30. detsember 2011

Pardifilee granaatõunakastmes

Pardifilee sobib imehästi pidulikuks söömaajaks, kuna nõuab vähest vaeva ning valmib kiiresti. Maitseb samas luksuslikult.


Pardifilee valmistamine on jõukohane kõigile, ainuke oht võib olla filee üleküpsetamine. Pardifilee peaks olema seest mõnusalt roosakas ja mahlane. Pardifilee valmistamist samm-sammult võid vaadata SIIT. Maitsestamiseks piisab vaid soolast ja piprast. Samas võib fileele erinevaid nüansse anda lisades liha juurde põnevaid kastmeid. Üks võimalus on valmistada kaste granaatõunamahlast ning –kontsentraadist. Hapukasmagus kaste on ideaalne lisand mahlasele pardifileele. Luksuslik ja lummav!


Kuivata pardifilee majapidamispaberiga ning lõika ära väljaulatuvad rasvakihi osad. Tee nahapoolele naha ja rasva sisse ruudukujuliselt sisselõiked nii, et liha sisse ei lõikaks. Maitsesta filee värskelt jahvatatud soola ja pipraga. Aseta filee külmale pannile nahapool allapoole. Prae mõlemalt poolt kuldpruuniks ehk ca 7 minutit mõlemalt poolt. Suuremate fileede puhul võid järelküpsetada fileed ka ahjus. Väiksema filee puhul piisab fooliumis järeküpsetamisest ja mahlade „rahustamisest“. Peale küpsemist veidi aega rahunenud liha lõika terava noaga soovitud suurusega viiludeks.
Granaatõunakastme jaoks läheb vaja:
250 ml granaatõunamahla
1 tl mett
1-2 hakitud küüslauguküünt
1 peeneks hakitud šalottsibul
1 tl peeneks hakitud värkset rosmariini
2 spl kuiva šerrit või brändit
2-3 spl granaatõunakontsentraati (Naršarab)
1 tl maisitärklist
Võid
Värskelt jahvatatud musta pipart
Soola
Hakitud murulauku
Granaatõunaseemneid
Kuumuta pannil või ning prae keskmisel kuumusel peeneks hakitud šalottsibulat ja küüslauku mõned minutid. Lisa rosmariin ja mesi. Kuumuta läbi. Kalla peale granaatõunamahl ning lase vaiksel tulel veidi kokku keeda. Lisa šerri ning granaatõunakontsentraat, sool ja pipar. Kontrolli maitseid, vajadusel lisa vajaminevaid maitseid lisaks.


Sega maisitärklis vähese hulga veega ning kalla tärklise-vee segu kastme sisse ning kuumuta, kuni kaste pakseneb. Võid viimistleda kastet veel võiga ja soovi korral ka läbi sõela kurnata.
Kalla kaste pardifileele, peale puista värskeid granaatõunaseemneid ja hakitud murulauku.
Kui juhtub, et pardifileed jääb aga järele (paraku üsna vähetõenäoline), siis võid maitsva salati teha sel moel: salatipadjale laota õhukesteks viiludeks lõigatud pardifileed, granaatõunaseemneid, kirsstomateid, röstitud kõrvitsaseemneid. Nirista peale granaatõunamaitselist balsamico kastet ja veidi oliiviõli. Soola ja pipart ka. Leonardo balsamicod toodi mulle maitsemiseks ning tuleb tunnistada, et just granaatõunamaitseline palsamikreem on saanud üheks lemmikuks.



Erksa hapuka maitsega kaste ei olegi nagu päris balsamico perekonnast, küll on aga hästi tabatud hapuka-magusa mõnus tasakaal ja sellist maitsekombinatsiooni armastab üks pardike väga.

Retsept ilmus ka Rannamõisa blogis.

25. detsember 2011

Šokolaadikook vindiste ploomidega

Üks lihtne ja imeliselt maitsev põhjalikult šokolaadine kook. Rikkalikule šokolaadile sobivad seltsiliseks imehästi veidi vindised ploomid.Kook oma iseloomult on mahlane ja patuselt šokolaadine. Üleküpsetada seda kooki ei tasu, võluv on just poolküpsenud sisu, milles mahlane suussulav šokolaad ja ploomid kauni duo moodustavad.


Algses retseptis on selle desserdi nimeks Drunken Damson Dessert, kus kasutatakse džinnis maitsestunud ploome ja pärit on see raamatust Green&Blacks's Chocolate Recipes. Mina kasutasin Vana Tallinna likööri, mis sobitub ploomide hapuka maitsega suurepäraselt ning sobib oma vürtsikas-magusa maitsega imehästi pühadeaega.
Muus osas on see ilma jahuta ja ohtra šokolaadiga kook lihtsamast lihtsam. Sokolaadikoogi põhi moodustub vaid neljast komponendist, kuid likööris marineerunud ploomide toel on lõpptulemus rikkalik ja luksuslik. Üks meie viimase aja lemmikuid kohe kindlasti.
Valmistada võib seda nii portsjonvormides kui ka ühe suure koogina.


Vaja läheb:
8-10 suuremat ploomi, poolitatuna, kivi eemaldatud
50 gr pruuni suhkrut
veidi vett
Vana Tallinna likööri
Kuumuta pannil suhkur vähese veega. lisa ploomid ning hauta vaiksel tulel ca 10 minutit, kuni ploomid on pehmed.Vahepeal keera ploomidel külge. Võta pann tulelt, lisa mõned korralikud supilusikatäied likööri ning marineeri ploome paar tundi. 

