Peet-peeti-peedist. Seekord pesto ja hummusena

Ei saa ma läbi peedita... Praegu, kus värskete suviste köögiviljade pealetung on paraku mõneks ajaks peatunud, päästavad ikaldusest välja juurikalised, mis salve kogutud. Seepärast siis minu suhe peediga taas nii kirglikuks on muutunud ja, nagu mulle omane, ei suuda ma vaimustust doseerida ja tarbin juba mitmendat nädalat peedimäärdeid nii leival kui salatina.

Alguse sai kõik sellest, et tegin ajakirja Mari novembrinumbri jaoks valmis peedipesto kõrvitsaseemnetega, kusjuures peaosas olid seekord pigem kõrvitsaseemned ja ürdivaesel ajal oli peet lihtsalt roheliste ürtide asendus (ka rohelistes pestodes meeldib mulle väga kõrvitsaseemneid kasutada). No ja ega rohkem vaja ei olnudki. Isegi mõni lastest on peale seda sama peedineedusega haaratud ja kasutab hea meelega saia- või leivamäärdena peedil baseeruvaid möginaid.
Kui aga peedipesto järjekordse koguse valmissuristamine tundus ühel päeval juba murettekitava igavusena, katsetasin hummuse koostisainetega peedimöginat teha.... ja nüüd, neetud, teen seda juba ei-tea-mitmendat portsu.
Ei oskagi arvata, kas sama vaimustus tabab ka neid, kes nüüd neid retsepte järele proovivad. Igal juhul tasub kõrva taha panna taaskord üks lihtne ja toimiv moodus, mida mõnikord hea kasvõi suupistete valmistamise juures ära kasutada. Siinkohal olgu kohe öeldud, et koostisainetesse ja kogustesse võib üsna loominguliselt suhtuga. Pesto sisse erinevaid pähkleid seemneid, erinevaid juustusid ning põneva maitsega õlisid - ongi uues maitsekooslused sündinud. Sama peedihummusega, kui tahhiinit ei õnnestu saada, siis aitab ka maapähklivõi ja sidruni-küüslaugu kogus tuleb ka igaühel enda jaoks parajaks timmida.

Ahjus küpsetatud peedil on hoopis mõnusam maitse kui keedetud peedil. Peedi ahjus röstimine ei ole keeruline, toores pestud peet tuleb lihtsalt fooliumi sisse keerata ning siis 200 kraadi juures 45-60 minutit küpsetada (sõltuvalt peedi suurusest). Siis tuleks peet koorida ning tummise maitsega mõnus salati vm toidu koostisosa ongi valmis.
Peedipesto 

2-3 keskmise suurusega ahjupeeti

1 dl kõrvitsaseemne või oliiviõli

50 g kooritud ja röstitud kõrvitsaseemneid

1-2 küüslauguküünt

50 g pecorino või parmesani juustu

Soola ja pipart maitse järgi

Soovi korral veidi cayenne’i pipart

Aseta kõik koostisained purustajasse ning surista pesto valmis. Kasuta salatite, pasta vm lisandina või ka lihtsalt võileivakattena. 

Peedihummus

2-3 keskmise suurusega ahjupeeti

2 spl tahhiinit (seesamiseemnepastat)

1-2 küüslauguküünt

sidrunimahla

1/2 tl jahvatatud vürtsköömneid

soola maitse järgi 

oliiviõli

Surista köögikombainiga koostisosad kokku. Naudi kas salatina või leiva-saia määrdena. 
Kui aga armastad klassikalist kikerhernehummust, siis selle retsepti leiad SIIT

Magusaid peete!

Peedipesto retsept ilmus 2012. aasta novebrikuises Mari ajakirjas

Juustune muskaatkõrvitsapirukas

Riskides tüütuks ja ühekülgseks muutumisega, on ka seekordne postitus kõrvitsast. Ikkagi hooaeg ju! Lisaks ei saa midagi selle vastu teha, et kõrvits lihtsalt inspireerib katsetama.

