28. juuni 2014

Grillitud seafilee Hoisin kastmes

Seafilee on üks selline tükk, mille puhul olen kõige rohkem kartust tajunud. Kui oleme rääkinud, et grillime ja suitsutame seafilee, on kõige sagedasem reaktsioon see, et see läheb ju kuivaks. Ma nüüd ei oska öelda, aga kui seda pilti vaadata, siis kõige kuivema lihaga just tegu ei ole vist :)



Tegelikult on seafilee üks lihtsamaid lihatükke üldse. Meie teeme seda kõige sagedamini tervelt, samas saab ristikiudu lõigates ka mõnusaid steike, mis sobivad nii kiireks grillimiseks või pannil praadimiseks. Kuivaks läheb seafilee üleküpsetades ja siin kehtib taaskord reegel, et pigem vähem kui rohkem. Liha peab olema vaevu-vaevu läbi küpsenud. Grillil oleme saanud hakkama kella jälgides, ahju puhul võib kasutada loomulikult ka termomeetrit (kõige paksemas lihaosas peab sisetemperatuur saavutama. 70 kraadi, kuid silmas tuleb pidada ka seda, et liha küpseb edasi ka peale grillilt või pannilt võtmist). Natuke on abiks ka see, kui liha vetruvust katsuda.
Retsept ise tugineb aga suuremalt osalt Aasia köögist pärit rikkaliku ja maitserohke Hoisin kastme parimatele omadustele. Ega palju muud vaja olegi. Hoisin kastet kasutatakse palju grillroogade marineerimiseks, dippimiskastmeks, vokiroogade ühe komponendina ja mitmel muul moel. Kergelt suitsune, tugevalt umamine ning hästi rikkalik maitse on Hoisin kastme puhul märksõnadeks.


Mina katsetasin seekord pildil oleva Vietnamese Choice Hoisin kastmega, mida proovisin esimest korda. Seni olen Hoisin kastet ostnud aga Umami.ee veebipoest ja SEDA toodet.
Retsept ise on aga lihtne.
1 seafilee (ca 500 g)
2 sl Hoisin kastet
2 küüslauguküünt, hakituna
veidi soola ja pipart
Grillimiseks veidi õli


Sega Hoisin kaste ja hakitud küüslauk. Määri sellega seafilee kokku ja jäta paariks tunniks maitsestuma. Grilli kuumal ja õliga määritud grillil 15-20 minutit (grilli mõlemalt poolt või siis kaane all). Enne lahtilõikamist lase lihal vähemalt 10 minutit puhata, et lihamahlad rahuneksid ja lahti lõigates välja ei voolaks. Soovi korral võid lisada marinaadile veel soola ja pipart. Mina olen teinud nii, et vajadusel jahvatan need otse valmis lihatükile.
Serveeri koos grillitud köögiviljadega (võid neid samuti Hoisin kastmega marineerida), krõbedate kartulite või ka aurutatud riisiga.

26. juuni 2014

Maasikarullid valge šokolaadiga

Magus maasikaaeg on vaatamata kohati talve meenutavale temperatuurile siiski lõpuks käes. Naabrinaise aiast päris pirakates maasikates sisaldub kogu suve magusus ja mahlasus. Imetlusväärne on ainult see, kuidas need suve sümboliks olevad marjad on suutnud napi suvesooja nii täiuslikult endasse talletada. Minu sügav imetlus ja tänu taevale ei maitse Eestimaised maasikad sugugi nii kargelt, nagu meie juunikuine suvi A.D. 2014.
Juunikuise ajakirja Oma Maitse jaoks sai maasikateema üsna põhjalikult läbi töötatud. Sinna mahtus nii seafileed maasikase tšillikastmega, maasikaäädikat, värsket salatit maasikate ja krõbedate ramen nuudlitega kui ka loomulikult maasikast magustoite. Üks mõnus lihtne küpsetis, mida olen nüüd mitmel korral teinud, on maasikarullid valge šokolaadiga. Seda tasu siis, kui suures koguses maasikaid kokku ahnitsetud ning viimane ots kipub veidi ära vajuma.




Eriti maitsva tulemuse jaoks soovitan otsida võiga valmistatud pärmi-lehttainas. Kui maasika hooaeg otsa saab, võib selliseid rulle vabalt ka külmutatud maasikatega teha. Valge šokolaad annab maasikarullidele veel tõeliselt rikkaliku viimistluse. Tõenäoliselt tasub neid rulle kohe topeltports teha, sest otsa kipuvad nad alati ootamatult kiirelt saama.
500 g pärmi-lehttainast
400 g maasikaid
1 dl suhkrut
2 sl maisitärklist
1 vanillikaun
100 g valget šokolaadi


Esmalt keeda maasikastest rullide täidis. Tõsta maasikad potti koos suhkruga ning lase keema tõusta. Lisa vanillikaunast välja kraabitud seemned ning vanillikaun. Lase keeda mõned minutid. Tõsta vanillikaun välja. Sega tärklis vähese veega ning paksenda maasikamoos tärklisega. Rulli tainas jahusel pinnal lahti ning määri maasikamoos tainale. Keera tainas rulli, lõika ca 2-3 cm laiused rullid ning lao need küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuvormi sisse. Jäta rullide vahele väike vahe, et oleks võimalik küpsedes kerkida. Küpseta 180-200 kraadi juures soovitavalt pöördõhuga ahjus, kuni rullid on kuldpruunid. Samal ajal sulata vesivannil tükeldatud valge šokolaad. Kalla šokolaad ahjust võetud rullidele. Jahuta. Serveeri terve vormina, kust võib igaüks endale ise rulli rebida.

Retsept ilmus 2014. aasta juunikuises ajakirjas Oma Maitse

25. juuni 2014

Lihtne grillitud lõhefilee mee ja ingveriga

Taaskord tuleb alustada sellega, et mõned kooslused toimivad veatult. Mingeid liigseid trikke ei ole vaja, maitsete kaunis kooslus räägib kõik. Sellist ingveri ja meega grillitud lõhet oleme me sageli teinud. Mänguruumi jääb siin ka piisavalt - vahel lisame veidi hakitud küüslauku, vahel ürte, hapukat maitset võib lisada sidruni või laimiga, vahel võib lisada veel mõnd meelepärast ürti või muud. Baasmaitse moodustub aga ingveri, mee ja sojakastme triost - ingveri vürtsikus, mee magusus ning soja sügav umamine soolakas maitse toimib perfektselt.



Valmistamise puhul ei tasu ka kindlasti liialt näpuga järge ajada. Umbes kilose lõhefilee jaoks kulub orienteeruvalt:
üks korralik jupp riivitud ingverit või siis 1 sl Ginger People SEDA ingveripastat
2 sl sojakastet
1-2 sl mett (sõltuvalt maitsest)
veidi õli
seesamiseemneid
soovi korral hakitud küüslauku
viimistlemiseks kas laimi või sidrunit
Esmalt: tõsta umbes tund enne grillimist lõhefilee toatemperatuurile. Sega omavahel väikeses kausis ingver, mesi ja sojakaste. Võid ühtlase massi tekkimiseks lisada ka veidi õli. Kui kasutad küüslauku, lisa ka see hakituna marinaadisegu sisse.
Määri nahaga lõhefileele marinaadisegu ühtlase kihina. Puista peale seesamiseemneid ning grilli eelkuumutatud grillil kas savi- või malmalusel sõltuvalt filee suurusest 10-15 minutit. Arvesta sellega, et filee küpseb edasi ka peale grillilt äratõstmist, seega väldi ülegrillimist. Mina kasutasin grillimiseks savist SEDA Emile Henry kalaküpsetamise alust, millega võib hiljem kala ka serveerida.



Filee peab jääma mahlane ja õrn. Soovi korral nirista peale veel sidruni- või laimimahla ning võid lisada ka meelepäraseid ürte. Serveeri kohe ning juurde sobivad ideaalselt erinevad grillitud köögiviljad.


17. juuni 2014

Aurutatud kala vietnamipäraselt

Hetkel, kui ilm on kõike muud kui grillimissõbralik, tasub vahelduseks võtta ette aurutamine. Igavesti mõnus ja lihtne ning ülitervislik toiduvalmistamise moodus.Näiteks terve kala valmistamiseks on aurutamine suurepärane lahendus.



Aurutamiseks sobivad erinevad võtted. Mida olen viimasel ajal vaimustusega kasutanud oma uue sõbra Electroluxi kombineeritud auruahju võimalusi. Auruahi võimaldab erineva astmega aurutusrežiime kasutada. Soovi korral võib näiteks toorjuustukookidele mahlasuse lisamiseks ja pragunemise vältimiseks kerget auru lisada ja soovi korral võib ahjus täisauruga kasvõi muna keeta. Mune ma küll keetnud ei ole, küll aga päris mitu kala auruga valmistanud. Kui muidu potis valmistades tuleks kala panna aurutusrestile ja poti peale, siis ahjus piisab sellest, kui asetad kala koos meelepäraste lisanditega lihtsalt kuumakindlasse anumasse, millega võid kala hiljem ka serveerida. Mina kasutasin selleks üht oma lemmikut Emile Henry SEDA kalagrillimisalust, mis algselt on mõeldud küll küll kala ja muu kraami grillimiseks, kuid mida sobib ka suurepäraselt ahjus kasutada. Kala valmistasin tervena ja ühest Vietnami kokaraamatust leitud retsepti järgi.


Kala aurutamiseks sobib loomulikult ka näiteks bambursauruti, millega saab kala valmis teha näiteks suurema poti peal või siis vokkpannil.
Kala aurutamine on Aasias hästi levinud kala töötlemise viis. Õrn ja delikaatne kalaliha on ideaalne tooraine aurutamiseks. Oluline on ainult tabada õiget hetke, kui kala on juba piisavalt küps, kuid veel hõrgult õrn ja mitte ületöödeldud. Selle  retsepti puhul on põnevaks meetodiks veel aurututud kala kuuma õliga ülekallamine, mis küpsetab kala koos maitseköögiviljadega eriti maitsvaks.
Seekord sai auruahju lükatud dorada, mis on kindlalt meie viimase aja üks lemmikuid. Paraku küll mitte eestimaine.


Ca 800 grammine terve kala (nt meriahven, dorada, väiksem lõhe vm).
Soola ja pipart
Pöidlasuurune jupp ingverit, ribadena
Rohelist sibulat, ribadena
1 väiksem porgand, ribadena
0,5 dl sojakastet
1 sl riisiäädikat
Värsket koriandrit
1 dl maapähkliõli
Puhasta kala ja eemalda sisikond ning vajadusel ka soomused. Pese kala külma veega üle ning kuivata majapidamispaberiga. Maitsesta seest ja väljast soola ja pipraga. Tõsta kala küpsetuspaberiga kaetud aurutusnõu põhjale või siis auruahju jaoks sobivasse nõusse. Aseta osa köögiviljaribasid kala kõhtu ning ülejäänud laota ühtlaselt kala peale.
Lase potis vesi keema tõusta ning aseta aurutusnõu kalaga keeva veega potile. Kata aurutusnõu kaanega ning alanda kuumust nii, et vesi keeks vaikselt edasi. Auruta kala umbes 10  minutit. Kala küpsust kontrolli kõige paksemast osast. Liha ei tohi olla enam läbipaistev. Auruahju puhul tõsta kala lihtsalt eelkuumutatud auruahju ning jäta ta sinna 10-15 minutiks sõltuvalt kala suurusest. Samal ajal sega sojakaste ja riisiäädikas. Kui kala on valmis, tõsta aurutusnõu veega potilt ära. Kalla ära aurutamise ajal eraldunud vedelik. Sama tee auruahju nõu puhul. Kuumuta väiksemal pannil õli, kuni see on hästi kuum, kuid suitseda ei tohi. Aseta kalale veel värsket koriandrit ning kalla siis kala kuuma õliga üle. Kalale asetatud köögiviljad peavad särisema. Piserda kala veel soja ja riisiäädika seguga üle ning serveeri kohe.



Tulemus jääb hästi õrn, maitsev ja tõeliselt mahlane. Soovitan kõigil kalasõpradel proovida.

13. juuni 2014

Grillitud halloumi juust maasikatega ja ingverimoosiga. Lihtsuse võlu!

Mõned kooslused on hämmastavad oma toimivuses. Paned paar üsna tavalist toorainet kokku ja 1+1 ei ole mitte 2, vaid 3 või 4. Tööle hakkavad mingid uued maitsekategooriad, mida eelnevalt oma tajupagasis ei ole talletanudki.



