26. oktoober 2016

Ahjukana Provence´i moodi

Tean vähe inimesi, kes krõbeda kooriku ja mahlase sisuga kanaliha ei armastaks. Meie pere ei ole selles osas erandiks ja kui taas tuba küpseva kana hõrgutavat aroomi täis valgub, siis on elevust palju ja ootusärevus kasvab koos lõhnade küpsemaks ja intensiivsemaks muutumisega.



Terve kana küpsetamise puhul on vahva see, et iga pereliige saab "broneerida" oma lemmiktüki. Kes on rinnafilee usku, kes naudib kanakoiba ja kes lutsutab maitserohkeid, kuid lihavaeseid tiibu. Kõik on rahul. Ahjukana valmistamine on iseenesest meeldivalt lihtne tegevus, samas on paar olulist detaili, mis aitavad täiusliku lõpptulemuseni jõuda. Esmalt - kui oled kunagi saanud maitsta talukana ehk siis vabalt ringi lipanud kana, siis on väga raske tavapoest pärit kana juurde tagasi pöörduda. Liha kvaliteet, maitse, tekstuur ja struktuur on lihtsalt nii erinevad. Kui ühel kanal on lihased ja maitse, siis teine kana on sültja lihamassiga lindolevus, keda ainult skelett koos hoiab. See erinevus tuleb väga selgelt ka kanade maitseerinevuses välja.

Kanaküpsetamise pott näeb ise selline äge muna välja :) 
Teiseks asendamatuks kanaküpsetamise abimeheks on minul saanud Emile Henry savist kanaküpsetamise pott, mida leiab Homedecor veebipoest SIIT või siis Ülemiste keskuses asuvast KULP poest. Ilus punane pilkliku kujuga ja kanaga ideaalselt sobituv savipott, kus küpsedes saab kana krõbeda nahakooriku ja samas küpseb liha mahlaseks ja maitsvaks. Kui algul tundus, et kaane all küpsedes tuleb ehk krõbedast koorikust loobuda, siis savist kanapotis küpsedes saavad mõlemad tingimused täidetud - koorik on krõbe ja liha on mahlane. Kui õiged maitsed ka veel lisada, siis on maitsvamat kana raske soovida. Kana ei ole küpsemise ajal vaja lihamahladega kasta. Poti ehitus on selline, mis aitab niiskusel küpsemise ajal potis ringelda ja see tagab mahlase tulemuse ka vahepeal kana mahladega kastmata.
Retsept ise on pärit otse Prantsusmaalt ja külaskäigust Emile Henry tehasesse, millest põgusalt kirjutasin SIIN.
Sellel samal reisil Prantsusmaale Marcigny väikesesse külakesse küpsetasime ühel õhtul ka täpselt samal moel kana ja tulemus oli suurepärane. Isegi siis, kui meie tühjade kõhtude koefitsient välja arvata. Retsept ise võlus oma lihtusega. Paar kiiret ja lihtsat liigutust ning maitsev kana ongi valmis.
Oluline komponent sellise kana valmistamise juures on loomulikult ka kana ise ja minu pontsakas vabajooksukana oli pärit Kalamajas asuvast Torokse Talupoest. Kindluse mõttes tasub talukana eelnevalt ette tellida. niisama sisse astudes on suur oht ilma kanata jääda.
4-6-le
Valmistamisaeg: ettevalmistus 10-15 minutit + ca 1 tund 45 minutit
1 terve kana (vähemalt 1,5 kg)
2 tomatit, sektoritena
1 sibul, sektoritena
3 küüslauguküünt, koorimata
paar oksa värsket tüümiani
100 g suituspeekonit, tükeldatuna
4 sl oliiviõli
soola ja pipart

Selline armas pontsakas vabajooksukana enne ahjuminekut


...ja sama kana peale ahjuskäimist
Kuivata kana majapidamispaberiga ning määri siis soola ja värskelt jahvatatud musta pipraga seest ja väljast. Aseta potti. Tõsta kana ümber sibula- ja tomatisektorid, küüslauk ja osa tüümianioksadest. Puista kanale peale tükeldatud peekon ja ülejäänud tüümian. Piserda kana pealt oliiviõliga. Tõsta poti kaas peale ja küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures ca poolteist tundi kuni 1 tund 45 minutit (arvesta ca 1 tund kana iga kilogrammi kohta)

Hea uudis on see, et Homedecor veebipoest ostes ning voucheri koodis "isetehtud" sisestades, saad endale sellise kanaküpsetamise poti või muu Emile Henry toote 15% soodsama hinnaga.

Kommentaare ei ole: