15. mai 2014

Köögiviljapõhjal Vahemereline pirukas feta juustu ja tomatitega

Küllap on kõik meist tundnud mingil hetkel meelehärmi selle üle, et (tsiteerides klassikuid) kõik hea siin ilmas on keelatud, amoraalne või paksuks tegev. Eriti see viimane mure kiusab kindlast paljusid neid, kes muidu head toitu ja toiduvalmistamist naudivad. Igasugused küpsetised ja mõnusad pirukad asuvad selle paksuks tegeva skaala punases otsas ja nii tulebki tihti leppida vaid silmadega söömisega ning ohata kadedalt, kui jälle keegi kriipspeenike inimene teatab muuseas, et tema küll midagi kunagi piirama pole pidanud. Valulikult kangastuvad mulle alati sel hetkel kõik need hõrgutised, millest ma olen pidanud loobuma. Oehhh! Ei ole õiglust siin ilmas!



Aga tunneli lõpus paistab valgus. Olles esmalt tutvust teinud hetkel hittroa staatuses oleva lillkapsapõhjal pizzaga (retsepti leiad SIIT), tekkis idee samalaadseid katsetusi jätkata. Miks ainult lillkapsas kogu au peab endale saama? Nii proovisingi sama loogikat teiste köögiviljadega kasutada ja tulemus oli täiesti suurepärane. Kusjuures testgrupi arvamus oli, et kui ei teaks, ei tuleks selle pealegi, et pirukapõhi valdavalt köögiviljast tehtud on.



Katsetuste käigus sai köögiviljad esmalt ahjus aurutatud. Kuna mul tubli uus köögiabiline ehk Electroluxi kombineeritud auruahi, siis lasin ahjul oma võimeid näidata. Vesi ahju sahtlisse, täisauru programm peale ja köögivili ahju. Täitsa toimis! Ahi nägi mõne hetke pärast välja nagu korralik aurusaun. Temperatuur selle programmi puhul üle 96 kraadi ei tõuse ja suure õhuniiskuse käes on võimalik ahjus täiesti korralik auruefekt saada.



Kui auruahju ei ole, sobib kasutada tavalist potis aurutamist. Minu lemmik on bambusauruti, kuid hädast aitavad välja nii sõelad, restid ja muud abimehed. Põhiline reegel on see, et aurutatv toit ei tohi veega kokku puutuda, vesi peab enne keema, kui auruti sinna peale panna ning aurutusnõu tuleks kaanega tihedalt sulgeda. Ahjust võetud köögiviljadega toimetasin edasi nii, et töötlesin need purustajas ühtlaseks ning siis nõrutasin sõelal üleliigset vedelikku ka lusikaseljaga välja pigistades. Tulemuseks peaks olema üsna kuiv mass, millest siis saab hakata tainast tegema.

Kogused on taina valmistamiseks umbkaudselt sellised:
400-500 g köögivilju (minul oli pastinaaki, porgandit ja maguskartulit)
2 muna
50 g riivitud juustu (võib loomulikult ka rohkem)
2 sl jahu (kes soovib gluteenivaba pirukat, see võib kasutada näiteks mandli- või muud meelepärast jahu, jahu tuleks lisada niipalju, et tainas veidi tahedamaks muutuks)
veidi soola
Purusta aurutatud köögiviljad. Võid neid nõrutada nad sõelal hästi kuivaks kergelt lusikaseljaga massile vajutades, aga võid selle etapi ka vabalt vahele jätta. Tuleb lihtsalt veidi mahlasem tainapõhi.
Sega köögiviljamass munaga, lisa juurt, jahu ja veidi soola. Aseta küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile ning laota ühtlaselt laiali. Küpseta 180-200 kraadi juures, kuni tainas hakkab hästi kergelt pruunistuma.



Tõsta ahjust välja ning lisa täidis:
250 g feta juustu
300 g küpseid tomateid
oliive
3 muna
300 ml 10%-list koort
värskeid või kuivatatud ürte (pune basiilik, tüümian)
soola ja pipart
Serveerimiseks rukolat
Laota eelküpsetatud koogipõhja peale feta juust. Sega muna koorega ning sega juurde ka hakitud värskeid ürte. Maitsesta soola ja pipraga. Lao tomatid ja oliivid fetajuustule ning kalla pirukas üle muna-koore seguga. Küpseta 180-200 kraadi juures, kuni pirukas on kuldne. Serveerimisel lisa veel värsket basiilikut ning rukolat. Süües võid niristada pirukale veel oliiviõli.
Täiesti patuvaba pirukas! Tõsta kohe mitu tükki ette :)


11 kommentaari:

jannza ütles ...

aga kui auruahju pole? Kuidas siis teha?

Tuuli ütles ...

Jannza, siis võib tavalist aurutamist teha. Kas sõelal, aurutajas, topeltpõhjaga potis või muul moel. Oluline on et toiduained otseselt veega kokku ei puutuks ja et aurutamisnõu oleks kaanega kaetud. Kõige lihtsam abivahend on reguleeritava suurusega aurutusrest, mis peaks olema küll kõikides suuremates poodides müügil

Anonüümne ütles ...

tundub väga, väga lahe! esimesel võimalysel tahaks järgi proovida.

Anonüümne ütles ...

Mina tegin bataadi, kaalika ja porgandiga, jäi väga ilus oranž. Samas ma ei saa aru, kuidas sõelal seda nõrutada võimalik on? Mina surusin lusikaga, ja püree hakkas läbi sõela tikkuma, mitte vedelik. Sellest muidugi polnud midagi, väga hea tuli :)

Tuuli ütles ...

Anonüümne, tegelikult võib muidugi ka oluliselt lihtsama vaevaga teha ja selle nõrutamise protseduuri üldse vahele jätta. Tulebki mahlasem pirukapõhi. Ka minul tuli veidi köögiviljapüreed läbi sõela enne, kui massi kuivemaks sain.

Anonüümne ütles ...

Tore, et teraviljavabadus on ka sinu bogis! Kui asja kehakaalu kohapealt vaadata, siis maa-alused köögiviljad on süsiveskute rohked ja lillkapsas suht kerge variant:) Aga ma usun see pirukas ikka väga maitsev on, kui see kehakaaluteema kõrvale jätta :)))
Mari-Liis

Tuuli ütles ...

Mari-Liis, lillkapsapõhi jääb alati üheks alternatiiviks neile, kes kehakaaluargumendi menüü koostamisel aluseks võtavad :) See pirukas oli pigem võidurõõm sellest, et üsna kerge vaevaga saab sel moel piruka palju tervisesõbralikumaks ning isegi lapsed köögiviljasõbraks :)

kodukatt ütles ...

Väga lahe idee, ja tänu Sinule jõudsin lõpuks ka tegemiseni. Minu pirukas tuli selline, pingutasin bataadiga üle :)
Minu pirukas

Aitäh Tuuli!

Tuuli ütles ...

Kodukatt, igati vahva katsetus. Bataadipõhi ka tõenäoliselt õigustas end igati :)

Liisi ütles ...

Kui suurt ahjuplaati kasutasite, proovisin oma suurega ja jäi nagu nati liiga õhuke, aga hea sellegipoolest :) Kui juba mees kiidab, siis on ikka hea :D

Tuuli ütles ...

Liisi, see kogus on paras umbes poole ahjuplaadi suurusele vormile. Kui suurel plaadil teha, võib teha topeltkogusega. Siis peaks parajalt paksust ka jaguma :)