30. mai 2012

Umbrohune salat suitsulõhe ja kinoaga

Hetkel, kui kõike värsket kasvab mühinal, on selgelt saabunud salatihooaeg. Rohelisest, värskelt aiast toodud kraamist ei saa niipea veel küllalt. Ju nõuab talvest väsinud keha oma ja ahmib vitamiine nii olnud kui tuleva talve kompenseerimiseks. Imestan ikka vahel, et huvitav, kui kaua aega järjest ma suudan igapäevaselt ja suurekoguseliselt karulauku endale sisse ahmida. Hetkel kire vaibumise märke ei ole märgata ja ülepäeva toon jälle 2 suurt punti karulauku koju ning puistan seda risotosse, pastasse, suppi, pestosse, salatisse jne.



Üks lihtne, toitev, äärmiselt maitsev ja samapalju ka kasulik moodus umbrohulisi tarbida, on vormida kõik see salatiks. Rohe-roheliseks, lisaks veel avokaado, sparglivarred, kinoa ja lõhe. Kevadiste väge täis maitsetega sobitub õhuline mõnusa olemisega pähklimaitseline kinoa väga mõnusalt.
Kinoad nimetatakse ka Tšiili hanemaltsaks ning tegemist on ühe inimkonna vanima toiduks tarvitatava kultuuriga, mille ajalugu ulatub 6 aastatuhande taha. Seda gluteenivaba teravilja on nimetatud ka inkade riisiks ning intrigeeriv on see, et kinoa kuulub ühe perekonda peedi ja spinatiga. Maitse meenutab pähklit ning valkjas-kollased seemned on tugeva ihuga hirsist veidi suuremad ning valmivad ca 15-minutilise keetmise järel. Tasubki ehk suurem kogus korraga valmis keeta ning siis jaokaupa salatile puistata. Krõmpsuv pähkline olek sobib salatitele ideaalselt. Lisaks on kinoa üks kasulikumaid teravilju üldse. Täpsemalt kinoa kohta võib lugeda SIIT.




Salat sai aga selline, et salatipadjaks sättisin erinevaid salatilehti ja umbrohulisi - karulauk, noored naadid, värske rukola, nurmenukulehed jms. Sinna peale laotasin ühe küpse avokaado viilud. Siis kergelt pannil või ahjust läbi käinud ja eelnevalt õliga piserdatud sparglid. Veidi lõhefileed suupäraste tükkidena ja veidi keedetud kinoad.


Salatikastmeks segasin klassikalise kombinatsiooni - esmalt lusikatäis mett, sinepit, sidrunimahla või veiniäädikat paras sorts ja parasjagu soola omavahel segamini ja siis vaikselt jaokaupa niristades oliiviõli lisaks. Ikka täpselt selles järjekorras, et õli viimasena ja hoolikalt kogu aeg segades ning mitte kogu õlikogust korraga läigatades, et tulemuseks oleks mõnusalt ühtlaselt kreemjaks emulgeerunud salatikaste. Õlikogus peaks olema umbes kolmekordselt nii suur, kui on kas sidrunimahla või veiniäädika kogus.
Salatikaste kõikidele komponentidele peale niristada, soola ja pipart maitseks peale puistata ja üks hästi mõnus kerge ning vitamiinidest pungil suutäis ongi valmis.
Selles toidus kasutatud kinoa oli pärit Piprapoest.

Kommentaare ei ole: