga pikalt kööki sulguda ning soosingus on need road, mille valmimiseks kulub sümpaatselt vähe aega. Teisalt on suve teine pool mõnus maitserikas aeg, kui saab toiduks kasutatavat värsket kraami kas oma peenralt noppida või siis turult tuua.


Magusad suvised viljad vajavad vähe - natuke soola, pipra ja ürtidega tagant aidata ja maitsev roog ongi valmis. Siin lihtsas suvises panniroas saavad kokku mahlane suvikõrvits, magusad kirsstomatid, särtsakas küüslauk ja tummine tüümian. Mahlasust aitab lisada oliiviõli ja sidrunimahl. Taimsele pannitäiele lisaks sobib aga sättida kiirelt pannilt läbi käinud mahlast kanafileed, mis valmib Maggi maitsestatud küpsetuspaberite vahel.


2-le
Valmistamisaeg: 30 minutit
2 väiksemat suvikõrvitsat, tükeldatuna
200 g kirsstomateid, poolitatuna
1 punane sibul, poolratastena
2 küüslauguküünt, viilutatuna
2-3 sl oliiviõli
peotäis värsket tüümiani
sidrunimahla
soola ja pipart
1 suurem kanafilee, horisontaalselt poolitatuna
2 lehte Maggi küpsetuspaberit (kas kuivatatud tomatitega ja basiilikuga või ürtidega)

Panniroog valmis SELLISEL  Prantsuse päritolu de Buyer terasest pannil, mida saab Ülemiste Keskuses asuvast Kulp poest. Terasest pannid sobivad ka induktsioonpliidile ning on hästi töökindlad nn eluaegsed pannid, mis kasutades ainult oma omadusi paremaks muudavad. Pannil on metallist käepide ja teda saab seetõttu ka ahjus kasutada. Samas saab panniga kaasa pildil näha oleva pannivarrekatte, millega saab kuuma panni ahjust välja tõsta. 
Sega kausis köögiviljad, oliiviõli, sidrunimahl ja tüümian. Maitsesta soola ja pipraga ning aseta ahju 200 kraadi juurde ca 25 minutiks. Sega pannitäit küpsemise ajal kord-paar.
Samal ajal, kui köögiviljad ahjus küpsevad, aseta kaheks õhemaks fileetükiks lõigatud kanafilee küpsetuspaberite vahele. Suru paber kanafilee vastu. Küpseta eelkuumutatud pannil keskmisel kuumusel mõlemalt poolt mõned minutid, kuni kanafilee on läbi küpsenud. Jäta kümnekonnaks minutiks ootama, et lihamahlad rahuneksid, enne kui lahti lõikad.
Serveeri kanafileed koos ahjus küpsetatud köögiviljadega.


Maggi küpsetuspaberid on hea võimalus kiirelt ja maitsvalt erinevaid lihasid pannil kiirelt valmis küpsetada. Liha jääb mahlane ja maitseküllane ning eeliseks on see, et liha valmib täiesti ilma lisatud rasvaineta. Tulemus jääb sellele vaatama väga mahlane. Samal moel võib valmistada näiteks kalafileed, seafileest lõigatud medaljone, kanakintsuliha või muud meelepärast.

Postitus sündis koostöös Maggiga. 

11. juuli 2017

Tõenäoliselt hooaja viimane rabarberikook. Martsipanise vahekihiga ja toorjuustukattega

Hea meelega alustaks seda postitust rõõmu jagamisest ohtra kirsisaagi või vaarikauputuse teemal. Paraku on jahe suvi just täpselt selline, et kõik marjad kasvavad ja küpsevad teosammul. Kui eelmisel aastal samal ajal ragistasin igal teisel hommikul maja kõrval olevas vaarikavõsas oma kriimuliste käte ja jalgadega ning täitsin sügavkülma ja moosipurke vaarikahoidistega, siis praegu on vaarikamarjad alles pisitillukesed. Saagini aega veel küll ja küll. Maasikahooaeg on küll kätte jõudnud, aga maasikas ei ole minu jaoks just lemmik koogimari. Pigem eelistan teda niisama süüa. Küpsetades kipub maasikas muutuma vesiseks ja maitset kaotama. Seetõttu siis tulebki kesksuvisel ajal heietada taaskord rabarberikoogist. Loodetavasti siiski viimast korda selle hooaja jooksul. Õnneks on tikrid juba hooga paisumas ja esimesed punased ja mustad sõstrad ka jumet omandamas.


