29. august 2014

Krõbeda panko paneeringuga ja päikesekuivatatud tomatiga ahjukala

Üks mõnusalt lihtne retsept, kuidas kiirelt ja vähese vaevaga valmistada tõsiselt maitsev ahjukala. Selle kala puhul on võtmesõnaks panko paneering, mis on jämedama jahvatusega kui meil põhiliselt kasutatav riivsai ning jääb seetõttu ka õhulisem ja krõbedam. Panko on pärit Jaapanist ning valdavalt kasutatakse seda panko paneeringut frititud toitude puhul. Jääb tõeliselt krõbe ja mõnus. Selle kala puhul tuleb esmalt paneering korraga valmis teha, siis kalale laotada ja kala koos paneeringuga hoopis ahjus valmis küpsetada.


1 kg valge kala fileed (sobib nii tursk, ahven, koha jt)
50 g võid
1,5 dl panko paneeringut (kasutasin SEDA Umami.ee pankot)
1 sibul hakituna
2 küüslauguküünt, hakituna
4 päikesekuivatatud tomatit, hakituna
peotäis siledalehelelist peterselli
sidrunikoort
soola ja pipart maitsetamiseks
majoneesi


Sulata pannil või, sega juurde panko paneering, sibul, küüslauk, petersell, päikesekuivatatud tomatid ja sidrunikoor. Sega läbi ja maitsesta soola ja pipraga. Prae kiirelt läbi. Lõika kalafileed suupärasteks tükkideks ning maitsesta soola ja pipraga. Määri kala ülemisele küljele majoneesi ning tõsta igale kalafileele paras ports paneeringut. Suru paneering kala külge kinni. Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures umbes 10-15 minutit, kuni kala on läbi küpsenud. Väldi üleküpsetamist. Kala küpsemise pikkus sõltub filee paksusest.
Serveeri meelepäraste köögiviljadega või ka riisiga.

24. august 2014

Kuidas grilli ahjuna kasutada. Mõned lihtsad pirukad ja suupisted saviplaadil küpsetatuna

Sel suvehooajal oleme mõnuga hullanud saviplaadiga, mida saab kasutada tavalisel grillil. Kuumal suvel tundus üsna vastuvõetamatu idee palavas toas veel kuuma ahjuga jändama hakata. Kogu söögivalmistamine kandus sujuvalt õue. Kui grillil liha ja köögiviljade küpstamine on pigem tavapärane, siis selleaastaseks lahedaks avastuseks oli kuumakindel saviplaat. Kui sul on olemas suletava kaanega grill, siis saabki lihtsa vaevaga endale ahju kombineerida. Kusjuures küpsetistele peaks sel moel tekkima kiviahju efekti meenutav maitse.

Lihtne kombinatsioon kahest täisteratortillast, juustust ja spinatist

Seenepirukad grillil. Miks mitte?

Üks korralik pärmitaina focaccia juustu ja rosmariiniga. Täiesti võimalik ka grillil küpsetada.

Meie oleme reeglina kasutanud söegrilli, et maitse veel ehedam oleks. Elava tule vastu ei saa miski. Samas saab sellist saviplaati edukalt ka gaasigrillil kasutada. Igal juhul tasub järeleproovimist.
Toon siin mõned lihtsad ideed, mida saab SELLISTE Emile Henry savist grilliplaatidega valmistada. Oleme ise järele proovinud ja tulemust võime ainult kiita.

Grillitud täisteratortillad juustu ja spinatiga
Esmalt üks kõige lihtsam variant. Grillitud tortillad sulava juustu ja erkrohelise spinatiga on muutunud meil juba täiesti traditsiooniks. Lapsed sätivad end nende valmimise ajal grilli juurde ritta ja kui muidu kipub spinat ehk veidi ninakirtsutust tekitama, siis sellisel moel süüaks ülikasulik spinat ära vähimagi nurinata.


