4. november 2015

Kuldne kõrvitsahummus ja toortatrajahust näkileivad

Kuldne aastaaeg on end veel viimaseid hetki üle looduse laotanud. See värvide pillerkaar on kui hullunud kunstniku viimane meeleheitlik meistriteos enne, kui tükiks ajaks kõik lõuendid taas viiekümne halli varjundiga katta tuleb. Kõike on hetkel kuidagi liiga palju. Värvikihid on paksud ja värvid on silmipimestavalt erksad. Isegi päikseloojangud ja -tõusud kipuvad looduse värvitralliga kaasa mängima ja sedavõrd lõõmavat päikeseloojangut nagu eile õhtul, ei ole ma just sageli nägema sattunud.
Kõiges on süüdi sügis. Ja sügisega käivad kaasas kõrvitsad. Need väiksed ja suuremad asenduspäikesed, mis päris päikese kaugeks ja külmaks jäädes peavad meie kapiotstel veidi kollakat ja sooja varjundit saabuvasse pimedasse aega tooma.
Kõrvits on väärt toidutaim ja kõrvitsaroogade nimistu on üsna lõputu. Ka siin blogis on päris pikk nimekiri märksõna "kõrvits" alla koondunud. Sellest loetelust oli puudu veel kõrvitsahummus.




Esmalt - olen saanud eelnevalt ühelt oma blogilugejalt märkuse, et hummuseks ei saa nimetada muud määret, mis ei ole kikerhernestest valmistatud, kuna sõna hummus ongi algselt tähendanud kikerhernest. Mulle isiklikult tundub, et hummus on oma algallikate juurest juba piisavalt suurele ringile jalutama läinud ja peedihummuse nimetus mind liialt küll ei häiri. Selle kõrvitsahummuse puhul on aga asi veel lihtsam. Nimelt jääks ainult kõrvitsaga tehes hummus liiga vesine ja seetõttu on kõrvitsahummuses lisatud lihtsalt tavapärasele kikerhernestest hummusele ahjukõrvitsat. Tulemus on mõnusalt maheda ja veidi magusa maitsega hummus, mis oma olemiselt ka veidi kergem, kui tavapärane hummus.
Kõrvitsahummus
150-200 g ahjukõrvitsat (kooritud ja puhastatud kõrvitsaviilud, mis on ahjus pehmeks küpsetatud)
400 grammine purk kikerherneid
2 küüslauguküünt purustatuna
3 sl tahinit (mina seekord tegin ilma)
3-4 spl sidrunimahla
1/2 tl jahvatatud vürtsköömneid
Veidi mett
oliiviõli
soola, pipart
oliiviõli
musti seesamiseemneid
Kurna kikerherned, loputa sõelal voolava vee all.  Töötle purustajas kõik koostisained ühtlaseks. Maitsesta ja vajadusel timmi maitseid paika.   Võid lisada ka oliiviõli, kui tahad kreemjamat tulemust. Timmi maitse endale parajaks lisades soovi korral kõiki maitseid juurde. Hummuse peale puista soovi korral musti seesamisemneid ja nirista peale oliiviõli.
Kõrvitsahummusele seltsiks sättisin aga näkileivad, mis seekord tehtud toortatrajahust ja seemnetest. Mõnusad krõbedad ja täiesti gluteenivabad ka veel lisaks.




Tatrajahust näkileivad seemnetega
1 dl päevalilleseemneid (nt Germund pakub väga korralikku valikut erinevaid seemeneid)
1,5 dl kõrvitsaseemneid
2 sl linaseemneid
2 dl toortatrajahu (kasutasin Remedyway heledat jahu, hea valik erinevaid toortatratooteid on näiteks Rimi Talu Toidab poodides)
2 dl kuuma vett
50 ml oliiviõli
1 tl kvaliteetset meresoola.
Sega kausis kõik kuivained, kalla peale õli ja kuum vesi ja sega kõik korralikult läbi. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, kalla sinna peale umbes pool tainakogust, laota peale teine küpsetuspaber ja töötle kas kätega või tainarulliga tainas hästi õhukeseks. Eemalda pealmine küpsetuspaber. Antud koguseks saab vastavalt paksusele 1 kuni 1,5 plaaditäit näkileiba. Küpseta esmalt 150 kraadi juures ca 45 minutit, tõsta siis ahju kuumus 200 kraadini ja küpseta ca 10-15 minutit, kuni näkileib on krõbe ja parajalt pruunistunud.Vajadusel pikenda küpsemisaega, kuni näkileivad on kergelt pruunistunud.
Tõsta ahjust välja, jahuta ja murra siis parajateks tükkideks.

Postituse piltidel olevad imelised nõud on valminud keraamik Mari Saani kätetööna. Mari imelist nõudemaailma võib lisaks imetleda SIIT või jälgida tema FB lehelt.

Kommentaare ei ole: