22. detsember 2013

Kartulivorstid

Kartulivorstid on minu jaoks olnud suhteliselt uus asi. Vaid mõned aastad tagasi sain aimu sellest, et ka kartulist on võimalik vorsti teha ning et mõnes maakonnas Eestis on see olnud vana ja traditsiooniline toit. Kartulivorsti maitsta saades tuli tunnistada, et tegemist on lihtsalt suurepärase toiduga. Esmalt leidsin Kesturult lihaosakonnast hooajati müüdavaid kartulivorste ning neid olen nii mõnelgi korral valmistanud. Valmis kartulivorste leiab ka Sadamaturult ja viimasel ajal täiesti hooajavabalt ehk siis olen neid seal aastaajast ja pühadest sõltumata näinud.
Ja siis tuli mõte, et tegelikult oleks tore ju ise ka kartulivorste teha. Pühade ajal võib ju midagi erilist ja veidi rohkem panustamist nõudvat teha.


Tuleb tunnistada, et kartulivorsti tegu ei ole tegelikult üldse raketiteadus. Vaja on paari lihtsat komponenti ja seasoolikaid, kuhu sisse vorstid toppida. Õnneks on seasoolikaid üsna hästi saada, näiteks Keskturu lihaosakonnas on pühade ajal olemas erineva pikkusega (2m, 3 m ja 6 m) soolikaid. Kartuli leidmisega tõenäoliselt probleeme ei ole.
Nutikas abivahend vorstide tegemiseks on KitchenAidi külge kinnitatavale hakklihamasinale lisatav vorstitoru. Toru on kahes suuruses - lamba ja seasoolikate jaoks. Selle abivahendiga on kõige aeganõudvam etapp ehk vorsti toppimine ka käkitegu peaaegu sõna otsest mõttes.

Sellisel moel vorstide tegemine kulgeb üsna kiirelt

Seega, kui keegi soovib ka midagi tõeliselt elamuslikku teha, siis kartulivorstide tegemine on kindlasti põnev ja väga maitsvat lõpptulemust andev tegevus.
1,5 kg kartuleid, kooritud ja tükeldatud
ca 700 g pekisemat sea suitsuliha (peekon, põsk), tükeldatuna
3-4 sibulat, hakituna
100 g võid
punet või muud ürti
soola ja pipart maitsestamiseks
soovi korral köömneid
õli praadimiseks
Keeda kooritud ja tükeldatud kartulid poolpehmeks ning tambi kartul veidi peenemaks (hoia kartulikeeduvesi osaliselt alles, seda võib minna vaja vorsti täidise massi parajaks reguleerimisel). Koori ja haki sibul ning prae koos suitsulihaga läbi. Sulata või. Lisa kõik ained kartulimassi juurde, maitsesta ja sega läbi.



Topi kartulimass soolikatesse. Kui teed seda KithcenAidi kannmikseri abil, siis lase mass lihtsalt läbi hakklihamasina, mille ette on kinnitatud paraja jämedusega toru. Soolikas tuleb lihtsalt torule otsa tõmmata ja käega reguleerides kartulimassi mööda soolikat ühtlaselt edasi lükata.


Kui aga seda abivahendit ei ole, siis tuleks lehtrina kasutada näiteks plastpudelit, mis on pooleks lõigatud ning sobiva suurusega pulka massi  pudelisuu otsa tõmmatud soolikasse toppimiseks. Vorste ei tohi liiga tihkelt täis massi suruda, vaid pigem peaks vorst jääma parajalt pehme. Muidu on oht, et vorstid lähevad kuumtöödeldes lõhki. Võid teha pikemaid või lühemaid vorste ning vorstide vahekohta lihtsalt mitu keerdu teha.



Aseta vorstid keevasse vette ja keeda hästi vaiksel tulel umbes pool tundi. Tõsta keedetud vorstid välja lase neil kuivada. Sellisel kujul võib neid vorste umbes nädal säilitada.

Enne küpsetamist tõsta vorstid vähemat tund aega varem toatemperatuurile. Küpseta 180-200 kraadises ahjus, kuni vorstid on kaunilt kuldpruunid ja krõbedad.

Ja kui soovid kartulivorsti juurde verivorsti pakkuda, võid otsida Keskturult mõnusalt rustikaalseid verivorstirulle. Turumüüja väitel käib isegi turu juht temalt neid ostmas.


Turuhoonesse minnes asub verivorstimüüja ühe keskele ja paremat kätt jääva leti taga (peamiselt müüb ta suitsutatud liha, näiteks õunapuusuitsu sink on imemaitsev)

Paleoretsepti puhul asenda või selitatud võiga.


2 kommentaari:

ilse ütles ...

Huvitav retsept, ma pole varem kuulnud ja katsetanud ka ei ole eelkeedetud kartulitega. Huvitav kas jääb mingi tekstuuri ja maitse vahe ka. Need peaks ju päris pudruks keema , kui on eelkeedetud kartul ja pärast vorste ka veel keedad. Mina riivin toored kartulid jämeda riiviga ja alles pärast keedan vorste. Põnev :)
http://ilse.riiul.com/2012/01/kartulivorstid/

Tuuli ütles ...

ilse, päris huvitav, minu senised kartulivorsti kogemused ja vastavateemalised uuringud on kõik viidanud just keedetud pooltoore kartuli lisamisele. Peaks päris proovima ka toore kartuli varianti. Pehmeks keevad need küll, aga samas hoiab kest kartulit koos ja kui külg veel ahjus pruunikaks lasta, siis on selline mõnusa krõbeda koorikuga kartulivorsti efekt. Oleks huvitav jah proovida, kas jääb mingi vahe ka erinevat tehnoloogiat kasutades :)