26. märts 2013

Magus ja lihavõtteteemaline, aga seekord üldse mitte pasha

Lihavõtted on vana ja religioosse taustaga püha. Kaks sellist piiriülest väga suurt püha tegelikult ju vaid ongi -jõulud ja lihavõtted.
Lihavõtete tähendus on tänapäeval siiski tahaplaanile jäänud, küll aga kasutatakse nende pühade ajal palju sümboolseid märke. Munad ja munavärvimine. Sümboliseerimas uue elu algust ja uuestisündi. Jänkud. Viimatinimetatud ka uue elu alguse sümboliks, teate isegi, miks ;) Lammas sümboliseerimas Jeesust kui jumala tallekest. Liilia puhtuse sümbolina. Palmilehed, millega lehvitati Jeesusele, kui ta saabus Jeruusalemma. Ja siis ühed kuklikesed, mille inglisekeelne nimetus on hot cross buns.



Tunnistan ausalt, et nende kuklite lihavõttepühade tausta ja religioosse ristimärgistuse hammustasin alles üsna hiljuti läbi. Algselt, ingliskeelseid kokaraamatuid või veebiretsepte sirvides, hakkasid need ristikujutusega saiad mulle silma küll, aga oletasin, et risti moodustab saiakesele näiteks martsipan ning kannab see rist saial puhtalt maitseelamuse eesmärki. Siinkohal on nüüd natuke piinlik. Natuke tutvudes hot cross buns'ide olemusega selgus aga tõsiasi, et tegemist on pika ajalooga ning sümbolväärtust kandva toiduga.


Neid rosinatega ja ristimärgiga kuklikesi süüakse soojana või röstituna alates siis Vaikse Nädala kolmapäevast kuni Suure Reedeni. Rist saiakesel sümboliseerib Jeesuse ristilöömist. Viiteid neist kuklitest leiab sajanditetagusest ajast. Näiteks keelas Elizabeth I aastal 1592 hot cross buns'ide müümise muul ajal, kui Suurel Reedel ja jõulupühade ajal. Kuklikestele on omistatud ka mitmeid uskumusi. Näiteks arvati, et kuklikese andmine haigetele aitab neil paraneda või kuklikese jagamine sõbraga kindlustab sõpruse ka järgnevaks aastaks. Ühe kuklikese kööki riputamine kaitses tulekahjude eest ning kindlustas kõikide selles köögis küpsetatavate leibade õnnestumise. Aasta pärast asendati vana kuklike lihtsalt uuega.Võite kõik proovida, äkki peabki paika :)
Kuklikesed ise on aga üsna klassikalise tegevuskäiguga kohevad pärmitainasaiakesed. Maitsevad hästi nii suurtele kui väikestele. 
300 ml piima
50 g võid
500 g jahu + ca 75 g risti tegemise jaoks
1 tl soola
75 g suhkrut
veidi õli
11 g kuivpärmi
1 muna + 1 munakollane, lahtiklopituna
100 g rosinaid
1 apelsini riivitud koor
kaneeli
soovi korral 1 õun, jämedalt riivituna
Pintseldamiseks aprikoosimoosi


Lase piim kastrulis keema ning tõsta siis pliidilt ja sega sisse või. Jahuta käetemperatuurini. Sega pärm, suhkur ja sool jahuga ning moodusta jahust lauale keskelt süvendiga "kaev" kuhu keskele kalla piima-või segu ja muna ning munakollane. Sega kuni ühtlase taina moodustamiseni. Mina kasutasin köögikombaini ning segasin lihtsalt piima ja jahu kombaini abil. Sõtku kas käte abil või köögikombaini tainakonksu abil kuni moodustub elastne tainas. Aseta tainas kergelt õlisesse kaussi, kata kauss kas niiske köögiräti või kilega ning jäta sooja kohta umbes tunniks ajaks kerkima, kuni tainamass on vähemalt kahekordseks muutunud.
Kerkinud tainasse sega rosinad, kaneel, apelsinikoor ja soovi korral ka riivitud õun. Sõtku kuni kõik koostisained on segunenud ja jäta veekord umbes tunniks ajaks köögiräti või kile alla kerkima.
Kerkinud tainas vormi jahusel pinnal paks vorstike ning lõika umbes 15 võrdseks osaks. Rulli iga tainaosa võimalikult siledapinnaliseks ümmarguseks palliks. Aseta küpsetusplaadile kerkima (kuni 1 tunniks). Samal ajal sega 75 g jahu umbes 5 sl veega, et moodustuks pasta. Kasutades tordipritsi pritsi tainast peenikese joana ristid kerkinud saiadele.
Küpseta saiu 220 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni need on kuldpruunid.



Valmis ja kuumadele saiadele pintselda aprikoosimoosi (võid ka muud moosi kasutada). Kui moos on liiga paks, soojenda seda veidi kas pliidil või mikrolaineahjus.


3 kommentaari:

Sabine ütles ...

Heh, just täna mõtlesin, et peaks sellel aastal vahelduseks hoopis ise hot cross bunse tegema ja nüüd nagu niuhti siin retsept olemas :). Egas midagi, läheb hilisõhtuseks küpsetamiseks ;)!

Pille ütles ...

Ma olen päris kindel, et olen näinud ka retsepte, kus rist on justnimelt martsipaniga tehtud, aga ma ise olen alati samuti jahupastat kasutanud (vt nt http://www.flickr.com/photos/naminami/4487602582/ ). Panen just pühapäevase brunch'i menüüd paika ja mõtlen, et kas panna ka tänavu lauale või mitte (valik on kas vaarakute või ristikuklite vahel :D)

Tuuli ütles ...

Sabine - hilisõhtud ongi parima aeg küpsetamiseks :)
Pille - ma muide proovisin ka martsipaniga teha,aga sama metoodikat kasutades kippus martsipanist joonistunud rist ära kõrbema, samas kui tainarist jäi hästi vahvalt kerkinud kuklikesse reljeefi moodustama. Maitse poolest oleks muidugi martsipan palju mõnusam, selle tainaristi harutas meie pere noorim hoolikalt enne söömahakkamist saialt ära :)