24. märts 2014

Kuidas lastele legaalselt lillkapsast sisse sööta ehk pizzapõhi lillkapsast

Tõenäoliselt on suurem osa emadest katkunud ühel hetkel juukseid laste toitumise teemal. Õnnelikud, kel sellelaadseid probleeme. Lohutust pakub vaid see, et teiste emadega rääkides tulevad sageli välja samalaadsed mured. Teades üht-teist tasakaalustatud toitumisest ja vaadates seda, mida lapsed sööma on nõus ja millest nad kategooriliselt keelduvad, vajub vahel ikka must murepilv pea kohale. Elu on õpetanud veidi kavaldama - igasugused püreesupid, kotletilaadsed, pannkoogid jms võimaldavad päris edukalt sinna muidu mittesöödavaks tunnistatud toiduaineid peita. Lambaliha sõid lapsed väga isukalt, kui sellest tehtud grillpihvid hamburgeriks vormisin jne jne. Köögitrikid on arvatavasti iga tegevema arsenalis ja keegi võiks kunagi nendest raamatu kirjutada. Päris mitu rammusat peatükki olen ka omalt poolt nõus katma. Kolme lapse ülekavaldamine on mõnel teemal päris meistriks teinud.



Lillkapsapõhjale tehtud pizzast olin siit-sealt kuulnud, kuigi ise polnud veel katsetamiseni jõudnud. Tööga seotult tegin ühe versiooni paleopizzast valmis ja üllatusega avastasin, et äsja jooksuringilt tulnud vanem poeg pistis selle pea püstijalu ja möödaminnes pintslisse, ise mõnus mõmisedes.Ikkagi pizza ju.
Teema hakkas peale seda elavamat huvi pakkuma. Veidi jälle kõikvõimsa Google´i abi kasutades leidsin kasulikke nõuandeid ja nii tegingi möödunud nädalavahetusel siis lastele mõeldud pizzakatsetuse. Pean tunnistama, et kadus kiirelt ning viimaste tükkide puhul pidin ise jaole kargama, et kogu toit ikka vennalikult jaotatud saaks. Idee pizzapõhja jaoks sain SIIT.



Vaja läheb:
1 keskmise suurusega lillkapsapea
1 muna
100 g riivitud parmesani vm juustu
1/2 tl soola
maitse järgi pipart
Purusta lillkapsas ehk tee lillkapsast pulse režiimi kasutades ühtlane lillkapsariis.




Aja suuremas potis vesi keema ning keeda lillkapsapuru umbes 5 minutit. Kalla segu sõelale ja nõruta. Siin soovitab algallikas lillkapsast ka marli või köögiräti sees tugevalt kuivemaks väänata, kuid mina otsustasin riskida ning lihtsalt lusikaseljaga sõelale vajutades massi nõrutada. Ka see meetod toimis suurepäraselt.
Nõrutatud ja kuivemaks pigistatud lillkapsariis sega ülejäänud ainetega kuni tekib ühtlane tainas. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ja õliga määritud ahjuplaadile ning küpseta 180-200 kraadi juures seni, kuni pizzapõhi on kuldpruun.



Edasi on juba igaühe enda fantaasia, millist lisandit pizzale sättida. Minu valikud olid seekord esmalt tomatikastmega põhi üle määrida, siis peekoni või singiviilud pizzapõhjale, peale tükeldatud paprika ning üle puistasin ohtra juustuga. Kõrgel temperatuuril kiirelt ahju, kuni juust on sulanud. Viimistleda võid värske basiilikuga ja ongi kogu pizzategu.
Kas ma juba mainisin, et mehepoegades ei tekitanud vähimatki tõrget lillkapsast valmistatud pizzapõhi ning viimaste tükkide pärast läks juba veidi rebimiseks.
Ühe tüki sain ka endale näpistada ja, tõepoolest, jube hea oli!

Paleoretsepti puhul jäta juust lisamata. Selle asemel võid veidi õli või selitatud võid tainasse lisada.

11 kommentaari:

Karuke ütles ...

Lisasin põhjale ka 1 klaasi tambitud kikerherneid - siis sai veidi tahkema ja paremini mätsiva taigna.
Väga maitsev retsept - aitäh Tuuli!

Krista ütles ...

ma olen ka paar korda teinud ja lapsed söövad küll, aga ütlesid, et pole ikka päris :) Ära ei arvanud küll keegi, mis seal põhjaks on.

Ma selle keetmise osa jätsin vahele ja sobis nii ka väga hästi.

Tuuli ütles ...

Karuke, kikerhernelisand on väga nutikas ja kindlasti ka maitsev.
Krista, olen ise korra teinud ka toorest lillkapsast. Oli samuti väga mõnus. See keetmine/nõrutamine andis veidi paremini vormitava taina tulemuseks, aga samas iga kuumutamine kurjast. Nii et igaüks võib endale sobiva metoodika välja töötada :)

Anonüümne ütles ...

Ma kavatsen ka selle ära proovida. Keetmise asemel kõigepealt aurutan tükeldatud lillkapsa ja seejärel püreestan. Mulle ka ei meeldi see keetmine ja keeduvee ära valamine. Aurutamine on väga lihtne ja kiire. Teen seda ise nii, et panen potipõhja paar sentimeetrit vett (piisavalt vähe, et juurviljad vett ei puudutaks). Kui vesi keema läheb, siis panen juurviljad aurutamissõelaga potti. Siis aurutan 5-10 minutit olenevalt juurviljast. Tuttav õpetas.

Tuuli ütles ...

Anonüümne, see aurutamise nipp on kindlasti ka väga mugav ja mõnus alternatiiv. Tervislik ka. Nii et tänud nippe jagamast.

Anonüümne ütles ...

Tea, kas saaks millegagi selle juustuosa seal asendada?

Tuuli ütles ...

Anonüümne, juustu võib lihtsalt ära jätta või siis näiteks kookoskoort veidi lisada, et põhi tummisem oleks.

Anonüümne ütles ...

Kas selle lillkapsapõhjaga kannataks teha ka mingit kooki äkki? On keegi katsetanud? Kuna ma ei saa süüa ei jahu ega suhkrut, siis olen üritanud leida retsepte, mida saaks siiski natuke süüa. Natuke kumab lillkapsamaitse muidugi läbi, aga pole küpsetamises nii tugev veel, et välja mõelda, mis võiks ehk sobida.
Pizzat tegin, see oli igal juhul väga hea, nagu päris. Peaaegu ;)

Tuuli ütles ...

Anonüümne, ma lillkapsast magusas kontekstis väga hästi ette ei kujuta (tundub, et lillkapsa maitse võib veidi häirida), küll aga kannatab teistest köögiviljadest kooke teha. Kindlasti sobib lillkapsa asemel bataat.Mul endal on bataadiga tehtud pirukapõhi, aga magusa kattega ja magusa põhjaga sobiks seda ka teha
http://toiduteemal.blogspot.com/2014/05/koogiviljapohjal-vahemereline-pirukas.html
Samamoodi on peedibrownie sobilik neile, kel gluteen ei sobi. Rukkijahu asemel võib näiteks mandli-,tatra- või muud jahu kasutada
http://toiduteemal.blogspot.com/2012/03/taiesti-patuvaba-ja-ikkagi-habematult.html

Anonüümne ütles ...

Näiteks võiks lillkapsa riisi valmistada pannil röstides/kuumutades, see ka mugavam variant, kui keetmine ja nõrutamine.

Tuuli ütles ...

Tänud kasulikke nõuannete eest. Järgmisel korral proovin siis lihtsalt pannil valmistada.