28. aprill 2014

Värske siiakala tibakese viinaga ja siiaäkine. Kes teab, see mõmiseb rahulolevalt kaasa.

Tõenäoliselt teab iga eestlane klassikaks saanud filmist "Siin me oleme" lõiku, kui üks korralik tõsine saarlane hindas linnavurle küsimusele vastates parimaks kalaks siiakala. Minusugusel jääb üle vaid nõustuda. Siiakala on üks hõrgumaid palasid, mis sobib olukorrast ja kellaajast sõltumata. Tõeliselt õrn kala, kel nii mõnusalt puhas maitse.



Ainuke tingimus toore siiakalaga toimetamiseks on see, et ta peaks olema värske. Ikka väga värske. Tänane püük on parim. Nii et õnnelikud on need, kel peres kalamees või kel naaber kalamees, kes aegajalt ülejäävat kalakogust laiali jagab. Muus osas aitab välja aus kalamüüja või ka laupäevahommikune kalaturg, kus värsket kraami ikka saada õnnestub. Siiakala värskuse hindamisel kehtivad ikka kõik samad reeglid, mis teistegi kalade puhul. Esmalt lõhn, siis välimus. Silm peab olema selge ja lõpused verised jne.



Tegelikult ongi siiakalaga see teema, et ta on väga maitsev ka erinevalt valmistatult, aga minu kindel veendumus on see, et parima siiakala saab valmis kas soolates või eriti kärsitute jaoks mõeldud siiaäkisena valmistades. Ehk siis toorena ja delikaatselt töödeldes. Mõlemad valmistusviisid on lihtsad, ainuke vahe on ajas. Soola ja viinaga värske siig vajab "tõmbamiseks" aega umbes ööpäev. Või äärmisel juhul mõned tublid tunnid. Siiaäkise valmistab loetud minutite jooksul ja eriti see, kel käed tugevad. Nimel tuleb siiaäkise valmistamisel siiatükid koos sibula ja maitseainetega korralikult tugevalt läbi raputada.


Siiakala viinaga soolamise idee on pärit ühest vaieldamatult parimast eestikeelsest kalaraamatust ehk Koržetsi Kalaraamatust. Seni on kõik retseptid toiminud ning lisaks retseptidele pajatab meie kalaasjatundja igast kalast ka pikemalt. Näiteks sellest, et siig on lõheline ning siig liig sooja vett ei armasta ning suvel teda eriti ei liigu. Hetkel liigub veel küll, nii et kergesse kevadesse sobib õrn siig imehästi. 



Viinaga maitsestatud värske siig valmib nii:
esmalt fileeri kala. Eemalda muuhulgas näpitsatega ka väikesed seljaluud. Need leiab üles näppudega mööda siiafilee pinda libistades. Lõika kala õhukesteks viiludeks. 
Poole kilo siiafilee tükkide kohta võta 2 sl meresoola, 1 sl suhkrut (Korzetsil oli 2 sl, kuid mulle meeldib vähesema suhkruga variant), veidi laimimahla ja 2 sl valget viina. Sega omavahel sool, suhkrur, laimimahl ja viin. Laota kala ühtlaselt suuremale taldikule või vaagnale ning kalla marinaad kalale peale. Kata toidukilega ning aseta ööpäevaks külma. Järgmisel päeval on imeliselt maitsev suutäis valmis ning selline hõrgumast hõrk kala sobib nii saiale- kui ka värskele koduleivale. Imeline!



Siiaäkine on äkiline moodus, kuidas kiirelt värske kala söödavaks tuunida. Ei midagi keerulist. 
Selleks toimeta nii nagu eelmises õpetuses, ehk eemalda fileest ka väiksemad luud ning lõika siis õhukesteks viiludeks. Poole kilo siiafilee tarbeks kulub äkise valmistamiseks 1 suurem sibul, 1 tl suhkrut ja 1 sl meresoola. Viiluta sibul esmalt õhukesteks ratasteks. Puista kausi põhja soola, sinna peale lao sibulad ja sibulatele siiafilee tükid. Võid sibula ja kala mitu korda kihiti laduda. Peale puista veel soola ja värskelt jahvatatud musta pipart. Aseta taldrik tihedalt kausile ning raputa hästi tugevalt kaussi mõne minuti jooksul. Nii ongi äkine valmis. 



Serveerimisel võid lisada veel värsket tilli, murulauku või ka rohelist sibulat. Maitsele võib erksust lisada ka vähekese laimimahlaga. Koduse värske leivaga, mil korralik kiht taluvõid on see kooslus lihtsalt parim!


25. aprill 2014

Värviline salat fenkoli, punase kapsa, peedi ja sibulaseemnetega

Selles lihtsas salatis polegi muud nippi või võlu kui et värvide mäng. Silmadega söömise tähtsust ei tasuks alahinnata. Salat ise on lihtne ja loogiline, erinevad köögiviljad ja siis väike kastmemüts peale. Veidi viimistlust veel sinepiseemnetega ja VOILA!



Selle värvikireva salati jaoks ladusin taldrikule riivitud toorest peeti, õhukesi punase kapsa viile, õhukesi fenkoliviile (kel kodus mandoliiniga riivimise võimalus, kasutage seda, tuleb hästi mõnus paberõhuke tulemus). Veidi ka fenkoli rohelisi võrseid.



Nirista peale veidi sidrunimahla ja head oliiviõli. Puista veidi soola ja värskelt jahvatatud pipart. Kes soovib, võib kreemisema tulemuse jaoks panna krooniks ka veidi paksu jogurtit või kookoskoort, nagu mina tegin. Peale maitseks veel sibulaseemneid ja juba need silmad õgivadki. Sibulaseemned on siis teisisõnu aed-mustköömne seemned ja leiab neid näiteks Umami.ee lehelt.
Selline hea, kerge ja värviline salat.


23. aprill 2014

Kartulikotletid nõgesega. Või ka muu umbrohuga. Kevadine traditsioon

Mõned rituaalid käivad igasse aastaega. Kevadesse kuuluvad karulaugupesto, nõgesesupp, naadipirukas, rabarberikook, nurmenukulehtedest salat ja nüüd juba aastaid ka nõgesega kartulikotletid. Need mõnusad kartulipätsikesed said välja nuputatud eelkõige laste jaoks, kuna nemad paraku - erinevalt minust - ei kipu just lusikaga purgist karulaugupestot sööma. Samas on soov kõigile pereliikmetele jagada varakevadist energiat, mis kõige ehedamal kujul talletunud just neis esimestes tärkavates taimedes.



Nõges on üldse üks hästi väge täis tegelane. Ravimtaimemaailmaga hästi kursis olev taimetark on nentinud, et kui inimkond süveneks nõgese kasulikesse omadustesse, siis ta mitte ei rohiks, vaid kasvataks nõgest. Minu aias õnneks pole neid vaja kasvatada. Esmalt ilmuvad kevadel tahaaeda naatide pisikesed varesejalad ja üsna kohe võib mustsõstrapõõsa alt ka väikeseid nõgesetaimi leida. Kauaks neid sinna ei jagu ja üsna kiirelt leiavad nad endale uue rolli kas supipotis, pirukas või kartulikotletis.


Maitselt meenutab nõges kõige enam ehk spinatit, kuid kasulike ainete osas teeb nõges spinatile pika puuga ära. Tegemist on ühe tõelise supertoiduga ja oskuslikult valmistatuna ning õiges koosluses on nõges väga maitsev. Kartuliga sobib nõges väga hästi.
2-3 suuremat kartulit
paar suuremat peotäit noori nõgeselehti (või muud meelepärast umbrohtu - naati, karulauku, noori võilillelehti vm)
2 muna
paar supilusikatäit jahu. Seob paremini taina kokku
Maitsestamiseks soola ja pipart
soovi korral veidi riivitud muskaatpähklit


Selle lihtsa toidu tegevuskäik on järgmine: esmalt korja kinnastatud kätega paras punt noori nõgeseid. Eralda puisemad varred ja mustus. Kalla noored nõgeselehed üle keeva veega ja lase veidi aega vees seista. Kurna ja pigista liigne vesi välja. Haki nõges peeneks.
Suru paar keedetud sooja kartulit peeneks, sega juurde muna, kui kasutad jahu, siis ka see, hakitud nõges, soola ja pipart maitse järgi. Mina lisasin ka hea peotäie hakitud karulauku.
Pane lusikaga parajad portsud õli või ka õli ja või segusse praadima. Prae mõlemalt poolt kuni kuldkollase värvi tekkimiseni.
Söö soojalt ja juurde paku kodujuustust, värsketest ürtidest ja hapukoorest valmistatud kastet.


19. aprill 2014

Pashakook ehk kohupiima-puuviljakook beseekatte all

Jagan siin üht mõnusat pashast inspireeritud retsepti, mis sattus minu kätte tänu ajakirja Oma Maitse lugejakirjale ning retsepti autor on Jana Jaaksalu. Nimelt ilmub igas Oma Maitse numbris mõni vahva lugejate poolt saadetud retsept, mille teostus tuleb siis ajakirja poolt. Selle koogi küpsetasin ja pildistasin Jana saadetud retsepti järgi läbi mina ning julgen küll väga soovitada. Jana ise kirjutab, et ta pole suurem pashasõber, kuid sellist kooki sööb küll meeleldi. Meie oleme küll pashasõbrad - ka siin blogis on olemas näiteks SEE martspanine pasha - aga seda kooki sõime ikkagi suurima heameelega. Jagan siis ka siin seda toredat ideed



50 g purustatud sarapuupähkleid
200 g purustatud digestiivküpsiseid
70 g võid
TÄIDIS
1 apelsin
200 g kuivatatud puuvilju
400 g (köögi)toorjuustu
400 g ricotta´t
2 dl suhkrut
4 muna
3 munakollast
KATE:
3 munavalget
0.7 dl suhkrut
KAUNISTUSEKS
sulatatud šokolaadi
purustatud pähkleid
apelsiniviile


Alusta täidisest- riivi apelsinilt koor-ainult õhuke oranž kiht ja pressi välja mahl. Haki kuivatatud puuviljad tükkideks ja jäta apelsinimahla sisse 3-4 tunniks, parem üleöö marineeruma.
Sega põhja jaoks omavahel purustatud küpsised, pähklid ja sulatatud või ning suru 26-28 cm koogivormi põhjale. Jäta vorm külmkappi ootele. Mikserda toorjuust, ricotta-kohupiim ja suhkur, lisa ükshaaval munad ja munakollased. Mikserda pidevalt. Seejärel nõruta liigsest apelsinimahlast puuviljad ja tõsta koos apelsinikoorega täidisele. Vala segu vormi ja küpseta 160 °C ahjus 1 tund. Võta kook ahjust, määra uueks temperatuuriks 180°C. Vahusta munavalged, lisa peenikese nirena suhkur ning mikserda, kuni vaht on kõva ja läikiv. Määri munavalgevaht koogile ja küpseta veel 8-10 minutit. Serveerides nirista peale sulatatud šokolaadi ja purustatud pähkleid või apelsiniviile.
Lahti lõigates kasta nuga vee sisse, siis ei lõhu beseekihti ära.



Kauneid pühi kõigile!

Retsept ilmus 2014. aasta aprillikuises ajakirjas Oma Maitse.



16. aprill 2014

Brittide lihavõttepühasaiad Hot Cross Buns

Kelmikad kuklikesed, millel ristimärk on tegelikult vana Inglismaalt pärit traditsioon ja neid saiakesi küpsetati eelkõige lihavõttepühadeks. Tegelikult on tegemist imemaitsva ja üsna klassikalise rosinakukliga, mis ka meil hästi tuntud. Veidi eripärasemaks teeb Hot Cross Buns´id aga viimistlus aprikoosimoosiga, mis muudab saiakesed kaunilt läikivaks. Kindel lemmik pere noorimate seas, samas leidub väheseid suurigi, keda jätavad külmaks värsked rosinasaiad.


300 ml piima
50 g võid
500 g jahu + ca 75 g risti tegemise jaoks
1 tl soola
75 g suhkrut
veidi õli
30 g presspärmi või 11 g kuivpärmi
1 muna + 1 munakollane, lahtiklopituna
100 g rosinaid
1 apelsini riivitud koor
kaneeli
Pintseldamiseks aprikoosimoosi (kasutasin Põltsamaa aprikoosimoosi)
Lase piim kastrulis keema ning tõsta siis pliidilt ja sega sisse või. Jahuta käetemperatuurini. Sega kuivpärm, suhkur ja sool jahuga ning moodusta jahust lauale keskelt süvendiga "kaev" kuhu keskele kalla piima-või segu ja muna ning munakollane. Kui kasutad presspärmi, lahusta see käesoojas väheses vees ning sega toatemperatuurini jahutatud piima sisse. Sega kuni ühtlase taina moodustamiseni. Võid kasutada ka köögikombaini ning segada lihtsalt kombaini abil tainas. Sõtku kas käte abil või köögikombaini tainakonksu abil kuni moodustub elastne tainas. Aseta tainas kergelt õlisesse kaussi, kata kauss kas niiske köögiräti või kilega ning jäta sooja kohta umbes tunniks ajaks kerkima, kuni tainamass on vähemalt kahekordseks muutunud.


Kerkinud tainasse sega rosinad, kaneel ja apelsinikoor. Sõtku kuni kõik koostisained on segunenud ja jäta veekord umbes tunniks ajaks köögiräti või kile alla kerkima.
Kerkinud tainas vormi jahusel pinnal paks vorstike ning lõika umbes 15 võrdseks osaks. Rulli iga tainaosa võimalikult siledapinnaliseks ümmarguseks palliks. Aseta küpsetusplaadile kerkima (kuni 1 tunniks). Samal ajal sega 75 g jahu umbes 5 sl veega, et moodustuks pasta. Kasutades tordipritsi pritsi tainast peenikese joana ristid kerkinud saiadele.Võid vormida peenikesed „vorstikesed“ ka käte vahel jahusel tööpinnal.
Küpseta saiu 220 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni need on kuldpruunid. Ahjust tulnud saiadele määri aprikoosimoosi.

Retsept ilmus 2014. aasta kevadises ajakirja Toit&Trend numbris

15. aprill 2014

Itaalia lihavõttepühade pirukas Torta Pasqualina

See mõnus pirukas on Itaalia traditsiooniline lihavõttetoit. Arvestades, et juba selle nädala lõpus on käes kevadpühad ehk lihavõtted, siis tasub ühe võimaliku toiduna pidulauale just sellist tervislikkusest pakatavat pirukat kaaluda. Kelmikalt kevadvärviline pirukas on igati tervislik ning sobilik talvest väsinud keha rauavarusid täiendama. Ricotta ja spinati kooslus on ajatu klassika, mis toimib ka selle piruka sees veatult. Erksad munakollased muudavad selle piruka eriti kelmikaks.

Pirukas valmis taustal olevas punases kausis. Emile Henry savist nõud on kuumakindlad ja sobivad seetõttu ka ahjus kasutamiseks. 

