16. november 2011

Tuhande tort. Kreemjuustu, karamellikastme ja soolahelvestega

Põhjuse torti teha andis tõdemus, et minu blogi kolimine Facebooki lehele augusti keskpaigas on nüüdseks ületanud 1000 fänni piiri. Ja seda on kaugelt rohkem, kui julgesin loota või oskasin arvata. Pigem sai eraldi leht loodud oma sõprade säästmiseks, et ma neid oma toidupostituste ega toiduteemalise infoga liialt ei pommitaks.
Tänud kõigile usalduse eest, et olete minu blogi oma näoraamatu privaatruumi lubanud ja luban usaldust nii hästi õigustada, kui oskan.


Tänuks minu poolt ühe ümmarguse numbri ületamise puhul üks tõeliselt mõnus karamelline kreemjuustutort väikese soolahelbelisandiga. Kõigile teile!
Natuke rohkem sellega nikerdamist oli, kui lihtsa koogiga, aga tulemus on iga pühendatud hetke väärt. Ja tegelikult ei ole valmistamiskäik üldse keeruline, küll aga veidi aeganõudev, kuna vahepeal tuleb jahutada-tahendada.
Magus külluslik karamell, vahune kattekiht, kreemjas toorjuustutäidis krõbedal ja rikkalikul küpsisepõhjal. Kõike seda kroonimas tibakene soolahelbeid, mis annavad kogu koogile tõeliselt kauni maitselihvi. Kaunis ja maitsev! Veidi mugandatud retsept on pärit värskelt minuni jõudnud Austraalia Donna Hay ajakirjast ning see kook võlus kohe oma kütkestavalt karamellise ja sutsuke soolahelbese looga.

Need soolased helbed olid minu lemmikud kogu koogi juures :)
 Koogipõhja jaoks läheb vaja:
2 pk ehk 360 gr valgeid küpsiseid (Kalev)
50 gr mandlimassi või jahvatatud mandleid
100 gr võid
Purusta küpsised köögikombainis, lisa tükeldatud mandlimass (martsipan) ning sulatatud või. Sega küpsisepuru võiga läbi ning suru 22-24 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva vormi põhjale ja külgedele. Küljed vooderda korralikult ka koogipõhja massiga ära ca 5 cm kõrguseni.
Aseta põhi 1 tunniks külma.
Kreemjuustutäidise jaoks:
300 gr ricottat
600 gr toorjuustu (Farmi või Philadelphia)
4 muna
1 tl vaniljesuhkrut
1,5 dl pruuni suhkrut
2 spl heledat siirupit
1/2 tl soola
Pane ahi sooja 160 kraadi peale. Kalla ricotta ja toorjuust suurde kaussi ning mikserda mõned minutid, kuni segu on kreemjas. Kalla juurde suhkur ning mikserda kuni suhkur on segunenud. Lisa ükshaaval munad mikserdamist jätkates. Viimasena sega juurde sool, vaniljesuhkur ning siirup.
Kalla toorjuustumass ettevalmistatud ja külmast võetud põhjale.
Nüüd tuleb huvitav osa! Vähemalt mina ei olnud seni toorjuustukooki vesivannis veel küpsetanud.
Aseta koogivorm suuremasse kaussi või ahjunõusse ning kalla sinna keeva vett nii, et see ulatuks vähemalt koogivormi poole kõrguseni. Aseta vesivannis koogivorm eelkuumutatud ahju ning küpseta ca 1 tund 30 minutit. Kook peaks olema ahjust võttes küll pehme, kuid siiski kalgendunud. Seda saab kontrollida vormi võdistades.
Julgen oletetada, et kui sobiva suurusega vesivanni ei õnnestu koduses majapidamisest leida, siis võib koogi ka ilma veevannita valmis küpsetada. Täidis tuleb tõenäliselt veidi kuivem, aga kindasti ka väga maitsev.
Aseta kook 3-4 tunniks jahtuma.


Jahtunud koogile määri vahune vaniljekreem, mille jaoks läheb vaja:
200 ml vahukoort
200 gr hapukoort
1 spl tuhksuhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
Vahusta vahukoor koos hapukoore ja suhkrutega. Paras paksus on selline, et teravad tipud jäävad püsti. Laota kreem jahtunud koogile.