No ja tegelikult ei ole ju rabarberikookidel häda midagi. Pigem vastupidi. Oma erksa happega on rabarber ju tegelikult üks mõnusamaid koogivilju. Lihtsalt aeg on sealmaal, et ihkaks juba suvemarju. Mustikad, sõstrad, tikrid, vaarikad....Tahaks neid kõiki oma käega korjata ja ohjeldamatult neid esmalt niisama süüa ja siis smuutidesse, hommikuputrudele, kookidesse ja krõbedikesse, pirukatesse ja kissellidesse sättida. Aga tuleb kannatust veel veidi varuda. Ja tegelikult sobib selline retsept suurepäraselt ka teiste marjade või viljadega valmistamiseks. Rabarber tuleks siis lihtsalt muude viljadega asendada (ja kui tegemist väga veerohkete viljadega, siis ehk veidi ka igaks juhuks tärklist lisada).


Tegelikult tuli see rabarberikook (mida ma algselt plaanisin siiski teha suviste marjadega) igati maitsev ja mõnus. Rabarber, tajudes vist oma viimast võimalust, säras selles koosluses suurepäraselt ja flirtis martsipaniga üsna väljakutsuvalt.Kaerajahust põhi lisas koogile veidi maalähedust (ja loomulikult ka tervislikumat nüanssi) ning siidine toorjuustukatte vormistas põhja ja vahekihi ilusaks kolmkõlaliseks maitsenaudinguks.


8-10-le (ca 24 cm läbimõõduga koogivorm)
Koogipõhi:
3 dl täisterakaerajahu
100 g võid
1 dl rafineerimata suhkrut
näpuotsaga soola
vajadusel veidi vett
Martsipani-rabarberi vahekiht:
300 g mandlimartsipani
300 g rabarberit
veidi riivitud ingverit
Toorjuustukiht:
400 g toorjuustu
3 keskmise suurusega muna
1 dl rafineerimata roosuhkrut
1 vanillikaunast kraabitud vanilliseemned või 1 tl vanillisuhkrut
Valmista esmalt koogipõhi. Selleks töötle köögikombainis kaerajahu, suhkur, või ja sool ühtlaseks. Kuni moodustub ühtlane tainapallike. Suru tainas 24–26 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi põhjale. Küpseta eelsoojendatud ahjus 180 kraadi juures ca 10-12 minutit, kuni taina pind on kuiv, kuid mitte pruunistunud.
Martsipani-rabarberi vahekihi valmistamiseks sega tükeldatud rabarber martsipani ja riivitud ingveriga ning suru siis eelküpsetatud koogipõhjale. Suru segu ühtlaselt vastu koogipõhja.
Sega toasoe toorjuust munade, suhkru ja vanilliga. Ära segu klopi, vaid sega lihtsalt ühtlaseks rahulike ringjate liigutustega kuni toorjuustusegu on kõik ühtlane ja tükkidega. Kalla martsipani-rabarberikihile.
Aseta ahju 170-180 kraadi juurde ja küpseta ca 45-50 minutit, kuni pealiskiht hakkab kergelt pruunistuma ja on kalgendunud. Kui pealiskiht kipub liialt pruunistuma, alanda kuumust või kata kook pealt fooliumiga. Liiga lühikese küpsetamisaja puhul on oht, et kook ei küpse korralikult läbi.
Lase enne lahtilõikamist veidi jahtuda.

5. juuli 2017

Vürstikas salsa grillitud köögiviljadest

Kui grill juba korra soojaks aetud, siis tuleks temalt võtta viimast. Lisaks lihale ja grillvarrastele võib grillile röstima sättida ka tomateid ja piprakaunu, millest saab hiljem vürtsika ja mõnusalt suitsuse maitsega salsakastme valmistada. Grillil röstitud tomatist ja jalapeno piprast kokku keedetud salsakaste on midagi neile, kes tõeliselt teravaid elamusi armastavad. Grillsütel röstimine annab kastmeleviljadele mõnusalt suitsuse maitsenüansi ja aitab samas ka tomatilt ning pipralt koort kätte saada. Peale grilliprotseduure muutub koor üsna lihtsalt eemaldatavaks.



Selliseks kastmeks sobivad hästi veidi üleküpsenud tomatid, mis niisama söömiseks on juba veidi liiga lötsi olemisega. Kastmete jaoks on sellised viljad aga puhas kuld - magusa viljaliha ja kergelt kastmeks laguneva sisuga aitavad nad mitmeid erinevaid kastmeid hästi nauditavaks muuta. 

Vürtsikas salsa grillitud köögiviljadest
Kogus: ca 1,5 l 
Valmistamisaeg: 30 minutit
2 kg täisküpseid tomateid
5 jalapeno pipart
2 tšillipipart, hakituna
2 sibulat, hakituna
3 küüslauguküünt, hakituna
2 dl valge veini – või õunaäädikat
Suur peotäis koriandrit, hakituna
½ tl vürtsköömneid 
1 tl kuivatatud punet
2 tl soola
2 sl suhkrut
Kuumuta grill korralikult kuumaks. Lõika tomatitele ristikujuline sisselõige ja grilli tomateid ja pipraid kuumal grillil neid vahepeal ümber keerates. Tomatite nahk võib kergelt mustaks tõmbuda. Tõsta viljad grillilt ära kausi sisse. Kata kauss kilega ja jäta veidiks ajaks seisma. Koori tomatitelt koor ning haki need. Korja kokku ka kogu tomatitelt eralduv mahl. Koori ka jalapeno pipardelt nahk, eemalda seemned ja membraanid ning haki need peeneks. Tõsta piprad ja tomatid potti, lisa ülejäänud ained ja lase keema tõusta. Hauta umbes 10 minutit. Töötle siis köögikombanis saadud mass veidi peenemaks, kasutades „pulse“ režiimi ca 8-10 korda. Tõsta siis segu potti tagasi. Säti maitsed paika ja vajadusel lisa soola, suhkrut või hapet. Lase keema tõusta ja keeda veel mõned minutid. Tõsta steriliseeritud purkidesse, kaaneta ja säilita jahedas. 


Retsept ilmus 2017. aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse.

3. juuli 2017

Vale-toorjuustukook ehk India pähkli kreemiga taimne toorkook vaarikakastmega

See on mõnus väikese vimkaga kook, mis vaatamata oma täiesti korralikule toorjuustukoogi välimusele ei ole seda mitte. Tegemist on leotatud India pähklitest tehtud väga maitsva kreemiga, mida tõepoolest ei pea üldse küpsetama, vaid mis taheneb jahutamise abil. Katteks sobib kasutada hooajalisi suvemarju. Lisaks 100% taimsele olemusele on tegemist ka kõikide reeglite järgi eeskujuliku toortoitumise loogikaga sobiva toorkoogiga. 


Peale koogi järeleproovimist sai sellest kohe meie üks uusi lemmikuid. India pähkli kreem koos hapuka marjakattega on tõeliselt hõrk kooslus ja peaks vaigistama ka kõik need, kes tervislike kookide osas jätkuvalt skeptilised on. Ja millal siis veel oma toidulaud tervislikumaks ja värskemaks sättida, kui suure suve ajal, mil marjad värsked ja mahlased ning vitamiinidest pungil. Nii et tasub ahi vahepeal suvepuhkusele saata küll!


6-8-le
Valmistamisaeg: 25 minutit + pähklite leotamiseks vajalik aeg
Datli-pähkli koogipõhi:
7-8 kuivatatud datlit
1,5 dl mandleid
Näpuotsaga soola
Vajadusel veidi vett
Vale-toorjuustukreem:
6 dl India pähkleid
1 vanilliseemnest kraabitud seemned või naturaalset vanilliekstrakti
1 dl agaavisiirupit
2 sl kookosõli, sulatatuna
Poole sidruni mahl
Vajadusel veidi vett
Näpuotsaga soola
Vaarikakate:
300-400 g vaarikaid
3-4 sl rafineerimata roosuhkrut
Veidi laimimahla
Pane esmalt India pähklid veega ligunema. Jäta 8 tunniks kuni üle öö vette.
Valmista koogipõhi. Selleks töötle köögikombainis ühtlaseks massiks. Kui segu tundub liiga kuiv, lisa veidike vett. Segu peaks näppude vahel surudes kokku hakkama. Vooderda ca 20 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ja suru koogipõhi tihedalt koogivormi põhjale.
Kurna ja kuivata leotatud pähklid majapidamispaberiga kuivemaks. Tõsta kõik vale-toorjuustukreemi komponendid purustajasse või blenderisse ja töötle ühtlaseks kreemjaks massiks. Mida võimsam on purustaja, seda kreemisema ja ühtlasema tulemuse saad. Kalla pähklikreem koogipõhjale ja tasanda ühtlaseks. Tõsta sügavkülma. Tõsta kook ca 15-20 minutit enne serveerimist toasooja.
Serveerides lisa vaarikakate – selleks töötle vaarikad koos suhkru ja laimimahlaga ühtlaseks ja laota koogile või paku juurde kastmena.
NB! See kogus on pigem väiksele ümmargusele koogivormile (max 20 cm läbimõõduga). Kui soovid suuremat kooki, siis kahekordista koguseid.


See retsept ning lisaks veel kolm toorkookide ja -pirukate retsepti ilmus juulikuises ajakirjas Oma Maitse. Natuke pikemalt sai sinna ka kirja pandud toorkookide valmistamise kohta soovitusi ja nippe. Seega, kel huvi rohkem, saab lisainfot otsida värskest Oma Maitse ajakirjast.

Retsept ilmus 2017. aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse.