30. august 2015

Roheline põldoamääre

Saagirikas hilissuvi on oma täies hiilguses kohal. Taban end vahel juba põrnitsevat järjekordset ämbritäit sügisande, mida ettehoiatamata mulle jälle ukse taha sokutatakse. Nojah, tegelikult on ju hea meel, et tuuakse. Puhtad eestimaised annid on kulla hinnaga, aga vahel oleks vaja päevadesse lisatunde, kui jälle pean muude toimetuste kõrval hakkama viimase piiri peal olevaid sõstraid, kirsse või tomateid sisse tegema. Samas annan aru, et mõne kuu pärast mõtlen sellele ajale juba sügava ohke ja valuliku igatsusega. Muude andide hulgas on valmis saanud ka põldoad.





Kuivatatud põldoad ei kuulu minu kõige suuremate lemmimkute hulka. Vahel pistan põske, kui suupistelauale sätitakse ja oasupp on ka igal talvel mõned korrad menüüs, aga liiga sageli kuivatatud põldoad meie köögis ilma ei tee. Teine lugu on värskete roheliste põldubadega, mida sööks ikka ja alati. Värsked erkrohelised põldoad on tõeliselt hõrgu ja sügavalt suvise värske maitsega viljad. Ainuke väike häda on nendega see, et suurest kotitäiest põldoakaunadest jääb peale puhastamist järele paar peotäit erkrohelisi ube. Samas on need paar peotäit parimatest parimad. Esmalt võiks põldubasid niisamagi veidi nakitseda või siis suvistesse salatitesse poetada, aga väga maitsva erkrohelise dipikastme saab siis, kui põldubasid püreestada, mandlijahu ja oliiviõliga segada ning veidi maitsestada, Nii maitsev!
2 dl kestadest puhastatud põldubasid (sobivad ka rohelised herned, talvisel ajal ka külmutatud rohelised herned)
2-3 sl röstitud ja tükeldatud mandleid (mina kasutasin Germundi jämedalt röstitud mandlijahu)
2-3 sl oliiviõli
2 küüslauguküünt, peeneks hakituna
peotäis hakitud värsket basiilikut
soola ja pipart
Esmalt alusta ubade blanšeerimisest. Selleks võta oad kauntest välja ning aseta soolaga maitsestatud keevasse vette umbes minutiks, Kurna siis oad ja jahuta kiirelt jääkülmas vees. Niimoodi jääb alles ubade erkroheline värvus.  Eralda igalt oalt teda ümbritsev hallikas kest. Seda tegevust nimetatakse vist ubade lüdimiseks ja kasutame alati mõnuga seda sõna, sest see kõlab nii jaburalt. Et siis lüdi oad :)



Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli. Hauta minuti-paari jooksul küüslauku õli sees, kuid väldi pruunistamist. Lisa pannile tükeldatud mandlid ja oad. Maitsesta soola ja pipraga ja hauta kiirelt läbi. Jahuta veidi ja kalla saadud segu purustajasse. Lisa värske basiilik. Töötle kõik peeneks, kuid mitte päris püreeks. Kergelt tükiline tulemus jääb palju mõnusam. Kui segu tundub liiga kuiv, lisa veidi oliiviõli. Maitsesta soola ja pipraga.



Serveerides lisa veel veidi oliiviõli ja poeta peale suuremaid mandlitükke. Seda määret sobib hästi sättida krõbeleibadele, näkileibadele, võileibadele (näiteks graavilõhega on väga maitsev) või endale meelepärasesse kooslusesse. Sobib hästi ka valge kala juurde lisandiks pakkuda.
Mõnusat lüdimist!



28. august 2015

Ahjupannkook karamelliste virsikute ja kirsikompotiga

See retsept ilmus minu Kiirete hommikusöökide raamatus, kus kokku 30 ideed, kuidas hommikusöögilaud mitmekesisemaks muuta. Smuutidest kuni omletini. Meenus ta mulle aga just praegu, kui kodus jälle ports täisküpseid kirsse ja mahlast pungil virsikuid puuviljavaagnalt vastu vaatamas. Karamellised virsikud on peidus pannikoogi taina all ning küpsetis ise on ainest saanud nii tagurpidi kookidest kui ka clafoutis´st. Teisisõnu on see siis selline vabakäeline pannikook, kus esmalt tuleb virsikud pannil karamellistada ja siis hiljem tainaga koos valmis küpsetada.


See on mõnus külluslik pannikook, mis koos hapuka kirsikompotiga muudab iga päeva täiuslikuks. Ahjupannikooki on üsna lihtne valmistada ja sellele koogile annab eriti mõnusa maitsenüansi veel karamellistatud virsikud. Suvisel ajal kasuta värskeid virsikuid ja kirsse, muul ajal sobivad ka konservvirsikud ning külmutatud kirsid
6-8-le
Valmistusaeg 40 minutit
Kompott:
3 sl mett
Riivitud sidrunikoort
1-2 sl sidrunimahla
4 dl kirsse, sobivad nii värsked kui külmutatud, kivideta
Veidi vett
Pannikook:
50 g võid, tükeldatuna
4 muna
2,5 dl jahu
2,5 dl piima
2+1 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
Näpuotsaga soola
2 virsikut (sobivad kas toored või konservvirskud), tükeldatuna
Tuhksuhkrut


Esmalt valmista kirsikompott. Selleks kuumuta mesi, sidrunikoor, sidrunimahl ja vesi. Lisa kirsid ning lase vaiksel tulel aeg-ajalt segades keeda umbes 15 minutit, kuni mass muutub veidi siirupiseks.
Sulata umbes pool võikogusest pannil. Kalla või kaussi ja jahuta. Lisa munad, jahu, piim, 1 spl jahu, vanillisuhkur ja sool. Sega läbi kuni moodustub ühtlane tainas. Kuumuta pliidil pann (millega saad hiljem pannikoogi ka ahju pista) ja sulata sellel teine pool võist. Lisa 2 spl suhkrut ning kuumuta keskmisel kuumusel, kuni suhkur hakkab kergelt karamelliseeruma. Tõsta pannile virsikud ning küpseta segades paar minutit. Tõsta pann pliidilt, kalla virsikutele peale tainas ning tõsta 200 kraadisesse eelkuumutatud ahju. Küpseta umbes 20 minutit, kuni kook on kuldne ja mahult mitmekordistunud. Tõsta kook ahjust, puista peale tuhksuhkur ning serveeri kohe koos kirsisiirupiga.

Retsept on pärit minu 2015.aasta kevadel ilmunud raamatust Kiired hommikusöögid.

27. august 2015

Õhulised ja krõbedad näkileivad seemnete ja maisijahuga. Gluteenivabad

Kui minna päris alguse juurde, siis tuleb esmalt mõne sõnaga rääkida Saaremaal asuvast imearmsast Metsara B&B-st, mis on just sel suvel avatud. Imearmas koht vanade talumajadega, väga hea tunnetusega renoveeritud ja korrastatud, tõeliselt muinasjutuline keskkond. Aga see ei olnud veel kõik. Muinasjutuks muinasjutus kujunes pererahva poolt pakutud hommikusöök. Ma ei tea ühtegi kohta, kus saaks nii rikkalikku ja maitsvat valikut hommikulauas. Kõik värskelt valmistatud, alates lõhnavatest soojadest täisterakuklikestest, smuutide, putrude, mee ja marjadega jogurti, omleti ja pannkookideni välja. Kõike seda pakutakse armsas valgusküllases ruumis vaatega päikeselisele heinamaale ning kus hea vedamise korral võib Bambisid mööda hüplemas näha. Ebareaalne! Tänud teile, Riitta ja Ande!
Kui sinnakanti satute, astuge kindlasti läbi. Veel parem, minge sinna ööbima. Täpsemat infot leiab SIIT.
Hommikusöökide vahel kandis aga Metsara perenaine Riitta ette meile ühe tõeliselt mõnusa krõbeda näkileiva, mis koheselt meie tähelepanu köitis. Kuna oli lihtsalt nii hea!




Uurisime veidi perenaiselt retsepti, jätsime peamised komponendid meelde ja nagu sageli juhtub, hakkas mulle see näkileib ise end meelde tuletama. Nimelt otsisin mõned päevad hiljem lameleibade ja näkileibade retsepte ja siis jooksis SIIT blogist muuhulgas välja ka maisijahuga valmistatud näkileiva retsept ja ma teandsin täpselt, millest jutt. Kõik märgid viitasid sellele, et tuleb asuda ka ise köögis katsetama.
Maisijahu peaks meil päris hästi kättesaadav olema. Otsi näitkes Veski-Mati roosakate-kollakate triipudega jahupakki. Sellega valmistasingi mina kõik oma katsetused. Tänu maisijahule liigitub see näkileib ka gluteenivabade küpsetiste alla.
Toon siis välja kaks erinevat retsepti, mille põhiolemus on tegelikult sama ehk siis üks variant on vähemate seemnetega ja pitsiliselt õhuke. Teine aga seemnetest pungil ja veidi toekam. Krõbedad mõnusad näkitsemised mõlemad. Õlide osas proovsin nii tavalise rapsiõliga ja oliiviga. Mulle isiklikult meeldis just maitse pärast oliiviõliga variant rohkem, samas võib igaüks oma lemmiku katsetamise käigus välja selgitada.



Õhuline maisileib 
2 sl musti seesamiseemneid
1 dl päevalilleseemneid (nt Germund pakub väga korralikku valikut erinevaid seemeneid)
1 dl kõrvitsaseemenid
2 dl maisijahu (nt SEDA Veski Mati maisijahu) *
0,5 dl ehk 50 ml oliiviõli
2 dl kuuma vett
0,5-1 tl kvaliteetset meresoola (mulle meeldib soolakam variant)
Sega kausis kõik kuivained, kalla peale õli ja kuum vesi ja sega kõik korralikult läbi. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, aseta sinna peale umbes pool tainast, laota peale teine küpsetuspaber ja töötle kas kätega või tainarulliga tainas hästi õhukeseks. Eemalda pealmine küpsetuspaber. Antud koguseks saab vastavalt paksusele 1 kuni 1,5 plaaditäit näkileiba. Õhuke näkileib jääb mõnusalt pitsiline, seega soovitan pigem hästi õhukeseks vajutada. Küpsedes tekib leivale vahva õhuline pits, kuna mõnest kohast tainas lõheneb.


Küpseta esmalt 150 kraadi juures ca 30-45 minutit, tõsta siis ahju kuumus 200 kraadini ja küpseta ca 10-15 minutit, kuni näkileib on krõbe ja parajalt pruunistunud. Hoia kindlasti näkileival silma peal, sest õhukest küpsetist on kerge ära kõrvetada. Usalda pigem oma silmi kui kella. Algse retsepti järgi pidi küpsetama 200 kraadi juures 30 minutit, aga minu leib oleks nii küll ära kõrbenud. Aga eks ahjud ole erinevad.

Seemnetest pungil maisileib
Sellele variandile lisasin lahke käega erinevaid seemneid. Tulemus oli oluliselt vähem pitsiline, kuna taina põhiline ülesanne oli nüüd seemned ära siduda. Mõnus ja krõbe jäi sellegipoolest



1 dl päevalilleseemneid ((nt Germund pakub väga korralikku valikut erinevaid seemeneid)
1,5 dl kõrvitsaseemneid
1 dl heledaid seesamiseemneid
1 dl musti seesamiseemeneid
2 sl linaseemneid
2 sl mooniseemneid
2 dl maisijahu (nt SEDA Veski Mati maisijahu) *
2 dl kuuma vett
0,5 dl ehk 50 ml rapsiõli
1 tl kvaliteetset meresoola.
Sega kausis kõik kuivained, kalla peale õli ja kuum vesi ja sega kõik korralikult läbi. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, kalla sinna peale umbes pool tainakogust, laota peale teine küpsetuspaber ja töötle kas kätega või tainarulliga tainas hästi õhukeseks. Eemalda pealmine küpsetuspaber. Antud koguseks saab vastavalt paksusele 1 kuni 1,5 plaaditäit näkileiba.


Küpseta esmalt 150 kraadi juures ca 45 minutit, tõsta siis ahju kuumus 200 kraadini ja küpseta ca 10-15 minutit, kuni näkileib on krõbe ja parajalt pruunistunud.Vajadusel pikenda küpsemisaega, kuni näkileivad on kergelt pruunistunud.

Naudi erinevate lisanditega - juust, dipikastmed, marineeritud oliivid, päiksesekuivatatud tomatid, toorsuitsuliha vm meelepärane. Sobib hästi suupistelauale muude lisandite kõrvale pakkumiseks.

* Maisijahu saadavuse kohta sain Veski Matilt sellise abistava info: Poodide lõikes ei saa garanteerida, aga seda peaks saama Krossi poodidest, Comarketitest, ETK kauplustest, Kaupmehest, Prismadest, Rimidest, Port Arturi toidupoest, Maxima poodidest, Sadama turult ning Sanitexist.


25. august 2015

See kuulus kolme komponendi kook. Natuke üht- ja teistmoodi

Sel suvel imbub igast kanalist varem või hiljem läbi väidetavalt meeletult populaarsust kogunud Jaapani kolme komponendi kook. Munast, toorjuustust ja šokolaadist saab siis valmistada õhulise ja mahlase sufleekoogi, mis olevat lihtsalt i-m-e-l-i-n-e.
Väike sportlik huvi tekkis ka minul, et millest siis selline piiriülene haip ikkagi tingitud on ja kuidas see kook siis ikkagi päriselt maitseb.

Originaalvariant ehk valge šokolaad, toorjuust ja muna. Lisandiks röstitud maapähkel ja punane sõstar
Maamunade kollane värvipigment on muidugi omaette imetlemist väärt


Asendustega variant ehk tume šokolaad, šokolaadi toorjuust, muna ning pähklipralinee


Valem on lihtne.
120 g valget šokolaadi
120 toasooja toorjuustu
3 suuremat muna
näpuotsaga soola
Lisandiks:
röstitud metspähkleid (nt SEE Germundi röstitud ja tükeldatud metspähkel)
hapukaid marju
Valmistuskäik on iseenesest lihtne, kuid samas tuleks mõnd väikest, kuid olulist asja silmas pidada.
Esmalt eralda munakollane munavalgest. Munavalget ei ole vaja külma panna. Mina kasutan pigem veidi varem toasooja tõstetud mune, sest nii vahustub munavalge paremini. Sulata vesivannil tükeldatud valge šokolaad. Mina soovitan eriti valge šokolaadi puhul kasutada pigem ikkagi veevanni (üksteise sisse asetatud nõud, kus alumises nõus on kuum vesi ja ülemise nõu põhi ei puuduta vett). Valge šokolaad on nimelt üsna pirtsakas ja liiga kõrge sulatustemperatuuri tõttu võib kergelt tükki tõmbuda. Sellise sulatusagregaadi saab edukalt ise ehitada.



Sulanud šokolaadi ära vesivannilt ära tõsta, vaid sega sinna sisse toasoe pehme toorjuust. Võid toorjuustu enne väikeses kausikeses juba ära segada, et ta ei oleks tükiline. Sega kõik ühtlaseks, kontrolli, et mass ei oleks liiga kuum (kui šokolaadiomlett just eesmärk ei ole) ja lisa siis munakollased. Sega kõik ühtlaseks.
Lisa munavalgetele näpuotsatäis soola (see aitab paremini vahustada) ning vahusta siis munavalged tugevaks vahuks. Sega munavalgevaht kolmes osas ettevaatlikult munakollase-šokolaadimassi sisse. Sega kõik ühtlaseks ning kalla küpsetuspaberiga vooderdatud vormi ja koputa kergelt vormi vastu lauda, et üleliigsed õhumullid välja pääseksid. Ümmargust vormi kasutades võta väiksema (max 20 cm) läbimõõduga vorm. Mina kasutasin valge koogi tegemiseks hoopis keeksivormi.
Nüüd tuleks leida veidi suurem nõu, kui küpsetusnõu ning täita see veega. Teisisõnu tuleks ühtlase küpsemise huvides küpsetada seda kooki vesivannil. Katsetasin nii vesivanniga kui ka Electroluxi auruahju kerge aurutusfunktsiooniga. Viimasel juhul ei ole muidugu vesivanni vaja. Toimis mõlemat pidi. Vesivann peaks siis olema midagi sellist nagu pildil näha.


Küpsetasin 160 kraadi juures ja ca 30 minutit. Kuna ahjud on erinevad, siis hoia kindlasti pilk peal. Minu kook tõmbas pealt õrnalt kuldseks. Pruunistada ei ole kindlasti vaja ja vajadusel alanda siis temperatuuri. Jäta ahjuuks lahti ning lase koogil veel 15 minutit ahjus seista.
Jahuta veidi.
Maitse on sellel koogil...eee...nagu niiskel biskviidil või magusal omletil. Magus, mahlane ja õhuline, aga minu isikliku arvamuse järgi jääb kuidagi liiga üheplaaniliseks. Ilmselgelt küsib see kook millegi särtsaka järele ehk siis hapukad moosid-kastmed-marjad või mingi mõrkjam lisand teeb kooslusele kindlasti ainult head. Ise lisasin maitse ergastamiseks siis hapukaid marju ja röstitud metspähkleid. Nii oli täitsa mõnus.

Sama loogikat kasutades proovisin ka koostisosadega veidi mängida ja valmistasin tumedast šokolaadist koogi, kus lisandiks pähklipralinee.


Kook sai selline:
120 g šokolaadi toorjuustu
120 g tumedat, vähemalt 70%-list šokolaadi
3 muna
Pähklipranilee:
100 g röstitud India pähkleid (nt NEED Germuni röstitud India pähklid)
100 g pruuni suhkrut (nt Billington´s )
60 g vett
Koogi valmistamiskäik on täpselt sama, mis valgel variandil. Esmalt sulata tükeldatud šokolaad vesivannil, lisa pehme toorjuust. Sega läbi ja lisa munakollased. Vahusta munavalged ja lisa osade kaupa massile. Küpsetamine ka sama valemi järgi. See kook valmis minul auruahjus ja tulemus oli sama hõrk ning kohev.
Pähklipralinee jaoks kalla vesi ja suhkur kastrulisse. Kuumuta pidevalt segades vaiksel kuumusel kuni suhkur on lahustunud. Tõsta siis kuumust, lase vedelikul mulisema hakata ja kuumuta, kuni karamell omandab kuldse pruuni värvi. Lisa röstitud pähklid, sega kõik läbi ja kalla küpsetuspaberile. Silu mass õhukeseks ja lase jahtuda. Valmis pralinee murra parajateks tükkideks.
Tulemus oli ka täitsa ok, aga ei midagi enneolematut. Mõnus mahlane šokolaadikook. Kui valmistusviis ilusti käppa saada, siis võib selline kook olla vahel kiireks lahenduseks, kui koogiisu peale tuleb või kui ootamatud külalised saabumas ja vaja kiirelt midagi lauale sättida.
Igal juhul mõnusat katsetamist sellele vähemusele, kes veel ei ole seda kolme komponendi kooki enda köögis järele proovinud teha :)

24. august 2015

Virsiku-mustika kook Kreeka jogurtiga

Mäletan hästi selle koogi pildistamise päeva suve alguses. Pildile oli vaja saada suvine meeleolu, kuid käsil oli parasjagu meie selleaastane jahe kevad. Rohelisele murule ja eredale kevadpäikesele vaatamata oli ilm tuuline, jahe ja kergelt ninaotsa jahedusega näpistav. Ka koogile sätitud virsikud olid pooltoore olemisega, kuid ainukesed, mida maikuus poest saada õnnestus. Pirakad poest toodud kultuurmustikad kehastasid ka suve teise poole metsamustikaid, sest kes see loll ikka läheb metsa alla maikuus mustikale. See on see ajakirjadele hooaja ettetöötamise võlu.
Nüüd on ilmad kuumad, päike loiult suvelõpu lõõmas, mets mustikatäpiline ja virsikud suured ning mahlased. Hambaid virsikusse lüües valgub mahl mööda kätt alla. Lõhnadest, maitsetest ja paraku ka magusast valust tiine suvelõpp on käes. Alati natuke kiiremini, kui oodanud ja lootnud oleks. Võluv oma küpsuses ning samas hingekriipiv oma lõplikkuses. Sügisepühib juba uksematil oma jalgu, et siis kohe sisse astuda. On natuke nukker ja samas ka rahulik. Suvealguse rahutus ja miljon plaani on nüüd minevikuks saamas. Nagu igal sügisel. Nüüd tuleb lihtsalt õppida taaskord suvest lahtilaskmist ja see ei ole sugugi lihtne. Õnneks on kohe algamas seeneaeg.
Aga see mõnus suvine marja-puuviljakook on nii maitset kui värvikirevust saamas mahlastest suvistest virsikutest ja mustikatest. Kook kõige maitsvam soojana ning kui käepärast, siis paku juurde ka vanillijäätist. Ning naudi veel sooja suve, mis lõpuks siiski meie juurest läbi otsustas astuda.



6-8-le
Valmistamisaeg: 1 tund
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
½ tl soola
50 g võid, toasoojana
1,5 dl suhkrut + 2 sl pealepuistamiseks
2 muna
1 dl Kreeka jogurtit
1 tl vanillisuhkrut
2 virsikut, sektoritena
200 g mustikaid
Tuhksuhkrut
Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja sool. Teises kausis mikserda kohevaks vahuks või, suhkur ja muna. Lisa vanillisuhkur ja Kreeka jogurt ning mikserda veel umbes 1 minut. Sega juurde jahusegu. Kalla võitatud ahjuvormi (ca 24 cm läbimõõduga). Aseta peale virsikusektorid ja puista peale mustikad. Puista peale veel veidi suhkrut. Küpseta 180 kraadi juures 45-50 minutit, kuni kook on kaunilt kuldpruun ja koogi keskosasse torgatud tikk jääb puhtaks. Lase veidi jahtuda, puista peale veel veidi tuhksuhkrut ja serveeri soojana.

Retsept ilmus 2015.aasta ajakirja Toit&Trend juuni-juuli numbris.

17. august 2015

Datlipasta. Hea nipp, kuidas ise igati tervisesõbralik magustaja teha

Ei ole vist kellelegi üllatuseks, et kui veel mõni aeg tagasi vaadati kurja pilguga rasva peale ja tervisliku toitumise nõuanded soovitasid niipalju kui võimalik rasva vältida, siis viimase aja suund on ilmselgelt oma kurja pilgu pööranud valge rafineeritud suhkru ja ka rafineeritud nisujahu suunas. Teisisõnu on paljud toiduteadlikumad inimesed juba mõnda aega proovinud vähendada või täielikult vältida valge suhkru osakaalu oma menüüs.

Datlipasta. Kusjuures see Wecki purk on ämma kingitud ja pärit esimese vabariigi ajast

Suhkru vältimiseks on võimalusi mitmeid. Võib ju tarvitada mett, mille puhul on probleemiks kuumutamine. Mee kasulikud omadused hävivad küpsetamisel ja minul isiklikult on ka lihtsalt kahju nii väärt toorainet kuumaga tappa. Igasugused pruunid ja rafineerimata suhkrud on ka kindlasti parem valik kui valge suhkur ja kui võimalik valida, siis võiks eelistada pigem palmisuhkrut, agaavisiirupit ja muid tervisesõbralikke magustajaid.


Kui aga tahta üsna lihtsa vaevaga ja samas igati tervisesõbralik naturaalne magustaja valmistada, siis tulevad appi kuivatatud puuviljad, mis sisaldavad suurel hulgal naturaalseid suhkruid. Datlid on näiteks ühed suurima suhkrusisaldusega puuviljadest üldse, sisaldades nii glükoosi kui fruktoosi.
Seega, imalmagusatest datlitest võib lihtsa vaevaga valmistada magusa pasta, mida saab kasutada erinevate toitude magustamiseks. Samamoodi võib magusaisu korral seda pastat kasvõi röstitud saiale määrida või siis kookidele peale või vahele määrida, kui koogid veidi magusamat nüanssi vajavad. Selline pasta sobib hästi ka taina magustamiseks.
Valmistamine on aga tõeline käkitegu.
400 g kivideta datleid (mina kasutasin datleid ja rosinaid pooleks)
ca 1,5-2 dl vett
1 tl vanillisuhkrut
näpuotsaga meresoola



Tõsta datlid (või muud kuivatatud puuviljad) kaussi või purki ning kalla peale vesi. Jäta ööseks seisma või lase vähemalt 3-4 tundi seista. Kalla leotatud datlid koos veega purustajasse. Lisa vanillisuhkur ja sool ning töötle mass ühtlaseks.
Säilita külmkapis ja kasuta ära mõne nädala jooksul.

Mõned ideed, kus datlipastat kasutada:
Kihiline maius datlite ja pähklitega
Õhitud kinoaga maius
Datli ja kookosekommid (nende puhul kalla datlite leotamiseks kulunud vesi osaliselt ära, et datlipasta liiga vedel ei jääks)
Datlitrühvlid
Jahuvaba seemneleib 
Rootsi kaerahelbepallid (seal asenda suhkur datlipüreega)
Bataadibrownie
Peedibrownie
Tervislikumaks tuunitud kirju koer (asenda mesi datlipastaga)

13. august 2015

Suupistepirukad mündise hernetambi ja fetajuustuga

See suvine suutäis mündise hernetambi ja fetajuustuga sattus sel suvel esikaanestaariks ehk siis kaunistas seesama toit suvise ajakirja Toit&Trend esikaant. No aga samas on ju need ampsud mõnusalt kesksuvised ja reipalt rohelised ning seetõttu igati esikaanestaari tiitli väärilised.




Erkrohelise mütsikesega fetajuustupirukad on nagu suve sümbolid. Krapsakas suvine hernes koos mündi ja soolaga fetajuustuga sobitub kokku imeliselt. Lisaks sellele on valmistuskäik lihtne ja ei nõua mingit suuremat pingutust. Seega puudub vähimgi põhjus, miks seda rooga ei peaks hernehooajal ette võtma. Meie teeme juba ei-tea-kui-mitmendat korda. Samamoodi sobib seda hernetampi fetaga serveerida ka krõbedaks röstitud saiadel ehk bruschettadena.
6-le
Valmistamisaeg: 30 minutit
500 g võiga pärmi-lehttainast
300 g fetajuustu
Soola ja pipart
300 g rohelisi herneid
Peotäis värsket münti
Värsket hakitud tšillipipart
Oliiviõli
Sidrunimahla


Rulli tainas jahusel pinnal veidi õhemaks ja lõika pärmi-lehttainast ca 5 cm küljega ruudud. Tõmba noaga umbes 5 mm kaugusele servast pealmisesse kihti küljega paralleelselt kulgevad sisselõiked. Tainaruudule peaks tekkima nagu raam. See aitab küpsedes keskosa eemaldada. Küpseta eelsoojendatud ahjus 180-200 kraadi juures 10-15 minutit, kuni ruudud on kuldpruunid. Tõsta ahjust välja ja soovi korral eemalda tainaruutude keskosa, et sinna tekiks väike „kaev“. Murenda igale tainaruudule fetajuustu ja piserda seda oliiviõliga.
Tainaruutude küpsemise ajal valmista hernetamp. Selleks keeda värskeid rohelisi või külmutatud herneid paar minutit soolaga maitsestud vees. Kurna. Töötle köögikombainis koos paari oksa värske mündi, oliiviõli ning soola ja pipraga jämedalt peeneks. Tükid võivad sisse jääda. Soovi korral maitsesta veel sidrunimahlaga ning lisa veidi peeneks hakitud tšillipipart. Tõsta igale tainaruudule supilusikatäis hernetampi, soovi korral piserda veel oliiviõliga ning serveeri kohe.

Retsept ilmus 2015.aasta suvises ajakirjas Toit&Trend.

11. august 2015

Piimas küpsetatud ürdine kana

Esmapilgul ehk veidrana tunduv idee – kana piima sees küpsetada – õigustab end kohe, kui mahlast ja mahedat kana proovida. Eriti maitsev jääb kana siis, kui lisada veel ohtralt suviseid ürte, mida võib igaüks oma maitse järgi kombineerida. Kana valmistamine on sümpaatselt lihtne ja nii sobib seda hästi ka kiirel suvisel aiatööde ajal valmistada. Pistad potti ja kana küpsemise ajal saad veel päris mitu vajalikku tööd õues ära teha.



6-le
Valmistamisaeg: 1 tund 30 minutit
1 broiler (ca 1,3-1,6 kg)
7 dl piima
7-10 koorimata küüslauguküünt
Peotäis värskeid ürte: mina kasutasin estragoni, rosmariini ja tüümian
1 suurema sidruni koor, õhukeselt koorituna
Oliiviõli
Soola ja pipart


Maitsesta kana seest ja väljast soola ja piparaga. Kuumuta pannil õli ning pruunista kana igast küljes kuldseks. Tõsta kana ahjupotti ja lisa sinna kõik ülejäänud koostisained. Võid ka pruunistamisel pannile jäänud lihamahlad sinnasamasse potti kallata.  Küpseta 190-200 kraadi juures ahjus umbes 1 tund 30 minutit. Esimese poole võid küpsetada kana kaane all ja teise poole küpsetusajast ilma kaaneta, et kana ilusti pruunistuks. Vahepeal võid kana kastmega veel kasta, et ta mahlasem jääks. Tänu sidrunikoorele tõmbab kaste veidi tükiliseks. Mind ennast see ei häiri, aga pepsimad sööjad ja lapsed kipuvad vahel selle peale nina krimpsu tõmbama. Seetõttu võib kastme ka läbi tiheda sõela kurnata. Serveerides jaga kana tükkideks ja paku juurde värskeid suviseid koorega keedetud kartuleid ning värske kurgi salatit.

Retsept ilmus 2015.aasta juulikuises ajakirjas Oma Maitse.

Algne idee on pärit Jamie ühest esimesest kokaraamatust Happy Days with the Naked Chef. Töö käigus sai retsepti veidi mugandatud.

8. august 2015

Banaani-šokolaadijäätis pulga otsas. Enam lihtsamaks minna ei saa

Mõned ideed on lihtsad ja geniaalsed. See siin on üks neist, mille puhul laksad peoga vastu otsaesist ja küsid eneselt, miks sa ise selle peale seni ei ole tulnud. Banaani külmutamine ja jäätiseks tegemine on ju teada tuntud nipp. Külmuta banaan, püreesta ja ongi kreemjas jäätis valmis. Või siis SELLE retsepti  järgi lisa banaanile veidi maapähklivõid ja ongi väga tervislik maius olemas.
Banaani-pulgajäätise idee jõudis minuni kevadisel reisil Californiasse. Los Angelese külje all olevast väikeset eeslinnast Santa Anast oli võimalik sõita pisikese praamiga (mahutas täpselt 3 autot) paari minutiga imearmsale Balboa saarekesele. Seal oli selline vana kooli rannaäärne külake. Madal, väikeste puidust värviliste majadega mõnusalt rahulik ja veidi äraolev. Kosutav vaheldus LA toretsevale bling-bling väsitavale ja veidi võltsile keskkonnale. Sealsamas saarekesel silmasime mitut silti, millel oli kirjas "Frozen banana". Lähemal uurimisel selgus, millega tegu.

Sisuks banaan, välimiseks kihiks tume šokolaad


Sellist jäätis võib süüa rahuliku südamega kohe mitu tükki korraga

Selline nägi välja siis Balboa saarel pakutud Frozen Banana

Võimas valik, kas pole?

Külmutatud banaan alias Frozen Banana ei ole midagi muud, kui sügavkülmast võetud banaan, millele enne külmutamist pulk sisse lükatud ja mida siis enne serveerimist sulatatud šokolaadis keerutatakse. Lisandiks võib šokolaadile sättida veel hakitud pähkleid, nonparelle, hakitud kuivatatud puuvilja või muud meelepärast. Nii lihtne see ongi! Retsepti oleks siin vist veider kirja panema hakata. Või ehk siis niipalju, et vastavalt kellegi eelistustele võib glasuuriks olla nii tume-, piima-  kui ka valge šokolaad. Ja tehnoloogia on see, et pulk tuleb banaani sisse torgata enne külmutamist.

Balboa saar ise aga oli võrratult armas. Mõned väikesed pildid sellest armsast ja meie sealolemise ajal parajalt unisest linnakesest. Rannahooaeg ei olnud veel käes ja seetõttu oli linnake eriti armas ja mõnusalt loiuvõitu.

Selline armas väike puidust sadamahooneke

Pelikanid olid Balboa rannas üsna inimsõbralikud

Palmide allee

Armsake!
Selline väike praam veab siis kolme auto kaupa üle. Meresõidu vahemaa on ka umbes 200 meetrit. Igati armas praamisõiduke