500 g pärmi-lehttainast
500 g spinatit (kas värsket või külmutatud), peeneks hakituna
3-4 küüslauguküünt, hakituna
500 g ricottat
2 muna + 4 munakollast + 1 muna määrimiseks
50 g riivitud parmesani juustu
Soola ja pipart
0,5 tl jahvatatud muskaatpähklit
Õli praadimiseks
Võid vormi määrimiseks
Vajadusel sulata esmalt pärmi-lehttainas. Seda on kõige parem teha nii, et tõstad taina eelmisel õhtul tavalisse külmkappi.
Kui kasutad külmutatud spinatit, lase sellel sulada ning nõruta siis sõelal kuivaks. Võid käega spinati veel kuivemaks vajutada. Samamoodi võid sõelal nõrutada ka ricottat. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel veidi õli, kuumuta pannil hakitud küüslauku veidi aega ning lisa siis spinat. Kuumuta spinat läbi, maitsesta soola, pipra ja muskaatpähliga. Lisa spinatimassile ricotta, 2 muna, riivitud parmesani juust ning sega kõik läbi.
Rulli jahusel pinnal pool tainakogusest nii suureks, et saaksid sellega katta ahjuvormi põhja ja küljed. Tõsta tainas võiga määritud vormi ning kalla peale spinatisegu. Vajuta lusikaseljaga spinatisegu sisse neli lohku ning aseta sinna sisse munakollased.


Rulli ülejäänud osa tainast nii suureks, et saaksid sellega katta tainavormi. Näpi või tõsta tainaservad kokku.
Küpseta ca 180-200 kraadi juures ca 50-60 minutit kuni pirukas on kaunilt kuldpruun. Serveeri soojalt.
Mina kasutasin küpsetamiseks Emile Henry keraamilist kaussi. Tuli ilus paraja suurusega pirukas. EH tooted on kõik ahjus kasutatavad, seega sobivad nii serveerimiseks kui ka kööginõudeks. Näiteks saab SELLISE kausiga edukalt ka pirukat küpsetada.

Retsepti ilmus 2014. aasta ajakirja Toit&Trend kevadnumbris. 

11. aprill 2014

Taaskord sõltuvuse küüsis. Maroko või Iisraeli sabatitoit. Tomatiga hautatud valge kala.

No vahel tabab mind küll süütunne, kui mind kusagile külla taaskord kutsutakse ja siis ma pererahva suurepärased retseptid jälle oma kööki kandin, aga... Ka seekord läks sedamoodi. Lahke pererahvas kutsus jälle külla ja kuna ühe täiesti s-u-u-r-e-p-ä-r-a-s-e kalaretsepti saladustesse mind pühendati, siis siin ma otsapidi olen. Ise olen täiesti sõltuvusnähtudega - täna suutsin sedasama kala kolmel söögikorral päevas tarvitada - ja kardan, et homme võib samas rütmis kulgeda. Kui ühes roas kohtuvad koriander, tomat, küüslauk ja valge kala, siis on muidugi üsna keeruline libastuda. See retsept ei ole erand.
Niii lihtne, nii maitsev ja toimiv!



Peresõpradel külas käies sain juba teist korda maitsta Iisraelist pärit retsepti järgi valmistatud kala. Viimasel korral sõna otseses mõttes ka näppupidi toiduvalmistamise sees olles. Peale seda oli lihtne nipp selge. Tänud, Artur!
Uurisin veidi ka netiavarustest ja tuleb välja, et selline kala valmistamise moodus on traditsiooniline sabati toit nii Iisraelis kui ka Marokos ja nagu traditsioonilistele retseptidele kohane, leidub päris palju "minu ema moodi" stiilis retsepte, mis erinevad kohati üsna suurel määral.


