29. jaanuar 2016

Pirni tartalette mandlitäidisest vahekihiga

Vahel taban end mõttelt, et kuivõrd oleks maailm kaotanud, kui meil ei oleks mandleid. Aasta-aasta olen järjest rohkem hakanud mandleid erineval kujul kasutama ja see trend näitab ainult süvenemise märke. Kasutusviise on hulganiselt. Alustades näiteks tervislikust alternatiivist mandlijahu näol tavalisele valgele jahule; jätkates mandlimartsipaniga, mida vist küll pikemalt tutvustama ei pea; siis mandlihelbed, mis näiteks Brita koogil on asendamatud ja lõpuks mandel ise, mis näiteks kohustuslik jõuluajal, kui valmistan kingiks kilode kaupa jõulumandleid.
Ka see pirnikook ei saa läbi mandliteta. Külluslik mandlist frangipane vahekiht annab sellele muidu üsna lihtsale koogile tõeliselt luksusliku maitse. Pirni asemel võib kasutada ka õunu. Oluline on puuvilju enne küpsemist ja küpsemise ajal siirupiga pintseldada, see viimistleb maitse vastupandamatult magusmahlaseks.



400 g võiga pärmi-lehttainast
3-4 pirni, õhukesteks laastudeks lõigatuna
Sidrunimahla
80 ml DanSukkeri muskovaadosiirupit
Frangipane:
50 g võid, toasoojana
50 g DanSukkeri eriti peent suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 munakollane
80 g jahvatatud mandleid (nt Germund.ee valikust, kus on olemas erinevaid mandleid tervena ja jahvatatuna)
2 sl jahu
tuhksuhkrut pealepuistamiseks


Frangipane ehk mandlise vahekihi jaoks vahusta või suhkru ja vanillisuhkruga heledaks vahuks. Lisa munakollane, mandlijahu ja jahu ning töötle kõik ühtlaseks. '
Rulli lehttainas jahusel pinnal veidi õhemaks. Lõika ümmarguse vormiga ca 10-12 cm läbimõõduga kettad ja aseta need võiga määritud tartalette´i vormidesse. Suru õrnalt tainas vormi külgedele ja põhjale. Laota igale vormil paar supilusikatäit frangipane segu ja sinna peale laota pirniviilud. Piserda pirniviile sidrunimahlaga ja pintselda muskovaadosiirupiga. Küpseta 200 kraadi juures esmalt 15 minutit, pintselda siis täiendavalt siirupiga ja küpseta veel umbes 5 minutit, kuni tartalett-id on kuldseks küpsenud. Tõsta välja ja enne serveerimist piserda veel siirupiga. Serveeri soojalt ja juurde võib pakkuda vanillikastet või vanillijäätist.

Retsept valmis koostöös DanSukkeriga.

26. jaanuar 2016

Röstitud fenkoli supp fenkoliseemneõli ja krevettidega

Fenkol ehk apteegitill on igati avastamist väärt köögivili ja lisaks sellele ka üks tänuväärne supivili. Selles supis annab kergelt aniisise maitsega fenkol koos teiste köögiviljadega ja veinis hautatuna tulemuseks väga elegantse maitsebuketiga supi. Suppi tasub viimistleda veel värskelt pannil praetud mahlaste krevettidega ning kergelt pannil röstitud fenkoliseemnetest valmistatud maitseõliga.


4-le
Valmistamisaeg: 50 minutit
400 g tooreid hiidkrevetisabasid, koorimata
1 sibul, hakituna
1 fenkol, tükeldatuna
2 porgandit, tükeldatuna
1 dl kuiva valget veini
400 g purk purustatud tomatit
1 l kalapuljongit
1 tl suitsutatud paprika pulbrit
1-2 tl fenkoliseemneid
Soola ja pipart
suhkrut
Oliiviõli
Veidi võid


Koori krevetid ja eemalda krevettidelt tume soolikas. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning prae krevetikoori pannil umbes viis minutit. Eemalda krevetikoored ning lisa pannile samasse õlisse sibul, fenkol ja porgand. Hauta kümmekond minutit ning kalla siis peale vein. Lase paari minuti jooksul kuumeneda, et alkohol aurustuks ja lisa siis tomatid, puljong ja paprikapulber. Kata kaanega ning lase vaiksel tulel haududa umbes poole tundi, kuni köögiviljad on pehmed. Samal ajal kui supp keeb, võid pannil kuumutada oliiviõli ja või segu ning praadida krevette mõlemalt poolt, kuni need on värvi muutnud. Ära üle küpseta. Rösti kuival pannil fenkoliseemneid, kuni need muutuvad aromaatseks. Uhmerda fenkoliseemned peeneks ja sega oliiviõli ning soolaga.
Püreesta supp ühtlaseks ja siidisema tulemuse jaoks võid supi ka läbi sõela ajada. Maitsesta soola ja pipraga ning tibakese suhkruga. Tükelda umbes pooled krevettidest ja sega supi sisse. Ülejäänud krevetid jäta terveks. Serveerides tõsta igasse taldrikusse suppi, säti sinna mõned terved krevetid ja piserda peale fenkoliõli.

Retsept ilmus 2016.aasta veebruarikuises ajakirjas Oma Maitse, kus lisaks sellele on veel mitu lihtsat ja maitsvat supiretsepti.

24. jaanuar 2016

Kodumaine mahlane veiseliha kõige väärikamal moel. Bearnaise´ kastmega ja sinepivõiga. Lisaks põhjalikud juhised liha valmistamiseks

Me ei ole perega liiga suured lihasööjad. Igapäevaselt ei pruugi meil sugugi liha laual olla. Kui aga liha sööme, siis tahaks parimat. Et oleks ikka päriselt hea. Headuse all pean siinkohal silmas nii värskust kui ka päritolu. Teadmata allikatest odavpakkumises olev liha ei tundu valdavalt liiga usaldusväärne. Küll aga usaldan väga kodumaiste lihatööstuste toodangut, mida on päris hea valik saadaval Rimi poodides Talu Toidab osakonnas. Õnneks on üks selline kohalike talutootjate toodangut koondav nurgake ka minu kodupoes ehk Ülemiste Rimis. Kes veel seda aardenurka avastanud ei ole, siis soovitan väga sealt läbi astuda.




Kui aga mahlane lihatükk koju tuua, siis edasine on juba lihtne. Korralik ja kvaliteetne laagerdunud veiseliha ei vaja liiga pikka töötlemist. Seda võib lihtsalt pannil või grillil küpsetada või siis eelnevalt veidi marineerida ning siis pannile panna. Kvaliteetse liha puhul kipub küll kehtima reegel, et vähem on rohkem, ehk siis head puhast lihamaitset ei ole mõtet liigsete maitsetega lämmatada. Kvaliteetne sool ja värskelt jahvatatud must pipar teevad ära peamise töö ning muud lisandid võivad siis näpuotsaga veel nüansse lisada. Oluline on liha vaid õigel ajal pannilt ära tõsta, sest läbiküpsenud veiseliha ei ole asi, mille üle uhkust tunda. Kodumaiste lihatootjate - seekord kasutasin Liivimaa Lihaveise ja Hiiumaa Lihatööstuse tooteid - valikust leiab lisaks fileele ka erinevaid tükke, mis ei jää fileele mingil moel alla. Kes ei ole veel näiteks Liivimaa Lihaveise Petite Tender nimelist tükki veel valmistada proovinud, siis soovitan igati katsetada. Nagu nimigi ütleb, on tegemist väikese õrna lihatükiga, mis annab väärika revanši igale fileele. Petite Tenderi valmistamisest olen kirjutanud näiteks SIIN.



Veiseliha sinepvõi ja sinepikartulitega
ca 400 g tükk Liivimaa Lihaveise romsteeki, kelmetest puhastatuna
õli praadimiseks
100 g võid, toasoojana
peotäis hakitud murulauku
2 tl täisterasinepit
2 küüslauguküünt
1 tl peenelt riivitud sidrunikoort
Sinepikartulid
8 keskmise suurusega kartulit, pestud
2 küüslauguküünt, hakitud
2 sl teralist Dijoni sinepit
oliiviõli
värskeid ürte
soola ja pipart
Esmalt valmista sinepivõi. Selle valmistamiseks sega omavahel murulauk, küüslauk, sinep ja sidrunikoor. Lisa maitse järgi soolahelbeid. Sega kõik ühtlaseks ja keera siis sinepivõi küpsetuspaberi sisse. Jahuta külmkapis ja liha serveerides lõika sinepivõist parajad rattad.

Kartulite valmistamiseks keeda kartuleid soolaga maitsestatud vees ca 12 minutit. Kurna. Vajuta kartulid näiteks pudeli- või klaasipõhjaga lapikuks. Aseta õliga määritud ahjuplaadile. Sega omavahel küüslauk, sinep, õli ja värsked hakitud ürdid. Pintselda kartulite pealispinda saadud seguga. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni kartulid on pealt kuldsed ja krõbedad.
Tõsta liha umbes tund aega enne toiduvalmistamist külmkapist toatemperatuurile. Puhasta liha kelmetest ja patsuta majapidamispaberiga kuivaks. Kuumuta pannil õli ning prae steiki umbes 4-5 minutit igast küljest. Maitsesta soola ja pipraga. Kui eelistad küpsemat varianti, võid lihatüki ka mõneks minutid eelkuumutatud ahju pista, kuid väldi üleküpsetamist. Võid kasutada ka lihatermomeetrit, liha sisetemperatuur ei tohiks olla rohkem kui 55-60 kraadi. Arvesta ka hilisema järelküpsemisega.
Küpsust võid hinnata liha vetruvuse järgi ja üks lihtne moodus selle testimiseks on näha siit pildilt. 



