27. juuni 2013

Balsamico-marinaadis kesksuvised maasikad

Südasuvisel maasikahooajal ei ole nauditavaks äraolemiseks vajagi muud, kui kodumaiseid küpseid maasikaid ja head seltskonda. Muu on ilus juba niikuinii. Kui niisama maasikate söömisest veidi villand saab, siis imeliselt maitsev on magus maasikas ja kreemine rikkalik balsamico. Delikaatsete ja hõrkude maitsetega marineeritud maasikad on kindel suvise söögikorra hitt nii suurte kui väikeste jaoks. NB! Balsamico kreem on paks ja tihe, tavaline palsamiveiniäädikas siin ei sobi, kuna on liiga happeline. Küll on võimalk aga palsamiveiniäädikas poole võrra kokku keeta ja tulemuseks ongi balsamico kreem.



500 g maasikaid, puhastatuna ja tükeldatuna

4 sl balsamico-kreemi (häid tooteid leiad nt Frizza valikust)

3-4 sl mett (sõltuvalt maasikate magususest)

Värsket hakitud münti, basiilikut või melissi

Soovi korral veidi värskelt jahvatatud musta pipart.

Serveerimiseks paksu suhkru ja vanillisuhkruga segatud paksu jogurtit või vanillijäätist.

Sega omavahel balsamico ja mesi ning kalla maasikatele. Lase marineeruda ca 1 tund. Serveeri koos värskete hakitud ürtidega ning hästi põneva maitse annab kooslusele veel maasikatele raputatud musta pipra lisamine. Juurde paku kas vanillimaitselist paksu jogurtit või vanillijäätist.
Retsept ilmus 2013. aasta ajakirja Mari juunikuises numbris

21. juuni 2013

Arbuusi-fetajuustu salat

Arbuusi-fetajuustu salat on kooslus, mis sobib kuumade suvepäevadega täiuslikult. Kerge, üllatav, sõltuvust tekitav ja järjest rohkem poolehoidjaid koguv väga lihtne salat. Esmapilgul ootamtuna tunduv kooslus – arbuus ja soolakas fetajuust – suudavad üllatada jälle ja jälle. Igal hooajal leidub neid, kes peale esmakordset proovimist selle lihtsa salati oma püsimenüüsse lülitavad. Tegemist on Vahemere äärest pärit kooslusega, millel on päris palju variatsioone. Välja võib jätta sibula, kasutada võib oliive, fetajuustu võib asendada kitsejuustuga, salati võib ehitada salatipadjale jne. Igaüks töötab ise oma lemmiku välja.


Täpseid koguseid on keeruline anda, kõike peab olema parasjagu ja nii, et salatimeister ise rahule jääks. 
Arbuusi
Fetajuustu
Punast sibulat, peenete poolratastena
Münti
Balsamico veiniäädikat
Oliiviõli
Soola ja värskelt jahvatatud münti

Tükelda arbuus ja laota salatitaldrikule. Lisa tükeldatud fetajuust ning sibularattad. Puista peale hakitud värsket münti. Kastme jaoks sega balsamico veiniäädikas soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Nirista pidevalt segades sisse oliiviõli ning kalla salatikaste salatile. Naudi kas iseseisva roana või siis tugevama söömaaja lisandiks.

Retsept on pärit ajakiri Mari 2013 juulikuisest numbrist. Sealtsamast ajakirjast leiab veel palju suviste toitude ideid.

17. juuni 2013

Kala ja krevetid savigrillil. Kõige lõpus veel head jaaniuudised ka

Grillihooaeg on täies hoos ja alates aprillikuust hõljub Eestimaa kohal kõrbeva searasva suviselt tuttav hõng. Nagu ka eelmistel aastatel. Korralik grillifanaatik suudab reeglina jaanipäevaks oma grillimise isu ja tuhina vaigistada ja vääramatult saabub hetk, kui grillitud šašlõkk ei tundugi enam nii hea mõttena.
Täpselt sel ajahetkel oleks hea mõte vaadata ringi ning leida alternatiive meil justkui rahvuroaks kujunenud šašlõkile. Meie ammuseks lemmikuks on kõikvõimalikud kalad ja mereannid, mida grillil valmistada. Juurde kergelt grillilt üle käinud köögiviljad ning maitsvamat ja mõnusamat toitu annab välja mõtelda.




Sel suvehakul oleme enda jaoks avastanud savist kala grillimisaluse. See ilus punane Emile Henry keraamiline alus kannatab kuumale grillile asetamist ning kombineerib savi ja grilli parimad omadused. Kala grillimisalus on omalaadne abivahend, mis tänu savipinnale jätab kala pehmeks (vrs siis otse tulele asetatud kalale iseloomulik krõbe koorik), kuid samas on kalal olemas grillitud toidule iseloomulik suitsune maitse. Selline variant sobib hästi kõigile neile, kes eelistavad mugavust ja tervislikkust. Üsna suuremõõduline kalapann võimaldab grillil küpsetada tervet kala, mille võib eelnevalt samal pannil ka marineerida. Liigne vedelik, mis marineerumisel eraldub, on võimalik ära kallata panni nurgas oleva tila abil. Lihtne ja läbimõeldult teostatud idee. Samal grillialusel võib edukalt valmistada ka kõike muud - olgu selleks siis liha, köögiviljad, puuviljad vms. Grillimisalus mõjub grillitavale kraamile veidi leebemalt ehk siis kuumale grillile asetatud toidule iseloomulikke kõrbenud musti triipe ei teki ja toit küpseb veidi ühtlasemalt ja leebemalt. Igal juhul katsetamist ja avastamist väärt abivahend grillijale.
Meie grillplaadil valmistatud kala sai eelnevalt marineeritud mee-soja kastmes. Marinaadi jätkub ca 1 kg kalale ning grillida võib nii tervet kala kui ka kalafileed või kalatükke. Tervele kalale võib külje sisse sälgud lõigata, siis pääseb marinaad paremini kalaliha maitsestama. See marinaad sobib nii valgele kalale kui ka lõhele-forellile.
Marinaadi jaoks läheb vaja:
1 sl õli + 1 sl sulavõid (või 2 sl õli)
1 sl sojakastet
1-2 sl vedelat mett
2 haktud küüslauguküünt
veidi sidrunimahla (hästi sobib ka värskelt pressitud apelsinimahl)
hakitud värsket tšillit
hakitud rohelist sibulat peale riputamiseks
vajadusel soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
Sega marinaadiained. Marineeri kala 30 minutit kuni tund aega.
Grilli kuumal pannil kuni kala on läbi küpsenud. Küpsemise ajal piserda paar korda kala marinaadiga, et kala jääks seest mahlane. Läbiküpsenud kalal peaks seljauim kergelt eralduma ning selle külge jääv liha ei tohiks olla enam läbipaistev. Puista peale rohelist sibulat.
Kala grillil
Samal pannil grillisime ka aasiapärases marinaadis tooreid hiidkreveti sabasid. Krevettide jaoks sai marinaad järgmine:
ca 500 g kooritud tooreid krevetisabasid, bambusvarrastele lükituna
veidi õli (kas tavalist või siis aasiapärast maitset lisavat seesamiõli)
1 sl sojakastet
1 laimi mahl
2 küüslauguküünt
1-2 hakitud värsket tšillit
2 cm jupp hakitud värkselt ingverit
värsket hakitud koriandrit
Sega marinaadi koostisained. Määri krevetivardaid marinaadiseguga mõlemalt poolt ning lase 30 minutit kuni tund maitsestuda. Grilli kiirelt kuumal grillil (paar minutit mõlemalt poolt) ning väldi ülekuumutamist. Liiga pikalt kuumtöödeldud krevett muutub kummilaadseks. Puista peale hakitud värsket koriandrit. Serveeri magusa tšillikastmega.


Grillitud köögiviljade jaoks tükelda parajateks tükkideks punane sibul, redis, paprika, suvikõrvits, baklažaan, porru, tomat vm meelepärane. Sega köögiviljad oliiviõli, soola, peeneks hakitud küüslaugu ning hakitud värske tüümianiga. Grilli kuumal grillil kuni köögiviljad on veel kergelt krõmpsud. Serveeri soojalt.
Kõigile, kel huvi Emile Henry ajatute toodetega oma jaanipäeva põnevamaks muuta, on hea uudis. Home Decori veebipoest enne jaanipäeva ostes (www.homedecor.ee ) on kogu Emile Henry valik koguni 20% soodsam. Selleks tuleb enne kauba eest tasumist voucheri koodiks sisestada "jaanipäev". Läbi internetipanga makstes peaks kaup järgmisel päeval juba käes olema. Nii et grillid huugama ja jaanipäevagrillijatele lennukat fantaasiat.
Sel aastal tuleb jaanipäev teisiti :)

Lisaks võid vaadata Emile Henry valikust veel  SELLIST saviahju efekti andvat saiavormi, millest kirjutan pikemalt SIIN, või siis SELLIST universaalset uhmrit, millega saab pestodest kuni maitseainesegudeni valmis uhmerada (sobib näiteks ürdisoola valmistamiseks, millest saab lugeda SIIT).

Paleoretsepti puhul kasuta sojakastme asemel kas soola või kalakastet.

13. juuni 2013

"Üks-kaks-kolm" rabarberikook. Või rabarbrikook

Vahel on kiired ajad. Päevad ja nädalad kaovad märkamatult käest, nii et järjekordsel reedel tardud korraks, et imestada taas kord nädala möödumise üle. Lükkad aga tegemist ootama jäävad asjad järgmisesse esmaspäeva, need, mida saad ise teha, proovid nädalavahetusega korda sättida ja tormad edasi. Pere toidulaud on ka kuidagi fantaasiavaeseks kuivanud ja poest kiirelt valmivaid õhtusöögi komponente kärusse kuhjates vaatad ärevalt ringi, et keegi, kes sinu toidufilosoofiat teab ning tunneb, ei satuks seekord nägema. Kolmekihilistest kookidest ja muudest kööginikerdustest ei tasu hetkel rääkida.
Õnneks terendab silmapiiril juba veidi rahulikum aeg ja tegelikult tõded ikka ja jälle, et kui tegeled asjadega, mis sulle PÄRISELT korda lähevad, siis tegelikult hing sees laulab ja energiat jagub eneselegi üllatavas koguses.
Et aga pere rabarberihooajal päris koogita ei jääks, on mul selline kiire ja lihtne koogiretsept varuks, mille valmistamisele minev aeg.... ei ole lihtsalt märkimisväärnegi :)


Huvitav on veel see, et taaskord lööb lihtsus. Minu suhteliselt ärahellitatud pere suudab seda kõige lihtsamat ja koogimat kooki süües alati õhata, et: niiii hea! tohib ma võtan ühe tüki veel.



Lihtsa rabarberikoogi jaoks läheb vaja:
2 muna
2 dl suhkrut
120 g võid, sulatatuna ja jahutatuna
0,5 tl jahvatatud nelki (selle idee näppasin Ants Uustalult, kes marineeris rabarberit nelgiga. Põnev ja toimiv kooslus)
1 tl kaneeli (soovi korral)
3 dl pannkoogijahu
3 dl nisujahu (võid kasutada täistera nisujahu)
näpuotsaga soola
1 dl maitsestamata paksemat jogurtit
500 g tükeldatud rabarberit (õrnemaid varsi ei ole koorida vaja)
peale puistamiseks tuhksuhkrut



Vahusta munad suhkruga. Lisa sulatatud ja mahajahutatud või ning maitsestamata jogurt (võid ka hapukoort kasutada). Sega omavahel kuivained ning lisa tainale. Sega ühtlaseks, lisa rabarber ning töötle mass ühtlaseks. Kalla küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuvormi ning küpseta 180-200 kraadi juures ca 30-40 minutit, kuni kook on pealt kaunilt kuldpruun ning koogi kõige paksemasse osasse torgatud tikk jääb puhtaks.
Puista peale tuhksuhkrut ja söö kas soojalt või jahtunult. Parim samal päeval.

Selle rabarberi-rabarbriga on aga huvitav lugu. Tõenäoliselt sõltub, kas sinu keelepruugis on rabarbrikook või rabarberikook sellest, kuidas räägiti sinu lapsepõlvekodus. Meil oli reeglina rabarberikissell ja rabarberikook. Samas tundub igati loogiline ka käänamine rabarbri. Ämber-ämbri, eksole. EKI tolereerib siinkohal mõlemat varianti ja see on temast armas. Las meil olla siis üheaegselt nii rabarbri- kui rabarberihooaeg :)


9. juuni 2013

Grillitud kanafilee rabarberimarinaadis

Meie armas kevadine esimene vili rabarber ei ole mitte ainult mõnus kisselli- ja koogivili, vaid sobib suurepäraselt ka marinaadide valmistamiseks. Rabarberi hapusus lisab lihale särtsakust. Reeglina sobivad hapu alatooniga marinaadid kõige paremini linnulihale, sealihale ja ka punasele kalale. Tasub katsetamist, suure tõenäosusega on meeldiv üllatus garanteeritud. Meie teeme peale mõne aasta tagust esimest proovimist rabarberimarinaadi igal kevadel. Üks kindel kevadekuulutaja ja grillihooaja esimese poole lemmikmarinaad. 




1 kg kana rinna- või kintsufileed, veidi õhemaks vasardatuna ja parajateks tükkideks lõigatuna

300 g rabarberit, vajadusel koorituna ja tükeldatuna

2 sl mett

Pöidlasuurune jupp ingverit, riivituna

2 sl sojakastet

Paar küüslauguküünt

Ühe apelsini mahl

1 tl apelsinipipart või Hiina viievürtsisegu

Tükelda kõik koostisained, tõsta potti ning keeda pehmeks. Jahuta Tõsta liha marinaadi paar tundi enne grillimist.  Enne grillimist pühi lihalt üleliigne marinaad ära ning grilli kanafileed kuni see on keskelt küps. Kontrollimaks küpsust lõika mõni tükk keskelt katki või torka noaga liha sisse. Kui eralduv vedelik on läbipaistev, mitte punane, on kana valmis.
Inspiratsioon selle marinaadi jaoks on pärit Jamie retseptivaramust. Retsept ilmus ajakirja Mari 2013 juunikuises numbris.
Paleoretsepti puhul asenda sojakaste kalakastmega.

7. juuni 2013

Ürdisool kuivatatud kuusevõrsetega

Kätte on jõudnud see võrratu aeg, kus värskete ürtide järgi võib paljajalu kasvuhoonesse või ürdikastide juurde lipata. Kõik on nii ehe ja värske ja päris. Pikkade pimedate kuude kaupa oodatud roheline suvi on oma võimu võtnud.
Usin hoidistaja hakkab jube kohe suve algusest peale talvevarusid koguma. Karulaugupestoga topsid pistsin juba sügavkülma. Maitseb imeliselt keset külma talve. Purgitäied kuusevõrsesoola said ka riiulile valmis laotud.


Kuusevõrsesool on vaid üks mitmest võimalikust variandist, kuidas suviseid ürte hoidistada. Samasugust ürdisoola võib teha kõikvõimalike loodusest korjatud või kodus kasvatatud ürtidega. Kuusevõrsesool on omamoodi mõnus vaheldus ning mõrkjas kuusevõrsete maitse näiteks kodusele leivale määritud võile puistatuna on ikka väga hõrk suutäis. Samamoodi sobib sellist soola lihale maitseks peale saputada. Hästi lihtne ja hästi maitsev abiline toitude maitsestamisel.



Valmistukäik kujutab endast esmalt ürtide, antud juhul kuusevõrsete hoolikat kuivatamist. Selleks sobib nii paberile laiali laotatult lihtsalt toaõhus või siis hästi madalal temperatuuril ahjuplaadile laotatult ahjus. Ei pea vist lisama, et viimane meetod on märkimisväärselt kiirem.



Kuivatatud ürdid tuleks peeneks uhmerdada või hakkida. Mina eelistan uhmerdamist. aga ka noaga peenelt töödeldes saab täiesti rahuldava lõpptulemuse.
Uhmerdatud ürdid või kuusevõrsed segada soolahelvestega ning maitsesool ongi valmis. Selline ürtide ja soolahelvestaga maitsesegu sobib hästi ka maitsevõi tegemiseks, mille jaoks on vaja vaid toasooja võiga ürdisool segada. Väga mõnus ja tõeliselt lihtne!

3. juuni 2013

Kuusevõrsetega pasta. Mõjutatud Alpidest ja boheemlaste köögist

Olgu siin nüüd üles tunnistatud, et iga kord, kui kohtan retspetides mõnd intrigeerivat kiiksu, üllatavat koostisainet või ootamatut tegevuskäiku, käivitub uudishimust kannustatud rahutus ning üsna peatselt leian end köögist seda toitu järele proovimas. Selliste katsetuste tulemused jagunevad kahte tulpa – vahel leiab niimoodi köögikatsetusi tehes geniaalselt kokkukõlavate ja uusi maitseelamusi pakkuvate kooslusteni või siis „Tore oli proovida. Aitäh! Rohkem ei soovi“ tulemuseni.



Kui minuni jõudis Menu Kirjastuse poolt välja antud Boheemlaste köögi raamat, mille autoriks on Ann Ideon ja mille fotod on Gabriela Liivamäelt, siis kõige esimese roosa sildikese kleepisin just kuusevõrsetega pasta kohale. Tundus täiesti välistatud olevat variant, et seda järele ei proovi. Kuuservõrsepasta! Juba see mõte tundus tõeliselt äge! Paraku oli siis meil õues märtsikuu ja kuusevõrsetega üle keskmise kitsas. Talletasin oma mällu selle teadmise, et kui kuuskedel erkrohelised nupsud jälle okste otstele ilmuvad, siis esimesel võimalusel proovin selle koosluse järgi. Selles raamatus on õigupoolest väga mitmeid tõeliselt vahvaid ideid, mida kavatsen järgemööda katsetada. Üks näiteks on valge vein pärnaõitega. Kas juba pelgalt idee ei niida jalust. Nüüd tuleb vaid pärnaõite aeg ära oodata. Või siis kadakamekised räimed, kreemine tüümianikook, pihlakaparfee, vutisüdame ja –maksapasteet pärnaõiesiirupiga või siis hulganiselt teisi umbes sama vahvaid ja katsetama innustavaid kooslusi. Tuleb tunnistada, et boheemlaslik nägemus toidust sobis minu arusaamaga mõnusatest roogadest suurepäraselt. Raamat on jaotatud mitmeks erinevaks peatükiks ning jaotuste alt leiab nii Talv Supilinnas, Me ei tekita muret, Itaalia, Suvised jahutajad, Lammas lõunas, Metsagurmee, Piruett Valgerannas ja palju teisi toredaid teemaarendusi loomulikult koos retseptidega. Raamatu üldine meeleolu ja pildikeel on elegantselt muretu ja hetki väärtustav. Mõnus elu, kus väärtused ja maitsed õigesse kohta paigutunud.



Esimesena sai sellest raamatust ära katsetatud kuusevõrsepasta Alpide moodi, mille sünni juures on raamatule tuginedes olulisteks märksõnadeks telkimine, karge maikuu hommik Lago di Predil ja loodusest inspiratsiooni saanud hommikusööl otse lõkkel.

400 g pastat

Paar küüslauguküünt, tükeldatuna

250 g Itaalia salaamit (või chorizot)

Peotäis värskeid noori kuusevõrseid

Soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

Õli praadimiseks

Parmesani serveerimiseks

Kaste:

3 sl vedelat mett

3 sl balsamico-kreemi

3 tl sinepit (mahedamaitselist)

Veidi soola

Keeda pasta soolaga maitsestatud vees pehmeks (jäta pasta veidi hamba all vastupanu osutavaks ehk al dente). Kurnates jäta veidi pastakeeduvett alles. Kuumuta pannil õli, kuumuta selles kiirelt keskmisel kuumusel küüslauk ning lisa siis tükeldatud salaami või chorizo. Prae kergelt läbi, lisa kuusevõrsed ning pasta ja kuumuta kõik läbi. Kui pasta jääb liiga kuiv, lisa veidi pastakeeduvett. Sega kastmeained kokku, lisa ka kaste pastale ning kuumuta läbi. Tõsta pasta taldrikule, lisa värskelt riivitud parmesani, maitsesta soola ja pipraga ning serveeri kohe. 
Tuleb tunnistada, et kuusevõrsete mõrkjas maitse lastele eriti ei meeldinud, küll pakub selline põnev kooslus pere suurematele hulganiselt avastamisrõõmu ja maitseüllatusi. Kuusevõrsete doseemirimisega ei tasu üle pingutada, kuna nende mõrkjus on erinev ja liiga palju kuusevõrseid võib toidu natuke liiga mõrumaitseliseks teha.