Üks kutsumata šokolaadihuvilisest külaline muutis pildistamise kohe eriti keeruliseks
Koogitaina jaoks läheb vaja: 
400 gr tumedat (vähemalt 70%-lise kakaosisldusega) šokolaadi. Sobib hästi Odense 200 grammine plokkšokolaad
6 muna
75 gr tumedat suhkrut
200 gr võid
Sulata või ja šokolaad vesivannil. Klopi munad suhkruga kergelt vahule. Sega muna-suhkrumass šokolaadi-võimassiga segamini. Võid kergelt nõrutatud ploomid kohe taina sisse segada.Minule meeldib variant, kus kallan esmalt vormi šokolaadikoogi põhja ja siis torkan ploomid sinna taina sisse.


Jaota koogitainas kas ühte suurde (ca 20cm läbimõõduga) vormi või väikestesse ramekin-vormidesse.
Küpseta suurt kooki ca 12-15 minutit 200 kraadi juures või siis väikeseid vorme 6-8 minutit samal kuumusel. Kook peab olema äärtest veidi küpsenud, kuid keskelt kergelt võbisev. Kui aga eelistad korralikult läbiküpsenud kooki, pikenda lihtsalt küpsemisaega. Lase koogil jahtuda. Soovi korral paku juurde vaniljejäätist või -kreemi.

Retseptis kasutatud Odense tooteid jagas kasutamiseks ja katsetamiseks Kalev

24. detsember 2011

Kauneid pühi! Õnnesoovid loosivõitjatele

Nii, liha ahjus ja ettevalmistused jõuluõhtusöögiks tehtud. Nüüd hetk aega tegeleda välja hõigatud lubadusega ja loosida välja Kulinaarsete kroonikute kokaraamat ja Kadri Tulevi valmisatud Misu armsad koogi ja trühvliga kõrvarõngad.
Esmalt tahaksin väga-väga tänada kõiki, kes blogist läbi astudes ka oma kommentaari jätsid. Nii palju nii ilusaid kommentaare ja sõnu on kaugelt rohkem, kui oskasin eales arvata. Arvuti juures istudes ja kommentaare lugedes kippusid kõrvad piinlikkusest õhetama ja hing laulis rõõmust. Kallid blogikülastajad, te olete mulle teinud kõige ilusama jõulukingituse! Selliste armsate inimeste toel on siiras rõõm oma väikeseid heietusi jätkata. Soovikisin väga teile kõigile tänuks ühe suure sooja kallistuse saata ja omalt poolt soovin, et teie pühad oleksid maitseküllased ja et kõik kõige kallimad oleksid alati teil pai tegemise kaugusel.

Luban kohe välja ka selle, et tegelikult oli äärmiselt tore kommunikatsioon kahepoolseks muuta ning järgmised kingitused juba ootel. Seekord tahaks teie käest üht teist küsida, teemaks mõistagi ikka toit. Aga sellest juba peale pühi.

Loosimise puhul rakendasin fortuunadena oma kahte vanemat poega. Kõige noorem ei läinud seekord arvesse, sest tema oleks öelnud kas 2 või 5. Need ta lemmiknumbrid. Õpib veidi numbreid juurde, saab ka fortuunaks :)
Vanem poja oli raamatu loosimise fortuuna ja tema valik oli 8. Keskmise poja väljahõigatud juhusliku numbri 67 tulemusena leidis endale omaniku vahva Misu ehe.
Nüüd siis pasunakoor ja trummipõrin!
Kulinaarsete kroonikute kokaraamatu omanikuks saab Ilse, kelle kommentaar jäetud 20. detsembril.
Misu koogi- ja trühvlimotiiviga ehte omanikuks saab Missyryan, kelle kommentaar jäetud 22.detsembril.
Palju õnne fortuuna soosikutele ning saatke palun mulle kas FB-s sõnumina või meilile tuulimathisen@hotmail.com oma aadress, et saaksin kingituse posti panna.
Oleks vaid minu teha, jagaksin teile kõigile kingitusi, paraku jäävad siinkohal minu käed lühikeseks ja kingivarud napiks. Igal juhul ei jää ei see raamat ega ka muud kingitused viimaseks, mis teie vahel jagamisele lähevad. Mõned tšillimoosid ehk ka lisaks :) Aga sellest juba peale pühi.

Soovin teile omalt poolt rahulikke kauneid pühi! Hoidke üksteist ja hoolige armsatest inimestest niipalju kui suudate ja oskate!

23. detsember 2011

Kingi kiirabi. Isetehtud šokolaaditahvlid

Vahel ikka juhtub, et valmistud pühadeks kuidas valmistud, aga ühel hetkel on ikka kõik kingivarud otsas või oled juba algselt suutnud valearvestuse teha. Hetk ahastust ja nõutust ning siis konstruktiivne pilk kodus olemasolevatele varudele, kiire tegevusplaan ja... olukord taas päästetud.


Kusjuures sel moel, et kingisaajal ei jää vähematki kahtlust, et toodud kingitusele ei ole pikalt ja põhjalikult keskendutud.


