24. jaanuar 2014

Kõrvitsarisoto. Mõned on tulnud, et jääda

Kõrvitsarisoto kiitmiseks tuleb sõnadest puudus. Päikesekollane rikkalik taldrikutäis soojendab südant ja täidab kõhtu. Kui tavapäraselt kaasneb noa kõrvitsasse löömisega sügav ohe ja mõttekriis (sest meie näiteks kõrvitsasalati sõbrad ei ole), siis risoto ja kõrvitsasupp aitavad muidu peavalu tekitanud probleemist tõeliselt nauditavad söömaaajad teha. Olgu kõrvitsasupp siis SELLINE klassikaline ja minu jaoks täiesti kohustusliku ingveriga või SELLINE imemaitsev kookospiimaga variant.  
Aga risoto on klass omaette. Kõrvitsa eest pean tegema sügava kummarduse ja ütlema tänusõnad Siljale, kelle kaudu minu juurde kaks eriti armast kuldkollast sügisandi jõudsid. 


Parmesani juustuga ei maksa risotot valmistades koonerdada. Mida kreemisem risoto jääb, seda mõnusam ta on. Samas võib kitsejuustusõber parmesani sujuvalt kitsejuustuga asendada, sest teadagi: kitsejuust ja kõrvits on taevalik kooslus. 
Ühe mõnusa risoto jaoks läheb aga vaja:
500 g muskaatkõrvitsat (puhaskaal, tükeldatuna)
300 g risotoriisi
1 l kanapuljongit
1 sibul, hakituna
1 dl valget veini
Paar küüslauguküünt, koorimata
Paar oksa rosmariini
Oliiviõli
75 g võid
50 g parmesani
Soola ja pipart
Kuumuta pannil õli ja kolmandik võist. Lisa rosmariinioksad, küüslauk ja kõrvits. Küpseta keskmisel kuumusel ca 20 minutit, kuni kõrvits muutub pehmeks. Eemalda rosmariinioksad ja küüslauk. Võid kõrvitsa jätta tükkidena või siis soovi korral ka püreestada. 
Teisel pannil kuumuta teine kolmandik võist ning hauta keskmisel kuumusel sibul klaasjaks. Lisa riis ning kuumuta segades mõned minutid. Kalla juurde valge vein ning lase alkoholil aurustuda. Hakka lisama kuuma puljongit osade kaupa. Esialgu kalla puljongit niipalju, et riis oleks kaetud ning lase siis vaiksel kuumusel vedelikul riisi sisse absorbeeruda. Lisa uus ports puljongit ning jätka tegevust, riisi aeg-ajalt segades, kuni kogu puljong on lisatud. 

Tõsta pott tulelt, lisa ülejäänud kolmandik võid, kõrvits ning parmesan, sega risoto läbi ning serveeri kohe. 

Retsept ilmus 2013. aasta ajakirja Toit ja Trend sügisnumbris. 

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Aga millal siis riis ja kõrvits kokku panna?

Tuuli ütles ...

Anonüümne, tänud tähelepanu juhtimast. Parandan töökäigu kirjelduse ära :)

Kaili Koppel ütles ...

Pean kohe tänama sellise retsepti eest. Mina ei ole eriline kõrvitsafänn olnud ( tänu marineeritud kõrvitsale) ja nüüd oli mul pool kõrvitsat külmkapis seismas. Ja nii head asjapole ammu söönud. Tänud!

Tuuli ütles ...

Kaili, hästi tore, et kõrvitsarisotost uus lemmik sai. Mul sama mure, et marineeritud kõrvits ei ole kunagi liialt meeldinud, küll võin aga ainult kiidulaulu laulda erinevatele kõrvitsatoitudele. Muuhulgas ka kõrvitsarisotole :)

klvnr ütles ...

Maitsev ja lihtne teha, maitses nii mehele kui mudilasele :)

Anonüümne ütles ...

Tere! Mul on selline küsimus, et miks kasutatakse risotos valget veini? Kas maitse pärast või on siin mingi muu põhjus? Ma üldiselt valget veini ei tarbi, aga risotot tahaks väga teha. Samas 1 dl pärast ka pudelit avama ei hakkaks, ülejäänu jääks lihtsalt seisma. Mis juhtuks, kui ma selle lihtsalt välja jätan?

Tuuli ütles ...

Anonüümne, veini lisatakse ikkagi maitse pärast. Kergelt magusa ja hapuka nüansi lisab vein roale. Aga ei juhtu midagi kui ära jätta. Või siis kasutada väikestes pudelites müüdavat veini, siis ei pea suurt pudelit 1 dl pärast avama :)