Idee on lihtne. Tuleb võtta kaks tortillat, soovitavalt täistera varianti. Kahe tortillaketta vahele tuleb panna ohtralt riivitud juustu, kusjuures siin tasub katsetada erinevaid juustuvariante - väga maitsev on kitsejuust, laste lemmik on mozzarella ja parmesani kombo, teravama maitse armastajatele sobiks kindlasti sinihallitusjuust, mõnus on ka suitsujuust jne. Spinat tuleks enne kiirelt pannilt või seest läbi lasta ja siis veidi väiksemaks hakkida. Ega siis muud kunsti polegi, kui et kahe ketta vahele juustu ja pannilt läbi käinud spinatit. Suru tortillad veidi kokku, raputa saviplaadi peale veidi jahu ning grilli seni, kuni juust parasjagu sulanud. Enne lahtilõikamist lase veidi seista.



Samalaadset suupistet võib teha ka pannil. Siis tuleks pannile lihtsalt veidi õli või võid panna ja tortilladuot koos täidisega veidi aega praadida.
 
Kukeseenepirukad
Endal oli esialgu ka päris põnev, kas pirukategu grillil ikka õnnestub või mitte. Õnnestus väga hästi ja saviplaat ning elav tuli annavad maalähedastele seenepirukatele veel eriti mõnusa maitse. Alustada tuleks kukeseente ettevalmistamisest. Puhastatud ja tükeldatud seened tuleks pannil või sees praadida. Praadimise ajal lisa ka hakitud sibulat ning soovi korral ka hakitud küüslauku, tüümiani, punet, tilli või soovi korral ka veidi tšillit. Kui soovid kreemist täidist, sega seentele lisaks veel merevaiku. Maitsesta soola ja pipraga.
 
 

Tainana kasuta võiga pärmi-lehttainast. Rulli jahusel pinnal tainast ristkülikud ning aseta iga ristküliku keskele kukeseenetäidis. Keera ristkülik diagonaalselt kokku, et tekiksid kolmnurksed taskud. Vajuta servad korralikult kinni. Võid "liimina" kasutada näiteks munavalget või ka lihtsalt vett. Aseta valmis kolmnurgad grillile asetatud ja kuumale saviplaadile, sulge grilli kaas ning küpseta seni, kuni pirukad on valmis ja kuldpruunid. Söö kohe, sest muidu söövad teised kõik ära :)
 
Saviplaadi focaccia juustu ja rosmariiniga
Saviplaat armastab ka pärmitainast. Ei ole vist kellelegi saladus, et üks korralik pizza valmib ikka saviahjus ja päris tulel. Saviplaadi ja söegrilli abil saab midagi vaese mehe pizzaahju sarnast ka ise kokku kombineerida. Vähemalt meile meeldib küll nii mõelda. Foccaccia on aga üks äraütlemata mõnus saialine
 
 
 
500 g nisujahu
2 tl soola
1 pakk kuivpärmi
2-2,5 dl käesooja vett
80 ml oliiviõli (nt SEDA suurepärast tugevamaitselist oliiviõli)
1 sl suhkrut
soolahelbeid
rosmariinioksi
Riivitud juustu pealeriputamiseks
jahu rullimiseks
oliiviõli serveerimiseks
Kaalu kaussi jahu, lisa sool, sega juurde kuivpärm ja suhkur. Kalla juurde oliiviõli ja vesi (esialgu ära kogu veekogust taina sisse kalla). Sõtku ühtlaseks tainaks. Kui tainas tundub liiga kuiv ja ei hakka kokku, lisa vett. Sõtku tainast umbes kümme minutit, kuni see on ühtlane ja läikiv. Sama protseduuri puhul aitab ka tainakonksuga köögikombain, mis peaks taina mõnusaks palliks sõtkuma. Pea silmas seda, et liiga suure jahusisaldusega tainas muudab saia liiga kuivaks, nii et tainas peaks olema parajalt pehme.
Rulli või vormi tainas jahusel pinnal ümmarguseks või ovaalseks ühtlaseks lamedaks pätsiks. Tõsta jahusele savist ahjuplaadile. Jäta umbes üheks tunniks sooja kohta kerikima.
Kerkinud taina peale puista riivitud juustu ning rosmariini. Aseta eelkuumutatud grillile. Küpseta saia ca 20-30 minutit, kuni see on mõnusalt kuldpruuniks küpsenud. Valmis saiale võid piserdada veel täiendavalt oliiviõli ning serveerida oliiviõli koos kuuma saiaga, kuhu saab siis saia dippida.
 

22. august 2014

Porgandisalat koriandri ja pistaatsiapähklitega

See on üks väga mõnus salat. Just selline, et korra prooviks teed ja siis jäädki tegema. Koriandri ja porgandi suurepärasest koostööst on tõenäoliselt paljud aimu saanud nn Korea salatit proovides (kuigi mõni aeg tagasi oli ühes saates juttu, et see on selline "vale-Korea" salat ehk siis välja töötatud Nõuka ajal Koreast välja asunud korealaste poolt ja Koreas sellist salatit ei söödagi). See siintoodud salat on minu meelest veel mitmeid kordi maitsvam ja mõnusam, kuigi maitsekombinatsioon on üsna sarnane ka siin.



Ise sain seda koriandri, küüslaugu ja porgandi võrratut maitsekooslust esimest korda maitsta siis, kui olin 14-aastane ja reisisime emaga Taškenti. Mäletan suur pikki turulaudu, mis olid kaetud porgandisalati kuhjadega, kusjuures porgandiribad olid ikka korralikult pikad. Nagu spagetid. Maitse oli aga üllatav ja ei midagi sellist, mida olin seni porgandisalati nime all maitsta saanud. Nüüd juba mõnda aega on see salat ka meie kandis saadaval.


Suve teisel poolel on seda porgandisalatit eriti mõnus teha, kuna hästi maitsev jääb salat just suviste mahlaste ja magusate porganditega.
400 g värsket porgandid, riivituna või juurviljanoaga tõmmatud peente ribadena
peotäis soolata pistaatsiapähkleid, röstituna ja peenemaks hakituna
paras punt värsket koriandrit
0,5 tl koriandriseemneid, uhmerdatuna (võid kasutada ka jahvatatud koriandrit)
1 väiksem küüslauguküüs, hästi peeneks hakituna
poole sidruni mahl
4 sl oliiviõli
veidi värsket hakitud tšillit
soola
Sega omavahel küüslauk, sidrunimahl, tšilli ja koriander. Lisa juurde õli ning maitsesta soolaga. Sega porgandid kastmega läbi ja lase umbes 30 minutit tõmmata. Serveerimisel tõsta porgandid taldrikule, raputa peale hakitud pistaatsiapähklid ning värske hakitud koriander.


14. august 2014

Kummelikana

See kana oli korralik maitseüllataja. Seni ei olnud ma taibanud ravimtaimena kasutatavat kummelit toidus kasutada. Nüüd tuleb välja, et samavõrd kui ravimtaim, on kummel ka maitsetaim. Ahjus küpsetatud mahlasele kanale annab kummelilisand üllatava ja väga mõnusa lisanüansi.


Tõenäoliselt ei kao sel moel kasutades ka kummeli raviomadused ja lõppkokkuvõttes saabki kaks kärbest ühe hoobiga – selline kummeliga röstitud kana on ühtaegu nii maitsev kui ka kasulik. Tasub kindlasti katsetamist. Maitseüllatus on garanteeritud. Kui värsket kummelit ei ole käepärast, kasuta kummeliteena müüdavat kuivatatud kummelit.
1 terve kana
2 sl head oliiviõli
2 tl soola
Värkselt jahvatatud musta pipart
3 küüslauguküünt, hakituna
Ühe sidruni mahl
2 sl kummelit, kas peeneks hakituna või peeneks pudistatuna
Peotäis värsket punet
1 tl kuivatatud magusa paprika pulbrit
1 sidrun, sektoriteks lõigatuna
Kuumuta ahi 180 kraadini. Mina kasutasin Electroluxi kombineeritud auruahju kerge aurutuse funktsiooni. Sel moel jääb kanaliha oluliselt mahlasem. Tavalisse ahju põhjale võid asetada kuumakindla kausi veega. Kuivata kana majapidamispaberiga. Sega omavahel väikeses kausis kummel, hakitud pune, kuivatatud paprika, sool, pipar, küüslauk ja sidrunikoor. Lisa oliiviõli, sega läbi ning määri kana saadud seguga kokku. Aseta sidruniveerandid kana sisse, seo vajadusel tiivad ning koivad majapidamisnööriga kokku. Tõsta kana pannile, lisa pannile ka veidi vett ning aseta eelkuumutatud ahju. Küpseta ca 1,5 tundi. Valmis kana tõsta ahjust välja ning lase enne lahtilõikamist ca 15 minutit puhata. Juurde sobivad nii värsked kartulid, riis kui ka kuskus või ka värske salat.

Retsept ilmus 2014. aasta suvises ajakirjas Toit&Trend


11. august 2014

Sibulapirukas kartuli-rukki muretainapõhjal

See pirukas sündis ühe õnnestunud katsetuste käigus. Olen ka enne teinud kartuli-muretainast ja siis imestanud, et kuivõrd mõnus see tainas on võrreldes tavapärase muretainaga. Seekord tegin lisaks veel ühe muudatuse tervislikuma (ja tuleb välja ka maitsvama) valiku suunal. Nimelt asendasin tavalise nisujahu rukkijahuga. Mõnusalt rustikaalne ja tõsiselt mõnus pirukas oligi valmis. Kadus laualt turbokiirusel ja olen juba paar korda ka sama pirukat uuesti teinud. Hetkel tasub kasutada juba uue hooaja sibulaid. Värsked suvised sibulad on ühtaegu nii magusad ja mahlased, samas võrratult maitseküllased.



Põhi:
150 g keedetud kartuleid, koorituna
150 g rukkijahu
100 g võid
0,5 tl soola
veidi vett
Töötle kartulid, tükeldatud või ja rukkijahu koos soolaga ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa veidi külma vett, et moodustuks ühtlane tainapall. Aseta tainas vähemalt pooleks tunniks külma. Võta tainas külmast ning laota küpsetuspaberiga kaetud pirukavormi põhjale ja külgedele. Küpseta eelkuumutatud ahjus ca 10-15 minutit 180 kraadi juures.
Täidis:
2-3 sibulat, koorituna ja viilutatuna
õli ja võid praadimiseks
150 g juustu (võid kasutada sinihallitusjuustu või ka näiteks kitsejuustu)
200 ml 35%-list koort
2 muna
muskaatpähklit, soola ja pipart
värskeid ürte



Esmalt prae keskmisel kuumusel sibulat õli ja või segus. Hauta aeglasel tulel, et sibul muutuks hästi magusaks ja karamelliseks. Maitsesta soola, pipra ja riivitud muskaatpähkliga. Sega omavahel lahtiklopitud munad ja koor. Lisa pool juustukogusest. Kalla eelküpsetatud põhjale hautatud sibul. Kata koore- ja munaseguga ning puista peale ülejäänud juust. Küpseta 180 kraadi juures, kuni pirukas on kaunilt kuldpruun.
Serveerides puista peale hakitud värskeid ürte. Serveeri soojana ja koos värske salatiga.

9. august 2014

Peaaegu sõnadeta

Inspiratsiooniallikana toimis see imeline hooaeg, kui kõikidel toitudel on jälle õige maitse ja Donna Hay võrratu käekiri.



Pall pühvlimozzarellat, küps tomat kodusest kasvuhoonest, peotäis basiilikut oma terrassilt, head kalamata oliivid, hea oliiviõli koos balsamicoga, värskelt jahvatatud sool ja pipar.
Muud polegi vaja!

7. august 2014

Arbuusijää laimi ja ingveriga

Kuum suvi dikteerib toitumisharjumusi. Pliidi lähedalegi ei tahaks minna ja neelud käivad millegi kerge, jahutava ja mahlase järgi. Arbuus, smuutid, külmsupid, jäised kokteilid, kerged salatid. Suvetoit on mõnus kombinatsioon värskest suveküpsest toorainest ja kergest joonest. Just midagi sellist, nagu on arbuusijää.



Arbuusijää valmistamise esmane põhjus oli proosaline - kodus oli hiiglama pirakas arbuus, mis oli viimase piiri peal küps ning kõik olid end arbuusist kõrini täis söönud. Sooja ilmaga arbuusi ööseks välja jättes oleks ta hommikuks tõenäoliselt juba käärima läinud, külmkappi see jurakas aga ei mahtunud. Natuke nuputamist ja sügavkülma sai tehtud ruumi arbuusijää jaoks.