Parajalt küps liha tõsta pannilt ja jäta vähemalt viieks minutiks rahunema, enne kui liha lahti lõikad.
Serveerimisel lisa lihale sinepikartuleid ja tõsta igale lahtilõigatud liha viilule tükike sinepivõid.



Mahlane antrekoot Bearnaise kastmega
Prantsuse köögist pärit klassikaliste kastmete hulka kuuluv Bearnaise kaste on sugulane ühega viiest põhikastmest ehk Hollandi kastmega. Bearnaise kastme või siis ka Bearne´i kastme puhul on vaid mõned erinevused. Bearnaise erineb oma emast eelkõige maitsestamise osas. Kui Hollandaise kastme põhikomonendid on või, munakollane, sidrunimahl või veiniäädikas, siis Bearnaise kastme kohustuslikule selitatud võile ja munakollasele lisanduvad veel šalottsibul, ürdid (harakputk, petersell, estragon, tüümian vm). Bearnaise kastet ongi klassikaliselt pakutud eelkõige veiselihast steigi juurde, kuid oma olemuselt sobib see kaste väga hästi ka kala, mereandide, muna, erinevate lihade ning ka köögiviljadega. Kaste peab jääma siidine, ühtlane kreemjas emulsioon, kus ilusas tasakaalus võine külluslik maitse koos ürtide ja õrnalt hapuka nüansiga. Valmistamise juures on oluline see, et kõik kastme komponendid oleksid ühtlaselt emulgeerunud. Selle eelduseks on vesivanni kasutamine, kus ühtlasel ja kontrollitud kuumusel tuleb pidevalt vispeldades ühendada omavahel hape, munakollane ja või. Veidi kannatust, tibake süvenemist ja ongi imemaitsev kaste valmis!

2x200 g Hiiumaa Lihatööstuse mahe antrekooti
soola ja pipart
õli praadimiseks
Bearnaise kaste
50 ml kuiva valget veini
50 ml valget veiniäädikat
1 šalottsibul, peeneks hakituna
2 sl värsket estragoni, hakituna
3 suuremat munakollast
100 g võid, tükeldatuna
1 tl sidrunimahla
Valmista kaste. Selleks keeda veini, veiniäädikat, šalottsibulat ja pool estragonikogust väiksemas kastrulis või potis kuni vedelik on kokku keenud. Alles peaks jääma ca 2 supilusikatäie jagu vedelikku. Kurna allesjäänud vedelik läbi tiheda sõela. Suru lusikaga sõelale jäänud ained läbi sõela. Vahusta munakollased koos saadudu seguga ning aseta kastrul siis kuuma vee vannile nii, et kastruli põhi ei puuduta vett. Vesi peaks õrnalt keema. Pidevalt vispeldades klopi munakollaseid kuni need hakkavad kergelt paksenema. Jälgi, et ei tekiks tükke. Lisa või tükkidena ja osade kaupa. Järgmine kogus võitükke lisa alles siis, kui eelmine või on sulanud ja emulgeerunud. Kui kogu või on lisatud, tõsta kastrul vesivannilt ning lisa sidrunimahl ning ülejäänud estragon, veidi soola ja pipart. Säti maitsed paika ja serveeri koos lihaga.

Tõsta liha umbes tund aega enne toiduvalmistamist külmkapist toatemperatuurile. Puhasta liha kelmetest ja patsuta majapidamispaberiga kuivaks. Kuumuta pannil õli ning prae steiki umbes 3-4 minutit igast küljest. Maitsesta soola ja pipraga. Jäta vähemalt viieks minutiks liha veel seisma, enne kui liha lahti lõikad, et lihamahlad rahuneksid. Serveeri koos kastmega ja meelepäraste lisanditega.

Siia lisan aga üldisemad soovitused hea liha valmistamiseks. Igaks juhuks :)
Mahlane, pruuni koorikuga lihatükk on kõikide lihasõprade unistus. Kuidas aga saada lihale pruun koori, mahlane sisu ilma, et liha jääks seest tooreks või kõrbeks pealt ära? Esmapilgul lihtne küsimus võib algajale lihavalmistajale päris palju peavalu valmistada.
- Lihatüki kvaliteet. Kehvast kaubast head kraami ei küpseta. Parima tulemuse jaoks peab olema ka algmaterjal parim. Eelista sellist lihatükki, mille puhul saad oma silmaga liha üle vaadata ja hinnangu anda.
- Lihatüki paksus. Pannil praadimiseks peab lihatükk olema parajalt paks. Liiga õhuke lihaviil küpseb liiga kiirelt ja muutub seest kuivaks. Liiga paks lihatükk võib aga seest tooreks jääda ning selle järelküpsetamiseks tuleb kasutada ahju. On muidugi hulganiselt lihatükke, mille puhul on seest toores või pooltoores sisu pigem eesmärk. „Algul pannil, pärast ahjus“ küpsetamise kombineerimiseks peaks lihatüki paksus olema alates 3 cm-st. Õhemad lihatükid saab ilusti pannil valmis küpsetada.
- Liha peab olema toatemperatuuril ja kuiv. Ideaalse tulemuse saavutamiseks tuleks liha enne pannile panekut viia toatemperatuurile. Liiga järsk temperatuurimuutus – otse külmkapist pannile – vähendab mahlase lõpptulemuse saavutamise tõenäosust. Tark oleks liha ka enne pannile panemist majapidamispaberiga kuivaks patsutada.
- Korralikud töövahendid. Hea paksu põhjaga tugev pann ja tangid liha ümberkeeramiseks. Kohe kindlasti ei tohi liha küpsemise ajal lihakahvliga torkida või lihakahvlit liha sisse surudes teda ümber pöörata. Panni valikul on parimad korralikud tugevad pannid – näiteks malmist – mis soojenevad ühtlaselt ning aitavad ka liha praadimise ajal temperatuuri ühtlasena hoida. Teflonpann ei ole liha pruunistamise puhul parim valik.
- Kuum pann. Pann peab olema korralikult kuum, kuis samas mitte suitsema. Sama kehtib ka pannile lisatud õli või muu rasvaine kohta. Pannile asetatud liha peab koheselt särisema hakkama. Õrn susin ei ole piisav. Pliidid on erinevad, kuid tavaliselt jääb õige kuumus umbes ¾ peale kogu pliidi skaalast. Ainult piisavalt kuum pann kõrvetab liha pealiskihi kohe kinni ja lihamahlad ei jookse pannile. Liiga vähese kuumusega praadides hakkab liha mahla välja ajama ja seetõttu muutub praadimine hoopis keetmiseks. Kindlasti väldi ka panni ülekoormamist. Liiga palju pannile surutud liha pärsib ka pruunistumist. Jäta lihatükkide vahele piisavalt ruumi. Lase pannile tõstetud lihal rahulikult mõni minut küpseda ja ära hakka kohe tükki ümber pöörama. Pruunistamise alguses võib malmpannil liha veidi panni külge kinni jääma, kuid ei ole vaja karta, et midagi nihu läks. Pruuni kooriku tekkides laseb pann jälle liha vabaks ja seda võid kontrollida panni raputades. Kui liha jälle pannil liikuma hakkab ja lihale on tekkinud tumepruun koorik, on paras aeg teine külg keerata.
- Piisav maitsestamine ja head maitseained. Hea kvaliteetne lihatükk ei vaja liiga palju lisaaineid. Kohustuslik on kindlasti sool ja pipar, mille võib lisada alles vahetult enne lihatüki pannile panemist. Sool ja pipar võiksid olla hästi kvaliteetsed ja värskelt jahvatatud. Väga hea maitse lisavad lihale pruunistamise teises pooles pannile lisatud või, ürdid, küüslauk või vürtsid. Maitsestatud pannimahladega võib siis lihatükki täiendavalt kasta.
- Kuum ahi ja paras aeg ahjus. Kui jätkad lihatüki töötlemist ahjus, veendu, et ahi oleks enne liha sinna asetamist korralikult kuum. Ahju kuumus võiks olla 200-220 kraadi. Ahjus küpsetamise puhul arvesta seda, et liha küpseb edasi ka ahjust välja võttes, seega üle ei ole mõtet liha küpsetada.
- Lase lihamahladel rahuneda enne lahtilõikamist. Kui värskelt valminud ilus pruuni koorikuga lihasse kohe nuga sisse lüüa, siis voolab suur osa lihamahladest välja ja mahlasest lihatükist jääb vaid mälestus. Lase lihal vähemalt 10-15 minutit rahuneda, enne kui selle lahti lõikad.
- Kui liha kipub pannil kõrbema. Kui pannil praadides hakkab pannile tekkima liiga kuiv ja tume kiht või kui õhus on juba kergelt kõrbemise lõhna, siis alanda kuumust ja lisa pannile veidi täiendavat õli
- Lihamahlad kasuta kastmeks. Peale liha pruunistamist tõsta liha pannilt. Nutikas on nüüd ära kasutada ka pannile jäävad lihamahlad. Selleks võid pannile kallata ca 2 dl puljongit, veini või muud vedelikku. Kui vedelik keema hakkab, tuleks pannipõhjal olev kiht lahti kraapida ja siis vedelik veidi kokku keeta. Kui valmistad pajarooga, kalla see vedelik pajaroale peale. Kastme jaoks keeda pannimahlad kokku ja kurna siis läbi sõela. Maitseküllane kaste aitab head ja õiges küpsusastmes liha väärikalt raamistada.

Postitus sündis koostöös Rimi Talu Toidab poega.

21. jaanuar 2016

Kihiline porgandikook toorjuustukreemi ja Kreeka pähklitega

Kes kunagi oma elus saanud maitsvat ja mahlast porgandikooki, see teab, millisest võrratust suutäiest jutt käib. Mahlane ja kohev kihiline porgandikook vaheldumisi kreemise siidja kreemiga seltsiks krõmpsuvad külluslikud pähklid. Kõik maitsed toimivad kui täiuseni lihvitud mitmehäälne koorilaul või laitmatult ühes rütmis hingav kordeballett. Ilus ja nauditav! Kusjuures porgandikooki naudivad sageli ka need, kes ühes lauses kõlava porgandi ja koogi mainimise peale esialgu õlgu võdistavad.


Pikka aega olin arvamusel, et ühe kihilise porgandikoogi tegemine on kindlasti pea kogu päeva sisustav ettevõtmine, Ikkagi neli kihti ja siis lisaks veel vahekihtide kokkuladumine vaheldumisi jahutamiste ja vahustamistega. Vahel on siiski hea, kui tegelikkus tunduvalt lihtsamaks ja kättesaadavamaks osutub. Nagu näiteks selle kihilise porgandikoogi puhul, kuhu sai mahutatud kokku pea pool kilo porgandit. Maitses imehästi! Valget jahu siin koogis ei kasutanud üldse, magusa alatooniga kaerajahu kombineeritud täistera-nisujahuga sobivad siia kooki hoopis paremini.

400 g värsket porgandit, koorituna ja peene riiviga riivituna
2 dl DanSukkeri pruuni Demerara suhkrut
150 g võid, toasoojana
4 muna
3 dl Graham jahu ehk täistera nisujahu
2 dl kaerajahu
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl söögisoodat
1 tl soola
1 tl jahvatatud kaneeli
0,5 - 1 tl jahvatatud kardemoni
ühe apelsini riivitud koor
150 g röstitud ja hakitud Kreeka pähkleid
Toorjuustukate:
400 g maitsestamata toorjuustu
1 dl DanSukkeri eriti peent suhkrut või tuhksuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
veidi sidrunimahla



Vahusta toasoe või koos suhkruga. Lisa ükshaaval munad (mikserda esmalt üks muna või-suhkrumassi sisse ja alles siis lisa järgmine). Sõelu kaussi juurde jahud, küpsetuspulber, sooda, sool, kaneel ja kardemon. Sega läbi ja sega siis tainas porgandi, riivitud apelisnikoore ja umbes poolte hakitud pähklitega. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud ja õliga määritud ahjuplaadile. Laota tainas ühtlase kihina ahjuplaadil laiali. Ahjuplaadil küpsetamine on lihtsam ja kiirem moodus. Aseta tainas eelkuumutatud ahju 160-170 kraadi juurde umbes 35-40 minutiks. Kui aga soovid ümmargust kooki, siis küpseta lahtikäivas koogivormis tainas neljas osas. Ümmarguse koogi puhul on siis tulemus selline nagu pildilt näha. 



Peale ahjust võtmist jahuta kooki jahutusrestil. Keera jahtunud kook teisele ahjuplaadile kummuli ja eemalda ettavaatlikult küpsetuspaber. Lõika kook neljaks võrdseks ruuduks.
Valmista toorjuustukate. Selleks vahusta toasoe toorjuust koos suhkru, vanillisuhkru ja sidrunimahlaga ühtlaseks kreemiks. Aseta esimene koogikiht taldrikule või koogialusele ja määri sellele umbes neljandik kreemist. Korda samaiga kihiga. Viimasele kihile puista peale veel hakitud pähkleid. 
Selline kook säilib väga hästi mitu päeva. Porgand ei lase koogil kuivada ja ka teisel ning kolmandal päeval maitseb porgandikook väga hästi ja mahlaselt.

17. jaanuar 2016

Lihtsad (ja imehead) köögiviljakrõpsud

Tõenäoliselt on kõik,kel lapsed, pidanud aeg-ajalt tulutult võitlust krõpsudega. Teoorias on lapsed justkui nõus sellega, et kartulikrõpsud ei ole liiga tore toit. Koju ei osta me neid omal algatusel pea kunagi. Lapsed ei küsi ka. Samas on piisavalt lapsevanemaid, kes lapse sünnipäevadel laotavad laste sünnipäevalauale ohtralt XL suurusega kartulikrõpsude kotte ja loomulikult kleepuvad ka minu lapsed siis kusagile sinnakanti, kus kartulikrõpsuvaagen mugavalt käeulatuses. Ega ma tegelikult sellest liiga suurt probleemi teegi, lihtsalt vahel teeb veidi meele mõruks see lihtsama vastupanu teed minemine. Kiire, lihtne ja odav moodus lastele pidulaua katmiseks. Ja lastele jääb mulje, nagu oleks tegemist mingi erakordselt hea toiduga, mida pidupäevadel lauale sätitakse. Ühel korral olin küll eriti kurb. Ühel mu poegadest oli koolis mingi klassiüritus, kuhu igaüks pidi midagi lauale tooma. Küpsetasin vahetult enne (et oleksid soojad ja võimalikult värsked) singi-juustumuffineid. Peale pidu naases laps koju pea sama koguse muffinitega, mis talle sai minnes kaasa pandud. Kõik teised olid toonud kartulikrõpse ja siis nii labast toitu, nagu kodused muffinid, loomulikult keegi ei proovinudki. Sel korral olin küll pisarateni õnnetu ja tundus, et minu ettevõtmine on tuuleveskitega võitlemise kategooriast.




Aga krõpsude juurde tagasi. Kui ikka krõpsud peavad kindlasti laual olema, siis võib neid ju ka lõppkokkuvõttes ise teha. Seda enam, et nende valmistamises ei ole midagi keerulist. Ja siis tead täpselt, mis sinna sisse läks. Lisaks sellele saab krõpsude kujule viiduna lastele üsna edukalt ka erinevaid köögivilju serveerida. Efekt on sama, nagu lambaliha burksi vahel serveerides. Laste endi sotsiaalses grupis heakskiidetud kujule viiduna langevad paljudelt muidu üsna kahtlastelt toitudelt nii mõnigi kord barjäärid ja eelhoiakud. Ja no tegelikult võib nendest krõbedadest köögiviljaviiludest ka ise üsna kergelt sõltuvusse sättida.



Krõbedate krõpsude valmistamisel on üldjoontes kolm tingimust. Viilud peavad olema õhukesed, neid tuleb piisavalt õliga piserdada ja küpsemise-jahtumise ajal peab olema tagatud õhu juurdepääs. Seepärast ei tohi ahjuplaati viilutatud köögiviljadega üle kuhjata, vaid pigem tuleks neid jaokaupa teha. Muidu on tulemuseks küll maitsvad, aga nätsked viilud.

Tooreid kartuleid, koorituna ja hästi õhukeste viiludena
Väiksemaid tooreid peete,  koorituna ja hästi õhukesete viiludena
oliiviõli
meresoola
soovi korral kuivatatud ürte
(sobib kasutada ka bataati, pastinaaki, porgandit, maapirni jt köögivilju)
Koori ja viiluta köögiviljad võimalikult õhukesteks viiludeks. Kui sul on kodus mandoliini nimeline köögiabiline, siis kasuta seda. Proovida võib ka köögiviljakoorimisnoaga õhukesi laaste tõmmata. Laota ahjuplaadile küpsetuspaber ja piserda seda oliivõliga. Laota köögiviljalaastud küpsetuspaberile ja piserda täiendava oliiviõliga ning meresoolaga. Sega käte abi köögivilju nii, et nad oleksid kõik õliga kaetud. Laota köögiviljalaastud ahjuplaadile nii,et nad ei oleks üksteise peal. Vajadusel küpseta köögivilju mitmes osas. Küpseta 170-180 kraadises ahjus 15-20 minutit, kuni viljad on krõbedad ja kergelt pruunistunud. NB! Jälgi küpsemise ajal hoolikalt köögivilju, õhukeste viilude puhul võib üleküpsemine toimuda loetud minutite jooksul. Tõsta valmis plaaditäis ahjust välja, sega veel läbi ja jäta plaadile jahtuma. Köögiviljad muutuvad õhu käes jahtudes veel krõbedamaks. Säilita õhu käes, mitte suletud purgis. Juurde sobib pakkuda erinevaid dipikastmeid, kuigi ka niisama süües on sellised kodused krõpsud väga maitsvad.

11. jaanuar 2016

Baklažaanirullid lambalihatäidisega ehk kohtuniku keeled

Mõned kooslused on just sellised, mille puhul ei pea põhjendama või seletama, et miks just nii.Tasub vaid proovida ja maitsete võimas ja kokkkukõlav akord annab koheselt lühikese kuid veenva seletuse. Üheks selliseks roaks on kindlasti ka baklažaanirullid, kus täidiseks talle- või lamba hakkliha. See on Kesk-Aasiast pärit roog, mille nimi (lisan el qadi) tähendab tõlgituna kohtuniku keelt. Selle kummalise nime põhjuseks peetakse tõsiasja, et jõukamasse klassi kuulunud kohtunikud eeldasid ühelt toidult eelkõige ohtralt liha riisi asemel. Sellesse toitu on liha parajalt sisse peidetud, nii et ka nõudlik kohtunik peaks igati rahule jääma.


