4. mai 2014

Käänid. Sütel küpsetatud räimed marinaadis. Saarerahva hästihoitud saladus

Käänid on üks toit, millest olen juba mõnda aega tahtnud postitust blogisse lisada. Teadlikuks sain sellest kaks aastat tagasi suvel Saaremaal käies, kus ühel laadaplatsil oli üles sätitud söegrill, millel valmistati värsket räime, mis siis kohe kuumalt grillilt võetult marinaadiga üle kallati. Oi me vitsustasime seda mõnuga ja imestasime, et selline lihtne ja loogiline kooslus nii vähetuntud on. Kui pärisime, mis toidu nimi ja kust selline vahva idee pärit, siis mainiti meile, et: "Need oo käänid!".



Natuke teemat uurides tundub, et tegemist on hääbuma hakkava toiduga. Guugeldamine liiga palju infot just välja ei anna. Ühe lõigu küll leidsin Saarte Häälest SELLEST lugejakirjast:
Kalad pandi kastidesse, pesti ja viidi Kuressaarde. Kalavastalised said muidugi oma osa. Kõige paremini maitsesid käänid – räimed, mis sütel restil küpsetatud või äädika ja sibulaga tehtud.
Ühe mainimise leidsin ka koolilaste uurimustööst rannarahva traditsiooniliste kalatoitude kohta, kus olid käänid samuti korra mainitud. Kokkuvõte asub SIIN:
Samuti saadi teada, et kalaroogadel, mida kaluriperes süüakse ning ka külalistele pakutakse on ka oma hooajalisus. Hhuvitav oli töö see osa, kus autor sai teda põnevaid roogasid, mida taluköögis tehakse (käänid, pahla silk, keedu säinapead ja muidugi palju muud). 
Meie maitstud käänid olid nii sütel küpsetatud kui ka äädika ja sibulaga marinaadi pistetud. Kuna see valmistusviis oli meeldejäävalt maitsev, siis tuginedes nähtule-maitstule ja oma teadmistele, püüdsime midagi sarnast ka oma kodus valmistada. Oli ikka hää küll ja maitses hästi isegi mandril!



Minu käänid valmisid nii, et esmalt tuli turult tuua võimalikult värske räim. Kuna hetkel on hooaeg, siis säti end laupäevahommikul kalaturule või hangi mõni tuttav kalamees või kalakaupmees, kes aitab värskete räimedega varustada. Räimed tuleks pesta ja puhastada (pea ja sisikond eemaldada) ning siis paraja koguse soolaga mõneks ajaks seisma jätta. Soola võib arvestada nii, et kilo räimede kohta umbes 100 grammi (pigem vähem kui rohkem, mina panen tunde järgi ja arvatavasti tublisti vähem) ja sool võiks olla kvaliteetne jämedam meresool. Paar tundi võiks räimed soolas olla, siis tuleks nad kergelt õlis veeretada ja resti ehk pahla vahel sütel grillida. See kalagrillimise rest pärineb eelmisest suvest ja Hiiumaalt. Kahtlustan, et sarnased restid on ka Mari-Liisil, Liinal ja Piretil kodus olemas :)


Vahepeal võib valmistada marinaadi. Mina tegin küll üsna tunde järgi ja maitsemeelt abiks võttes ning kohustuslikud sibula, loorberi, vürtsi, porgandi, soola, suhkru ja äädika üsna tunde järgi lisades. Kes aga soovib täpsemaid koguseid, siis võib aluseks võtta SELLE minu ema räimede marineerimise retsepti, mis ilmselgelt ajaproovile vastu pidanud ja sobib imehästi kalade marineerimiseks.
Olgu siinkohal see marinaadi retsepti ka siin lahti kirjutatud.
Ema marinaad praetud kaladele (see kogus peaks olema paras siis ca 1 kilole puhastatud kaladele)
1 l vett
1 porgand
1 sibul (käänidele lisasin mina sibulat rohkem)
10 tera pipart
10 tera vürtsi
5 loorberilehte
2 spl 30%-list äädikat
1 sl soola
4 sl suhkrut
Koori ja tükelda sibul ja porgand. Aseta kõik marinaadiained v.a. äädikas potti ja keeda mõned minutid. Viimasena lisa äädikas, kuid ära siis enam keeda. Jahuta marinaad ja kalla kaladele.
Käänide puhul on nipp see, et marinaad tuleks kallata kohe sütelt võetud kuumadele kaladele.

Käänid on väärt uuesti au sisse tõstmist. Nii lihtne ja nii hea!



6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Minge kanni oma saarevärgiga. Mis imekoht see saare on. Seda rooga me tegime juba lapsepõlves mandrilgi Tartu supi,innas kui õega üksi koju jäime, kui ema isa kärakat panid. Viisime taara äraja saime turult räime. Lõkke peal küpsetasime kui gaas oli otsas. Vool oli ka ära võetud. See oli hea süüa küll. Sibul äädikas, sool, suhkur, pipar, loorber. Ja mis peamine .... kaartulikeeduleem. Nii, et pigem Supilinna vaeslaste tagant varastatud retsept. Saare tolgused ikka üritavad igale poole seda sõna SAARE sisse toppida. SAAGE ÜLE. Saaremaal oli ainult kaks asja kunagi. Saarema Borodino leib, õlu ja piirivalvurid.

Tuuli ütles ...

Anonüümne, vahva, et said ära öelda. Ju need saarlased on siis Supilinna vaeste järgi luuramas käinud ja ideed pihta pannud. Hea, et vähemalt nüüd sai õiglus jalule seatud. Loodetavasti hakkas peale seda puhangut Sul kohe palju kergem.

Anonüümne ütles ...

Sorry, aga misasi on vürtsi tera?

Tuuli ütles ...

Anonüümne, see on näiteks selline maitseaine http://www.meira.ee/et/maitseained/vurtspipar-terad

Birgit ütles ...

Ma siis jõudsin ka lõpuks tegudeni :) Väikesed muudatused sees-niikui ikka. Kuna vürts oli miskipärast kapist otsa saanud panin marinaadi hoopis kadakamarju ja kuna mul kodus vaid õunaäädikat siis läks see marinaadi :) (See va söögiäädikas käib mul vaid kodumasinate puhastamiseks ja akende pesuks-ja seda viimast sai just tehtud) Ma arvan, et said maitsvad! Lõhn lubas seda küll!

Tuuli ütles ...

Kadakamarjad vürtsi asemel on väga tore asendus. Olen neid isegi kasutanud. Ise käitun ka tavaliselt marinaadi tehes üsna loovalt. Blogi jaoks oli lihtsalt mingi valem vaja fikseerida.Meil on igal juhul tindikalast käänid uueks lemmikuks saanud. Kaovab laualt vahel isegi häirivalt kiirelt (teise päeva kala saab harva süüa) :)