5. mai 2012

Karulaugusupp ahjukrõbedate umbrohusaiadega

No millest muust kui umbrohust tuleb jälle juttu. Aeg praegu just selline, et igast mullasest ruutmillimeetrist pressivad end muljetavaldava kiiruse ja otsustavusega välja kõik kannatlikult kevade saabumist oodanud taimed. Veel paar nädalat tagasi, kui rohelisi taimi oli veel vähe näha, võis tunda käsi mullale asetades, kuidas kogu pinnas justkui pakitseks tärkamisvalus. Nüüd on kõik valla pääsenud.
Kevadiste taimede elujõud on kindlasti midagi sellist, mida peaks ja võiks ka enda talvest kurnatud oranismi turgutamiseks tarvitada.


Karulauku söön ma hetkel küll igapäevaselt. Pestopurk tühjeneb kiiremini kui teda jälle täita jõuan.
Mõni päev tagasi Neh-is käies pakuti seal aga nii imemaitsvat karulaugusuppi, et tugev konkurent pestole on nüüdseks tekkinud. Veidike karulaugusupi kohta uurides selgus, et tegemist on tegelikult vichyssoise-laadsele põhjale eelnevalt blanšeeritud ja püreeritud karulaugu lisamisel tekkinud kooslusega. Lihtne, kas pole. Niisama otse karulauku supile lisades pidi olema oht, et karulaugu kevadist vurtsu täis maitse on liialt intensiivne. Sellest lihtsast näpunäitest innustununa sai minu karulaugusupp järgmine:
1 porru valge osa
2 keskmist kartulit
1 keskmine sibul
juurvilja- või kanapuljongit (fondist)
kohvi-või vahukoort (või näiteks sulatatud juustu, mis annab ka mõnusa kreemise maitse)
valget pipart
võid
paras punt karulauku
soola maitsetamiseks


Tegevuskäik on järgmine: lõika porru pikkupidi ribadeks, eemalda tumeroheline osa ja pese välja kihtide vahel olev muld. Haki sibul.Pane poti põhja või ja kuumuta selle sees sibul ja lisa mõne aja pärast porru. Kuumuta vaiksel kuumusel läbi.Kalla peale puljong ja lase keema. Lisa kuubikuteks lõigatud kartul. Juurikad peaksid olema vedelikuga kaetud. Keeda, kuni kartul on korralikult pehme.
Püreeri saumikseriga peeneks, lisa püreeritud karulauk (vt järgmine lõik) ja koor.
Karulaugu lisandi jaoks blanšeeri ehk ehmata kuuma veega karulauku kiirelt (mõnekümnest sekundist keevas vees piisab), kurna sõelal vesi välja (võid liigse vee käte vahel välja pigistada) ja püreeri purustajas.


Juurde sobivad hästi umbrohused saiad. Nende valmistamise jaoks tee esmalt tiir ümber maja ja korja kokku korralik peotäis naati, nõgest, võilillelehti või muud, mis parasjagu ette jääb. Sega kausis 100 g kodujuustu, 50 g riivitud juustu (hästi sobib ka sinihallitus- või kitsejuust), hakitud umbrohi, majonees ja/või hapukoor, mida peaks olema nii palju, et tekib ühtlane laiali määritav mass. Maitsesta soola ja valge pipraga.
Määri seda segu ciabatta-laadsele saiale ning küpseta 180-200 kraadises ahjus kuni saiad on parajalt krõbedad, juust sulanud ja kuldpruun värv peale tekkinud.


Serveeri koos püreesupiga või ka näiteks iseseisva toiduna õhtu- või hommikueineks.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

mmmm kujtan ette kui maitsev toit ja saiad on nii isuäratavd:)

Marju ütles ...

Ohohohooo, need saiad tunduvad kohe eriti isuäratavana sul, Tuuli, nii et kui vähegi mahti saan, proovin täna õhtul karulaugu ja kitsejuustuga järele! Aitäh lihtsa ja tõenäoliselt ka väga maitsva idee eest :))

Tuuli ütles ...

Marju - minu meelest peitubki nende mõnusalt lihtsate ja lihtsalt mõnusate krõbedate saiade võlu selles, et valmistada on neid võimalik pea olematu vaevaga. Kinnituseks, et kooslus igati toimib, olid minu lapsed, kes mu umbrohukatsetusi ülima ettevaatusega võtavad, kuid sellele vaatamata läks nende saiade pärast lausa võistluseks.

Britt ütles ...

No ja mina mõlgutasin tundide kaupa karulaugumõtteid ning aretasin miskist GoodFoodist analoogse supi - nüüd näen, et Sul siin sarnane juba jupp aega olemas.:)) Saiad tunduvad küll väga põnevad, need proovin kohe kindlasti ära.