Soovitan võimalusel alati valida muskaatkõrvitsa, millega on ka see pirukas tehtud, sest maitse ning ka kõrvitsa olek jääb tugevama ihuga muskaadil oluliselt mõnusam. Ohtra juustu lisamine teeb kõrvitsaga imet, kokku maitseb täidis mahlaselt ja rikkalikult. Juustudega võib ka julgelt katsetada - siin toodud retsept on vaid üks võimalikest kooslusest. Samamoodi võib kasutada ka kitse-, feta-, suitsu- vm juustusid. Peaasi, et juustuga ei koonerdadaks :)
See pildil olev pirukas sai aga tehtud sellise valemi järgi:

500 g pärmi-muretainast
2 muna
1 sibul

võid

500 g muskaatkõrvitsat

Oliiviõli

100 ml 35%-list koort

100 g mozzarella juustu

50 g sinihallitusjuustu

100 g parmesani juustu

Värsket salveid, tüümiani jt ürte

Soola ja pipart

Rulli tainas jahusel pinnal õhemaks ning aseta ahjuvormi. Aseta ahjuvorm tainaga küpsetamiseni külma.

Lõika muskaatkõrvitsast ca 3-4 mm paksused seibid või viilud, piserda neid oliiviõliga, puista peale värskeid ürte, veidi soola ja pipart ning rösti 180-200 kraadi juures umbes 15 minutit.

Haki sibul ning  hauta või ja õli sees keskmisel kuumusel pannil kuni sibul on klaasjas ja pehme. Lisa sibulale ka hakitud värske salvei ning hauta läbi.

Klopi munad lahti, lisa koor.

Lao lahtirullitud tainale kõrvitsaviilud, aseta kõrvitsale hautatud sibul, sinna peale puista vaheldumisi mozzarellat ja sinihallitusjuustu. Vajadusel lao mitu kihti, ikka juust ja kõrvits vaheldumisi. Kalla pirukas üle muna-koore seguga ning puista peale riivitud parmesani.

Küpseta 180-200 kraadises ahjus umbes 30-40 minutit, kuni tainaääred on pruunistunud ning juust kaunilt kuldpruun. Tõsta pirukas ahjust välja ja lase veidi jahtuda enne kui lahti lõikad.

Sügisvärvides peedi- ja kõrvitsarisoto toorjuustuga

Eelmisel postituses oli juttu NENDEST Mustapekka toorjuustudest, mis sattusid minu kööki Valio initsiatiivil, kes neid katsetamiseks jagas.

Olles kindlaks teinud, et juustu sulatamine muudab selle toorjuustu mõnusalt siidiseks ja kreemjaks, tekkis mõte katsetada seda juustu risotodes. No tegelikult oli risoto niikuinii plaanis ja siis sai lihtsalt kaks asja ühendatud. Kuna sel hetkel olid kodus olemas nii ahjupeet kui ka ahjukõrvits, siis sai risoto jagatud kaheks ning proovitud kahe sügisese variandiga. Värvide mäng haakub oktoobrikuuga suurepäraselt. 

Asja tuumaks on klassikaline risotopõhi ning kõrvits ja peet sisenevad risoto-loosse on alles lõppfaasis. Klassikalise variandi parmesan sai lihtsalt osaliselt toorjuustudega asendatud, mis muteerusid kiirelt kooreseks pehmeks massiks ja sulandusid ühtlaselt risoto sisse. Kokkuvõte: sellisel kujul kasutamiseks on need rammusad toorjuustud igati sobilikud. Natuke sättisin toorjuustuviile ka risotole peale, et oleks ikka näha, mis sisse läks. Värvist ei tasu ennast lasta segada, tegemist ei ole tofupõhise juustuga :) 

Kuumale risotole asendatuna sulab toorjuust mõnusaks kreemiks, nii et sööma hakates saab selle ilusti risoto sisse lihtsalt segada. Eriti meeldis kõrvitsa ja tšillise toorjuustu kooslus, maitsed sobitusid igati ilusaks kooskõlaks.

Risoto ise aga selline:

Oliiviõli ja võid

1-2 sibulat, hakituna

1-2 küüslauguküünt, hakituna

250 g risoto riisi (Arborio, Carnaoli, Vialone Nano – viimast müüakse Stockmannis ja seda peetakse parimaks)

100 ml valget veini

750 ml köögivilja- või kanapuljongit

100 g Mustapekka toorjuustu (kasutasin peedirisotol pipraga ja kõrvitsarisotol tšilliga varianti)
50 - 100 g riivitud parmesani või võid

Vastavalt siis sellele, kas tegemisele tuleb peedi- või kõrvitsarisoto tuleks arvestada selle risotokoguse jaoks ca 400-500 g peeti või kõrvitsat

Kõrvitsarisotole võiks lisada värsket salveid, peedirisotole rukolalehti vm meelepärast.

 

Peet ja kõrvits peaksid olema eelnevalt ahjus röstitud (ikka nii, et viilud ahjuplaadile, oliiviõliga piserdada, soola ja pipart ning soovi korral ka värskeid ürte peale ning siis umbes 200 kraadi juures pehmeks küpsetada). Ahjust võetud peet või kõrvits tuleks köögikombainis purustada.

Risoto ise valmib nii, et kuumuta paksupõhjalise poti põhjas õli ja või segu, lisa sinna hakitud sibulad ja hauta keskmisel kuumusel mõned minutid. Lisa küüslauk ja hauta ka läbi. Samasse lisa risotoriis ning prae see läbi, kuni riisiterad on klaasjad.  Kalla potti vein ning lase pahvak veiniaure kööki ja tuppa isutekitajana lendlema, lase muliseda mõned minutid. Samal ajal valmista ette kuum puljong ning hakka sortsude kaupa puljongit lisama. Ikka sorts puljongit riisile peale ja siis hauta, kuni vedelik on riisi sisse keenud, siis jälle järgmine sorts puljongit kuni riisi soovitud küpsusastme saavutamiseni. Riis võiks jääda al dente ehk siis kergelt hamba all veel vastupanu osutav. Selleks kulub kokku umbes 15 minutit.

Viimasena lisa kõrvitsa- või peedipüree, soovi korral võid püreele lisaks ka ahjukõrvitsa- või -peeditükke poetada. Lisa ka toorjuust tükeldatuna või pudista otse potti. Mõned toorjuustu tükid võid jätta ka peale puistamiseks. Kreemisema tulemuse tarbeks võiks ka riivitud parmesani või lihtsalt korralikku võid lisada. Sega kõik läbi ning lase veel minutijagu kuumeneda. Kõrvitsarisotole võid koos kõrvitsapüreega lisada veel hakitud salveid ja maitseks sättida kas riivitud muskaati või jahvatatud vürtsköömneid. Maitsesta soola ja piparaga, serveeri kohe. 
Sobib nii iseseisvaks toiduks kui ka tugevama toidukorra puhul lihakõrvaseks.

Suupistesaiad viigimarja, tšillise toorjuustu ning balsamico kreemiga

Esmalt algusest - Valio saatis testimiseks Mustapekka toorjuustusid. Tegemist on üsna omalaadsete juustudega ja mitte ainult seepärast, et neid valmistatakse käsitsi, vaid et kogu toote idee on hetkel siinmail üsna unikaalne.

Lahti seletatuna on Mustapekka juustu puhul rammus ja rikkalik (rasvasisaldus on päris kobe) toorjuustupallike erinevate maitsesegude sees veeretatud. Valikus on magus tšilli, pipar ja küüslauk. Tuleb tunnistada, et niisama näksimiseks on need juustud ehk isegi liiga rammusad, tekstuurilt või ja toorjuustu vahepeale paigutuvad. Mulle isiklikult meeldiks neid pigem kas mõnusa röstsaia või suupisteleiva peale sättida. Või siis ka puuviljade-köögviljadega sobitada. Tundub, et näiteks röstpeediviilule sobituks üks küüslaugune tükk seda toorjuustu või siis ahjukõrvitsale laotada tšilline kreemjas juust on katsetamist väärt idee. Võib vist olla üsna kindel, et need kooslused on vägagi toimivad.
Ise katsetasin ahjust läbi käinud krõbesaiaga ja kuumutades muutuvad need juustud ootamatult kreemjaks. Kulunud ja üleekspluateeritud väljend "suussulav" on ehk kõige täpsemalt seda mutatsiooni kirjeldav.

Rääkides aga täpsemalt neist krõbeleibadest, siis röstisin esmalt õhukese ciabatta viilu oliiviõliga. Sinna peale asetasin värske viigimarja viilu (siiani leiab parematest poodidest, minu omad olid Prismast pärit), pealmiseks kihiks viil magusa tšilliga juustu ning siis kuuma ahju. Piisab mõnest minutist, et juustu võine struktuur kreemiks muutuks. Ahjust välja võttes niristasin peale üht oma lemmikut ehk viigimarjamaitselist balsamico-kreemi, kaunistasin tüümianioksaga, paar keerdu pipart ka lisaks ja ... voila! Ise sain maitsta täpselt ühe suutäie, sest kõige vanem laps oma teismelise hundiisuga hävitas kogu ahjuplaaditäie loetud minutite jooksul.

Muskaatkõrvitsa-kana-kookospiima karri Goa moodi

See imelihtne ja samas hästi maitsev karri on sündinud mitme asjaolu kokkusattumisel - kodus oli lahtilõigatud muskaatkõrvits, samalaadne karri oli saanud juba kogu pere lemmikuks ja oli vaja midagi hästi kiirelt valmistada.

Mugavustoit on see kindla peale, sest rikkalik pada valmib mõnekümne minutiga. Lihtne ja üsna taskukohane ka. Meie pere puhul on boonuseks see, et söövad seda hea meelega kõik, ka kõige pirtsumad.
Retsepti algallikat isegi ei mäleta, sest juba mõnda aega segan selle karri mälu järgi kokku. Niipalju on meeles, et tegemist peaks olema Goa piirkonna toiduga, mis nüüdseks on küll päris palju muteerunud. Seni olen teinud seda karrit ilma kõrvitsata, aga värske sügislisand õigustas ennast igati.

Kana marineerimise jaoks läheb vaja:
2-3 suuremat kanafileed või broileri kondita ja nahata kintsu, tükeldatuna
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl jahvatatud paprikapulbrit
1 tl jahvatatud kurkumit
1 tl jahvatatud koriandrit
veidi sidrunimahla
veidi soola
veidi jogurtit vm hapendatud piimatoodet
1 tl tšillihelbeid (neid lisan siis, kui laua ääres on kõik tulise maitse sööjad ja talujad, meie pere noorim on veel veidi tõrges tšilli suhtes, seega lisame teravust alles igaühe taldrikul tšillikastmega)
Sega omavahel vürtsid ja sool, lisa sidrunimahl ning niipalju jogurtit, et moodustub ühtlane pasta. Sega vürtspasta kanatükkidega ja lase marineeruda umbes 30 minutit, aga võib ka rohkem.
Karri jaoks läheb vaja:
Õli
Võid
2 sibulat hakituna
3 küüslauguküünt hakituna
pöidlasuurune jupp ingverit, hakituna
1 purk kookospiima (400 g)
500 g tükeldatud muskaatkõrvitsat
hakitud peterselli ja/või koriandrit
musti seesamiseemneid
Kuumuta pannil õli ja või segus keskmisel kuumusel sibul ingver ja küüslauk. Hauta mõned minutid, kuid jälgi, et kõrbema ei läheks. Lisa marineerunud kanatükid ning kalla kogu marinaad ka pannile. Prae kergelt läbi kanatükke segades. Lisa kuubikuteks lõigatud kõrvits, kalla peale kookospiim ning hauta, kuni kõrvits ja kana on pehmed.
Viimasena lisa mustad seesamiseemned (need võib ka ära jätta) ning raputa peale hakitud koriandrit või peterselli. Serveeri aurutatud basmati riisiga.

Kanagurmee ja lummav linnavaade

Esialgu võib arusaamatuna näida, mis neid kahte - kana ja linnavaadet - küll ühendab, aga vastus on tegelikult üsna lihtne ja elamusi nii silmadele kui maitsemeeltele pakkuv.
Nimelt, oktoobrikuu jooksul ootab erilise maitseelamuse otsijaid 112-meetri kõrgusel asuvas restoranis Horisont nelja peakoka valmistatud 6-käiguline menüü. Menüüsse kuuluvad restoran Horisont peakoka Michael Wilkinsoni pardimaksa parfee, Rannamõisa peakoka Ants Uustalu kana ballotine, Swissoteli peakoka Andrew Stansbie šokolaadivulkaan ning Rannamõisa blogikoka Ragne Värgi küülikurisoto.
Sai kõik need road ka ise järele proovitud ja julgen kiia. Ainuüksi küülikurisoto nimel tasub kohale minna :)

Ants Uustalu tööhoos ja linnuliharoogadele viimast lihvi andmas

Pressile suunatud info väidab järgmist: Peakoka Michael Wilkinsoni sõnul teeb restoran sellisel kujul koostööd esmakordselt. Tema sõnul vastavad Rannamõisa tooraine kvaliteet, valik ja tarnekindlus vastavad tipprestorani vajadustele, mis on ju suurepärane kompliment muidu ikka valdavalt jaeostjale ja -tarbiljale suunatud Rannamõisa linnulihatoodete puhul. 

Igal juhul tasub oktoobrikuu jooksul Swissotelist läbi astuda ning kõiki suurepärased hõrgutisi pilvepiiril maitsta. Kes aga soovib linnulihagurmeed kodus nautida, siis paar väga maitsvat ning täiesti koduköögis järeletehtavat retsepti Rannamõisa "ihukokalt" Ragnelt olgu ka siin ära toodud. 
Üks vaieldamatu lemmik linnulihagurmeed tutvustavalt ürituselt suupistete valikust oli kindla peale spinatirull.

Retsept ja foto: Ragne Värk

Spinati-basiilikurull broileririnnalihaga
5 dl spinatilehti
ca 4 sl vett
2,5 dl basiilikulehti
3 muna
200 g toorjuustu
soola, pipart
100 g Lepasuitsu broileririnnaliha dekooriga
4 tl artišokikreemi
Pane spinatilehed kuumale pannile koos veega. Aseta
peale kaas ning kuumuta paar minutit. Nõruta
spinatilehed kuivaks.
Eralda munakollased –valgetest. Pane spinatilehed,
munakollased, basiilikulehed ning soola ja pipar
mikserisse ning püreesta ühtlaseks massiks. Vahusta munavalged tugevaks ning sega
ettevaatlikult spinatisegu hulka. Määri segu õhukese kihina küpsetuspaberiga kaetud
ahjuplaadile ning küpseta 175 kraadi juures ca 10-15 minutit. Seejärel kummuta
küpsetatud põhi puhtale küpsetuspabeile, eemalda alumine küpsetuspaber. Niisuta
põhja kergelt veega ning jäta hetkeks küpsetuspaberi alla rahunema.
Täidiseks vahusta toasoe toorjuust soola ja pipraga ning määri spinatipõhjale (jäta ääred
1 cm ulatuses vabaks). Selle peale määri artišokikreem. Aseta peale õhukesed
broileririnnafileeviilud. Keera rull ettevaatlikult kokku ning lase toidukiles ööpäev
maitsestuda. Seejärel viiluta ning serveeri.