Tulemus kusjuures oli selline, et jäisel kujul söödi see arbuus kiirelt ära ja järgmisel päeval tuli juba uus arbuus koju tuua, et uus arbuusijää teha.
Tegu on lihtne. Esmalt tükelda ja puhasta arbuus. Eemalda seemned. Tõsta tükeldatud arbuus blenderisse, lisa laimimahla ning kas siirupit ja riivitud ingverit või ingverisiirupit. Mina kasutasin just ingverisiirupit, millega on lihtne lisada nii ingveri särtsakust kui ka magusat maitset. Ingverisiirup on pärit mul The Ginger People kaubamärgi alt ja näeb välja SELLINE. Igati mõnus abimeees glasuurimiseks ja ingverimaitse lisamiseks paljudele roogadele.
Arbuusijää kogused säti täpselt enda maitse järgi paika. Arbuusi magusus on erinev ja inimeste magusalembus ka erinev. Tee täpselt oma maitsele paras segu.



Kalla segu plastmassist või metallist vormi ning kata kas kaane või kilega. Lase paar tundi külmuda, võta siis välja ning sega kahvliga läbi, et tekiks ühtlane jäine puru, mitte känkras mass. Aseta sügavkülma tagasi. Enne serveerimist peaks arbuusijää ka veidi aega toatempretuuril seisma, siis saab mõnusat roosakat jäist puru lihtsalt lusikaga klaasi kraapida.
Serveerimiseks kasutasin NEID Pavina topeltseinaga klaase, millel kahe klaasikihi vahel vaakum ja mistõttu klaasi seinad hoiavad tempratuuri kauem, kui tavaline klaas. Sobib nii kuumade kui külmade jookide ja toitude serveerimiseks.


3. august 2014

Jäätis oliiviõliga

Jäätis on hetkel meile saabunud kuumalaine puhul vist kohustuslikuks toiduks muutunud. Külma jahutavat jäätist ei ole kunagi liiga palju.
Jäätis ja oliiviõli võib esmapilgul tunduda veider kooslus. Üks paigutub pigem soolaste, teine magusate toitude kategooriasse. Samas - kes ei proovi, see ei saagi teada, kuivõrd suurepärase koosluse suudavad moodustada korralik koorene vanillijäätis koos vürtsika ja kvaliteetse oliiviõliga. Paar soolahelvest veel viimistlemiseks ja põnev intriig maitsemeeltele ongi loodud. 


Sel korral kasutasin jäätisele särtsu andmiseks SEDA Cladium Hojiblanco oliiviõli. See on oliiviõli, mis oma maitselt vürtsikam ja rohelisem. Just selline oliiviõli, mille puhul piisab ka väiksest tilgast, et maitsemeeled lahti lüüa ja mõnusalt mitmekülgseid lisanüansse tekitada. Seda tüüpi oliiviõli tasuks käepärast hoida neil, kes oskavad lugu pidada nüansirikastest ja iseloomuga oliiviõlidest, mida saab edukalt maitse viimistlejana kasutada. Paar tilka salatile, bruschettale, risotole või kuhu iganes ja kogu maitsebukett omandab hoopis erksama iseloomu.



Retsepti siinkohal justkui polegi. Võta paar palli head vanillijäätis, kalla peale oliiviõli ning lisa mõned soolahelbeid. Peensoola pole mõtet peale riputada, sobib ikka pigem kvaliteetne soolahelves (nt Maldon või Himaalaja vms).

Seda ja ka paljusid teisi väga kvaliteetseid oliiviõlisid leiab Oliva.ee valikust. Kõnealuse oliiviõli kohta saab lisainfot SIIT.
Serveerimisklaasid on pärit HomeDecor valikust. Tegemist on NENDE Pavina topeltseintega klaasidega, mis sobivad nii kuuma kui külma joogi ning toidu serveerimiseks. Kahe klaaskihi vahel olev vaakum aitab hoida serveeritavat jooki või sööki pikemalt õigel temperatuuril. Lisaks sellele tekib ka vahva efekt õhusrippumisest.