8. veebruar 2016

Lehtkapsaleiud meie kaubandusvõrgus. Ja sellest, kuidas neist siis lehtkapsatšpse teha

Lehtkapsas (ingliskeelses maailmas tuntud kui kale) on üks mõnus tegija roheliste köögiviljade kategoorias. Minu vaieldamatu lemmik ja juba mõnda aastat ja seetõttu tean üsna täpselt, kust seda rohelehelist kapsalist leida võib. Liiga head lood sellega paraku ei ole ehk siis stabiilsemalt ilmus see kapsaline meie kaubandusvõrku veidi rohkem kui aasta tagasi ja saada on teda paraku seni vaid valitud kohtades. Täpsemalt siis Stockmannis (köögiviljaosakonnas paremat kätt esimesel riiulil lahtiselt korvides), Rimides (valdavalt on olnud hakituna ja 200 g kottides, paar päeva tagasi kohtasin ka lahtiseid lehti) ja siis Ökosahvris ning ka Nopis olla nähtud.

Lehtkapsatšipsid. Võimatu tüdineda :)

Ülevaade meie kaubandusvõrgus saadaolevatest lehtkapsastest. Vasakul Rimist lahtiselt müüdavad lehtkapsalehed (hind ulmeline 2.99 ehk siis ülisõbralik!), üleval Rimis pakendatuna müüdav hakitud lehtkapas 200 g pakendites ja paremal Stockmannis lahtiselt müüdav kähar lehtkapsas (hind oli vist 7.99 kg)

Miks ma siis sellise detektiivitöö olen ette võtnud ja miks mulle lehtkapsas korda läheb? Esmalt loomulikult seepärast, et see mulle lihtsalt maitseb. Hommikuse muna kõrvale pannilt kergelt läbi kuumutatud lehtkapsas või siis ahjus krõbedaks küpsetatud lehtkapsatšipsid on mu tõelised lemmikud. Lehtkapsas sobib hästi ka erinevatesse salatitesse, vokkidesse, suppidesse, panniroogadesse ja veel mitmetesse toitudesse. Teiseks kindlasti see, et lehtkapsas on üks toitainerikkamaid köögivilju, mis vitamiinidevaesel talvisel ajal kindlasti meie lauale võiks sattuda. Lehtkapsa ajalugu on tegelikult üsna muljetavaldav ning teda on kasvatatud juba üle 2000 aasta ehk siis kindlasti ei ole tegemist mingi moodsa aja uue epaka köögiviljaga. Lehtkapsas sisaldab märkimisväärselt C-vitamiini ja rauda ning ohtralt ka K-vitamiini. Kuna lehtkapsas on koos nii kaltsium kui C-vitamiin, siis on täidetud ka kaltsiumi omastamise eeldus ehk siis kaltsium imendub organismis tõhusamalt just C-vitamiini abil. Tänu rauasisaldusele on lehtkapsas kasulik südame- ja kogu veresoonkonna tervisele. Vereloome püsib heas toonuses. Ja lisaks sellele on lehtkapsas ka hulganiselt antioksüdante, mis teatavasti aitavad võidelda vananemise ilmingutega. Tänu suurele kiudainesisaldusele on lehtkapsas ka detox-köögivili, mis aitab meie organismil puhastuda. Seega on järeldus lihtne - kui satute lehtkapsale poes peale, siis ärge pikalt mõelge,vaid haarake üks puhmas kaasa!

Lehtkapsas enne ahju lükkamist. Allpool siis kähar lehtkapsas, mis küpseb kiiremini ja üleval Rimist toodud sinakasroheline ja tugevama lehega saak




Kui aga lehtkapsas poest toodud, siis kõige lihtsam on alustada tutvumist lehtkapsaga tšpiside valmistamisest. Selleks oleks vaja esmalt lehtkapsas rootsu küljest vabastada ja lehed parajateks tükkideks rebida või hakkida. Siis tuleb lehtkapsas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, oliiviõliga piserdada, soolahelbeid peale puistata ning kõik siis käte abil läbi segada, et kogu lehtkapsas oleks ilusti õliga kaetud. Soovi korral võib lisada ka erinevaid maitseid või lisandeid - mulle meeldib lisaks pannile veel seesamiseemneid saputada, olen kasutanud ka erinevaid maitseaineid või ürdisegusid (nt Lähis-Ida maitsesegu Za´tar,  Jaapani Furikake, persillade vms). Kes soovib teravamat elamust, võib näiteks tšillihelbeid lehtkapsale lisaks puistata. Sobib ka suitsutatud või lihtsalt magusa paprika pulber või lase lihtsalt silmad oma maitseaineriiulist üle ja katseta erinevaid maitseid. Silmas tuleks pidada ka seda, et lehtkapsast ahjuplaadile laotades peaks plaadile jääma vaid üks kiht kapsast. See tagab lehtede krõbedaks küpsemise. Kui kapsatükke üksteise peale kuhjata, jäävad alumised kapsatükid nätskeks ega küpse krõbedaks. Suurema koguse puhul tasub küpsetamist mitmes osas teha.
Kui lehtkapsas maitseainete ja õliga koos, siis tuleb ahjuplaat lükata eelsoojendatud ahju ca 170 kraadi juurde. Õhuke lehtkapsas küpseb kiirelt, seega liiga kaugele ei tasu ahjust minna. Kui kapsatükid hakkavad õrnalt-õrnalt mõne koha pealt pruunistuma ja katsudes juba veidi krõbedad on, siis tasub korra plaaditäis läbi veel segada ja siis naaatukeks veel ahju lükata. Kokku kulub lehtkapsatšpiside valmistamiseks umbes 7-10 minutit. Ja kui sulle tundub, et ahjus võetuna ei ole mõned tükid veel krõbedad, siis jäta jahtuvasse ahju lahtise ahjusuuga need tšipsid lihtsalt mõneks ajaks veel kuivama. Nii väldid kõrbemaminekut ja tagad samas kuivamise.
Pakkuda tasub neid tšipse ka niisama krõbistamiseks või siis ka salatitesse või mis iganes toidu peale saputamiseks. Igatepidi imehead!


5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Lehkapsast on müügil olnud ka Tagurpidi Lavkas ja Mahemarketis. Nüüd aasta alguses pole kohanud (olen ka harva käinud), kuid varem oli üsna püsivalt saada.

Terje ütles ...

Ha! Ma just tegin täna neid lehtkapsa chipse, sest nägin kuskil netis retsepti ja tundusid isuäratavad. Aga, aga, aga... ma ei tea, kas ma tegin midagi valesti, sest kuigi toorel lehtkapsal pole üldse ebameeldiv maitse, siis chipsidel on selline kummaline maitse juures. Äkki ma hoidsin liiga kaua ahjus? Umbes 15 minutit 160C pöördõhu peal, poole peal keerasin plaati ringi igaks juhuks, kuna nii retseptis soovitas. Head krõbedad tulid, kõrbenud välimuselt ei ole, aga see maitse... Maitsestasin esimese pannitäie soola, küüslaugu pulbri ja tibakese suitsupaprikaga. Teisele pannile panin ainult soola, aga mõlemal pannitäiel on selline 'huvitav' maitse. Ma ei oska ise muud arvata hetkel, et äkki ikka olid liiga kaua ahjus või on siis lehtkapsas nö 'acquired taste' et seda peab lihtsalt õppima sööma.
Aitäh kaasa mõtlemast :)

Tuuli ütles ...

Anonüümne, see´p see on selle lehtkapsaga, et suvel ja sügisel ikka siit-sealt leiab, aga talve poole on see kippunud alati pildilt ära kaduma. See talv tundub nüüd olevat murdepunktiks ja loodetavasti nii jääbki :)

Tuuli ütles ...

Terje, ma ei oskagi nüüd väga tarka midagi öelda. Minu hinnangul muutub tšipside maitse pigem lihtsamini "omaksvõetavaks" kui toorel lehtkapsal, sest kapsalistele omane mõrudus on lehtkapsal olemas küll. Kui aga toores kapsas tundub vastuvõetav, siis ei tohiks ka tšipsid probleeme tekitada. Äkki oli tõesti üleküpsemises asi. See tšipside valmistamine peaks olema midagi küpsetamise ja kuivatamise vahepealset. Pruunistada ei tohiks ja viimase otsa teen ise tihti lahtise ahjuuksega ja mahakeeratud kuumusega, et korraks kuuma saanud tšipsid lihtsalt ära kuivatada.
Käisin vahepeal enda lehtkapsatšipse veel mekkimas ja järelmaitses on küll mõrkjust parasjagu. Mis mulle isiklikult väga meeldib. Aga äkki tõepoolest on see selline harjumist ja harjutamist vajav maitsekombinatsioon. Võib-olla tuleks siis harjutamiseks esmalt neid tšipse veidi salatile või võileivale puistata ja sel moel oma maitsenäsasid selle maitsega harjutada :)

Terje ütles ...

Mulle tundub täna, et ilmselt on mul on ikka vist natuke kaua ahjus olnud. Osad krõpsud on mõnusalt mõrkjad, aga osad sellised kirbed. Püüan järgmine kord vähem ahjus hoida.