20. juuli 2016

Suvine Pärnu. Hea restoran Hea Maa. Astu läbi ka Kohvihoovikust ning leia üles Piparmündi food truck

Pärnu on saanud juba mõnda aega väärikalt oma suvepealinna tiitlit kanda ja nüüd, juulikuus, on linn üsna rahvarohke. Nädalavahetusel lõuna ajal sööma minnes pead arvestama sellega, et vabu kohti kipub nappima, eriti kui on ilus ilm ja kui istuda on võimalik ka terrassil. Nagu ikka südasuvisel ajal Pärnus tavaks on saanud. Hea uudis on aga see, et erinevate vahvate söögikohtade valik on igal aastal laienenud ning kindlasti tasub sel suvel üles otsida Pärnu kesklinnas ajaloolises Raehoovis asuv restoran Hea Maa.

See imeline armas hoovike, kust saab ka Hea Maa restorani sisse astuda, asub Pärnu raekoja hoovis. Rüütli tänava lähedal ja natuke peatänavast eemal. 





Hea Maa on restoran, mis tegutseb Pärnus juba teist suve. Eelmisel suvel suutsin selle avastada alles siis, kui suvitushooaeg oli juba möödas. Sel suvel olin kärmem ja esimese külastuse tegime kogu perega juba kevadisel ajal kui restoran oli hooajaväliselt hõreda külastajaskonnaga. Jäime väga rahule. Nüüdseks olen seda armsat restorani külastanud juba mitmel korral ja esimene hea mulje on saanud jätkuvalt kinnitust. Koht on armas, toit on maitsev ja hästi õige tunnetusega tehtud ning teenindus on ka igati viks ja viisakas.
Neile, kes Pärnut väga hästi ei tunne, võib Hea Maa asukoha kirjeldamiseks abiks olla Rüütli tänava Tallinna Väravate või Vallikääru poolne ots. Restoran asub Rüütli tänava ja Pika tänava vahelisel alal. Üles tuleks leida Raehoov koos seal asuva Turismiinfo punktiga ning sealsamas hoovikeses asub ka Hea Maa. Abi saab ka restorani FB lehel SIIT.
Restoran ise asub kõrgete lagedega väärikates Raekoja ruumides, kus talletunud paras ports Pärnu linna ajalugu. Restorani peakokaks on Virkko Vendla. Restoran on suvisel ajal avatud igal päeval kell 15-23 ning menüü on parajal pikk ja samas piisavalt konkreetne, et igaüks peaks leidma endale sobiva roa.
Minu üheks lemmikuks suviste eelroogade hulgast on valik suupisteid kahele. See on just selline mõnus rikkalik vaagnatäis neile, kes sooviksid proovida üht ja teist pakutavast valikust. Sellele vaagnale on sätitud mitmeid erinevaid valikuid eelroogadest soolalõhest ja praetud ahvenafileest alates ning tubli suutäie soolapeki ja kodumaise juustutootjate parimate paladeni välja.

Eelroogade valik kahele. Väiksema isu korral jagub ka neljale :)

Lauda toodud leib oli veel ahjusoe
Pearoogadeni liikudes eelistasin mina oma lemmikut ehk kohalikku kala. Praetud siiafilee hernepüree ja suhkruhernestega ning koorekastme viimistlusega on täpselt nii maitsev, suvine ja kerge, kui nimetus laseb aimata. Ei mingeid liigseid trikke ja samas on kõik täpselt paigas ning maitsed ilusti kokkukõlavad.


Lauda kantud liharoad olid kõik sama hea tunnetusega tehtud. Esmalt hea tooraine, millest on suudetud parim välja võluda õigete töövõtetega ning sobilike lisanditega. Tallekael õrnalt suitsuse maitsega seltsi sätitud tatratangu ja suviste köögiviljadega esindas seda suurepäraselt.


Samamoodi oli väga maitsev ka seafilee varase kartuli ja veinikastmega. Tibake kukeseeni ka lisaks. Ilus taldrikutäis, mis pakub naudingut nii silmale kui ka maitsemeeltele.


Eraldi tahaks kiita Hea Maa restoranis pakutavat lastetoitu. Minus juba allergiat tekitavate friikate asemel oli valikus seafilee kas siis kartulipüreega või koorese pastaga. Väga hästi, lihtsalt ja maitsvalt tehtud. Tulemus oli igal juhul selline, et meie seltskonnas olnud kaks eelkooliealist noormeest tellisid mõlemad endale topeltportsu. Ja sealiha nautis ka noormees, kes muidu väga suur lihasõber ei ole.
Toitude kõrvale pakutakse Hea Maa restoranis sel hooajal väga muljetavaldava debüüdi teinud Tori Jõesuu siidri- ja veinitalu siidrit. Tõeliselt hea käekirjaga tehtud kodumaised siidrid, mis sobivad suurepäraselt ka toitudega kokku sättimiseks ehk siis siidrid, milles on iseloomu ja maitsenüansse piisavalt, et olla ka vääriline seltsiline erinevatele roogadele. Hästi põnev siider on näiteks rosé, kus lisaks õunale kasutatud veel arooniaid, mis lisavad joogile piisavalt selgroogu ja parajalt tanniine, selleks, et see jook saaks rinda pista ka tugevama punase lihaga.


Hea Maa sisemuses on väärikas interjöör ja ajaloolised paksud seinad, millede vahel on aastakümneid linnavalitsemisega tegeletud


Siin on veel mõned pildid Hea Maa menüüs olevatest toitudest, mis said kevad-talvisel ajal tehtud. 

Tõeliselt maitsev taldrikutäis!

Kala kevad-talvisest menüüst

Niipalju, kui oleme Hea Maa restoranis käinud, on leib alati värske, et mitte öelda soe!

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Hea Maa restoran tasuks kindlasti avastamist, kui suvel Pärnusse satute. Maitsev ja hea tunnetusega tehtud toit, mille puhul kodumaine tooraine aukohal, mõnus õhkkond, tublid teenindajad ja parajalt kõrvaline koht, kuhu valjuhäälsed põhjanaabrite seltskonnad niisama lihtsalt ei satu. Ainuke asi, mis pani meid veidi kukalt kratsima, oli lahtiolekuaeg. Hea Maa avatakse iga päev kell 15 ja nii pidime meiegi linnas kaks tundi enne ringi tiirutama, kui oma seltskonnaga kella üheseks planeeritud lõunale lõpuks saime. Kell kolm tundus olevat selline veidi veider aeg, et peale hommikusööki tahaks juba veidi varem lõunatada, samas on õhtusöögiks veel ilmselgelt vara. Nii sattusimegi meie istuma kohe Hea Maa läheduses asuvasse Kohvihooviku aeda.
Kohvihoovik on samuti üks äraütlemata mõnus koht, mis asub turismitrassidest veidi eemal. Natuke nurga taga, samas igati linna südames, nii et teadmise korral ei tohiks koha ülesleidmisega probleeme olla. Kohvihooviku kohta saab lähemat infot SIIT nende kodulehelt. Esimest korda sattusin täiesti kogemata Kohvihoovikusse kevadisel ajal ja nautisin siis seal ühe soojendava vürtsise kõrvitsa latte kohvi. Põnevad kohvid, mis valmistatud barista poolt, hea jookide valik (siin on siidritest esindatud teine tubli Pärnu maakonnas asuv siidritalu ehk juba oluliselt rohkem tuntust kogunud Jaanihanso, kelle valmistatud humalaga siider, mida Kohvihoovikus proovisime, oli väga põnev avastus). Hiljem lugesin kohviku kodulehelt, et neil on olemas ka sommeljee, mis on väikese armsa kohvipoekese puhul ikka klass omaette juba. Kohvihoovik asub imearmsates ruumides, kuhu sisse astudes on tunne, et jõudsid vanaema juurde. Suvel on võimalik istuda ka mõnusalt vaikses sisehoovis, mis maja taga. Lisaks kohvile ja jookidele saab Kohvihoovikus nautida ka kergemaid eineid võileibade ja salatite näol. Kahjuks on kogu minu poolt jäädvustatud pildigalerii ainult siseruumidest, kuid sama mõnus ja õdus on istuda ka õues Kohvihooviku aiakeses. Siseruumid on aga tõeliselt armsad!




Kas ei tekita need ruumid tunnet, et oled sattunud oma armsa vanaema juurde. Vaiksesse ja rahulikku pelgupaika, kus unustad mõneks ajaks kõik argimured

Kohvihoovik võiks seega olla ka kõigil nimekirjas, kes sel suvel veel Pärnusse sattuda plaanivad. Kui aga plaanis aktiivne rannapuhkus ja kohviku-restorani terrassile pole mahti minna, siis tasub üles otsida Pärnus juba mitmendat aastat tegutseva Piparmündi restorani uus ja värskelt sisse seatud food truck. Infot selle kohta, kus täpsemalt hetkel toitu pakkuv liikuv kaubik asub, saab SIIT 
FB lehelt. Saime aru, et hetkel on kaks peamist kohta. Siis kui väljas rannailm ja rannas melu täies hoos, tasub jalutada rannapromenaadi lõppu, kuhu siis toitu pakkuv kaubik pargitud on. Õhtuti ja kehvemate ilmadega tasub sammud seada Vanalinna ja Sütevaka kooli juures olevale nurgale Pühavaimu tänaval.






Selline tõeline suveparadiisi vaade avaneb Piparmündi food trucki toitu nautides siis, kui auto paikneb parasjagu rannapromenaadil

Toit, mida roheliste lehtedega dekoreeritud kaubikust osta saab, ei ole küll päris samast klassist, kui ülejäänud promenaadi äärde rivistatud putkadest osta saab. Põhjuseks see, et Piparmündi valik on oluliselt restoranilikum. Saia kuuma vorstikesega sealt ei leia, küll aga maitsesime meie lõhe tartari ja karulaugupestoga maisitibu. Väga maitsvad suutäied mõlemad. Hinnatase on küll veidi kõrgem, kui lihtsat kiirtoitu pakkuvates rannaäärsetes tänavatoidu kohtades, samas on maitse ja serveerimine ikka hoopis teisest klassist. Maisitibu on mahlane ja mõnus ning karulaugune kaste viimistleb maitse suurepäraseks. Omaette naudingu pakuvad ka kergelt suitsuse maitsega noored kartulid. Selles tuleb arvatavasti "süüdistada" kaubiku sisemusest välja piiluvat Big Green Egg söegrilli, millel valmistatud toit saab juurde ilmeksimatult äratuntava sütel valmistatud toidu maitse. Kaubiku luugist väljastatud toidu valmistab restoran Piparmünt peakokana töötav Vladimir Upeniek. Kindla peale täiesti teistmoodi tänavatoidu elamus!  Kui veidi nõu anda, siis maisitibu söömine osutus tibakese keeruliseks, sest päris näpu vahelt seda süüa ei ole võimalik, aga papist taldrikul ja puidust tööriistadega on päris keeruline linnuga hakkama saada. Lõhe tar-tari oli küll igati käepäraselt tarbitav ja väga maitsev ning parajalt vürtsikas elamus, mille juurde oleks aga võib-olla tükikest-paari saia oodanud. Reeglina lähtud tänavatoidu puhul ikka ühest käigust ja seetõttu ei teeks väike röstsaia viil koos lõheportsjoniga sugugi mitte paha. Samas üldjoontes on kogu ettevõtmine igati kiiduväärne ja tänavatoitu pakkuv restoran igati üles otsimist väärt.
Linnas jalutades kohtasime veel üht food truck´i, mis paiknes Koidula pargi juures. Pakuti seal erinevaid pannkooke ja kohvi.

Koidula pargi juures paiknev pannkooke pakkuv food truck



Vaatepilt ise igati vahva ning loodetavasti saab ka meil toidubusside ehk food truck´ide kultuur hoo sisse ja aitab veidi leevendada suvisel ajal Pärnus juba tavaliseks saanud järjekordi ja hiigla pikkasid ooteagu linna toidukohtades. Teisalt aitab hästi läbimõeldud tänavatoit murda ehk müüti sellest, et tänavatoit peab olema odav ja fritüürist läbi lastud tuim kõhutäide. Algust on sellega igal juhul Pärnus sel suvel tehtud.
Mõnusat suve jätku ja põnevaid avastusi toidumaailmast kõigile, kus iganes te oma suvepuhkust ei veeda!


2 kommentaari:

Getter ütles ...

Armas postitus.

See Tori siider on tõesti suurepärane. Olen mitu aastat olnud kuivade naturaalsete siidrite austaja ja see ei jää teps mitte alla prantsuse omadele :)

Tuuli ütles ...

Getter, jagan su arvamust. Tori Jõesuu siidritalu on väga ilusa ja muljetavaldava debüüdi Eesti käsitöösiidrite maailmas teinud. Maitses on tunda asjatundja kätt ja suures koguses armastust selle vastu, mida tehakse :)