16. veebruar 2012

Kõrvitsakollane salveiga sõir

Kuidagi on juhtunud nii, et EV aastapäeva, vastlapäevade ja talve teise poole tuisuste ilmadega liiguvad mõtted ikka meie kliimale ürgomaste toitude juurde. Sellised tummised ja toitvad road on esiplaanil ning kepsakalt kerged salatid ootavad veel kevadet.


Sõira valmistamisest olen SIIN päris põhjalikult kirjutanud ja ka pildilisi seletusi lisanud. Mõnus mässamine ja tõeliselt maitsev tulemus. Seekord, sõirateo käigus, oli parasjagu kõrval laual äsja ahjust tulnud muskaatkõrvits ja kiiresti tuvastasin ka külmkappi eelmisel päeval ootele jäänud värske salvei varud. Nii see kooslus tekkis ja sai väga maitsev lisand. Ilusast päikesejuustu värvist rääkimata.
Muu tegevuskäik on sarnane sõirapostituses kirjutatuga. Seekord kasutasin 5%-list pakikohupiima, millest tuleb veidi kuivem ja kompaktsem juust, kui nt Saidafarmi kohupiimaga.
Vaja läheb: 1 l piima (kui õnnestub kätte saada, siis puhtaim jääb maitse pastöriseerimata piimaga, Nopri oma liigub kõige sagedamini), 500 gr kohupiima, 50-100 gr võid, 1 tl soola, 1-2 muna, mõned (värsked salveilehed), 1 dl ahjus pehmeks hautatud ja sõelal nõrutatud kõrvitsat.



Kuumuta potis piim kuni keemiseni. Sega kohupiim ühtlaseks. Lisa potti piimale kohupiim ning kuumuta segu potis keskmisel kuumusel kuni vadak eralduma hakkab.

Vadak on kollakas läbipaistev vedelik, mis tekib kalgenduva kohupiimataolise massi vahele.
Võta pott tulelt ning kalla saadud mass sõelale ning jäta ca 15-30 minutiks nõrguma (siin on nüüd ka see koht, kus sõira tekstuuri saab reguleerida - tahad kreemjamat, nõruta vähem, tahad kuivemat lõpptulemust, jäta kauemaks. Võid ka kergelt lusikaga vajutada ja sõiramassi sõelal keerata, et võimalikult palju vadakut välja saada. Mina eelistan lihtsalt veidi nõrutada).
Sulata pannil või potis või, lisa või sisse hakitud salveilehed, kuumuta neid veidi võis ning lisa siis nõrgunud kohupiimamass.
Sega läbi ning lisa lahtiklopitud munad, sool ning püreestatud (või kahvliga peenemaks surutud) kõrvits.
Kuumuta mõned minutid, kuni mass kergelt pakseneb, kuid ära keeda. Kalla marliga vooderatud kaussi, voldi marli nurgad sõirale peale ning jäta ööpäevaks külma nõrguma. Võid panna ka kerge vajutuse alla.
Järgmisel päeval keera kauss tagurpidi, et sõir kausist välja välja tuleks. Eemalda marli, lõika sõir viiludeks ning kasuta vastavalt soovile kas võileival, salatis või niisama suupistena.

7 kommentaari:

Kaminad ütles ...

See peaks küll väga maitsev olema. Edu.

Pille ütles ...

Milline kaunis värv, nii päikeseline!!

Piret ütles ...

Väga lahe!

Liina ütles ...

Imeline, teen kindlasti ka. Kusjuures ei oleks ise selle peale küll tulnud, et kõrvitsa-salvei überkooslus ka sõira sisse panna.
Kuule, aga kas eespoolkõneleja Kaminad on päris või jälle spämmija, mäletad nagu ükskord meil kõigil oli?

Tuuli ütles ...

Liina, tekkis ka mul spämmija osas sama mõte. Nüüd on tegevusjuhised vähemalt teada, kui asi peaks jälle käest ära kipub minema. Autorent on viimasel ajal üsna vagane olnud :)

Preili Smilla ütles ...

Väga uhke ja ilus sõir tõepoolest! Mulle meeldib ka Võrumaalt kätteõpitud sõira teha, kord aastas teen ja siis suure laari. Kusjuures, kui Tln kanti elama tulin, kohtasin päris palju inimesi, kes polnud kunagi maitsnudki seda :) Mõtlesin, et vb L-E värk, aga mis hea, see levib ;)

Juc ütles ...

Ilus, ja eriti sellel sinisel taldrikul! :) Näeb välja nagu kodumaine versioon salveiga polentaviilust :)!