3. juuni 2013

Kuusevõrsetega pasta. Mõjutatud Alpidest ja boheemlaste köögist

Olgu siin nüüd üles tunnistatud, et iga kord, kui kohtan retspetides mõnd intrigeerivat kiiksu, üllatavat koostisainet või ootamatut tegevuskäiku, käivitub uudishimust kannustatud rahutus ning üsna peatselt leian end köögist seda toitu järele proovimas. Selliste katsetuste tulemused jagunevad kahte tulpa – vahel leiab niimoodi köögikatsetusi tehes geniaalselt kokkukõlavate ja uusi maitseelamusi pakkuvate kooslusteni või siis „Tore oli proovida. Aitäh! Rohkem ei soovi“ tulemuseni.



Kui minuni jõudis Menu Kirjastuse poolt välja antud Boheemlaste köögi raamat, mille autoriks on Ann Ideon ja mille fotod on Gabriela Liivamäelt, siis kõige esimese roosa sildikese kleepisin just kuusevõrsetega pasta kohale. Tundus täiesti välistatud olevat variant, et seda järele ei proovi. Kuuservõrsepasta! Juba see mõte tundus tõeliselt äge! Paraku oli siis meil õues märtsikuu ja kuusevõrsetega üle keskmise kitsas. Talletasin oma mällu selle teadmise, et kui kuuskedel erkrohelised nupsud jälle okste otstele ilmuvad, siis esimesel võimalusel proovin selle koosluse järgi. Selles raamatus on õigupoolest väga mitmeid tõeliselt vahvaid ideid, mida kavatsen järgemööda katsetada. Üks näiteks on valge vein pärnaõitega. Kas juba pelgalt idee ei niida jalust. Nüüd tuleb vaid pärnaõite aeg ära oodata. Või siis kadakamekised räimed, kreemine tüümianikook, pihlakaparfee, vutisüdame ja –maksapasteet pärnaõiesiirupiga või siis hulganiselt teisi umbes sama vahvaid ja katsetama innustavaid kooslusi. Tuleb tunnistada, et boheemlaslik nägemus toidust sobis minu arusaamaga mõnusatest roogadest suurepäraselt. Raamat on jaotatud mitmeks erinevaks peatükiks ning jaotuste alt leiab nii Talv Supilinnas, Me ei tekita muret, Itaalia, Suvised jahutajad, Lammas lõunas, Metsagurmee, Piruett Valgerannas ja palju teisi toredaid teemaarendusi loomulikult koos retseptidega. Raamatu üldine meeleolu ja pildikeel on elegantselt muretu ja hetki väärtustav. Mõnus elu, kus väärtused ja maitsed õigesse kohta paigutunud.



Esimesena sai sellest raamatust ära katsetatud kuusevõrsepasta Alpide moodi, mille sünni juures on raamatule tuginedes olulisteks märksõnadeks telkimine, karge maikuu hommik Lago di Predil ja loodusest inspiratsiooni saanud hommikusööl otse lõkkel.

400 g pastat

Paar küüslauguküünt, tükeldatuna

250 g Itaalia salaamit (või chorizot)

Peotäis värskeid noori kuusevõrseid

Soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

Õli praadimiseks

Parmesani serveerimiseks

Kaste:

3 sl vedelat mett

3 sl balsamico-kreemi

3 tl sinepit (mahedamaitselist)

Veidi soola

Keeda pasta soolaga maitsestatud vees pehmeks (jäta pasta veidi hamba all vastupanu osutavaks ehk al dente). Kurnates jäta veidi pastakeeduvett alles. Kuumuta pannil õli, kuumuta selles kiirelt keskmisel kuumusel küüslauk ning lisa siis tükeldatud salaami või chorizo. Prae kergelt läbi, lisa kuusevõrsed ning pasta ja kuumuta kõik läbi. Kui pasta jääb liiga kuiv, lisa veidi pastakeeduvett. Sega kastmeained kokku, lisa ka kaste pastale ning kuumuta läbi. Tõsta pasta taldrikule, lisa värskelt riivitud parmesani, maitsesta soola ja pipraga ning serveeri kohe. 
Tuleb tunnistada, et kuusevõrsete mõrkjas maitse lastele eriti ei meeldinud, küll pakub selline põnev kooslus pere suurematele hulganiselt avastamisrõõmu ja maitseüllatusi. Kuusevõrsete doseemirimisega ei tasu üle pingutada, kuna nende mõrkjus on erinev ja liiga palju kuusevõrseid võib toidu natuke liiga mõrumaitseliseks teha.
 

Kommentaare ei ole: