20. veebruar 2012

Natuke räime moodi vürtsikilud musta tee puruga

See retsept on pärit minu hindamatust allikast ehk Našalt, kellel on otselink olemas nii Peipsi äärde kui ka slaavipäraste toitude juurde, kes valmistab ise fantastilisi hoidiseid (ja muid toite muidugi ka) ning kes ei ole sugugi kade ja jagab koos edasijagamiseõigusega alati ka kõiki huvipakkuvaid retsepte. See konkreetne retsept pärineb tema vanaemalt ning otsapidi viivad retsepti jäljed välja Kirovi Kalurikolhoosi köögisaladuste juurde.


See variant vürtsikilust on veidi erinev ja tavapäraste kiluvürtside asemel on kasutusel ka musta tee puru. Esmalt muidugi tuleb ära klaarida ka see väike mure, et kilu on päris keeruline leida ja need "kilufileed" on tegelikult väiksemad räimefileed. Need olid hetkel ainukesed, mida saada õnnestus. Aga no mängime, et on ikka vürtsikilu.


Vaja läheb:
400-500 gr kilu või räime (kas tervena või fileed, mida õnnestub leida, õigem oleks muidugi terve kala)
50 gr soola (algses retseptis oli 2 spl, minu jaoks jäi see liiga vähe soolaseks ja panin maitse järgi juurde, klassikaline vürtsikilu valem on 100 gr soola 1 kg kala jaoks)
1 spl suhkrut
1,5 spl värskelt jahvatatud pipart
1,5 spl värskelt jahvatatud vürtsi
1,5 spl musta tee puru
loorberilehti
Suhkur, sool, pipar, vürts ja must tee sega kokku.
Nõu põhja pudista loorberileht. Lao kalad nõusse kihiti ja nii, et pead on ääres ja sabad keskel koos . Maitsesegu tuleks raputada nii, et peadele jagub seda rohkem kui saba poole (see õpetus kehtib siis tervete kalade puhul, fileed tuleks lihtsalt nahk allpool nõusse laduda). Iga kihi vahele tuleks raputada maitsesegu ja asetada peenemaks pudistatud loorberileht. Ladustatud kihtidele aseta peale raskus ja lase seista üleöö.


Valmis kala söö nagu vürtsikilu ikka: must leib, roheline sibul, keedetud muna. Või valmista munavõi ja aseta munavõile üks korralik vürtsikala.
Hea tahe suutäis, see on kindel.

Paleoretsepti puhul kasuta suhkru asemel mett. 

5 kommentaari:

Mari-Liis ütles ...

No kui Našalt pärit, siis see on juba garantii, et tegu on überhe asjaga! (oh, need rohelised piprakaunad, mmm).
Keskturul on kalaputkas mõnikord kilu olnud. Aga üldiselt jah on raske leida. Aga ega tegelikult ju nii megasuurt vahet ka pole, maitses ma mõtlen, räimedega. Suvel kui meile merest tuleb räim, siis seal hulgas on ka kilusid päris arvestatav kogus ja lähevad kõik pannile nagu õiged mehed koos räimedega, pärast ei saa keegi aru, on see siis nüüd kilu või räim. Nii et pisikestega räimedega võib ju võib vabalt kilu teha. Ja suurtega sardiine!:))

Tuuli ütles ...

Mari-Liis - õige, oleme paindlikud ja painutame ka vajadusel räime kas sardiiniks või kiluks. Vot nii väärt kala on meie rahvuskala! :)
Aga Naša on küll mul hindamatu allikas, seda ei saa salata. Peaaegu, et blogi kaasautor :)
Tänud sulle Keskturu kiluinfo eest, eks siis seal kakerdades otsin nüüd ka kilusid. Ja äkki tuleb vahel Sadamaturulegi korralikku kilu vahel müüki :)

Mari-Liis ütles ...

Praegu tulen poetuurilt ja mida ei saanud, on räimed. Küll aga oli Prismas (Mustamäel) kilusid!!!

Tuuli ütles ...

Oi kurjam, nüüd ajasid hamba verele ja tekitasid teadmise, et kilu tuleb üles leida. Eks siis esimesel võimalusel tuleb otsingutele suunduda. Räim muidu vedeleb mu meelest kogu aeg lettidel fileena ja vähem fileena, nüüd siis jälle sedapidi. Mingi agendivõrk tuleks luua, kes lettidel iga päev silma peab hoiab :)

Anonüümne ütles ...

no nii, jälle jookseb suu vett ja hirmus kilu isu tuli seda retsepti nähes peale. Eks tuleb nädalalõpus turule minna kalajahile:)

Ebe