Üks selliseid lihtsaid ja toimivaid kooslusi oli grillitud halloumi juust SELLE Ginger People ingverimoosiga ja lisaks lõikasime juurde kodus olevaid maasikaid. Tulemus üllatas ennastki. Kolm lihtsat komponenti ja nii mõnus tulemus!
Ingverimoosi peaks olema võimalik leida ka suuremates ning paremini varustatud kauplustes või siis saab seda tellida veebilehelt. Mõnusaid ingeritooteid on teisigi ja nendega saab tutvuda SIIN.
Halloumi on juust, mis kannatab ideaalselt grillimist. Ta ei sula ei hakka restile kinni, küpseb lihtsalt mõnusalt krõbedaks pealtpoolt ning pehmeks seestpoolt. Sobib imehästi näiteks salatitesse. Meie halloumi oli kitsejuustust valmistatud ja kohe eriti hõrk väiketootja kodune hoole ja armastusega tehtud juust. Poes peaks olema saadaval ka paari-kolme erinevat sorti halloumit. Kitsejuustu varianti ei ole veel kohanud, seega selle kohta kaubanduslikku infot ei oska jagada.


Juust ja ingver on aga kaunis kooslus. Selline parajalt terav ja mõõdukalt magus ingverimoos sobitud grillitud juustuga ideaalselt. Ega muud nippi polegi, kui et tuleks parajad viilud (ca 0,5-0,7 cm paksusega) halloumit grillida, juurde serveerida ingverimoosi ning mahlaseid maasikaid.
Väike lihavaba paus grillimise vahepeal ei ole üldse paha mõte, eriti, kui see veel nii maitsev on.


12. juuni 2014

Värska šašlõkk. Vana kooli tegija

Värska šašlõkk oli eelmise aasta tegija. Maks ja Mooritsa kaubamärgi all müüdav täpselt sellenimeline toode oli ootamatult maitsev just selline aus vana kooli šašlõkk, mis muudab meeled härdaks. Šašlõkk, mille maitse toob meelde lapsepõlve jaanipäevad, kus lubati koolivaheajale komandeeritud  kriimuliste põlvedega lastel kord suve jooksul kuni hommikuni koos teiste samasuguste suvejoovastuses pägalikega ringi mütata ja suurtes kogustes grillitud liha ja jäätist vaheldumis sisse ahmida. Need maitsed ja natuke metsistunud olek vahelduseks kooli korrapärasele kellast-kellani režiimile ja maitsetule koolisöökla jahukastmele, on senini selgelt meeles.
Seepärast sai proovitud sedasama vana hea Värska abil tehtud šašlõkki ka kodus valmistada. Ja tulemuses pettuma ei pidanud. Värska vesi oma soolasuse ja süsihappegaasiga lisanduva mulliga töötleb liha mõnusalt pehmeks, nii et see lausa sulab suus. Hästi lihtne ja väga toimiv moodus mahlase ja pehme liha valmistamiseks.


Üheks põnevaks lisaabiliseks selle šašlõki valmistamisel oli sel korral Emile Henry keraamiline grillimise plaat, kus saab varraste otsa aetud liha ilusti valmis küpsetada ilma ohuta, et liha liialt kõrbeb või söestub. Sütel grillides jääb rasva tilkumise tõttu alati see oht, et vahepeal jälle leegi üles viskab ja siis mõned tükid veidi ära kõrbevad. Saviplaat kuumeneb ühtlaselt ja küpsetab ka ühtlaselt. Tulemus jääb mõnusalt mahlane ja tunduvalt tervisesõbralikum, kui söestunud külgedega grillliha.




 Sellised saviplaadid on saadaval Home Decori poes (hetkel küll väljamüüdud, kuid üsna pea peaks jälle uus partii sisse tulema).
Savist grillplaat sobib hästi ka ahjus grillelemendi all grillimiseks, kui vahepeal jälle tubastele tegevustele keskenduda tuleb.
Värksa šašlõki valmistamiseks läheb vaja:
1 kg sea kaelaliha (läbikasvanud liha jääb kõige mahlasem)
50 ml õli
100 ml valget veini või veiniäädika-vee segu või sidrunimahla-vee segu
3-4sibulat jämedate ratastena
suur peotäis peterselli, hakituna
1 sl vedelat mett
1 kuhjaga teelusikatäis meresoola või kvaliteetseid soolahelbeid
1 tl värskelt jahvatatud musta pipart
ca 0,5 l Värska vett


Sega marinaadiained, välja arvatud Värska, kokku.
 Lõika liha parajateks tükkideks - esmalt ristikiudu ca 1,5-2 cm paksused viilud ja siis sealt kuubikud 4-5 cm pikkuste servadega. Kalla marinaad lihale, kääri käised üles ning sõtku ja masseeri nüüd kogu marinaad umbes 5 minuti jooksul liha sisse. Suru ja pigista kohe mõnuga. See etapp on hästi oluline mahlase ja maitsva lõpptulemuse jaoks.
Jäta liha marinaadis seisma vähemalt 2-4 tunniks. Kalla siis peale Värska vesi nii, et liha oleks Värskaga kaetud ja lase veel paar tundi kuni üleöö seista.
Lükka liha varrastele vaheldumisi sibulaga, jäta lihatükkide vahele väikesed vahed ning aseta vardad ettevalmistatud sütele või grillile küpsema. Metallvardad on head seepärast, et nad kuumenevad ka ise ning hakkavad liha seestpoolt küpsetama. Teisisõnu sobivad metallvardad just nendele lihadele, mille puhul eeldatakse läbiküpsemist.
Orienteeruv küpsemisaeg peaks olema ca 15-20 minutit, aga siinkohal soovitan küll usaldada iseenda silmi ja vajadusel ka hambaid (võid kontrolliks lihtsalt üht tükki proovida).
Mõnusat grillimist!

10. juuni 2014

Kananagitsad mandlipaneeringus

Ütlen kohe ära, et tegemist on meie pere ühe lemmiku ehk SELLE maisipaneeringus kananagitsate edasitöötlusega. Ja õnnestunud töötlusega. Neid nagitsaid süües kostus katkematu mõnumõmin sööjate poolt ning hiljem pigistati mult välja lubadus, et ma neid kohe varsti uuesti teeksin. Eelnev kanafilee leotamine ja paneeringus küpsetamine aitab tagada mahlast sisu ja sellisel moel tehtud kanafilee on kõike muud kui kuiv.



Ega siin midagi keerulist ei ole. Kana on seekord sattunud troopilisse keskkonda ehk siis enne nagitsate valmistamist leotasin ma kanafileed kookospiimas. See andis kanalihale mõnusa kookose maitse.
Paneeringuks kasutasin aga mandlijahu. Ja oligi kogu nipp ehk siis enam-vähem kolme komponendi toit, mille jaoks läheb vaja:
400 g kanafileed, ca 3 cm küljega tükkidena'
ca 1 dl kookospiima või kookoskoort
100-150 g mandlijahu (võid ka ise jahvatada)
soola
praadimiseks õli (kui tahad eriti troopilist maitset, prae nagitsaid kookosrasvas)
Tükelda kana parajateks tükkideks, leota paar tundi kookospiimas. Sega kausis mandlijahu ja sool. Võta kanafilee tükid kookospiimast ning veereta neid mandlijahu-soola sees. Prae kuuma õli sees keskmiselt kuumal pannil mõlemalt poolt, kuni paneering on kuldne ja krõbe. Serveeri kohe.

9. juuni 2014

Ürtidega marineeritud mozzarella ja tomatisalat

Vahel on nii, et mõned maitsed jäävad kuidagi vereringesse ja neid toite tahaks ikka ja jälle. Üheks selliseks korduseid nõudvaks maitsekoosluseks on minu jaoks saanud Yotam Ottolenghi "Plenty" raamatust pärit ürtidega marineeritud mozzarella salat.



Esmalt oli üllatava selle salati üks maitsekomponent ehk siis fenkol. Esmapilgul komplekti mittesobituv, kui mozzarella juustu peale mõelda. Tegelikkuses pigem vastupidi. Teiseks tasub seda salatit valmistades olla kompromissitu koostisainete suhtes - tomat peab olema küps, basiilik mahlane, mozzarella pühvlipiimas ja oliiviõli parimate seast. Kui kirjeldatud eeldused on täidetud, võid tõenäoliselt üsna kerge vaevaga ka ise selle salati lõksu langeda.



Retsept ise järgmine:
üks suur pall mozzarellat (kui vähegi võimalik, võiks eelistada pühvli mozzarellat)
2-3 küpset tomatit
peotäis basiilikuleht
0,5 tl fenkoliseemneid (esineb ka nime all apteegitill või juustuköömned. Maitselt erinev tavaslistest köömnetest)
1 -2 küüslauguküünt
3-4 sl  head oliiviõli (mina kasutasin Oliva.ee valikust SEDA Agrestis Bell´Omio Sitsiiliast pärit magusamat õli)
Punet, hakituna
tibake sidrunikoort
sidrunimahla
head soola
värskelt jahvatatud musta pipart
Tegevuskäik on järgmine: marinaadi jaoks rösti fenkoliseemneid kuival pannil mõni minut, kuni seemned hakkavad plõksuma. Peenesta seemned uhmris peeneks (või suru mingi muu esemega nt klaasi või pudeli põhjaga peeneks, kui uhmrit ei ole). Peenesta ka küüslauk. Mina panin samasse uhmrisse. Haki basiilik. Sega peenestatud fenkoliseemned, küüslauk ja basiilik. Lisa riivitud sidrunikoor ja õli. Maitsesta soola ja pipraga ning pigista veidi sidrunimahla ka marinaadi sisse.
Võta mozzarella pall, suru pöidlad palli keskosasse ja lammuta see paariks-kolmeks tükiks (eelistan alati lõikamise asemel mozzarellat rebida, nii säilib mõnus kiuline struktuur lõhkumata). Kalla marinaad mozzarellale ja lase umbes pool tundi maitsestuda.
Lõika tomat kas viiludeks või sektoriteks ning laota peale marineerunud mozzarella. Tõmba juust veel väiksemateks tükkideks.
Viimistle värskelt jahvatatud soola ja pipraga ning piserda veel veidi oliiviõli tomatitele.

Supermõnus suvine salat ongi valmis!

2. juuni 2014

Ilma jahuta rabarberikook. Pähkline ja mahlane

Tegelikult ei plaaninud ma seda kooki üldse mitte kohe blogisse panna, vaid tahtsin lihtsalt mõnd jahuta rabarberikooki katsetada. Tulemus üllatas ennastki - iseenesest väga lihtsa retseptiga valmis hästi mahlane ja pähkline kook. Jahu asemel sai kasutatud mandlijahu, mistõttu sobib kook ka gluteenitalumatuse käes kannatavatele inimestele. Kui paar tükki koogiteost veel alles oli, otsustasin selle maitseüllataja siiski pildile jäädvustada, et mõnusa koogi retsepti ka teiega jagada.


Lisaks sellele, et see kook on hästi maitsev, on ta keskmisest koogist tunduvalt tervisesõbralikum. Valge suhkur ja valge jahu ei ole teadagi tervisesõbrad ja siin on kasutatud palmisuhkrut ning mandlijahu. Koduaia rabarberit ka.


120 g võid, toasoojana
250 g rabarberit, tükeldatuna ja vajadusel koorituna
100 g palmisuhkrut (või muud rafineerimata suhkrut või ka mett)
250 g mandlijahu (võid kasutada ka näiteks tatrajahu või muud gluteenivaba jahu või segada neid omavahel)
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
2 tl riivitud ingverit (mina kasutasin SEDA suurepärast The Ginger People valmiskujul ingverit)
4 muna
näpuotsaga soola


Alusta sellest, et pane ahi 180 kraadi peale soojenema ning määri võiga ca 24 cm läbimõõduga koogivorm. Põhja võid katta küpsetuspaberiga. Sega rabarberitükid mandlijahu ja küpsetuspulbriga läbi. Vahusta toasoe või suhkruga ja näpuotsatäie soolaga kohevaks heledaks vahuks ning lisa siis vanillisuhkur ja munad. Munad lisa ükshaaval ja peale iga muna lisamist sega mass jälle korralikult läbi. Samasse lisa ka riivitud ingver.
Sega omavahel muna-suhkru-võimass ning rabarberi ja mandlijahu mass. Töötle tainas ühtlaseks ning kalla vormi. Küpseta umbes 50 minutit ning koogi küpsust kontrolli tikuga. Koogi keskosasse torgatud tikk peab välja tulema puhtana. Kui kook kipub pealt liialt pruunistuma, kata ta fooliumiga või alanda veidi temperatuuri.
Enne serveerimist lase koogil kümmekond minutit seista.
Serveeri niisama või värskete maasikate ja tuhkruhkruga.
Koogil on hea omadus täna mandlijahule püsida värske ja mahlasena veel mitu päeva.