4-le
Valmistamisaeg: 1 tund 40 minutit
2 suuremat baklažaani
300 g lamba hakkliha (kasutasin Rimi Talu Toidab poest pärit Hiiumaa Lihatööstuse talle hakkliha)
1 sibul, hakituna
1 sl granaatõunasiirupit ehk naršarabi (võid asendada balsamico kreemiga)
1 sl värsket hakitud koriandrit
0,5 tl jahvatatud kardemoni
0,5 tl tšillipulbrit
0,5 tl jahvatatud vürtsi
400 g purk purustatud tomateid
3 küüslauguküünt, hakituna
Peotäis piiniaseemneid (nt Germund valikust)
Soola ja pipart
Oliiviõli
Hakitud värsket münti serveerimiseks
Lõika baklažaanid pikkupidi ca 0,3-0,5cm paksusteks viiludeks. Piserda soolaga ja jäta ca 20 minutiks seisma. Kuivata siis majapidamispaberiga, piserda õliga ning aseta õliga määritud ahjuplaadile üksteise kõrvale. Küpseta 200 kraadi juures ca 15-20 minutit, kuni viilud on pehmed, kuid mitte pruunistunud. Vajadusel küpseta jaokaupa. Ära plaati üle koorma. Tõsta baklažaaniviilud ahjus ja jäta ootama. Sega hakkliha sibula, granaatõunasiirupi, kardemoni, tšillipulbri ja vürtsiga. Parema maitse jaoks võid sibula enne pannil õli sees läbi praadida. Sega kõik ühtlaseks ja maitsesta soola ja pipraga. Tõsta iga baklažaaniviilu paksemasse osasse 1-2 sl hakklihatäidist ja rulli baklažaan lihatäidise ümber. Kalla ahjuvormi tomatikonserv, lisa hakitud küüslauk ning lao baklažaanirullid tomatikastme sisse. Tõsta veidi tomatikastet baklažaanidele peale. Kata vorm fooliumiga ning küpseta 180-200 kraadi juures ca 45 minutit.

Vahepeal rösti kuival pannil piiniaseemned. Serveerides lisa vormile piiniaseemneid ning hakitud värsket münti (või muud meelepärast ürti).

Retsept ilmus 2015. aasta detsembrikuises ajakirjas Oma Maitse.

8. jaanuar 2016

Müslise purukattega õuna-kohupiimakook

Uus aasta on alanud korraliku pakasega. Olen üks neist, kes ühest küljest küll lumevalgust ja karget ilma oma puhtuses ja ilus imetleb. Õues on nii imeilus! Teisalt tundub vahel, et pakaselise ilma tõttu hakkab kogu minu vereringe vaikselt hanguma. Käed on nagu jäätükid ja kunagi ei ole liiga palju kuuma teed ega kaminatuld. Kusjuures tuba ei ole jahe, aga mingil müstilisel moel mõjub külm ilm mulle nii, et isegi korralikult soojas toas istudes külmetan ma pelgalt teadmisest, et väljas on temperatuur alla 20 kraadi langenud. Ja väljaminemiseks võtan ka oluliselt kauem hoogu, kui tavaliselt. Koer hoolitseb siiski selle eest, ka kõige külmematel päevadel oma tunnise ringi siiski õues teen ja, mis seal salata, tegelikult on hingematvalt ilus samavõrd kui hingematvalt külm.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.


Justkui piltpostkaardilt pärit ilus ja pakaseline talveilm seostub eelkõige ikkagi lapsepõlvega ja sealt pärit lemmitoitudega. Üheks selliseks klassikuks on kindlasti olnud ja jäänud purukattega kohupiimakook. Kas siis lihtsalt kohupiimakook või siis kohupiimale veel vahele sätitudõunatükke või siis hoopis vaarika- või mustsõstramoosiga. Viimati proovisin sedasama kohupiimakooki teha müslist valmistatud purukattega ja tuleb tunnistada, et ka sellisesse rolli sobis müsli imehästi. Igal juhul tabas seda kohupiimakooki sarnane saatus, nagu suuremat osa nostalgiaküpsetisi tabab - sai kohe kiirelt otsa ja ohtralt kiita. Kes tahab aga eriti kiiret ja mugavat versiooni sellest koogist, võib põhjaks kasutada võiga muretainast. Siis on tegemist tõelise mugavuskoogiga.


120 g võid
2,5 dl jahu
1 dl suhkrut
1/2 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
2-3 sl vett
Täidis:
600 g vanillikohupiima
4 muna
1 dl suhkrut
sidrunimahla ja riivitud sidrunikoort
5-6 õuna, tükeldatuna
Purukatteks:
2 dl müslit (hästi sobib näiteks Veski Mati Spordimüsli)
Sega esmalt taigna jaoks vajalikud kuivained ning lisa siis toasoe või. Haki kõik koostisained segamini kuni moodustub ühtlane puru. Lisa tainale paar supilusikatäit vett. Sega, kuni moodustub tainapall. Võid selleks kasutada köögikombaini. Laota tainas koogivormi põhjale ja külgedele. Vajuta veidi sõrmedega kokku ja sinna peale laota tükeldatud õunad või muud viljad/marjad. Küpseta ca 200 kraadi juures umbes 10-15 minutit.
Kohupiimatäidise jaoks vahusta munad suhkruga. Sega juurde kohupiim, sidrunimahl ja -koor. Kalla segu eelküpsetatud taignale. Laota peale müslipuru.
Küpseta 180-200 kraadi juures ca 35-45 minutit kuni kook on ilusti pealt küps ja pruun. Peale ahjust võtmist lase veidi taheneda. Serveerimisel võid juurde pakkuda vanillikastet või vanillijäätist.

Retsept ilmus 2015.aasta detsembrikuises ajakirjas Oma Maitse.

4. jaanuar 2016

Talleliha, bulguri ja piiniaseemnetega täidetud baklažaanid

Uus aasta on alanud. Lume ja pakasega saabus meile lõpuks uus aasta. Tulgu see päikeseküllane, maitserohke, täis positiivseid elamusi ja soojust nii otseses kui kaudses mõttes! Kaunist aastat kõigile!

Tõenäoliselt on aastavahetuseks saanud kõigil aastanorm hapukapsast, verivorstist ja seapraest täis. Need on suurepärased road, aga nüüd tahaks midagi muud. Külmade ilmadega liiga kergete roogade peale hetkel veel üle ei tahaks minna. Sisemist kütet tuleks nii sooja toidu kui soojade vürtside abil lisada. Üheks selliseks soojaks ja soojendavaks toiduks on meie jaoks saanud täidetud baklažaanid, kus poolitatud küpsetatud köögiviljadele annavad ilusa viimistlusele tallehakkliha, bulgur ja piiniaseemned.



Valmistamisaeg: 1 tund 20 minutit
4-le
4 baklažaani
soola
oliiviõli
2 sibulat
2 küüslauguküünt
300 g talle või lamba hakkliha (nt Hiiumaa Lihatööstuse tallehakkliha, mida leiab Rimi Talu Toidab poodidest)
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl jahvatatud kaneeli
2 sl granaatõunakastet (Naršarab), soovi korral
1 dl bulgurit, vees leotatud
värsket koriandrit ja/või münti
peotäis piiniaseemneid (nt Germund valikust)
400 g purk purustatud tomateid
2 dl vett
sidrunimahla
soola ja pipart
Kreeka jogurtit serveerimiseks
Poolita baklažaanid. Piserda baklažaanide lõikepinda soolaga ja jäta 30 minutiks seisma. Kuivata köögipaberiga baklažaani pinnale tekkinud piisad. Piserda baklažaanidele oliiviõli, soola ja pipart. Torgi kahvliga baklažaanide sisu läbi, kuid väldi koore vigastamist. Küpseta 200 kraadi juures ca 20 minutit, kuni viljade sisu on läbi küpsenud. Lase veidi jahtuda ning uurista siis baklažaanide sisu keskelt välja. Haki peenemaks.
Kuumuta pannil oliiviõli. Prae keskmisel kuumusel sibulat, lisa siis küüslauk ja veidi aja pärast ka hakkliha. Prae kuni liha on parajalt pruunistunud. Lisa vürtsköömned ja kaneel, prae kiirelt läbi ja tõsta segu pannilt.


Kurna bulgur veest ja lisa hakklihamassile koos piiniaseemnetega ja hakitud värske mündi ja/või koriandriga. Lisa ka peenemaks hakitud baklažaanisisu ja sega läbi. Tõsta saadud mass baklažaanipoolikutesse.
Sega purustatud tomatid veega, maitsesta soola, pipra ja vähekese suhkruga. Kalla osa tomatikastmest ahjuvormi põhjale, sinna peale tõsta täidetud baklažaanid ja kalla peale ülejäänud tomatikaste. Küpseta 180-200 kraadi juures 20-30 minutit. Serveerides paku juurde lavašši, puista peale värsket münti või koriandrit ja granaatõunaseemneid ning Kreeka jogurtit.