17. veebruar 2013

Unustatud sünnipäev ja 15 minuti laimitort

Nüüd on siis see käes! Toidublogi pidamine on avanud mulle niipalju uksi ja pakkunud viimastel aastel hulganiselt ka toredat tööd ning eneseteostust. Vahvat toiduteemalist tööd ja eneseväljendust on tekkinud juba sel määral, et sel aastal unustasin oma armsa blogi sünnipäeva sootuks. 9. veebruaril kolm aastat tagasi tegin nimelt oma esimese sissekande siiasamasse blogisse.
Andke andeks, kallis kulinaarne päevaraamat ja kõik armsad blogikülastajad, et selle kolmanda sünnipäeva unustasin! Püüan järgmistel aastatel hoolsam olla.




Et veidigi heastada unustamist, tegin täna torti. Just sellist imelihtsat ja 15 minuti torti, mis sobib kiireteks aegadeks. Maitseb see tort tõesti hästi, vaatamata tegevuskäigu ülimale lihtsusele. Seda retsepti esmalt vaadates tundus kahtlane, kas ei ole mingi viga sisse lipsanud küpsetamisaja ja tegevuskäigu juures. Et kas ikka nii saab ja kas ikka täidis taheneb vaid kümne minutiga. Läbi proovitud nüüdseks 2 korda ja kõik toimib. Nii et kiirete aegade sünnipäevatort võib selle Key Lime Pie loogikaga valmistatud koogi lisatiitel olla küll.




Kui vaid oleks võimalik, siis ulataksin kõigile teile, armsad blogikülastajad, igaühele ühe tüki kooki. Nii armas, et olemas olete, minu blogi jätkuvalt (vaatamata vahel hõredaks kiskuvatele postitustele) külastate ja sageli ka tõeliselt armsaid kommentaare jätate. Nii palju soojust, head energiat ning toredaid soove on selle kolme aasta sisse mahtunud ja selle eest pean just teid tänama, kullakallid blogi külastajad.


Kui aga koogist veel rääkida, siis tegemist klassikalise puruküpsise põhjaga ja rikkaliku magusa-hapu kooslust pakkuva täidisega koogiga. Põhja jaoks sobivad hästi ka muud küpsised - miks mitte proovida vahelduseks näiteks šokolaadiküpsistega. 
200 g Digestive küpsiseid

50 g võid

5 dl magusat kondenspiima

1,5 dl paksemat hapukoort (väga hästi sobib Saare Smetana) või toorjuustu

2 -3 laimi mahl

1 laimi riivitud koor

Vahukoort kaunistamiseks




Kuumuta ahi 180 kraadini. Purusta köögikombainis küpsised ning sega need sulatatud võiga. Suru purutainas küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva küpsetusvormi  (sobib väiksemat sorti koogvorm 20-24 cm läbimõõduga, suuremale vormile arvesta 1,5-2-kordne kogus) põhjale ja küpseta ahjus 6-8 minutit, kuni põhi hakkab kergelt pruunistuma.

Sega omavahel täidise ained – kondenspiim, hapukoor, laimimahl ja –koor. Kalla eelküpsetatud põhjale ning aseta ahju umbes 8-10 minutiks, kuni väikesed augud hakkavad koogi pinnale tekkima. Ära pruunista. Enne serveerimist jahuta kook korralikult maha. Garneeri vahukoore ja laimisektoritega. 

Vahvate kulinaarsete kohtumisteni ka neljandal blogimisaastal! 

 

 

13. veebruar 2013

Punane ja südamekujuline

Taaskord on see aeg aastas saabumas, kui kogu maa kattub imala punaka ja südamekujulise uduga. Mehed on sunnitud rõõmu tundma punaste südametega sokkidest või aluspükstest, šokolaadisüdamete müük hüppab lakke ning naiivsevõitu nõretavate tarkuseterade ja salmikeste (ikka sõpruse, sõprade ja armastuse kohta) kontsentratsioon ületab nõrgemanärviliste taluvuspiiri.



Tegelikult nii hull see asi ka ei ole ja kui nüüd kristalselt aus olla, siis ka meie majas päris ilma 14.02 rituaalideta ei saa. Mitte nüüd päris pehmete mõmmide ja südamekujuliste küünlajalgade abil, aga näiteks punastest roosides, heast vahuveinist, maitsvast trühvlist või kasvõi SELLEST vahuveinisest toorjuustukoogist ei tahaks ka loobuda :)
Tegelikult on asi ju selles, et Valentinipäev ei ole meie kultuuriruumis märkimisväärsete traditsioonidega püha. Puhas importkraam, mis on tulnud esmalt kommertslikus võtmes ning asja sisu tahaplaanile jättes. Eks seepärast tekitabki see päev vahel vastakaid tundmusi. Natuke segane on ka paljudel juhtudel see, et kas on siis tegemist sõprade või natuke rohkem kui sõprade pühaga. Esineb segaseid sugemeid mõlemale suunale. Samas, kui ühel päeval on võimalik oma kalleid sõpru meeles pidada, siis on see ju tegelikult tore. Ja nii vaikivad hetkeks ka kõige suuremad sarkastikud.


Üheks traditsiooniks, mida olen järjekindlalt vist juba 5 aastat järginud, on Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna Sõbrapäeva tassimüük. Armas kollektsioon on nüüdseks koju tekkinud, mida me ka igapäevaselt kasutame. Ka sel aastal on seesama müük tulemas. Täpsemat infot leiab SIIT.
Minul igal juhul plaani võetud.

Kui aga midagi mõnusat ja isetehtut Sõbrapäevaks teha-kinkida, siis pisikesed šokolaadi-martsipani trühvlid on igati armas kingitus ja igati jõukohane nikerdamine. Maitsevad ka vääääga hästi.
Esmalt tuleks valmistada šokolaadimass, mis peab jahedas tahenema. Tahenemiseks on vaja paar tundi, nii et täna õhtul tehes on homseks nikerdised valmis. Kaetud on šokolaadimass värvilise martsipaniga, mis on valmiskujul ja just nendes nähaolevates värvides olemas Odense kaubamärgi all. Samas võib teha katte ka värvimata martsipanist ning sinna ise midagi peale joonistada või siis värvida martsipanimassi (sobib peedimahl, eriti mugav on seda teha Piprapoes ja Sadamaturul müüdava spinati- ja peedijahuga). Pisikesed roosad südamed on aga Meira kaubamärgi all müüdavad (neid leiab suuremates toidupoodides selles vahes, kus on igasugused küpsetamise abivahendid, želatiinid, glasuurid jm)



Alustada tuleks aga alusmassi tegemisest
Tume šokolaadimass
1 dl vahukoort
50 g võid
300 g tumedat šokolaadi
2 spl Vana Tallinna likööri

Valge šokolaadimass
1 dl vahukoort
50 g võid
300 g valget šokolaadi
1 sidruni riivitud koor

Sega kastrulis koor võiga. Lase võil sulada. Tõsta kastrul tulelt ning lisa väikesteks tükkideks murtud šokolaad. Lase sulada ning sega, kuni šokolaad on sulanud. NB! Valge šokolaad kardab liigset kuumust, seega pigem tasa ja targu, kui äkiliselt. Lisa liköör ja riivitud sidrunikoor. Vala küpsetuspaberiga vooderdatud vormi nii, et kihi paksus oleks ca 7 mm.
Tahenenud massist lõika pisikeste, eelnevalt kuuma vette kastetud piparkoogivormide abil välja meelepärased kujundid. Rulli kahe kile vahel lahti martsipan ning lõika samade vormide abil martsipanist kujundid välja. Aseta martsipan šokolaadile peale. Hoia jahedas.

Natukene muidugi võib sel südameteemal hullata ka. Ikka väikese muigega suunurgas ja võimalikult vähe tarbimishullust toites.



Ja kui veel Sõbrapäeva salmikestest rääkida, siis minu lemmik läbi aastate on olnud see:
A true friend is someone who thinks that you are a good egg even though he knows that you are slightly cracked. 
Need sõbrad, kes hindavad sind ka siis, kui sul pole just parim päev ja koor on ka kriimuline, on lihtsalt parimad. Nii on!

Siinkohal tervitused Mari-Liisile, kes Sõbrapäevaks valmistas minibrownie'sid. Taaskord suutsime enam-vähem täppi panna ja ühele lainele ennnast vähimagi pingutuseta häälestada :)

9. veebruar 2013

Kana paprika, seente ja India pähklitega Hiina uue aasta alguseks

Erinevate andmete järgi algab kas täna või homme Hiina uus aasta. Seekord algab musta veemao valitsemisaasta. Põnev loom, õigemini küll roomaja, kas pole.
Almer Jansult veidi suuniseid laenates peaks see olema aasta, mis liigutab meie eludes paljusid külgi ning nügib meid  meie mugavustsoonist välja. Seeläbi tuleb läbi teha areng nii füüsilises kui vaimses plaanis. Märksõnaks on oma hirmudest ülesaamine ja selleläbi tugevamaks ja elujõulisemaks muutumine.
Elame-näeme! Igal juhul vitaalselt voolamist kõigile uuel aastal.


Et aga vääriliselt tähistada veemao aasta algust, võiks esmalt üle saada Hiina toidu kodus valmistamise hirmudest.  Kui kellelgi peaks juhtumisi selline hirm olema. Tegelikult on Hiina toit sageli valmistamiskäigult lihtsam kui kasvõi meie tavalise hakklihakaste. Koostisaineid on ka praegu juba päris hästi saada, nii et ka see ei tohiks kedagi hirmutada.
Valisin seekordesks toiduks ühe hästi lihtsa, toimiva ja mittevürtsika kanakastme. Väidetavalt esindab selline kana väga hästi Hiina köögi loogikat, kus toidus saavad kokku erinevad maitsed, värvid ja tekstuurid. Roa nimi on algupäraselt Yiu Gwo Gai Ding.



2 suuremat broileri rinnafileed (ca 450 g)
3 sl sojakastet (light)
1 sl Shaoxingi riisiveini (saadaval Tallinna Kaubamajas, võib asendada ka kuiva šerri või kuiva valge veiniga)
1 tl suhkrut
1/2 tl soola
1 sl tärklist (seda algses retseptis ei olnud, aga minu meelest sobib siia väga hästi veidi paksem läikiv kaste)
4-5 kuivatatud Hiina seent või värsket Shiitake seent või pruuni šampinjoni
2 sl maapähkli õli
pöidlasuurune jupp värsket ingverit, õhukeste viiludena
2 suuremat küüslauguküünt, hakituna
1 suurem punane paprika
korralik peotäis India pähkleid, eelnevalt kas ahjus või pannil röstituna

Alusta marinaadist. Sega omavahel 2 sl sojakastet, Shaoxingi riisivein, suhkur, tärklis ja sool. Tükelda kanafilee ning aseta marinaadi vähemalt 20 minutiks. Leota kuivatatud seeni vähemalt 20 minutit külmas vees. Tõsta siis veest välja, pigista välja üleliigne vedelik ning tükelda. Hoia seente leotamise vedelik alles. Kui kasutada värskeid seeni, tükelda need ning varu lisaks 2 sl kanapuljongit.


Kuumuta vokkpann, kalla sinna pool õlikogusest ning voki ingverit kiirelt, kuni ta on läbipaistev. Lisa kanatükid ning voki need poolküpseks. Kalla kana ja ingver pannilt ära kõrvale ning pühi pann puhtaks. Aseta sama pann uuesti tulele, kuumuta teine osa õlist ning prae kiirelt küüslauk läbi. Lisa seened ja paprika ning voki umbes minutijagu. Lisa pannile 2 sl seente leotusvedelikku. Kui kasutasid värskeid seeni, lisa puljongit. Lase vedelikul aurustuda ning lisa siis eelnevalt kiirelt läbi praetud kanatükid ingveriga. Kalla juurde 1 sl sojakastet ning pähklid ning voki, kuni kana on läbiküpsenud. See läheb hästi kiiresti. Väldi üleküpsetamist, kui tahad hästi mahlast tulemust.
Soovi korral puista juurde veel hakitud rohelist sibulat. Serveeri aurutatud basmati riisiga. 

Veel mõnusaid Hiina toite, millega võib uue aasta algust tähistada:
Baklažaan Hiina moodi
Veiseliha nuudlitega ja oad musta oa kastme
Gong Bao. Tõeline lemmik
Hiina teemunad
Mangopuding tapiokaga
Seafilee hiinapärases marinaadis
Magushapu kana
Hiina rohelise sibulaga pannkoogid

Paleoretsepti puhul asenda maapähkliõli muu sobiva õliga, sojakaste kalakastmega ning suhkur meega.


4. veebruar 2013

Vastlakuklid. Õige kohevad

Vastlapäevani jääb veel nädal. Täiesti paras aeg end pärmitainaga jälle headesse suhetesse viia, et õigel päeval kuklid ikka puhvis ja kohevad oleksid :)


Julgen jätkuvalt kinnitada, et pärmitainas ei ole liiga keeruline ettevõtmine. Et selle väite riski esmakatsetajate või seni pärmitainaga hädas olevate küpsetajate seas veidi vähendada, panin kirja postituse lõpuosasse ka hulganiselt soovitusi, mida järgides peaks suure tõenäosusega korralik kohev kukkel tulemuseks olema. 

Siintoodud kuklite retsept on pärit Tartust legendaarse Werneri kohviku kondiitri Õie retseptivaramust. Õie oli nii lahke ja jagas ka oma nippe pärmitaina valmistamiseks. Nendest võib lugeda ajakirja Mari veebruarinumbrist. Minagi sain jälle targemaks.
Retsept ise on aga selline:
600 g jahu
250 g piima
35 g presspärmi 
75 g võid
50 g suhkrut
1 muna
Näpuotsaga soola
Tõsta kõik koostisosad juba varakult külmkapist välja, et tainategemise ajal oleksid toiduained toasoojad.
Lahusta pärm käesooja piima sees ning sega juurde umbes pool jahukogusest. Klopi mass ühtlaseks ning lase soojas kohas umbes pool tundi kerkida.
Sega juurde sulatatud ja veidi jahutatud või, suhkur, muna, näpuotsaga soola ning ülejäänud jahu. Sõtku seni, kuni tainas on ühtlane ja läikiv ning lööb käte ja kausi küljest lahti. Puista tainale veidi jahu ning jäta rätiku või toidukile sooja kohta kerkima, kuni tainas on vähemalt kahekordistunud.Kerkimiseks vajab tainas nii soojust kui niiskust. Kausi võib põrandaküttele asetada või siis kergitada ahjus miinimumtemperatuuril koos kausitäie veega, et säiliks õhuniiskus. Tainale asetatud rätiku võib niiskeks teha, ka see aitab liigset kuivust vältida.
Kerkinud tainas aseta jahusele tööpinnale ning vormi tainast parajad ümmargused pallid. Ühe kukli suurus võiks olla umbes 50 g. Aseta kuklid plaadile niiskesse keskkonda kerkima.  
Kerkinud kuklid määri lahtiklopitud munaga ja küpseta 220 kraadi juures umbes 15 min.



Kui kuklid maha jahutatud, siis tuleb viimistlemise voor. Loomulikult ei saa üle vahukoorest, mis teebki ühest kuklist allest vastlakukli. Vahukoor tuleks suhteliselt tugevaks vahustada, muidu vajub ta kukli vahel välja. Minule meeldib veel veidi sidrunikoort ja -mahla lisada. Kes soovib, võib toasooja toorjuustu vahukoorele lisada, sel juhul saab tugevama vahu. Moosi lisamine on igaühe enda maitse, hapukas pohla-, vaarika- või muu meelepärane moos teeb kindlasti komplekti veel mõnusamaks. Täita võib kukleid nii lusikaga kui ka tordipritsiga. Viimasel juhul saab ilusa vahukooretorni ehitada. Tuhksuhkrut ohtralt kuklitele peale ja valmis nad ongi.
Mõnusat maiustamist!

Mõned näpunäited pärmitaina valmistajale
Pärmitaina valmistamise puhul on vaja silmas pidada mõnd olulist reeglit. Pärmitaina võivad ära rikkuda mõned lihtsad vead, mida vältides peaks ka algajal küpsetajal olema võimalik juba esimesel korral õnnestunud pärmitaina küpsetis valmistada.
Pärmitainas ei kerki, kui toiduained on liiga külmad. Aseta taina komponendid juba enne tainavalmistamist toasooja. Värsket pärmi kasutades soojenda vedelik 37 kraadini, kuivpärmi puhul võib tainavedelik olla kuni 42 kraadi
Pärmiseened hävivad liiga kuumal temperatuuril
Pärmitaina valmistamise ja kergitamise jaoks on ideaalne temperatuur vahemikus 28-35 kraadi.
Taina kergitamiskoht peab olema soojas, tuuletõmbuseta ruumis. Hästi sobib kas kergelt soojendatud ahi, põrandaküte või ka tainakausi tõstmine sooja veega täidetud anumasse. Taina kerkimise ajaks kata kauss ka köögirätiku või kilega
Pärmitainas tuleb küpsema panna eelkuumutatud ja õige temperatuuri saavutanud ahju
Küpsemise algfaasis ei tohiks ahjuust avada
Tainas peab saama enne ahjupanemist parajalt kerkida (tavaliselt vähemalt kahekordseks)
Tainas ei tohi olla liiga vedel (küpsetised tulevad madalad) ega ka liiga kõva (tainas ei jõua kerkida, küpsetised on väikesed ja kõvad)
Sega tainavedelikku sisse esmalt veidi rohkem kui pool jahukogusest ja klopi vedelat tainast veidi. Kloppimine aitab tainast „õhutada“ ning küpsetisi kohevamaks muuta.
Viimane väike osa jahust jäta alati alul taina sisse lisamata, sest jahude niiskusesisaldus on erinev (kuiva jahu kulub tainale vähem). Hinda taina paksust ning vajadusel lisa ka allesjäänud jahu. Nii väldid liiga paksu taina ja kõvade küpsetiste tegemist. Tainas võib pigem olla pehmem kui kõvem.
Või ja margariin lisa tainasse toasoojana
Pärm ei tohi otseslt kokku puutuda ei rasvaine eg ka suhkruga. Toorpärm tuleks lahustada käesoojas vedelikus, lisada veidi jahu ja alles siis suhkur, muna ja viimasena rasvaine.
Jahu lisa tainasse alati sõelutult, seeläbi viid tainasse õhku, mis aitab küpsetisi kohevamaks muuta
Rammusamate tainaste puhul (palju suhkrut, muna, rasvainet) valmista eelkergitusega tainas.
Hoolikas sõtkumine on väga oluline – pärmitainas peab muutuma läikivaks ja elastseks
Lase pärmitainal ka enne ahjupanekut ahuplaadil või –vormis kerkida umbes pool tundi
Suured saiad küpseta ahju alaosas, väikesed keskel
Jälgi soovituslikku küpsetustemperatuuri, kuid pea silmas seda, et ahjude temperatuurid võivad erineda. Kui küpsetised kipuvad kiirelt pealt pruunistuma, alanda temperatuuri 10-20 kraadi võrra ning kui küpsetised jäävad liiga heledaks ja küpsevad kaua, tõsta ahju temperatuuri umbes 20 kraadi.
Ahjust väljavõetud küpsetistele laota peale niiske rätik. Sel moel jääb koorik pehmem.

Vaata lisaks:
Oasupp ja moosiga vastlakuklid
Hernesupp
Tangupuder ehk vastlapuder ja kartulikarask


3. veebruar 2013

Hurmaa. Grillituna ja mascarponevahuga

Talvisel värskevaesel ajal ilmub juba mitmendat aastat meie poodidesse hurmaa. Reipalt oranž vili, mille mõistmine ei ole liiga keeruline, kuid mille kasutamine vajab ehk veidi suunavaid vihjeid. Hurmaa (i.k. persimmon) on puuvili ning puu, mille otsas hurmaa kasvab, kuulub samasse perekonda eebenipuuga.
Hurmaa on igati kohane vili kevadväsimuse ja talvest väsinud keha turgutamseks. Vili sisaldab ohtralt erinevaid mineraalained, antioksüdante (mis teatavasti aitavad rakkude vananemist pidurdada) ning näiteks kiudainete sisaldus on hurmaas kaks korda suurem kui meie oma armsas õunas.


Kõige lihtsam on hurmaad süüa lihtsalt sektoriteks lõigatuna. Küps hurmaa on kergelt klaasjaks muutunud viljalihaga ning kombates pehme. Poes pakutavad hurmaad on sageli kõik veatult pringid, seega tasub kodus viljad mõneks päevaks toasooja järelküpsema jätta. Veidi üleküpsenud hurmaa muutub aga vedela tarretise taoliseks läbipaistvaks massiks, mille maitsel ei ole viga midagi, aga konsistents võib olla mõndele ebameeldiv. Hurmaa küpsemist võib kiirendada sellega, et asetada vili koos õunaga paberkotti ja hoida paar päeva toatemperatuuril.  Hurmaa vili muudab süües suu veidi paksuks, maitselt on ta kergelt magus ja kergel hapukas. Mitte liialt domineeriv ja tegelikult väga maitsev kui temaga sõbraks saada.


Üks hästi lihtne moodus hurmaad kasutada on teda meega piserdatuna ahjus grillelemendi all küpsetada ning siis koos mascarponevahuga ja pistaatsiapähklitega serveerida. Lihtne teha ja tulemuseks on üllatav ning täiesti uudne maitsekombinatsioon. Selle magustoidu jaoks tuleks korralikult küpsed hurmaad  (kombates pehmed ning veidi klaasjad) hoolikalt pesta, ristipidi pooleks lõigata ning siis õliga määritud ahjuvormi või -pannile asetada. Lõikepinnale tuleks niristada mett ning siis asetada eelkuumutatud ahju grillelemendi alla ahju ülemisele riiulile ehk võimalikjlt grillelemendi lähedale. Viljadel tuleks lasta küpseda niikaua, kuni mesi on kergelt karamellistunud ning puuvilja pind hakkab pruunistuma. Selleks kulub eeldatavasti umbes 8-10 minutit, aga igaks juhuks tasub juba varem silma peal hoida.


Mascarponevahu jaoks tuleks suhkruga vahustada 35%-line koor tugevaks vahuks ning siis sisse segada toasoe mascarpone, mis on eelnevalt pehmemaks segatud  (võib asendada ka toorjuustuga). Kogused ja vahekorrad võib igaüks endale parajaks sättida. Veidi võib lisada ka vanillisuhkrut ning maitse elavdamiseks riivitud sidrunikoor ning tiba sidrunimahla.
Grillitud hurmaad piserda sidrunimahlaga ning jahuta enne serveerimist maha. Serveeri puuvilju koos mascarponevahuga ning peale puista veidi hakitud soolamata pistaatsiapähkleid (leiab Piprapoest).
Hästi lihtne ja samas elegantne magusroog.

Unustada ei tasuks ka seda, et hurmaa on superhea vili erinevates salatites kasutamiseks.


Proovi hurmaaviile sobitada salatirohelise, avokaado, granaatõunaseemnete ning klassikalise salatikastmega. Sinna salatisse sobib imehästi lisada ka veisefileed, õrnsoolatud või suitsutatud lõhefileed, pardiliha, krevette, toorsuitsupeekoni viile või muud meelepärast.


Praegu, kui poodides hurmaaküllus silma ja meeli rõõmustamas, tasuks selle viljaga sõprust teha. Vili kindla peale avastamist väärt. Igati ilus veel pealekauba.

Grillitud hurmaa retseptiidee pärineb Martha Stewart'ilt. 

2. veebruar 2013

Klassik nii nagu sündides. Quiche Lorraine

Mõned asjad on loodud selleks, et tulla ja jääda. Quiche Lorraine ehk eestistatuna lahtine singipirukas on üks neist, mis võlub oma lihtsuse ja veatult toimiva kooslusega. Kellele meenub kesklinna kohvikus salatipadja juurde serveeritud pirukasektor, on tõele üsna lähedal, kuid samas ka kaugel. Selle toidu juured ulatuvad 16. sajandisse Prantsusmaale Lorraine'i maakonda ning see ei olnud sugugi väga peen toit. Pigem oli tegemist toitva ja lihtsa toiduga, kuhu ei lisatud ei sibulat, juustu, köögivilju ega muud, mida sageli meil pakutavatest Quiche Lorraine'idest leida võib.


Vaidlused käivad vaid selle üle, kas originaalversiooni üldse käis muskaatpähkel ning kas sink enne pannil läbi praadida või mitte. Selles, siintoodud versioonis on siiski need kaks vaieldavat lisandit-tegevust pirukateo komponentideks.
Muuhulgas vabandan ka piltide kvaliteedi eest. Pirukad liikusid kohe peale pildistamist kodust ära sünnipäevalauale ja nende jäädvustamiseks oli mul aega heal juhul 5 minutit.


Tainas:
5 dl jahu
1/2 tl soola
näpuotsaga suhkrut
100 g külma võid, tükeldatuna
3 sl külma searasva, tükeldatuna (kui seda ei ole, lisa lihtsalt sama kogus võid)
ca 6 sl jääkülma vett
Kalla jahu, sool, suhkur köögikombaini. Lisa või ja searasv ning töötle "pulse" režiimi kasutades tainas ühtlaseks puruks. Lisa vesi ning lase purul ühtlaseks tainapalliks vormuda. Tõsta tainas kombainist välja ning sõtku jahusel laual tainas kergelt läbi ning moodusta ühtlane pall. Puista tainapall jahuga üle, keera toidukile sisse ning aseta külmkappi umbes kaheks tunniks.
Võta tainas külmkapist välja ning rulli jahusel pinnal ümmarguseks kettaks, mis on nii suur, et kataks küpsetusvormi (26 cm läbimõõduga) küljed ja põhja. Lahtirullitud tainas tõsta küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva vormi sisse. Suru tainas vastu vormi külgi. Lõika ära üle ääre ulatuvad tainaosad. Tee kahvliga tainapõhjale täkked, kata tainas fooliumiga, millele aseta kuivatatud herned, oad, riis vms. Raskusega küpsetamise ehk blind baking tehnika kohta võid lisainfot piiluda SIIT. Küpseta pirukapõhja eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures umbes 10-15 minutit, kuni tainas on küps, aga ei ole veel pruunistunud. Tõsta vorm välja, eemalda raskus ja foolium ning küpseta pirukapõhja veel paar minutit, kuni see hakkab kergelt kuldpruuniks muutuma.



Täidis:
200 g läbikasvanud suitsupeekonit, tükeldatuna
2 suuremat või 3 keskmist muna, lahtiklopituna
3 dl 35%-list koort
1/2 tl soola
värskelt jahvatatud muskaatpähklit ja musta pipart
Prae tükeldatud peekonit pannil mõned minutid, kuni see hakkab kergelt pruunistuma. Tõsta peekon eelküpsetatud pirukapõhjale. Klopi munad lahti, lisa koor, sool, muskaapähkel  ja must pipar. Kalla peekonile. Tõsta pirukas ahju  ning küpseta umbes 30 minutit, kuni täidis on kuldne ja läbiküpsenud.
Serveeri soojalt.

Retsept on väikeste mugandustega pärit Authentic French raamatust (Saveur Cooks)