Natuke kohandasin ka enda järgi ja hetkel olen tulemusega küll väga rahul. Minu poolt lisandunud täiendustest tulenevalt võiks seda rooga nimetada "Iisraeli kala India mõjutustega Eesti köögist" või midagi taolist.
Vaja on selle roa valmistamiseks:
ca 1 kg valge kala fileed. Ideaalis turska, aga sobib ka haug, ahven, siig või siis ka sügavkülmast tilaapia, paltus vm
ca 1 kg tomatit
1 küüslaugupea (või rohkem)
2 suuremat punast paprikat
ohtralt värsket koriandrit
maitsestamiseks kokkusegatult jahvatatud koriandrit, vürtsköömneid, kurkumit, tšillipipart, suitsutatud paprikat vm maitseaineid. Ise kasutasin just nimetatud vürtse ja need olid kokku segatud Korma Curry nimelises maitseainetopsis (NB! Supermarketi SM karri erineb sellest segust olulisel määral). Originaalis ehk sõprade juures kasutati maitsetamiseks vaid paprikapulbrit. Kui sul on käepärast suitsutatud paprika (saadaval näiteks M&S poes), siis kasuta kindlasti ka seda
Mina segasin vürtsid soolaga ning püherdasin kalatükke selles segus.
Soola ja pipart ka veidi maitsestamiseks

Kalatükid vürtsides püherdunult ja enne, kui viimane tomatikiht neile peale laotakse


Tegevuskäik on lihtne. Tükelda tomatid viiludeks. Lao laiapõhjalise panni või poti põhja kiht tomatit. Soovi korral võid tomativiilude alla veidi oliiviõli ka lisada. Sinna peale laota puista kiht tükeldatud küüslauku ja hakitud koriandrit. Lisa ka tükeldatud paprika. Puista peale soola ja pipart. Sega vürtsid soolaga ning keeruta kalatükke vürtsi-soola segus. Lao kalad tomati-paprika kihile. Sinna peale laota kiht viilutatud tomateid, hakitud küüslaukui ning hakitud koriandrit. Kui sul on väiksem pott, siis korda kihte samas järjekorras, kuni kogu tooraine on potti või pannile ladustatud. Värske koriandri ja küüslauguga ära koonerda! Aseta nõule kaas peale ning kuumuta pliidil esmalt kõrgel kuumusel ja hiljem kuumust veidi alandades.



Kokku peaks selleks kuluma ca 15-20 minutit. Kala peaks olema läbi küpsenud ja potis olevad köögiviljad mõnusalt kokku haudunud. Kui kuumutades põhjast veidike kipub juba tumedaks tõmbuma, on seegi vaid mõnus maitselisand. Nii lihtsalt see roog valmibki. Maitstes pane vaim valmis, et sõltuvus on kerge tekkima ja ei ole sugugi välistatud, et läheb nii, nagu minul. Homme teen vist jälle uue laari... :)

Mõned kooslused, millest ei väsi. Salat suitsulõhe, kartuli ja munaga

Klassikaline kooslus, mis toimib aastanumbrist ja kuuseisust sõltumata. Mahlane kuumsuitsulõhe koos keedetud muna ja krõbeda koorikuga praekartuliga – see on kooslus, mille puhul võid selle mõneks ajaks küll unustada ja siis uuest avastades imestada, et küll kõlab ikka hästi kokku. Tegemist sooja salatiga, mille valmistamiseks ei ole vaja liiga pikaks ajaks kööki sulguda. Salat valmib mõne kiire minuti jooksul.


400 keedetud ja kooritud kartuleid
4 muna, poolpehmeks keedetuna
300 g kuumsuitsulõhet
Salatirohelist
Punast sibulat
Rohelist sibulat
Soola ja pipart
Sinepikaste:
1 sl sinepit
1 sl vedelat mett
3 sl sidrunimahla
10 sl oliiviõli
Kastme tegemiseks sega omavahel mesi, sinep ja sidrunimahl. Vajadusel maitsesta soola ja pipraga. Lisa pidevalt segades õli ning sega kõik ühtlaseks.
Salati jaoks tõsta taldrikule roheline salatipadi. Tükelda suitsulõhe ja koori ning tükelda ka keedetud munad (võiksid olla soojad). Koori sibul ning lõika poolratasteks.
Kuumuta pannil õli ning prae kuumas õlis katrulisektorid krõbedaks. Tõsta kartul salatipadjale, sinna peale tõsta lõhetükid, munasektorid, sibularattad ja kõige peale puista hakitud rohelist sibulat. Kalla kõik salatikastmega üle, viimistle soola ja pipraga ning serveeri kohe.

