30. november 2012

Täiesti teistmoodi ilma jahuta šokolaadikook...kartuliga

See esmapilgul kummaline kooslus - kartul ja kook - sai võimaluse äraproovituks saada põhjusel, et MTÜ Eesti Kartul korraldas kartulitele pühendet pressiürituse, kuhu tegin seitset erinevat sorti kartulitoite.



Hästi põnev oli meie rahvusmugulaga katsetusi teha ning kõige rohkem avastusrõõmu pakkus erinevate kartulisortidega katsetamine. Kahjuks ei ole hetkel vee ei meie endi teadlikkus ega ka kaubanduses pakutava kartuli valik selline, et annaks valida näiteks seitsme erineva sordi kartuli vahel. Minul see õnnestus, lisaks sain asjatundjatelt ehk kartuliteadlastelt kaasa veel soovitusi, millist toitu millise kartuliga teha. Mõnel juhul on vaja ju just sellist tugevama ihuga ja mittelagunevat kartulit ja kartulipudru jaoks peaks olea pigem selline pudrune, jahune ja pehmeks keev kartul. Kui ise otsustada ei oska, siis vaadake poes pakendatud kartulite ümber olevaid pakendkotte ja valdavalt on juba pakendil olemas info, mis tüüpi kartuliga tegu on.Või piilu spikrit kartuliasjatundjate koostatud kodulehelt.  Nii et pudruse kartulisalati või tükilise kartupudru põhjus võib pahatihti olla just väheses teadlikkuses. 
Olgu veel eelinfona mainitud, et selle postituse koogi valmistasin Red Lady kartulisordist, mille kohta on lakooniliselt mainitud, et suurepäraste kulinaarsete omadustega kartul. Maitseb, muide, väga hästi ka niisama süües. 


 
Kook ise sai aga selline mõnus mahlane ja täiesti jahuvaba. Kartul koogi sees annab tulemuseks ka teisel päeval väga värske ja mahlase magusa hõrgutise. Apelsini ja mandlijahu lisamine muudab šokolaadi-kartulikoogi tõeliselt mõnusaks ja tegemist on ühe viimase aja suurema üllatusega. Üllatus kohe kindlasti positiivse poole peal. 
Koogi jaoks läheb vaja: 
200 g võid
150 g suhkrut
4 muna
150 g jahvatatud mandleid (neid saab ise teha kohviveskis terveid mandleid jahvatades)
250 g keedetud ja purustatud kartuleid
1 suurema apelsini riivitud koor
1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit
200 g tumedat (vähemalt 70%-lise kakaosisadusega) šokolaadi
Kate: värskelt pressitud apelsinimahla, tuhksuhkrut
Vahusta toasoe või koos suhkruga. Lisa ükshaaval munad. Sega juurde jahvatatud mandlitega segatud küpsetuspulber, kartulimass ning apelsinikoor. Sega ühtlaseks. Sulata šokolaad vesivannil ning lisa tainale.
Kuumuta ahi 180 kraadini. Vooderda lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga.Kalla tainas koogivormi.
Küpseta kooki ca 45 minutit, kuni koogi sisse torgatud puidust tikk jääb puhtaks. Tõsta kook ahjust, lase jahtuda.
Glasuuri jaoks sega tuhksuhkur apelsinimahlaga apelsinimahlark-järgult tuhksuhkruga segades, kuni tekib parja paksusega glasuur. Glasuuri paksus peaks olema selline, et ta koogi pinnalt enne tahenemist maha ei valguks. Jahuta kook koos glasuuriga. 

Paleoretsepti puhul asenda suhkur meega ja võina kasuta selitatud võid. Kartuli võid asendada muu köögiviljaga (nt kõrvits, peet, porgand).

24. november 2012

Hooaja lemmikvõiku

Mõni asi on lihtsalt nii lihtne ja nii toimiv, et ei oskagi kohe midagi pikemalt rääkida.


See kooslus sobib nii hommikuseks käivitajaks kui ka kiireks ampsuks õhtusel ajal. Eelduseks on kõigi kolme koostisaine õige maitse - avokaado peab olema küps ja parajalt pehme-võine, graavitud forell ja leib soovitavalt oma käe alt maitsvaks timmitud. Muide, see graaviforell sai katseks tehtud apelsinipipraga ja tulemus meeldib väga. Graavikala valmistamise kohta saab aga lugeda SIIT
Avokaadost ja sellest, kuidas küpset isendit valida või ise valmis küpsetada sai SIIN veidi pikemalt kirjutatud, ei hakka kogu lugu ümber jutustama. Kel huvi, lugegu eelmist postitust.


See lihtne võiku koosnebki leivaviilust, kuhu ohtralt pehmet avokaadot peale sätitud. Võid ei ole siia vaja enam lisada, selle ülesande täidab avokaado veatult. Peale tuleks sättida mõned prisked viilud graavitud lõhet või forelli, viimistleda tuleks värskelt jahvatatud must pipraga ja oliiviõliga ning siis jääb üle vaid nautida.

Paleoretsepti puhul kasuta paleoleiba s.t. nt mandlijahu või muu mitte teraviljast jahuga valmistatud leiba. 


19. november 2012

India võikana ehk Murgh Mahkani

Indiast pärit väga maitsev võikana ei ole asjata klassikuks saanud. Võis hautatud vürtsid kreemises tomatikastmes on tõeliselt sõltuvust tekitavad ja need, kes väga teravat maitset ei armasta, võivad lihtsalt tšillipipra kogust vähendada. Aromaatne ja maitseküllane roog tasub igal juhul ettevõtmist. 


2 spl maapähkli õli
500 g kondita ja nahata broileri kintsuliha
50 g võid
1 tl garam masala maitseainet
1 tl jahvatatud magusat paprikat
1 tl jahvatatud koriandrit
Pöidlasuurune jupp värsket ingverit peeneks hakituna
1 tl jahvatatud tšillit
1 kaneelikang
5 kardemonikauna või ½ tl jahvatatud kardemoni
400 g purustatud tomateid või tomatipüreed
1 spl suhkrut
100 ml 35%-list koort
Sidrunimahla
Soola ja pipart
Basmati riisi


Kuumuta pannil õli  ning prae kanatükke pannil mõned minutid kuni ilusa kuldse värvuse  saavutamiseni.  Tõsta kana pannilt. Lisa pannile või ning kuumuta kõiki vürtse kuuma või sees, et need muutuksid aromaatseks (umbes 1 minut). Kalla pannile kana ning sega nii, et kana oleks üleni vürtsidega kaetud. Kalla peale tomatikaste ning lisa suhkur, hauta pannitäit umbes 15 minutit aeg-ajalt segades. Lisa koor, sidrunimahl ning hauta veel mõned minutid, kuni kaste hakkab paksenema.
Serveeri aurutatud basmati riisiga.

Retsept ilmus ajakirjaToit ja Trend  2012. aasta november/detsember numbris
Paleoretsepti puhul asenda suhkur meega, kasuta või asemel selitatud võid ning õli vali paleodieedis lubatud õlide seast. 

12. november 2012

Pasta avokaadopestoga

Nii, nagu juba korduvalt tõestatud, eksisteerib ja toimib edukalt blogijate kollektiivne alateadvus, mis annab tulemuseks ühel ajal erinevates kohtades ja samal teemal tekkivad toidupostitused. Läbi proovitud, kontrollitud ja toimimine tõestatud.
Seesama avokaadopestoga pasta on üks ere näide, kuidas samal ajal kui see postitus siin ootas oma hetke (esimeste piltidega ei olnud rahul ja jätsin postituse ootele ning vahepeal tulid kiiremad teemad ka vahele) üllatas Liina toiduteadlikku üldsust .... avokaadopasta postitusega. Kusjuures tema postitusest selgub, et Soomes olevat see avokaadopasta ebanormaalselt popp, nii et üheaegseid avastamishetki selle pasta hääduse teemal jagub tõenäoliselt nii siia- kui sinnapoole lahte ja nagu tavaks saanud, sörgime ilusti ikka põhjanaabrite tuules ja nuusutame sealt toidutrende :)



Minu avokaadopasta idee sai tegelikult alguse hoopis ühe toreda inimese poolt minu kätesse usaldatatud Briti poeketi Waitrose'i retseptilehtede mapist leitud kooslusest ning see retseptileht on küll juba mõne aasta vanune. Nii et pole need põhjanaabridki teab mis kiired reageerijad trenditoitudele :)
Avokaadost leivale-saiale määritavat möginat olen korduvalt teinud ja armastan seda võist ja kreemist vilja väga - uuristan aga viljaliha välja, segan toorjuustuga, maitsetan sidrunimahla ja soolaga, määrin leivaviilule ning sätin lõheviilu veel leivale krooniks...mmmmm!
Mõte sedasama vilja pastaga sobitada tundus olevata täiesti geniaalselt lihtne, seepärast pilk sellele pastale pidama jäigi. Lisandub veel tõsiasi, et avokaado on taaskord üks supervili, mida lausa peaks tarbima, sest kasulike ainete loetelu selles alligaatoripirniks kutsutavas viljas on muljetavaldav.
Pean tunnistama, et ka pastakastmesse sobib avokaadopüree või õigemini -pesto täiesti veatult.


Oma olemuselt on see roog pigem tervislik ja kerge, eriti kui võrrelda kooreste ja lihaste pastakastmetega. Samas maitseerksust ja mahlasust jagub pastale küllaga. Valmistuskäik on ka lihtne ja kiiruse mõttes sobib ka argipäevaõhtul valmistada. Retsept ise aga selline:
400 g linguine pastat
2 küpset avokaadot*
2 küüslauguküünt
sidrunimahla
korralik peotäis värsket basiilikut
1 punane tšillipipar (soovi korral)
oliiviõli
Parmesani juustu
Röstitud piiniapähkleid
soola ja pipart


Keeda pasta soolases vees vastavalt pakendi juhendile. Enne pasta kurnamist tõsta kõrvale pool klaasitäit pasta keetmise vedelikku (sellega saad pastat hiljem vajadusel mahlasemaks timmida).
Valmista pesto - lõika avokaado pikkupidi pooleks, eralda ristipidi keerates avokaadopooled, löö nuga avokaadokivile sisse ning keerava liigutusega eralda see. Võid noaga viljalihasse mõned sälgud tõmmata ning uurista siis lusikaga avokaado sisu välja. Aseta avokaado, küüslauk, sidrunimahl, basiilik, tšilli, õli ning osa juustukogusest purustajasse ning surista ühtlaseks pestoks.
Sega pesto kurnatud pastaga, jaga taldrikutesse. Kui pasta tõmbab liiga palju pestot endasse, lisa veidi pasta keetmise vedelikku. Enne serveerimist puista veel peale ülejäänud juust, hakitud tšilli ribad ja piiniaseemned. Viimistle musta pipraga ja söö koheselt.
Sedasama pestot saab ka muudeks otstarveteks kasutada, tegu on üsna universaalse kooslusega.


* küpse avokaado tunneb kergelt ära, kui vilja kompida. Koor peab olema ilma plekkideta ja kergelt vetruv. Liiga pehme avokaado võib juba riknenud olla, kuid kergelt näpu survele järgi andev avokaadokoor annab tunnistust söömiskõlbulikust viljast. Ei tasu heituda, kui ei õnnestugi leida parajalt vetruva koorega avokaadot, sest avokaadot on võimalik edukalt ka kodustes tingimustes järelküpsetada – selleks tuleks avokaado kas banaani või õunaga paberkotti panna. Päeva-paar pärast peaks vili olema piisavalt küps tarvitamiseks. Kuna küps avokaado rikneb kiiresti – viljaliha muutub pruuniks ja pudrujaks – võibki osta koju valmis poolküpsenud avokaadosid ja neid siis ise kodus „küpsetada“. Külmkappi võib asetada avokaado, mille küpsemist tahetakse peatada.


Ideid avokaado tarvitamiseks veel:
Lõheterriin avokaadotäidisega
Lumekrabi täidisega avokaado
Avokaadovõi
Kodujuustu-kreveti täidisega avokaadopoolikud
Mehhiko avokaado-kanasupp


6. november 2012

Üks mõnus Briti pubitoitude raamat. Fish'n'chips mõistagi ka

Kui rääkida Briti pubitoitudest, siis on vist üsna seaduspärane, et esimesena kargab kõigile pähe kombinatsioon fish'n'chips. Mis seal salata, hästi valmistatud krõbedad kartulid koos õlletainas valge kalaga maitsevad ikka imeliselt hästi. Ega's klassikud asjata sünni.


Juba mõnda aega, täpsemalt paar aastat tagasi sain aimu, et kui Eestis korralikku ja autentset Briti pubitoitu ning väga asjatundlikku õllevalikut ja -soovitust hinnata, siis tuleb sammud seada Vanalinnas asuvasse Drink Bar'i. Oma esimsestest muljetest selle nimetatud baari või pubiga pajatan SIIN. Kusjuures siiani olen veendunud, et tookordne õlles hautatud seapõsk oli üks mõnusamaid pubitoite, mida eales söönud olen.
Seetõttu olin siiralt rõõmus, kui avastasin, et seesama Drink Bar'i hing ja südametunnistus, Eestis kanda kinnitanud ja puhtalt Briti päritolu James Ramsden on Pegasuse kirjastuse alt välja andmas pubitoitude raamatut. Sellesse toitu ma usun, kuigi üldjoontes ma kõige suurem Briti toidu fänn ei ole. Retseptid, toidud ja joogisoovitused on selles raamatus James'ilt ning ahvatlevad pildid iga toidu juurde on teinud Marju, kelle head kätt ja teravat silma oleme ka juba mõnedki aastad vaimustunult saanud imetleda.


Nüüd on juba mõnda aega see vahva, mõnusalt humoorikas ja igati sisukas raamat poodides saadaval ning miks mitte rõõmustada isasid isadepäeval ühe mehiste toitude raamatuga. Ausaid ja "päris" toite leiab seal mitmeid ning iga toidu juures on ka asjalik õllesoovitus. Igati muhe kokaraamat, kusjuures palju vahvat infot on ka Briti toidu- ja õllekultuuri kohta. Raamat, kusjuures, on nii eesti- kui inglisekeelne. Sisukorrast on võimalik leida järgmised alajaotused: mõni sõna õlledest, suupisted ja näkitsemist, pirukad, klassikalised pubitoidud, liharoad, kui on näkanud ehk kalaroad, midagi magusat, põhiretseptid ja õllesõnastik.
Sellest raamatust tegime me esimesena loomulikult Briti pubiklassikat ehk fish'n'chips'e leheküljelt 111 ehk siis klassikaliste pubitoitude ajajaotusest. See on väidetavalt juba üle saja aasta vana toit, ning mille autentse versiooni kohaselt keeratakse krõbekartulid ikka ajalehe sisse ning peale niristatakse linnaseäädikat (peaks olema saadaval Marks and Spenceris). Meeldibki see, et James on raamatu täis pikkunud väikseid kavalaid nippe ja soovitusi, mille abil peaksid valmima üsna autentsed ja igati britilikud road.
Selle toidu valmistamiseks soovitab James kasutada kalana turska, kuid sobivad ka kilttursk, heik või panga(sius). Üldiselt valmistatakse kala terve fileena, minu variant oli küll tükkideks lõigatud kala, kuna kala on piisavalt suur ja tema friteerimiseks oleksin pidanud ikka väga palju õli kuumutama. Loodetavasti on see väike kõrvalekalle andestatav.


Alustada tuleks õlletaina tegemiseks, mille jaoks on vaja:
250 g nisujahu
300 ml Inglise ale-tüüpi õlut
100 ml gaseeritud vett
Aseta jahu suurde kaussi, lisa õlu ning vesi ning sega läbi. Püüa vispeldada nii hoolikalt, et tükke tainasse ei jääks. Lase tainal 10 minutit seista, seejärel vispelda veel 30 sekundit. Vajadusel kurna tainas läbi sõelda. Lisatud on veel soovitus, et kui jätad soola lisamata ega pista tainast enne kasutamist külmkappi, jääb see frittides hästi krõbe (jäi küll väga krõbe :) )
Kala valmistamiseks on vaja:
300 ml õlletainast
õli friteerimiseks
2 tursafileed vm valge kala fileed
soola ja pipraga maitsetatud jahu
Lase õlletainal tund aega seista köögirätiku all. Kuumuta suures kastrulis õli, õli kuumust kontrolli sinna sisse ühe väikese tainatilga abil - see peab õli sees kohe mullitama hakkama ning 30 sekundiga pruuniks tõmbuma. Püheda kalafileest lõigatud tükke või tervet kalafileed jahus, kasta siis õlletaina sisse ning lase üleliigsel tainal ära nõrguda. Aseta kala kuuma õli sisse ning friteeri umbes 6-8 minutit, kuni kala on kuldpruun. Tõsta kala vahukulbiga õli seest välja ning lase üleliigsel õlil majapidamispaberi sisse nõrguda.


Kala juurde serveeri krõbekartuleid, mille jaoks läheb vaja:
1 kg suuri kartuleid
õli friteerimiseks
soola
Koori ja tükelda kartulid. Aseta need soolaga maitsestatud külma veega potti ning tõsta pliidile. Lase keema tõusta, tõsta koheselt pliidilt ning jäta 3-4 minutiks vette seisma. Kurna vesi ära ning lase kartulitel kuivaks aurata.
Kuumuta suures potis õli 120 kraadini (saiatükk peaks õli sees minutiga kuldseks muutuma). Aseta kartulisektorid jaokaupa kuuma õli sisse ning friteeri, kuni kartulid on pehmed ja kuldse kooriku omandanud (ca 5-7 minutit). Tõsta majapidamispaberile nõrguma.
Tõsta õli temperatuur 190 kraadini (saiatükk peaks õli sees 30 sekundiga kuldseks muutuma). Friteeri kartuleid veelkord (umbes 3-5 minutit) kuni need on pruunid ja krõbedad. Tõsta majapidamisepaberile ja maitsesta soolaga.
Komplekti juurde paku leiba, võid, soola, linnaseäädikat ja meile meeldib lisada ka ürtide ja küüslauguga hapukoorekastet, kuhu saab dippida nii kala kui kartulit.