Üheks hästi heaks võimaluseks kiiresti ja lihtsalt üks armas kingipakike valmis punuda, on teha šokolaadist, kuivatatud marjadest ja pähklitest ise šokolaaditahvleid. Neid saab siis parajateks tükkideks murda, ilusti pakendada ja suurepärane maius ning armas kingitus on taaskord olemas. Aega kulub täpselt nii palju, kui on vaja šokolaadi sulatamiseks ja hiljem šokolaadi hangumiseks (talvistes oludes kulgeb viimane protseduur veel eriti kiirelt, kui toodang kohe õue hanguma viia).


Selle lihtsa kingiabi vormistamine on lihtsamast lihtsam. Vaja läheb šokolaadi - seda peaks olema ikka vähemalt 200 gr ja siis erinevaid kuivatatud marju, puuvilju, pähkleid. 
Sel korral sai tehtud kaks erinevat varianti. Tumeda, 70%-lise Odense plokkšokolaadi sisse surusin hakitud pehmeid viigimarju, metspähkleid ning veidi puistasin peale ka Taarapõllu talu mustsõstra krõbinaid, mida eelnevalt veidi peenemaks pudistasin.


Sulata veevannil šokolaad, moodusta fooliumist äärtega vajaliku suurusega "vann", mille põhi vooderda küpsetuspaberiga. Kui käepärast on paraja suurusega vorm või anum, siis piisab lihtsalt selle vooderdamisest küpsetuspaberiga. Kalla šokolaad vormi põhjale. Tegelikult võid šokolaadi ka lihtsalt niisama küpsetuspaberile kallata ehk siis sulasokolaad ei ole nii vedel, et ta laiali jookseks. Šokolaadikihi paksus peaks olema vähemalt 3 mm. Sulašokolaadi sisse torka meelepärased lisandid ning lase siis kogu komplektil hanguda. Õues jaheda käes kulub selleks loetud minutud.


Valge šokolaadi sisse pudistasin aga vastukaaluks läägemagusele šokolaadile kuivatatud jõhvikaid, pistaatsiapähkleid (ilma soolata varianti leiab näiteks Keskturult), veidi peeneks hakitud kuivatatud ingverit ning peale tõmbasin mõned ribad sidrunikoort. Muu protseduur täpselt sama, mis eelnevalt kirjeldatud.
Kui  šokolaad on tahenenud, siis murra või lõika noaga parajad tükid ning pakenda need kas karbi sisse või keera tsellofaanist ümbrisesse.
Nii lihtne see ongi :)


Aga et meie pühadeaegses külluses veidi tajuda seda, et meil on tegelikult hästi läinud ja oma sooja toa, jõulukinkide ning lookas laua taga kujutame me tegelikult kogu maailma mastaabis pigem erandit kui reeglit, sättisin pildile ka oma absoluutsed lemmikud jõuluehted, mis toodud reisilt Indiasse. Puhas käsitöö, tõeliselt kaunid ja rikkalikud. Hind oli meie mõistes no umbes 30 eurosenti. Kardetavasti nende kaunite ehete tegijad oma pühade ajal lookas pidulauda ja pungil kingikotti ei naudi. Pigem võitlevad jätkuvalt oma igapäevase kõhutäie eest.
Mõelgem siis pühadeajal ka kõigi nende peale, kel ehk läheb kehvemini kui meil ja ka neile, kes vajaksid vahel pikka pai või sooja kaisutust. Ning kui endal kõik hästi, siis leidke põhjus tänulik olla ja seda mitte alati ka iseenesestmõistetavaks pidama.
Kauneid pühi kõigile!

 Retseptis kasutatud Odense tooteid jagas kasutamiseks ja katsetamiseks Kalev

21. detsember 2011

Konjakisinep kingikotti. Valikus mahe ja (veidi) kange(m)

Ega te ei ole unustanud, et kui soovite Kroonikute kokaraamatu loosimises osaleda, siis jätke SIIA postituse alla mõni sõna kommentaariks. Veel mõned päevad.
Aga nüüd konjakisinepist.
Idee konjakisinepit teha tuli mul SEDA postitust kirjutades. Et kui on poeriiulitel, siis miks ei võiks ka kodus seda valmis teha. Pealegi võib selline purgitäis hädasti ära kuluda, kui kellegile on vaja üht väikest jõuluüllatust viia.


Natuke uurimustööd ja järeldus, et peaasjalikult räägivad konjakisinepist soomekeelsed lehed. Ka see algse idee põhjustanud sinep ju põhjanaabrite poolt toodetud ehk Meira kaubamärki kandev. Eestikeelse info leidsin Nami-namist, kus  konjakisinep ongi lausa jõulusinepi nime all.
Retseptid olid üsna erinevad. Vahepeal lausa kontrollisin, et kas tõepoolest kõigub sinepipulbri kogus 1 teelusikatäiest 1,5 dl-ni muude enam-vähem samas suurusjärgus komponentide korral. Nii see tõesti on ja et asjas veidi selgust luua, proovisin ära mõlemad variandid.


Vahemärkusena veel niipalju, et ma ei ole väga staažikas sinepisõber. Omaaegne pea ainuke valik Põltsamaa kange näol ei olnud minu lemmik. Nüüd olen hakanud järjest rohkem sinepit tarbima ning lemmikuks on sellised keskkanged tüübid nagu Dijon või siis ka brittide Coleman's, mida alati vanal heal Inglismaal käies ikka kaasa haaran. Sellel hooajal siis lisandus ka konjakisinep ja mesised sinepimarinaadid on ka vanad sõbrad. Nagu näiteks SEE sinepi-meega või SEE sinepi-õunakastmes marineerinud ja pikalt ahjus haudunud seakülg.

Katsetusi konjaki ja sinepi teemal alustasin maheda sinepist, mille retsepti leidsin SIIT ja selle koostisosad olid järgmised:
1 spl Colman'si sinepipulbrit (peaks sobima ka meil Latplanta kaubamärgi all müüdav sinepipulber. Eile oli igal juhul Sikupilli Prismas olemas). Mina lisasin kohe peale esimest mekkimist veel 2 spl Põltsamaa kanget sinepit, aga eks igaüks ise timmib, kui mahe üks sinep olla võib. Minu jaoks oli ikka ilmselgelt liiga mahe.
0,5-0,75 dl suhkrut (algselt oli poole rohkem, aga see on meie maitse jaoks ikka ilmselgelt liiga palju)
2 dl vahukoort
3 spl õli
3 tl valge veini äädikat või sidrunimahla
veidi soola
2 spl konjakit
1 tl maisitärklist (kui soovid paksemat tulemust)


Tegevuskäik on lihtne: kõik koostisained tuleb omavahel segada, siis ettevaatlikult kogu mass kuumutada ning pidevalt segades korraks keema lasta. NB! Üle ei tohi kuumutada, sest siis muutub sinepipulber mõruks. Purki, kaanetada, jahutada. Jahtudes kusjuures sinep pakseneb.
Olgu kohe üles tunnistatud, et peale esimest mekkimist läigatasin ma kohe kastrulisse lisaks 2 spl meie oma head Põltsamaa kanget. Siis muutus maitse väga mõnusaks. Et on nagu sinep, aga hästi siidine ja mahe. Enne ei andnud väga sinepi mõõtu välja.

Kange(ma) sinepi retsetpi leidsin aga SIIT ja minul tuli ta selline (kangeks on seda vist Põltsamaa põlvkonna jaoks palju nimetada):
45 gr sinepipulbrit (proovisin teha Latplanta pulbriga, seda kulus siis 3 kotitäit)
1,5 dl suhkrut
2-3 suure muna kollast
2 dl vahukoort
2 tl valge veini äädikat
veidi soola
2 küüslauguküünt jämedalt hakituna
2 spl konjakit
(soovi korral maisitärklist, kuid minul paksenes mass täitsa korralikult ka ainul munakollaste toel ja ei pidanud vajalikuks liiga paksu sinepit teha)


Sega koostisained külmalt ja kuumuta. Keeda minutijagu pidevalt segades, kuid NB! ära liiga pikalt kuumuta, siis muutub sinep mõruks. Kurna läbi sõela, et eemaldada küüslauk. Aseta purkidesse ja jahuta.
See tulemus meenutas nüüd märkimisväärselt rohkem meile tuntud sinepit. Maitset oli parasjagu ja konjak kroonis kaunilt kogu keeduse. Pean muidugi ka tunnistama, et paraku oli hetkel kodus vaid XO konjak ning selle abil saab tõenäoliselt paljudki toidud ära kaunistada :)

Siin on näha kahe sinepi värvivahe - mahe siis kahvatu-kreemjas ja kange ikka korralikumat sinepivärvi

Aga mis oli üllatav, et kui järgmisel päeval lusikaga maitsema läksin, siis algselt lemmikuks arvatud kangem variant oli küll mõnus, aga see siidine mahe sinepimaitseline kreemjas mahe purgitäis oli ka täiesti võrratu. Kindlasti mitte midagi neile, kes ainult Põltsamaa kanget sinepiks peavad, aga no see koorene mahe maitse oli hoopis teisest ooperist. Et nagu tavaline hea piimakissell ja brüleekreem või siis tavaline hea pasteet ja foie gras.























Must puudel, porgandikook ja apelsinikohv

Esmalt väike meeldetuletus, et veel mõne päeva jooksul võivad "Kulinaarsete kroonikute kokaraamatu" soovijad endast märgi maha jätta ning raamatu ja toiduteemalise ehte loosimisel osaleda, jättes endast maha väike kommentaar.

Aga muud juttu ka. Eesti Maitsed on pea kogu aeg meid üllatamas väga põnevate projektidega, mis aitavad inimest ja toitu erineval moel kokku viia ning murda müüte ja luua uusi lugusid. Ise olen küll hulganiselt vahvaid kogemusi ja üllatavaid momente just eelpool mainitud põhjusel läbi elanud.
Ja õnneks tegijate ind ei rauge, pigem vastupidi. Põnevaid tegemisi jagub jõulukuussegi. Veel on käimas Eesti Maitsed Täna aktsioon, mille käigus erinevad toidukohad nii Tallinnas kui väljaspool Tallinna pakuvad vahvaid päevapakkumisi. Idee on pakkuda omavahel hoolikalt sobima sätitud toitu ja jooki ning pakkumine peaks olema midagi sellist, mis kõige paremini tutvustab seda kohvikut/restorani. Minul õnnestus seesama päevapakkumine üle vaadata/maitsta Mustas Puudlis.
Must Puudel asub Müürivahes ja tuleb tunnistada, et liiga sageli ma sinna ei satu. Vahel lippan küll läbi, aga siis on tavaliselt käsil kiire ja sihipärane liikumine punktist A punkti B, kuhu enam kohvikussepõige vahele ei mahu.
Seekord sai see aeg võetud ja Musta Puudli pakkumine - porgandi-ingverikook ning apelsinikohv - ära maitstud.


Must Puudel on üks mõnus mitte liialt pretensioonikas retrostiilis koht, kus kohtab nii lahedalt olümpiamängudeaegset termatiinist bordoopunast baarileti vooderdust kui ka samas ajajärgust pärit karupruune kontoritoole. Videodisko on õnneks sinna möödunud ajajärku jäänud ja sellega seal kohvikus inimesi ei terroriseerita.




Aknalaudadele on laotatud nostalgiliselt vanu ajakirju ja kui möödaruttavate inimeste silmitsemisest küllalt saab, siis võib omaaegseid poliitkorrektseid nalju ajakirja Pikker vahendusel lugeda. Või siis sirvida vana head Vikerkaart ning tuletada meelde, millised kultuurisündmused toimusid mõnekümne aasta eest, kui kultuuripealinna tiitlist ei osatud veel undki näha.
Must Puudel tundub olevat selline mõnus pingevaba koht, kus saad nautida nii kerget taskukohast einet (valikuga saab tutvuda  näiteks SIIN) kui ka niisama kohvi ja kooki. Koogid, muide, tulevad Heidi Park'i käe alt ja see peaks juba enda eest rääkima.
Minul õnnestus maitsta nohusesse talve hästi sobivat ingveriga (ehmatab viiruseid, teadagi) porgandikooki kus Kreeka pähklitega ei oldud koonerdatud.


Porgandikook just täpselt minu maitse järgi. Mahlane, mitte liiga magus, kergelt vürtsikas ja pähkliselt krõmpsuv. Toorjuustune kreem ka veel siidisust lisamas. Maitses nii hästi, et võtsin ka koju seda kooki kaasa ning omamoodi komplimendina koogile sõi seda isukalt ka minu keskmine poeg, kes muul ajal on totaalne porgandivihkaja (porgandirattad tema tühjakssöödud supitaldriku serval on tavapärane nähtus). Sõi ka peale seda, kui mainisin, et tegemist on PORGANDIkoogiga :)


Porgandikoogile assisteeris rikkalik apelsininüansiga kohv, kus kreemise vahuga mahe kohv oli särtsu saanud Cointreau liköörist. Hästi külluslik ja minu maitse jaoks ehk isegi veidi liiga magus, aga minu puhul on tegemist ka Liivimaa kehveima magusasööjaga. Igal juhul oli kooslus mõnus, millegipärast äratuntavalt talvele viitav, nii et kui midagi puudu jäi, siis oli see vaid vaikne jõulukuu lumesadu Musta Puudli akna taga.
Seega, kui soovite ise kaeda, kuidas nõuka-aegne nostalgia põimituna tänapäeva välja näeb või et mis tunne on istuda vanalinnas ühes armsas kitsas tänavas suurte akende all, siis astuge kindlasti Mustast Puudlist läbi.
Kui aga soovite tutvuda teiste põnevate pakkumistega, mida Eesti Maitsed on võtnud nõuks vahendada, siis tasub Eesti Maitsed Täna FB lehel "Meeldib" nuppu vajutada. Seal toimuvad ka loosimised ja üleüldse on siis kindel, et värske ja põnev info koheselt sinuni jõuab.

19. detsember 2011

Tahaks kinkida raamatut jõuludeks

Kulinaarsed kroonikud said maha kokaraamatuga. Ei ole enam tegelikult uudis. Esitlus ka juba tehtud meie roosakaanelisele ühisteosele. Minu kummardus esmalt kõigile kallitele kaasvõitjejatele, kellega koos seda raamatut kokku pandud sai. Uskumatult tubli ja usaldusväärne kamp. 

Siin see meie roosakaaneline siis on

Raamatu esitlusel meie võidukas blogardite kamp ja kirjastuse Pegasuse esindaja Tiina, kes selle raamatu ideega välja tuli

Nagu näha, on raamatu trükkisaatmisest kuni ilmumiseni meie read täienenud Aet'i süles oleva pisipoja võrra

Uudis on meile endile aga kindlasti see, et meie ühine üllitis, mille Aet'i, Elise, Juta, Liina, Mari-Liisi, Marju, Pireti, Priidu ja Üllega koos valmis kirjutasime, on isegi raamatumüügitihedal jõuluajal kokaraamatute seas kolmandal kohal Rahva Raamatu andmete järgi. Juhuuu! Ja alla jääme vaid Evelin Ilvese "Kingitud maitsetele" ja "Nadja koogiraamatule". Ei ole midagi nii väärikate tegijatele allajäämise vastu, pigem teeb rõõmu, et teie, kallid blogi lugejad ja raamatuostjad, olete meie raamatut nii kõrgelt hinnanud. Kui see väike roosakaaneline raamat kellegi tuju jõulude ajal heaks teeb ja rõõmu valmistab, siis on osa meie missioonist täidetud. Ja kui mõni toit kohe eriti inspireerib ning hästi ka lõpuks välja tuleb, siis on teine osa meie missioonist kohe kuhjaga täidetud. Soovime omalt poolt hästi palju uusi ideid, katsetamisjulgust ning inspiratsiooni kõigile köögihuvilistele.
Mitmes raamatus osalenud blogija poolt on meie raamatut välja loositud ka blogi lugejate vahel ja seda vahvat jada tahaks ka omalt poolt jätkata. 
Niisiis, armsad blogi külastajad, kes te siin käite ja kellest ma aimu saan vain kuiva statistikat ehk klikkide arvu vaadates ja vahel mõnd vahvat kommentaari lugedes (uskuge, teie tagasiside on tegelikult väga oodatud ja innustav, ka siis, kui juhite tähelepanu mõnele ebatäpsusele või näpukale). Pakun omalt poolt välja teile võimaluse korraks veidi kaarte avada ja paari sõnaga mainida, et miks siin blogis käite ja kui olete mõne lemmiku endale siit blogist leidnud, siis kindlasti huvitaks ka see väga.
Andke lihtsalt märku kommentaarides ja kõigil kommenteerijatel on võrdne võimalus saada ühe "Kulinaarsete kroonikute kokaraamat" omanikuks.
Üks kingitus (koogiteemaline) lisaks ka ühelt minu lemmikult ehtepoelt Misult ühele kommenteerijale.

Misu toiduteemalised ehted on tõeliselt pilkupüüdvad
 Kingituste omanikud saavad välja hõigatud juba jõuludeks, nii et arvesse lähevad kõik kuni 24. detsembrini siia postituse alla kirja pandud kommentaarid.
Mina tänan omalt poolt kõiki armsaid blogilugejaid, sest ilma teieta poleks mul murdosagi sellest innukusest ega kirest, millega oma blogisse olen hakanud suhtuma.

18. detsember 2011

Rikkalik šokolaadikook viigimarjade ja mandlitega.

Üks tõeline hõrgutis, mis on pärit 2003. aasta maailma parimaks šokolaadiraamatuks tunnistatud "Green & Black's Chocolate Recipes" ja koogi juures on märge, et seda kooki on retsepti autor teinud aastaid just jõuludeks.


Rikkalikku sisu ja mahlast olemust arvesse võttes kvalifitseerub jõulukoogiks see viigimarjaselt krõmpsuv ja mandliselt rikkalik šokolaadine maius küll.


Eriti mõnusaks teevadki selle koogi just viigimarjad ja mandlid, mis annavad nii tekstuurile kui maitsele tõeliselt hõrgu maitsenüansi. Valmistamiskäik ei ole keeruline ja meie kogemus näitas, et õhukindlalt suletud karbis muutub see kook päeva-paari pärast ka aina mõnusamaks.


Vaja läheb:
150 gr pehmeid mahlaseid kuivatatud viigimarju n
3 spl Vana Tallinna likööri
250 gr võid
200 gr muscovado vm pruuni suhkrut
100 gr jahvatatud mandleid (kooreta)
100 gr jahu
4 muna
200 gr tumedat suure kakaosisaldusega (70%) šokolaadi. Odendse 200-grammine tume plokkšokolaad sobib hästi
2-3 kuhjaga teelusikatäit kakaod


Lõika viigimarjadelt kõva ots ära ning haki ülejäänud osa peeneks. Võid seda teha ka köögikombaini abil. Kalla peale liköör ja pane mõneks ajaks seisma.
Sega pehme või suhkruga kuni see on ühtlane ja vahus. Sega jahvatatud mandlid jahuga. Klopi munad lahti ning lisa jupphaaval või-suhkru segusse. Iga kord sega eelmine munakogus korralikult massi sisse kui järgmise koguse lisad. Mikserit kasutades lülita see kõige aeglasema kiiruse peale. Lisa umbes kolme osa kaupa jahu-mandlisegu segamist pidevalt jätkates. Nüüd lisa kas vesivannil sulatatud või siis hästi peeneks hakitud šokolaad ja viigimarjad koos likööriga.
Määri segu ca 24 cm läbimõõduga kas võiga määritud või küpsetuspaberiga kaetud koogivormi põhjale.
Puista peale 2spl kakaod. Soovi korral võid peale puistata veel terveid mandleid. Küpseta 180 kraadi juures ca 40 minutit.


Lase koogil jahtuda ning soovi korral võid veel ühe lusikatäie kakaod läbi sõela peale puistata. Tuhksuhkrut ka lisaks

 Retseptis kasutatud Odense tooteid jagas kasutamiseks ja katsetamiseks Kalev

Peedihummus

Peet on üks selline juurikas, mille puhul oleks maailm üks palju vaesem koht, kui meil teda ei oleks. Jättes välja selle, et tegemist on tõeliselt värvikireva kauni lauakaunistajaga, on ka peedi maitse minu meelest üks mõnusamaid maitseid kogu toiduskaalal. Ja eriti meeldib see, et oma magususe ja õrna maitse tõttu annab peedist arendada lõputult mõnusaid roogasid.


Juba järgmise aastanumbri jaanuarikuus ilmuvas Oma Maitses jagan üht ülimalt maitsvat peedi-ikraa retsepti ehk siis slaavipärast varianti peedivõidest, mis on lihtsalt lummav oma lihtsuses. Kõik, kes seda ikraad on proovida saanud, on olnud vaimustuses.
Veidi samalaadse loogikaga, kuid teiste maitsekomponentidega maitsestatud peedihummuse variandi avastasin SIIT blogist. Ja tulemus taaskord vaimustav. Sobitub imehästi näiteks lavašši või krõbedate näkileibadega ja peale saab sättida juustu. Täiesti sõltuvust tekitav!
Algse retsepti nimetuseks oli sellel peediroal Mama Dallou'ah, mis peaks tähendama siis mammat, kellele meeldib olla veidi ärahellitatud ja hoolitsusega ülekülvatud. Mulle tundus koostisosi vaadates lihtsam ja loogilisem see kooslus peedihummuseks ristida, sest suurem osa koostiaineid on üsna sarnased hummusega (kui kikerherneste asemele peet kirjutada).


Vaja läheb:
2 suuremat ahjus küpsetatud peeti (ahjupeedi maitse on tunduvalt maitsvam, kui keedupeedil ning ahjupeedi valmistamiseks ei ole muud vaja, kui peeti fooliumi sees ca tund aega ahjus küpsetada)
1 sidruni mahl (algses retseptis oli 2 sidruni mahl, aga mulle meeldib vähem hapum variant)
2 küüslauguküünt peeneks hakituna
5 spl tahhiinit (võib asendada maapähklivõiga)
1 spl granaatõunakontsentraati (Naršarab)
Maitse järgi soola
Koori ja purusta peedid köögikombainis. Lisa ülejäänud koostisained ning sega. Maitse ja vajadusel lisa veel kas sidrunimahla, tahhiinit, Naršarabi vm. Maitsetasakaal tuleb endal paika timmida.
Ja siis, röstitud õhukesel lavašil kas niisama või väikese juustukilluga....no viib lihtsalt keele alla. Ausalt!

16. detsember 2011

Tasustamata kaubanduslikke teadaandeid

Olen seda usku, et häid asju ja toredaid leide tasub jagada. Kuna viimasel ajal olen enda jaoks avastanud mitu päris vahvat uut toodet, siis olemata kellegi poolt kinni makstud vaid iseenda vabast tahtest tulenevalt võtan õiguse häid ideid laiemalt jagada :)


Nii. Esmalt avastasin nädalapäevad tagasi ühe mõnusa jõulujoogi. Mina ostsin Stockmannist, eile nägin ka Selveris samade toodete valikut. Valdavalt on siis tegemist siirupitega külma joogi valmistamiseks, aga üks neist ka kuumana tarbimiseks. Ja see ongi meie uus lemmik.


Tegemist siis siirupiga, millest saab kuuma vürtsidega jooki. Koostis väga normaalne - aroonia ja mustsõstramahl, erinevad vürtsid, ei värvi- ega lõhnaaineid lisaks. Peale selle veel väga maitsev. Meil kodus läheb mitmes pudel juba. Vastukaaluks läägemagusatele valmisglögidele selline marjane ja üldse mitte liiga magus (kui ettevaatlikult doseerida). Meeldib!

Siis avastasin mõni aeg tagasi, et Rimis müüakse valmis taignakorvikeste kõrval (mis on reeglina sellised kobedad, et iga suupistega saad kaasa ikka paraja portsu küpsist ka) taignalusikaid.


Imeõhukesest muretainast valmistatud mõnus alus suupistete valmistamiseks. Mõnusalt lihtne lahendus pühadeaegsesse perioodi, kui igasugu suupisteideed on vägagi teretulnud. Sinna lusikakese sisse saab siis igasugu kraami sättida - avokaado-toorjuustu vahtu koos külmsuitsulõhega, tuunikala-kappari kreemi, juustu-küüslaugu võiet, heeringamarja, tursamaksa salatit, skumbria-muna salatit, hummust jne jne. Lase vaid fantaasial lennata. Meeldib!

Ja siis minu selle hooaja sinepilemmik on Meira konjakiga sinep.


Täiesti luksuslik, siidine ja tugeva kontsentreeritud maitsega. Veidi magus ja igati pühade vääriline. Sobib imeliselt seapraadi maitseküllasemaks muutma. Meeldib!

Ja siis midagi nii jõuludeks ettevalmistamiseks kui ka jõuluvanale kingikotti poetamiseks. Vahva jõuluteemaline raamat "Jõulud kodus" kõigile, kellele meeldib meisterdada ja ka neile, kes soovivad usaldatavaid ja ajaproovile vastu pidanud mõnusaid jõulutoite.


Meisterdamise nippe jagab raamatus Irina Tammis (minu lemmikud on vilditud piparkoogid kuusekaunistuseks ja kuna mul üks poegadest on veendunud viltimise fänn, siis söötsin selle idee talle ka kohe ette). Jõululauale ideede ja retseptide jagamise on võtnud enda peale Nami-Nami kokandusimpeeriumi perenaine Pille Petersoo. Kuna retseptiosas on palju Pille enda järeleproovitud ja lemmikuks kujunenud jõulutoite, siis on üsna selge, et raamatust leiab jõuluroogade paremiku. Meeldib!

Ja kui jõulukinki vaja teha kellelegi, kes oskab hinnata korralikke gurmeetooteid nagu näiteks väärikat balsamicot, siis kaunis pakendis suurepärased tooted leiad Frizza kodulehelt.

Mina rõõmustaksin küll siiralt näiteks sellise mesise laagerdunud balsamico üle, mis nii kaunis silmale kui paitab ka maitsemeeli.
Meeldib!

14. detsember 2011

Pikalt haudunud seakülg sinepi-õuna marinaadis

See on üks äraütlemata armas retsept, mis jõudis minuni sama inimese kaudu, kes mulle piprahärja retsepti avaldas.
 

Armas on see retsept just seepärast, et minu kätte on usaldatud kellegi kodune mõnus väike saladus, mille tulemuseks on imeliselt maitsev seapraad. Oleme päris mitu korda seda liha teinud ning iga kord mõnust mõmisenud. Seekord valmistasin seda seaküljest, kuid sama hästi sobib ka seakael või abaliha. Liha peaks olema läbikasvanud, ikka selline külluslik :)


Väidetavalt on minuga retsepti jaganud autor selle koosluse ise välja töötanud katsetades koduse õunamoosiga (mida õunarikastel aastatel kipub ikka natuke liiga palju riiulitel olema). Kodused ja tuttavad maitsed selles lihtsas toimivas koosluses moodustavad imeliselt mõnusa maitsekombinatsiooni.
Marinaadi tuleks liha panna eelmisel päeval.
Liha ise valmib järgmiste koostisainete toel:
1,5 kg liha
0,5 l purk mitte väga magusat õunamoosi (poes müüdav õunakaste peaks ka sobima)
ca pool tuubi Põltsamaa kanget sinepit
6-7 küünt küüslauku
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
Omalt poolt lisasin ka veidi jahvatatud pomerantsi jõulusema maitsenüansi andmiseks.
Sega marinaadi ained kokku. Aseta liha marinaadi sisse ning lase 1 ööpäev maitsestuda. Kui kasutad kamaraga tükki, lõika kamarasse ruudukujuline muster.


Võta liha enne küpsetamist paariks tunniks toatemperatuurile. Aseta liha ahjupotti, võid lisada veel veidi vett ning küpseta kas 180 kraadi juures ca 3-4 tundi kaanega kaetult või siis madalamam temperatuuril (nt 120) ja siis mõned tunnid kauem. Mina kasutasin Slow Cookerit ja küpsetasin 77 kraadi juures ca 10 tundi. Imeliselt pehmeks küpses. Kondid kukkusid välja tõstest liha küljest lihtsalt klobisedes potti tagasi :) Viimases osas tõsta ahju kuumus 210-220 peale, eemalda lihalt üleliigne marinaad (see hakkab muidu kõrbema) ning pruunista ilma kaaneta liha pealt kaunilt pruuniks ca 10-15 minuti jooksul.
Lihast järelejäänud marinaadi võib läbi sõela ajada ning siis rammusa koorega segatult moodustub sellest väga maitsev kaste liha juurde.
Kõrvale sobib pakkuda loomulikult hooaja toitu ehk hapukapsast, mis meil oli seekord Põltsamaa Kuldsega hautatud.
Suured-suured tänud retsepti autorile-jagajale minu poolt!

Paleoretsepti puhul kasuta õunamoosi asemel keedetud õunapüreed, mis on meega magustatud. 

10. detsember 2011

Jõulud Erikaga ehk vana hea tuttav pehme piparkoogina

On kaks aegumatut klassikut tordipulbrit, mis on riigikordade vaheldumisele ja turumajandusliku kaubakülluse pealetungile vankumatult vastu pidanud. Need on vanad head tuttavad Juubeli ja Erika. Esimene kogunud kuulsust kihilise kohupiimakoogi koostises ja teise puhul on saanud ajalooks kohupiima kirsikook. Mõnusad mõlemad.


Erikale on aga võimalik väikeste lisanditega kaunis jõulurüü anda. Tegelikult on see pehme piparkook lihtsaimast lihtsaim. Kokkusegamise ja ahjulükkamise vaev. Tulemuses samas pettuma ei pea, korralikult vürtsikas ja mahlane pehme piparkook on igati pühedeaja vääriline tulemus. Minule meeldib neile tordipulbritele alati sisse segada ka kohupiima - tulemus saab mõnusalt mahlane.


Vaja läheb selle lihtsa pehme piparkoogi valmistamiseks:
1 pakk Erika tordipulbrit
2 tl piparkoogimaitseainet
1 tl pomerantsi maitseainet (Meiral on olemas)
300 gr kohupiimapastat
2 spl kakaod
1 dl õli
1 dl vett või piima
Sega kõik koostisained kokku. Moodustuma peaks paks, kuid segatav tainas. Kui tainas tundub liiga paks, lisa veel vett. Kalla tainas õliga määritud keeksivormi ning küpseta 180-200 kraadi juures ca 35-40 minutit.
Küpsust kontrolli tikuga - kooki lükatud tikk peaks jääma puhtaks.
Võta pehme piparkook ahjust välja ja lase jahtuda.


Glasuur sega kokku ca 150-200 grammist toorjuustust, mis hõõru esmalt pehmeks. Lisa sinna 1 tl vaniljesuhkrut ja paar supilusikatäit suhkrut. Pehmenda kas hapukoore või paksu Kreeka tüüpi jogurtiga. Määri jahtunud koogile. Peale saputa nonparelle, strössleid, hakitud pähkleid või muud meelepärast.


Naudi jõuluküünalde valgel ja parimate seltskonnas.