17. juuni 2016

Värsked austrid jäises embuses prosecco granitaga

Austrite puhul tundub maailm jaotuvat kaheks. Õigemini kolmeks. Esmalt, need kes on austreid proovinud ja need kes ei ole. Ja siis see grupp, kes on proovinud, jaguneb omakorda kaheks ehk siis üks osa neist on kaotanud jäägitult oma südame austritele ja teised suhtuvad peale äraproovimist austritesse varjamatu põlastusega. Ei pea vist täpsustama, et mina olen austreid proovinud ja peale esimest kogemust olen kui ära tehtud ehk siis austrid on haaranud mind oma jahedasse ja merehõngulisse lõksu. Nüüd olen alati, kui kusagil reisidel mereandide lähedusse satun, sellekandi austrid ka ära proovinud. Olgu see siis California Monterey sadamalinnakese mereannirestoran, Barcelonas sügisesel lõikuspeoleriti väärikate cava`de kõrvaseks pakutud värsked-värsked austrid, Tai rannalt püütud sama hommiku väärtuslikud mereannid erinevate taipäraste särtsakate kastmetega või siis Pariisi Museum de Pompadou muuseumi kõrval laotunud turul pakutud spontaanselt ostetud värsked austrid au naturel stiilis ehk siis lihtsalt ilma igasuguse lisandita. Iga kogemus on olnud meeldejääv oma erilisuse poolest, sest ükski austrite maailm on uskumatult kirev.




Loomulikult ei malda ma oodata reisist reisini ning vahel tabab vastupandamatu austri-isu mind ka kodumail olles. Austrite puhul on värskus täiesti kindlalt kõige olulisem komponent ehk siis austrid peavad olema sellised, mis lõhnavad mere või adru järele. See ongi austrite võlu võti - ülim värskus ja joovastavalt puhas mere maitse. Prantsuse poeet Léon-Paul Fargue on öelnud, et austri söömine on nagu mere huultele suudlemine! Igasugune kalane aroom on juba kahtlane. Seni usaldasin austreid osta vaid mereandide hulgimüügiga tegelevatest firmadest, et olla kindel tarneahela kvaliteedis aga nüüd olen mõned korrad austreid ostnud Kalamajaka poest Pärnust ja Gurmeegaraažist Tabasalus ning julgen kinnitada, et austrid on ausad ja värskus esmaklassiline. Ka pildil olevad austrid on pärit Kalamajaka poest ja olid väga suurepärased!
Austreid olen ma valmis sööma ka lihtsalt niisama ehk siis ei sidrun, rääkimata tabasco kastmest (mida meile Ameerikas austrite juurde pakuti) ei tohiks seda hõrku puhast maitset segada. Samas õrnad ja delikaatsed lisandid võivad vahel austrite maitset ka vääristada ning sinna liigitub ka prosecco granita, mis annab austrisuutäiele lisaks jäise ja maitseküllase raamistuse.




Austrite juurde sobivad hästi kõik elegantsed vahused joogid. Siia alla jäävad nii šampanja, cava kui ka prosecco. Sellest inspireerituna kombineerisin austrite juurde granita, kus pearollis Zonin prosecco, millele veidi maitselisa andmas sool, suhkur, šalottsibul ja laimimahl. Kel soovi teravama elamuse järgi, võib lisada ka näpuotsaga tšillihelbeid. Granita jäine lisand võimendab austri puhast meremaitset väga elegantsel moel ja keelel hakkavad mängima erinevad maitsed alates soolakast kuni hapuka ja magusani välja.
Zonin Prosecco (nagu kõik proseccod) on aga jook, mis tehtud Glera viinamarjadest ja pärit Veneto piirkonnast Itaaliast. Zonin prosecco on värske ja puuviljane erksa iseloomuga jook, milles on jälgitud Itaaliale omast prosecco stiili. Tegemist on tõeliselt mõnusa suvise joogiga, mis sobib nii tervitusjoogiks suupistete kõrvale, kuid muuhulgas on see prosecco ka igati toidusõbralik jook, sobitudes paljude erinevate roogadega. Ka austrite juurde sobib prosecco ideaalselt, seega võib selle retsepti puhul pakkuda austrite juurde nii prosecco granitat kui ka sinna kõrvale joomiseks proseccot ehk siis topelt-prosecco austrid.


Austrid prosecco granitaga
2-le
6 austrit
2 dl Zonin proseccot
1-2 sl laimimahla
1 väiksem või pool keskmist šalottsibulat, hästi peeneks hakituna
0,5 tl soola
0,5 sl suhkrut
näpuotsaga tšillihelbeid, soovi korral
serveerimiseks jääd
Sega potis omavahel prosecco, laimimahl, šalottsibul, sool ja suhkur ning lase keskmisel kuumusel keema tõusta. Sega, kuni sool ja suhkur on lahustunud. Kalal saadud segu plastkarpi ja tõsta sügavkülma. Umbes tunni pärast tõsta välja ja töötle tekkinud kristallid ühtlaseks. Korda sama veel kord-paar. Tulemuseks peaks olema peenetükiline jäine mass.
Ava austrid ning serveeri neid jää pealt. Sinna juurde asuta kausikene prosecco granita nii, et igaüks saab endale austrile meelepärase koguse granitat tõsta. Austrid koos prosecco granitaga tekitavad tõelise maitsete vikerkaare sinu keelel ja suus.
Ja loomulikult serveeri sinna juurde külma proseccot. Ohtralt!

Miks aga tasuks süüa austreid?
Austrid on lisaks suurepärasele maitsele ka tõeliselt väärtuslik toit. Esmalt on vist üldtuntud fakt, et austrid on afrodisiaakumid ja austrisööjate armuelu peaks olema igati heas korras ja parajalt aktiivne. Casanova oli igal hommikul päeva alustuseks söönud ära 50 austrit. Kui aga asjalikumat juttu rääkida, siis austrid filtreerivad oma elutegevuse käigus merevett läbi oma karbi ja koguvad sel moel oma kehasse rohkelt mineraalaineid. Selle tulemusena on austrid tõelised mineraalainete- ja vitamiinide pommid, kelle liha sisaldab nii A-, B- ja D-vitamiini ning mineraalainetest rauda, tsinki, vaske, joodi, magneesiumi, kaltsiumi ja mangaani. Austrite maitse sõltub nende kasvukohast ja -keskkonnast, vee temperatuurist ja veel mitmest faktorist. Austrid saavutavad sobiva suuruse kolme-nelja aastaga ja soovi korral võib karbi ringide järgi kindlaks teha austri vanuse sarnaselt puuringidega.
Söögiks kõlbulik austri karp peab olema suletud ja suhteliselt raske. Kui karp on paokil, tasub korraks koputada ja kui karp sulgub, siis on kõik veel korras. Kui karp ei sulgu, siis on kardetavasti auster karbis juba surnud. Austri lõhn peab olema värske, mereline ja igasuguste tugevamate aroomidega. Kui austril on juures juba kalalõhn, siis tasuks olla ettevaatlik ja pigem jätta söömata.
Austrite avamine on omaette kunst. Kõigil, kes soovivad kiiret austriavamise koolitust, soovitan vaadata allpool olevat videot. Tegemist on paljuski strateegilise lähenemisega, kus karpi kinni hoidva austri vastupanu tuleb väikese kavala nipi abil murda.


Hea oleks omada austrinuga (saadaval Kalamajaka poodides, aga ka näiteks SIIN Dietas, SIIN Gastrolinkis, Gemossis, Farwellis jm suuremates HoReCa sektori varustamisega tegelevates poodides), aga näiteks minu pildil olevad austrid said olude sunnil ehk tööriistade puudumisel avatud ka kruvikeerajaga. Aitab hädast välja küll.
Austinuga ise peaks olema aga umbes sellise kujuga tugev nuga:


Igal juhul on austrid elamus, mida tasub kõigil toiduarmastajatel proovida. Oma värskuses ja puhtuses on see omaette kogemus, millele on raske midagi võrdväärset kõrvale panna.

Kommentaare ei ole: