11. jaanuar 2014

Kihnu saiast, nostalgiast ja leidmisrõõmust

Seda postitust kirjutama hakates hoiatan kohe ette, et asjalikult ja erapooletult ma selle postitusega kardetavasti maha ei saa. Tegemist on Kihnu saiaga, mis oma kohevuselt ja krõbeduselt on klass omaette ja mis meenutab mulle kõige enam seda saia, mida omal ajal küpsetas minu vanaema Mamma. Mamma juurde sai mindud tavaliselt reede õhtul poole neljase bussiga, siis tuli poolteist kilomeetrit metsa äärt mööda sammuda ja olidki kohal. Üsna kindel võis olla selle peale, et laual olid nii Mamma sepik (vanaema kasutas mitte valget, vaid sepikujahu) ja Mamma võirullid. Need on hetked ja toidud, mis on tagantjärele omandanud minu jaoks tähenduse, mida alles hiljem olen vääriliselt hindama õppinud. Mamma sai oli selline seest hästi kohevaks kerkinud ja krõbeda koorikuga, mis maitses kõige paremini või ja soolaga või siis tomatihooajal koos äsja kasvuhoonest toodud peaaegu üleküpsenud paksude tomativiiludega. Tavaliselt sai Mamma sai kohe samal päeval otsa ja seda ei tehtudki ülenädala söömiseks. Argipäeval kõlbas ka poesai. Värskel Mamma saial oli nädalavahetuse mekk ja nägu.




Põhjus, miks selle heietuse ette võtsin on selles, et olen hetkel seotud hästi põneva ja toreda projektiga, mille koondnimetus on koolitoit. Nimelt olen tegelemas raamatuga, millesse koondatakse üle Eesti tublide koolikokkade retsepte. Tegemist on põneva materjaliga. Pea olematu eelarve, armastus toidu ja toiduvalmistamise vastu ja hästi palju entusiasmi ning idealismi koondub neisse retseptidesse. Samast komplektist, Kihnu kooli retseptide seast leidsin ka Kihnu saia retsepti. Pean tunnistama, et kibelesin seda saia läbi proovima - Kihnu saiast olen kuulnud ka legende ja tegemist on millegi sellisega, millelaadset supermarketist otsima ei ole mõtet minna.



Saiategu läbi tehes ja esimest tegu maitsedes saabus üllatav äratundmine. See on samalaadne sai, mida tegi minu armas Mamma ja mille uskusin olevat ajalukku läinud koos juba aastaid meie seast lahkunud Mammaga. Mu ema oli kunagi isegi proovinud seda retsetpi Mammalt kätte saada ent lõppes kõik sellega, et saiaküpsetaja rehmas käega, ütles, et ei tema tea, palju ta midagi paneb või mis temperatuuril küpsetab, tule lihtsalt vaata, kuidas seda teha. Vanaema tegi saia täiesti tunde järgi, üsna vedelast tainast ja küpstas seda puuahjus. Ema tegi küll märkmeid, kuid nende järgi tema saiategu ei õnnestunud ja sinnapaika see üritus jäigi.
Nüüd, tänu Kihnu kooli kokkadele, on siis midagi samalaadset siiski õnnestunud leida ja sellevõrra suurem oli liigutus, kui soojale saiale võid sai määritud ja esimene suutäis haugatud. Otseühendus sellesse aega, kui majad ja puud olid hirmus kõrged ja meel oli lapselikult lihtne.
Sellisele saiale on kõige sobivam lisand kindlasti lihtsalt toasoe või, mis sulab juba määrides. Teen saia juba mitmendat korda ja ikka kipub olema samamood nagu Mamma saiagagi, et vähemalt pool saia saab kohe otsa. Aga sel moel on see sai lihtsalt kõige parem, kui või lihtsalt kuuma saia sisse sulab enne kui hammustadagi jõuad!


Saiategu ise aga ei ole midagi keerulist. Kehtivad kõik samad reeglid, nagu klassikalise eelkergitusega pärmitaina puhul - toiduained peaksid olema soojad, liiga kuumaks ei tohi taina komponente ajada (käesoojus las olla mõõdikuks), sai vajab kerkmiseks aega ja natuke hellust (pärmitainast ei tasu väga järsult kohelda, pigem ikka vaikselt). Kihnu saia tainas on võib-olla esmapilgul harjumatult vedel, mistõttu teda väga vormida ei anna. Tainast tuleb ühest nõust teisse kallata. Samamoodi veidi harjumatu on pikka küpsemisaeg ehk siis tervelt tund aega. See annab tulemuseks mõnsalt krõbeda kooriku, mis saiaviilu haugates ootamatult häälekalt murdub. Mõnus!
Vaja läheb:
400 g jahu
20 g värsket pärmi (siinkohal soovitaksin küll värsket pärmi kuivpärmile eelistada)
3 dl piima
100 g võid
1 muna
2 sl suhkrut
1 tl soola
Lahusta pärm väheses koguses käesoojas vees. Kuumuta piim peaaegu keemiseni ning lisa siis piima sisse suhkur, sool ja või. Lase piimasegul jahtuda kuni käesoojani ning lisa siis lahtiklopitud muna. Sega omavahel kokku pärm ja piimasegu ning sõelu siis vedeliku sisse jahu.



Soovitan kindlasti jahu läbi sõeluda. Ka see on üks koheva ja ühtlase saia võtmetingimusi. Sõtku tainas läbi. Siinkohal tuleb mulle alati appi asendamatu sõber KitchenAid, kes muidu üsna kleepuva ja vedela pärmitaina asjalikult urisedes ilusaks läikivaks tainaks aitab vormida. Hoiatan kohe ette: tainas peabki jääma üsna vedel. Umbes selline nagu pildilt näha.



Järgmisena jäta tainas sooja kohta köögirätiku või toidukilega kaetud kausis kerkima. Tainas peaks kerkima vähemalt kahekordseks või siis umbes tund aega. Mina pidin vahepeal ära käima ja tainas kerkis kokku umbes 1,5 tundi ning tulemus oli selline ülekerkinud, nagu pildilt näha.


Tegelikult võiks järgmise etapiga tegelema hakata juba veidi varem. Kerkinud tainal on küll näha ilusad suured kerkmisaugud, aga samas on tainas hakanud juba alla kukkuma. Õnneks saia enda kvaliteet selle all küll vähimalgi määral ei kannatanud.
Järgmiseks tõsta tainas võiga määritud vormi. Soovitan kasutada kindlasti võid, sest õliga määritud vormi puhul kipub juhtuma see, et kerkiv tainas lükkab õli vormi pinnalt ära ning küpsetis jääb ikkagi vormi seinte külge kinni.
Lase ka vormis veidi aega (ca 20 minutit) soojas kohas tainal kerkida. Samal ajal kuumuta ahi 200 kraadini.
Küpseta eelkuumutatud ahjus saia umbes tund aega. Mina olen poole küpsetamise pealt ahju temperatuur ca 180 kraadini alandanud.




Kummuta sai vormist välja ja soovitav oleks sai asetada restile, et see ka altpoolt krõbeduse säilitaks. Vormis hoides tekib saia pinnale kondensvesi, mis muudab kooriku nätskeks.
Valmis saia pinnale võib määrida võid, et koorik veel krõbedam ja maitsvam oleks.
Serveeri sooja saia külma piima, või ja moosiga.


24 kommentaari:

Diana Tammann ütles ...

Aitäh retsepti eest. Pere juba ammu palub koduleiva kõrvale ka saia.
Minu vanaema küpsetas saia ainult suurte pühade puhul ja seda puuahjus. Väga maitsev rosinate ja värskelt purustatud kardemoniga sai oli.

Anonüümne ütles ...

Paljudel meist on head mälestused vanaema saiast. Minu vanaema on veel elus, aga saiategu on jäänud siiski vaid mälestuseks. Tänan samuti retsepti eest. Mul tekkis siiski küsimus. Milline jahu valida? Kodus on mul kõrgema sordi nisujahu, spelta täisterajahu ja nisu täisterajahu. Olen väga tänulik, kui oskate erinevate jahude kasutamist seletada. Head päeva soovides üks võõras, aga sage blogikülastaja.

Tuuli ütles ...

Diana, selline kardemoni ja rosinatega sai, mis puuahjus küpsenud, võib olla ikka klass omaette. See kõlab juba hullutavalt :)
Anonüümne blogikülastaja, üldiselt on nii, et kõige lollikindlam taina kerkmise ja saia õnnestumise osas on ikkagi puhas kõrgema sordi nisujahu. Minul oli see sai ka puhtalt nisujahuga tehtud. Võib samas proovida lisada osaliselt (nt 1/3) täisterajahusid. Ainult täisterajahuga tehes on oht, et sai ei kerki väga hästi.
Arvan, et proovin ka ise edaspidi erinevaid jahusegusid kasutada.

Piret ütles ...

Oh, kui ilus! Mul on olnud õnn Kihnus maitsta seda saia just nimelt sealsamas koolis ja tublide kokkade poolt küpsetatuna. Oh, jah see oli nii jumalik, et ma vist sõin pool hiigelpätsist korraga ära. Ei kõigutanud mind seda süües ka nisujahu ohud:) Sinu sai näeb välja täpselt samasugune. Eh, hakka või tainast tegema.

Anonüümne ütles ...

Tsiteerin: "Sega omavahel kokku pärm ja piimasegu ning sõelu siis vedeliku sisse tainas".
Ilmselt on mõeldud ikka, et sõelutaks sisse jahu.

Tuuli ütles ...

Anonüümne, tänud tähelepanu juhtimast. Loomulikult on näpukas sisse lipsanud. Parandan ära.
Piret, see Kihnu sai kipub olema tõepoolest klass omaette. Justkui oleks mõned saiad oma elu jooksul maitsnud, aga see sai on ikka tõeline SAIADE SAI :)

Anonüümne ütles ...

Nädal tagsi sai ka seda isuäratavate piltidega Kihnu saia küpsetatud. Kogu tegemise protsess ja tulemus oli ainult meeldivalt positiivne. Ka sel nädalvahetusel on plaanis korrata ja külla minnes isegi kaasa viia. See on üks hea mõnus SAI...

Tuuli ütles ...

Anonüümne, nii vahva, et samasugune sõltuvust sellest saiast on ka teistel täheldatav :) Kusjuures eile just viisime ise ka seda saia külakostiks. Läks palju paremini, kui mingi tavapärane kook ;)

Diana Tammann ütles ...

Tuuli, täna oli mul saiategu. Väga maitsev tuli, mehed( tellijad ;) ) kiitsid. :D Mulle tundub, et minu ahi soojeneb kuumemaks, kui nupust tellitud on. Panin juba 20 min 200* fooliumi peale. Mõne aja pärast keerasin kuumust vähemaks aga fooliumi hoidsin ikka lõpuni peal. Väga maitsev sai. :)

Tuuli ütles ...

Diana, nii vahva kuulda, et saiategu õnnestus. Ahjude puhul tulekski lähtuda ahjust kui indivuduaalset lähenemist vajavast köögiabilisest. Minu ahi on jälle suhteliselt "külma kõhuga". Olen seda ennegi avastanud. Ise olen ka poole küpsemise pealt kuumust veidi maha keeranud, et pealt ära ei kõrbeks. Samas tagab pikk küpsemisaeg hästi paksu ja krõbeda kooriku, millest ei taha küll loobuda :)

vernanda ütles ...

sure surnuks kui hea sai! ma panin pooleks tatrajahu, noh, et ikka tervislikum oleks;), kodus oli ainult kuiva pärmi & kardemoni panin ikka kah veits! respect.

Tiina ütles ...

Saiategu tehtud ja sööjad kõik rahul! Kasutasin kuivpärmi, sest presspärmi pole mul kusagilt võtta. Mina panin fooliumi saiale peale küpsemise viimaseks 20ks minutiks. Koorik oli järgmiseks päevaks õhuniiskuse endasse imanud, aga röster oli abiks esialgse krõbeduse saavutamisel ja üleüldse sobis see sai röstimiseks väga-väga hästi!

Anonüümne ütles ...

Tänan retsepti eest.Väga lihtsalt valmiv SAI ja kadus laualt lausa sekunditega.Mul pole varem ükski pärmiga tehtud küpsetis nii hästi kerkinud ja välja tulnud kui see sai.Minu viimase aja parimaid "leide" ja usun, et saab nii mõnigi kord veel tehtud.

Tuuli ütles ...

Vernanda, see tatrajahu mõte on küll üks äraütlemata tore mõte. Mulle hullult tatra maitse meeldib ja kui kaks asja kokku panna...mmm! Kardemonist rääkimata. Väikest viisi Kihnu pühadesai

Tuuli ütles ...

Tiina, röstimise mõte ju väga super! Ise ei ole seni taibanud teise päeva saia (no seda muidugi tuleb ette haruharva) röstida. Järgmine kord saab ka see järele proovitud :)

Tuuli ütles ...

Anonüümne, viimase aja parima leiu osas jagan Sinu seisukohta :) Saia retsepti tundub tõesti üsna lollikindel olevat, vähemalt kommentaare lugedes tundub, et kõigil õnnestub.

Anonüümne ütles ...

Ahhhhh! Sind on nii lihtne armastada! Teed ka piiride tagused kodud KODUKS ja igatsemise ilusaks.
Lõputut lund Norramaalt!
Moonika

Tuuli ütles ...

Moonika, see oli küll nüüd blogi ajaloo kõige ilusam kommentaar. Aitähhh Sulle! Juba ainuüksi sellise tagasiside nimel tasub blogipidamine end kuhjaga ära :)

Mark ütles ...

Tere! Minul küpses mitu head sentimeetrit üle vormi servade ning jäi seest suhteliselt pudine. Enne ahju panemist oli vormi ülemisest servast puudu ca 2cm. Kasutasin kuivpärmi, ülejäänud vastavalt retseptile. Kas tasuks lühendada kergitamise aega või veidi kauem küpsetada? Või mõni muu nipp?

Tuuli ütles ...

Mark, päris huvitav info. Kerkimisruumi peaks sellel saial küll veidi rohkem kui paar sentimeetrit jääma, sest tegemist on üsna tormaka kerkijaga. Miks aga sai seest pudiseks jäi, ei oskagi arvata. Proovi teinekord äkki pealt sai fooliumiga katta, kuumust veidi alandada ja küpsemisaega pikendada. Ehk see aitab. Ahjud kipuvad väga erinevad olema ja konkreetset ahju tundmata võin ainult oletada, mis sellise tulemuse põhjustas. Loodan, et järgmisel korral küpseb sai ideaalseks :)

Reet ütles ...

Mul kerkis ka uhkelt üle vormi serva, kuid seest jäi sellest hoolimata ilus. Maitseb väga hästi. Aitäh retsepti eest!

Anneli T ütles ...

Väga hea sai - pealt hästi mõnus krõbe ja seest pehme. Justkui unistus! Läheb kindlasti kordamisele... lihtne oli teha ka.

Anonüümne ütles ...

Tervitused Maltalt! Väga-väga hea sai, suured tänud retsepti eest!
See sai on siin oodatud igale koosviibimisele, isegi ämm palus retsepti ja saatis selle hiljem koos suurte kiidusõnadega edasi oma tütrele Ameerikasse, et vot kus ikka Eestis tehakse head saia, proovi sa ka :)

Tuuli ütles ...

Oi kui vahva! See on küll lahe uudis, et Kihnu sai laineid lööb ja on nii laiale ringile läinud. Elan kaasa meie köögi saadikule ja tunnen rõõmu tema läbilöökide üle!