Teine hästi maitsev suupisteamps oli kukeseenevahuga lavaširull. Tasub kindla peale järeleproovimist

Retsept ja foto: Ragne Värk

Kukeseenevaht toorsuitsu kalkunifileega
0,5 sibulat
150 g kukeseeni
150 g toasooja toorjuustu
soola, pipart
tortillasid
Rannamõisa toorsuitsu kalkunirinnafileed
Vahu valmistamiseks tükelda sibul ning prae pannil
klaasjaks. Poole pealt lisa tükeldatud kukeseened.
Prae seni, kuni sibula-kukeseenesegu on pehmeks
küpsenud. Maitsesta soola ja pipraga. Seejärel mikserda
kogu segu korralikult. Lisa toorjuust ning mikserda kõik
ühtlaseks.
Lõika tortillast ümmargused kettad ning murra need ettevaatlikult koonuseks. Kinnita
tikuga ning küpseta ahjus 180 kraadi juures krõbedaks.
Täida valmistatud vahvlid kukeseenevahu ning õhukese viilu toorsuitsu kalkunifileega

Seega, oktoober veel kestab ning linnulihagurmeed ja linnavaadet jõuab soovi korral veel mitmel korral nautimis käia. Vahepeal saab aga kodus mõnusaid suupisteid nikerdada. 

Uus ajakiri Mari ja üks mõnus läätsesalati retsept

Tähelepanelikud on ehk märganud, et ajakirjalettidele on end sättinud uus naisteajakiri. Ilus läikiv ja kirju, nagu üks õige ajakiri olema peabki. Nimeks Mari. Kes pole veel avastanud, vaadaku järgi. Oktoobrinumber on ametlik see kõige-kõige esimesem number edasipidi igakuiseks muutuvas jadas.

Selle kõige taga on ajakirja Anne peatoimetajana tuntud Tiina Lang, kes peale mõneaastat väikest mõtete ja ideede kogumise pausi tegi uue ajakirja, millele sai seekord nimeks siis korralik ja eatu Eesti naisenimi Mari. Tiina on ise ka uue ajakirja peatoimetaja rollis.
Ajakiri on võtnud suuna naisele, kes väärtustab kõige muu olulise kõrval ka iseennast ning kes julgeb olla ise, teha vahel seda, mis tõeliselt köidab ning leida tasakaal pere/kodu/töö ja iseenda naiseks olemise vahel. Lühidalt siis tublile, eneseteadlikule ja targale naisele on see ajakiri suunatud ja hästi vahva tiim on seda ajakirja kokku panemas.
Sellest ajakirjast ei pajata ma niisama, vaid mul endal on õnn ja au kõnealuses väljaandes toimetada köögiosa. Hästi tore väljakutse ja võtsin selle pikemalt kaalumata vastu. Loodan siis, et oma uues ametikohas ennast õigustan ja suudan pakkuda uusi ning innustavaid toiduideid. Natuke on plaanis ka üldisemat teadmist toidust ja toiduainetest ajakirja lehekülgedel jagada ning mitmete väärt maitseainetega tutvust teha.
Uuest ajakirjast saan kohe infot jagada, et käivitasime nostalgiretseptide rubriigi. Seega, kellel on kodus kokaraamatute vahel kolletanud väärtuslik ema või vanaema retsept, mis ikka ja jälle üles otsitakse, siis jagage seda ka meiega. Auhinnad on igakuiselt nostalgiretseptide saatjatele välja pandud ning seekord on võimalus võita Ballarini Cortina pann. Parimad retseptid ilmuvad ajakirjas ja loomulikult kokkame need ise läbi ning teeme pildid ka juurde
Hea uudis on ka hea veini sõpradele. Nimelt on ajakirja Mari koostööpartneriks suurepärast veinivalikut pakkuv Bestwine, ning Bestwine'i poodi Harju tn 1 minnes ja salasõna "Mari" sosistades on võimalik kõikidelt veinidelt koguni 25%-line (!!!) soodustus saada. Asjatundlikud soovitused ja nõuanded veinipoes kuuluvad juba hinna sisse :)

Mida siis Mari köögiosast veel lugeda võiks?

Selles värskes ja esimeses ajakirja numbris võib leida järgmisi retsepte järgmistes rubriikides:
Magusnukker sügisaeg
- Kadakamarjane õlles hautatud veis
- Kadakamarjadega soolalõhe
- Ahjus röstitud pastinaak tüümiani ja meega
- Pastinaagi-porgandi püreesupp
- Orsoto metsaseente ja sinihallitusjuustuga
- Peterburi õunakook 
Väärtuslikud läätsed
- Läätsedal
- Läätsesalat ahjutomatite ja sinihallitusjuustuga
- Läätsesupp muskaatkõrvitsaga 
Nostalgiaretsept
- Kohafilee seentega 
Tea ja tunne. Estragon
- Jackie Kennedy hautatud kana estragoniga 

Estragonikana

 

Ahjus meega röstitud pastinaak

Et natuke paotada ajakirja kaant ka blogilugejate jaoks, toon siin ära ühe hästi mõnusa ja tõeliselt maitsva läätsesalati retsepti värskest ajakirjast. Läätsed on ajakirjas veidi lähema vaatluse all ja kes veel pole avastanud, kuivõrd maitsvad ja samas kasulikud on läätsed, siis oleks küll aeg kiirelt sammud poodi seada, et selle väärtusliku toiduainega koheselt lähemat tutvust teha.

Erinevad läätsed

Rohelistest läätsedest valmistatud itaaliapärane salat on hea toekas suutäis nii iseseisva toiduna või siis tugevama kõhutäie soovijatele sobib sinna juurde sobitada ka meelepärane lihatükk. Maitsev on läätsede, ahjuküpse tomati, sinihallitusjuustu ja sibula kooslus kindla peale

1 punane sibul õhukesteks poolringideks lõigatuna
200 g rohelisi läätsi
1-2 küüslauguküünt
70 g mahedama maitsega sinihallitusjuustu
Hakitud peterselli, murulauku ja tilli
Oliiviõli
Soolahelbeid ja värskelt jahvatatud pipart maitse järg
Punase veini äädikat
Ahjutomatid*
400 g ploom- või kirsstomateid
Tüümiani
Oliiviõli
Palsamiveiniäädikat
* Ahjutomatite asemel võid kasutada ka päikesekuivatatud tomateid õlis
Esmalt valmista ette ahjutomatid. Eelsoojenda ahi 130 kraadini ning lõiks tomatid pooleks (suuremad ploomtomatid võib ka sektoriteks lõigata). Aseta tomatid küpsetuspaberiga kaetud plaadile koor allapoole. Puista peale tüümiani ning piserda oliiviõli, äädika ning soolahelvestega. Rösti tomateid umbes 1,5 tundi.
Aseta sibul kaussi, piserda peale äädikat ning soolahelbeid. Sega ja lase mõned minutid seista, et sibula maitse muutuks mahedamaks. Aseta läätsed keeva vette (vett peaks olema umbes 3 cm üle läätsede) ning keeda neid 20-30 minutit vastavalt pakendi instruktsioonile ning sellele, kas soovid päris pehmet või al dente lõpptulemust. Kurna ning sega veel soojadele läätsedele lisaks sibul, oliiviõli, hakitud küüslauk ning jahvata peale veidi musta pipart. Lase veidi jahtuda, lisa ürdid ning maitsesta. Serveerimisel tõsta taldrikule läätsesalat, lisa tükkideks murendatud sinihallitusjuust ning ahjutomatid. Peale võid piserdada ahjutomatite küpsemismahla.

Kohtumiseni siis ka Mari lehekülgedel!