31. oktoober 2012

Peet-peeti-peedist. Seekord pesto ja hummusena

Ei saa ma läbi peedita... Praegu, kus värskete suviste köögiviljade pealetung on paraku mõneks ajaks peatunud, päästavad ikaldusest välja juurikalised, mis salve kogutud. Seepärast siis minu suhe peediga taas nii kirglikuks on muutunud ja, nagu mulle omane, ei suuda ma vaimustust doseerida ja tarbin juba mitmendat nädalat peedimäärdeid nii leival kui salatina.


Alguse sai kõik sellest, et tegin ajakirja Mari novembrinumbri jaoks valmis peedipesto kõrvitsaseemnetega, kusjuures peaosas olid seekord pigem kõrvitsaseemned ja ürdivaesel ajal oli peet lihtsalt roheliste ürtide asendus (ka rohelistes pestodes meeldib mulle väga kõrvitsaseemneid kasutada). No ja ega rohkem vaja ei olnudki. Isegi mõni lastest on peale seda sama peedineedusega haaratud ja kasutab hea meelega saia- või leivamäärdena peedil baseeruvaid möginaid.
Kui aga peedipesto järjekordse koguse valmissuristamine tundus ühel päeval juba murettekitava igavusena, katsetasin hummuse koostisainetega peedimöginat teha.... ja nüüd, neetud, teen seda juba ei-tea-mitmendat portsu.
Ei oskagi arvata, kas sama vaimustus tabab ka neid, kes nüüd neid retsepte järele proovivad. Igal juhul tasub kõrva taha panna taaskord üks lihtne ja toimiv moodus, mida mõnikord hea kasvõi suupistete valmistamise juures ära kasutada. Siinkohal olgu kohe öeldud, et koostisainetesse ja kogustesse võib üsna loominguliselt suhtuga. Pesto sisse erinevaid pähkleid seemneid, erinevaid juustusid ning põneva maitsega õlisid - ongi uues maitsekooslused sündinud. Sama peedihummusega, kui tahhiinit ei õnnestu saada, siis aitab ka maapähklivõi ja sidruni-küüslaugu kogus tuleb ka igaühel enda jaoks parajaks timmida.
Ahjus küpsetatud peedil on hoopis mõnusam maitse kui keedetud peedil. Peedi ahjus röstimine ei ole keeruline, toores pestud peet tuleb lihtsalt fooliumi sisse keerata ning siis 200 kraadi juures 45-60 minutit küpsetada (sõltuvalt peedi suurusest). Siis tuleks peet koorida ning tummise maitsega mõnus salati vm toidu koostisosa ongi valmis.
Peedipesto 
2-3 keskmise suurusega ahjupeeti

1 dl kõrvitsaseemne või oliiviõli
50 g kooritud ja röstitud kõrvitsaseemneid
1-2 küüslauguküünt
50 g pecorino või parmesani juustu
Soola ja pipart maitse järgi
Soovi korral veidi cayenne’i pipart
Aseta kõik koostisained purustajasse ning surista pesto valmis. Kasuta salatite, pasta vm lisandina või ka lihtsalt võileivakattena. 


Peedihummus
2-3 keskmise suurusega ahjupeeti
2 spl tahhiinit (seesamiseemnepastat)
1-2 küüslauguküünt
sidrunimahla
1/2 tl jahvatatud vürtsköömneid
soola maitse järgi 
oliiviõli
Surista köögikombainiga koostisosad kokku. Naudi kas salatina või leiva-saia määrdena. 
Kui aga armastad klassikalist kikerhernehummust, siis selle retsepti leiad SIIT

Magusaid peete!

Peedipesto retsept ilmus 2012. aasta novebrikuises Mari ajakirjas

9 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kuulge, hummus on ikkagi konkreetne toit, konkreetsetest koostisainetest, mitte iga suvaline võileiva peale pandav plöks. Hummus iseenesest tähendab araabia keeles juba kikerhenest. Pole kikerhernest, pole ka hummus.

Tuuli ütles ...

Anonüümne - väike mängulisus toitude nimetuste juures lisab vaid elule värvi. Pesto on seljuhul ka vaid basiilikust, piiniaseemnetest jm kohustuslikest ainetest, mitte aga karulaugust või, veel hullem, peedist :) Võime siis nimetada hummuseaineliseks peedimäärdeks selle variandi, kui nii vastuvõetavam on. Muud koostisained ju samad, mis klassikalisel hummusel.

Anonüümne ütles ...

Sõna "pesto" iseenesest viitab rohkem valmistamise meetodile, mitte koostisosadele nagu seda on hummuse puhul. Piimasuppi tehes ju ei asenda mängulisuse eesmärgil piima näiteks õllega.

Tuuli ütles ...

No las ta siis olla hummuseaineline peedimääre, kui nii õigem ja vastuvõetavam tundub :)
Huvi pärast uurisin, ja veebi avarustes ringleb päris palju avokaado-, valge oa-, herne-, porgandi-, peedi- jm hummuseid ja seda isegi nii autoriteetsetes kanalites nagu BBC. Endalegi üllatuseks avastasin, et ka River Cottage'i peedihummus on olemas, nii et sama idee on ka teistele pähe karanud. Ideid sain igal juhul selle otsingu põhjal küll kuhjaga ja katsetamist jagub pikemaks ajaks, sest klassikalisest hummusest inspireeriud kooslus on tõesti üsna täiuslikke maitsebukette moodustav.
Mul blogis paari aasta tagune klassika ka olemas, seega alustasin hummuse teemat ikka autentsest variandist :)
http://toiduteemal.blogspot.com/2010/04/hummus.html

Anonüümne ütles ...

Eks veebis ringlebki igasugu asju, kõike ei tasu puhta kullana võtta. Ses mõttes on see puhas tõlke ja sõnatähenduse probleem. Samahästi võiks teha näiteks avokaado tomatipastat asendades tomati avokaadoga. Nii ju ei teha :) Kui araablased räägivad hummusest, siis hernestest. Mitte võileivakattest :)
Ja selle klassikalise hummuse retsepti juures on üks suur häda - purgiherned. Soovitan ise-keedetutega proovida, öö ja päev. Hetk tagasi tuli just uudis, et Papa Joe avab Sadamaturul lähima nädala jooksul falafeli ja hummuse (ja muu sellekandi toidu) take-away baari, tema maitset ma usaldan ja soovitan proovida. Joe on Liibanonist, teab kuidas asjad õigesti käivad.

Tuuli ütles ...

Papa Joe hõrgutavaid toite olen ka ise maitsnud ja ühinen kiidukooriga. On tõesti mõnus!
Need paari aasta taguse postituse konserveeritud kikerhernestega variant oli küll paljuski ka tooraine küsimus. Siis lihtsalt ei olnud saada ei kuivatatud kikerherneid ega ka kikerhernejahu. Isegi konserveeritud variant oli vaid loetud poodide valikus. Nüüd õnneks pilt oluliselt parem ja endal ka kapis kõik kikerherne saadaolevad töötlused olemas. Kuigi ise keedetud kikerhernestega variant on väga mõnus, pean üles tunnistama, et sageli puhtalt mugavusest eelistan siiski ka purgist võetud algainega varianti :) See kikerherneste eelnev leotamine ja pärast pikalt keetmine nõuab korralikku kannatust ja ette planeerimist ja kui parasjagu hummuseisu peale tulnud, siis tundub kiiremini teostatav variant ka igati mõnus.

Anonüümne ütles ...

Neid on muidu hea nii suurema portsuga valmis leotada ja keeta ja siis sügavkülma pista. Kui isu peal, siis kuum vesi herne selga ja ongi valmis.

Liina ütles ...

Sul, Tuuli, on siin nii sisukas dialoog kellegagi. Kahju ainult, et inime ei julge kapist välja tulla.
Kui on ikka teadmisi antud, mida jagada tahaks, siis võiks teist sama palju julgust olla, et neist oma nime all rääkida.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kõnelda. Pigem sellest, et paar päeva tagasi nii mul kui Tuulil võimalus Ö uut menüüd maitsta ja üllatus-üllatus: peedihummus on sealgi taldrikule säätud. Laske nüüd ometi vaim vabaks ja tulge raamidest välja, kulla anonüümsed tarkpead!

Tuuli ütles ...

Liinal on õigus, et ei lasu ainsana minu hingel see peedihummuse patt :)
Tegelikult aga teema igati arutamist väärt, et vahel võiks ette võtta toiduteemalist sõnaust ja proovida leida ilusaid vasteid esmalt sarnaselt valeinfot kandvatele terminitele nagu näiteks tatrarisoto või pardirostbiif (sarnaselt ju sealgi viide toorainele, mis on nihkesse läinud) või siis ka kohmakalt tõlgitud/kohandatud võõrkeelsetele terminitele (sorbett, brüleekreem, konsomee, confit jne)