Sõira valmistamisest olen SIIN päris põhjalikult kirjutanud ja ka pildilisi seletusi lisanud. Mõnus mässamine ja tõeliselt maitsev tulemus. Seekord, sõirateo käigus, oli parasjagu kõrval laual äsja ahjust tulnud muskaatkõrvits ja kiiresti tuvastasin ka külmkappi eelmisel päeval ootele jäänud värske salvei varud. Nii see kooslus tekkis ja sai väga maitsev lisand. Ilusast päikesejuustu värvist rääkimata.
Muu tegevuskäik on sarnane sõirapostituses kirjutatuga. Seekord kasutasin 5%-list pakikohupiima, millest tuleb veidi kuivem ja kompaktsem juust, kui nt Saidafarmi kohupiimaga.
Vaja läheb: 1 l piima (kui õnnestub kätte saada, siis puhtaim jääb maitse pastöriseerimata piimaga, Nopri oma liigub kõige sagedamini), 500 gr kohupiima, 50-100 gr võid, 1 tl soola, 1-2 muna, mõned (värsked salveilehed), 1 dl ahjus pehmeks hautatud ja sõelal nõrutatud kõrvitsat.
Kuumuta potis piim kuni keemiseni. Sega kohupiim ühtlaseks. Lisa potti piimale kohupiim ning kuumuta segu potis keskmisel kuumusel kuni vadak eralduma hakkab.
Võta pott tulelt ning kalla saadud mass sõelale ning jäta ca 15-30 minutiks nõrguma (siin on nüüd ka see koht, kus sõira tekstuuri saab reguleerida - tahad kreemjamat, nõruta vähem, tahad kuivemat lõpptulemust, jäta kauemaks. Võid ka kergelt lusikaga vajutada ja sõiramassi sõelal keerata, et võimalikult palju vadakut välja saada. Mina eelistan lihtsalt veidi nõrutada).
Sulata pannil või potis või, lisa või sisse hakitud salveilehed, kuumuta neid veidi võis ning lisa siis nõrgunud kohupiimamass.

7 kommentaari:
See peaks küll väga maitsev olema. Edu.
Milline kaunis värv, nii päikeseline!!
Väga lahe!
Imeline, teen kindlasti ka. Kusjuures ei oleks ise selle peale küll tulnud, et kõrvitsa-salvei überkooslus ka sõira sisse panna.
Kuule, aga kas eespoolkõneleja Kaminad on päris või jälle spämmija, mäletad nagu ükskord meil kõigil oli?
Liina, tekkis ka mul spämmija osas sama mõte. Nüüd on tegevusjuhised vähemalt teada, kui asi peaks jälle käest ära kipub minema. Autorent on viimasel ajal üsna vagane olnud :)
Väga uhke ja ilus sõir tõepoolest! Mulle meeldib ka Võrumaalt kätteõpitud sõira teha, kord aastas teen ja siis suure laari. Kusjuures, kui Tln kanti elama tulin, kohtasin päris palju inimesi, kes polnud kunagi maitsnudki seda :) Mõtlesin, et vb L-E värk, aga mis hea, see levib ;)
Ilus, ja eriti sellel sinisel taldrikul! :) Näeb välja nagu kodumaine versioon salveiga polentaviilust :)!
Postita kommentaar