Retsept ilmus 2014. aasta märtsikuises ajakirjas Oma Maitse
Paleoretsepti puhul asenda kartul näiteks ahjupastinaagiga või aurutatud lillkapsa või brokkoliga

7. aprill 2014

Klassikust nostalgiline õhuline hapukoorekook jõhvikakattega

Hapukoorekook on minu jaoks täielik nostalgiakook. Miks see nii on, võib lugeda SIIT. Arvata võib, et selle imelihtsa ja samas ülihästi toimiva koosluse algne lugu räägib nii kasinast valikust. nõuka-aja piiratud võimalustest ja perenaiste erakordsest nutikusest. Tulemus on imetlemist väärt. Üldjoontes koosneb koogi õhuline vahekiht, mis ei jää sugugi alla uuema aja hõrkudele toorjuustu- ja mascarponekookidele, vaid hapukoorest ja munavahust. Tõeline köögimaagia!



Ikka jälle kipub juhtuma nii, et meisterdan erinevaid mitmekihilisi ja üle keskmise keerulisi kooke ja ükspäev tuleb see hetk, kus ideed on otsas ja kodused külmkapivarud ka kasinad. Arvake siis, millise koogi poole sel hetkel taas pöördun. Võid, hapukoort, muna, suhkrut ja jahu jätkub küll pea alati. Seekordse lisandina sai koogile peale sätitud veel jõhvika toormoos. Ei juhtu midagi, kui see ära jätta või hoopis muul moel koogile viimast lihvi anda - kas siis näiteks valge šokolaadi - toorjuustukattega või hoopis värskete maasikatega, rabarberikastme või muu meelepärase lisandiga.


Tainas on kõige tavalisem muretainas ehk siis:
ca 300 g jahu
200 g võid
1 dl suhkrut
veidi soola
1 muna
1 tl küpsetuspulbrit.
Pane jahu kaussi, sega juurde küpsetuspulber, jahu peale tükeldatud külm või, sool ja suhkur ning lahtilöödud muna. Haki algul noaga segamini, hiljem sõtku kätega ühtlaseks tainapalliks, mis tuleks ca 1 tunniks külma panna.
Loomulikult võid kasutada ka valmis muretainast ja siis piisab 500-grammisest pakist.
Võta tainas külmkapist ja laota plaadipõhjale ühtlase kihina äärest ääreni. Ümmarguse vormiga vooderda tainaga nii vormi põhi kui seinad (vormi põhja pane küpsetuspaber).  Eelküpseta koos raskusega 180-200 kraadi juures, kuni tainas hakkab hästi kergelt kuldseks värvuma.


Täidise jaoks läheb vaja:
6 muna (valged kollastest eraldatud)
1 kilo hapukoort
2-3 dl suhkrut (sõltuvalt sellest, kui suur magusaarmastaja oled)
1 tl vanillisuhkrut
3-4 sl kartulitärklist.
Vahusta munakollane suhkruga, lisa vaniljesuhkur, hapukoor ja ettevaatlikult ka tärklis (jälgi, et tükke ei jääks). Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja kalla siis munavalgevaht ülejäänud täidise sisse. Sega hoolikalt läbi ja kalla eelküpsetatud põhjale.
Küpsetusvorm peaks olema üsna kõrgete äärtega, kuna küpsemise käigus kook paisub päris tublisti. 28 cm läbimõõduga koogivorm peaks ka sobima, aga eeldus on kõrged ääred.
Küpseta vähemalt 45 minutit 180-200 kraadises ahjus. Kui tundub, et koogi täidis hakkab liiga kiiresti pruunistuma, siis alanda veidi kuumust. Liiga kiirelt küpsedes on oht, et täidis jääb vedel. Jahuta kook.
Jõhvikakaste
300 g jõhvikaid
1 dl suhkrut
Püreesta jõhvikad koos suhkruga ning laota jõhvikakaste jahtunud koogile.