Karamellikreemi jaoks läheb vaja:
200 ml vahukoort
2 dl pruuni suhkrut
50 gr võid hakituna
Kuumuta vaiksel kuumusel kastrulis vahukoor, suhkur ja või. Kui suhkrur on sulanud, lisa kuumust ning lase mullitades keeda ca 5-7 minutit, kuni karamellikaste on veidi paksenenud. Jahuta.
Serveeri tordilõigud koos karamellikreemiga ning puista peale veidi soolahelbeid. Soolakad helbed ja magus-külluslik karamell on kui loodud ühes akordis kõlama. Mmmm...
Paraku olid mu lapsed jälle teist meelt. Hinnang oli midagi sellist, et: "Täitsa hea kook, aga see sool on seal peal imelik". Ehh, las arenevad!

Ja nüüd jagaksin selle tordi kõigi teie vahel laiali, kes on viitsinud ja raatsinud minu väikese blogilehe peal "Like" nuppu vajutada. Mina tänan! Väga tänan!

7 kommentaari:

Voisula ütles ...

Palju ônne Tuuli! Sul on küll blogis ja Fb:s suur hulk lugejaid. Ise Fb:i veel ei kuulu, aga käin muidu jälgimas sinu blogi. Siin ideid piisab. Ka minule meeldib kui magusa küpsetise hulgas on tera soola. Palju jôudu sinulle blogipidamises ja mujal askeldamises toidutegemise nimel! Inspireerid meid kôiki.

Kristel ütles ...

Kook näeb väga isuäratav ja tõeliselt uhke ja ilus välja! Tore, et lõpuks ometi on soolane karamell ka meil järjest rohkem levima hakanud.

Jätkuvat edu blogimisel! Ise ka alustasin sellega hiljuti, aga imetlusväärne, kuhu Sinu blogi omadega jõudnud on, FB leht, raamat..Palju õnne!

Tuuli ütles ...

Voisula - suured tänud heade sõnade eest. Sind tahaks ka jätkuvalt kiita, et üle lahe kulinaarset silda ehitad.
Kristel - väga armas blogi on sul. See kõrvitsarisoto (viimaste keelenõuete järgi ongi õige ühe t-ga versioon) vürtsika leivapuruga tundus eriti ahvatlev. Jõudu sulle ja loodetavasti saab blogipidamine ka sinu jaoks sedavõrd pöördeliseks nagu ta minu kapist väljatuleku puhul on saanud. Kirglikkus toidu vastu tõmbab sarnasest kirest nakatunuid enda poole :)

Voisula ütles ...

Eesti on Soome meedias muutunud ühtäkki väga populaarseks. Ei tea, miks? Kas uudiste peatoimetajad on muutunud? Toidublogides kohtan väga palju Eesti-teemalisi postitusi. Tore, kui olen oma väikse osa sellesse andnud. Kôige tähtsam on info levimine, siis eelarvamused kaovad ja head naabrite omavahelised suhted on alati head ja kasulikud. Eelnevatel aastatel olen pidanud kuulama ka palju kriitikat Eesti aadressil (iga eestlane Soomes esindab Eestit), aga nüüd on tore kuulata ka palju positiivset vastukaja Eestist. Ma enam ei môtle, millest inimeste meeleolud sôltuvad. Nii on endalgi lihtsam elada.

Sinu ja teiste eesti toidublogijate blogidest soomlased vôivad näha kui mitmekülgne on eesti toidukultuur. Ka see murrab eelarvamusi ja tore nii. Jôudu siis kôigile, meie ühises tegemises.

Tuuli ütles ...

Voisula - see on küll päeva parim uudis, et Soome (sotsiaal)meedia on Eesti suunal positiivsemat kuvandit loomas. Veel mõnda aega tagasi tegi keegi meediaanalüüsi, et mida Soomes Eesti teemadest kajastatakse ja see kokkuvõte oli küll nukker. Nii, nagu ei tasu soomlaste koondportreed sadamapiirkonnas lällavatest hõimukaaslastest maalida, et tohiks ka kõiki eestlasi Soome ehitajate või, veel hullem, ülelahe liikunud kriminaalse kontingendi loodud mulje järgi mõõta. Ja kui meie toiduteemalised heietused on veidigi üleüldise naabritevahelise kliima paranemise kaasa aidanud, siis on see tegelikult ju väga-väga suur asi! Jõudu ka sulle, Voisula, selle missioonitundelise põllu kündmisel ning kulinaarse silla ehitamisel. Vahva on tegelikult võrrelda, kuidas ajaloo tõmbetuuled on kahte üsna sarnase kliima ja kultuuriga maa kööki erinevaks kujundanud.

Voisula ütles ...

Tuuli, sotsiaalse meedia suur vôim on just selles, et igaüks vôib ise oma blogi luua vôi FB:i vôi mujale minna ja oma arvamusi avaldada. Uuringuid on igasuguseid. Korra Helsingi Sanomat:s (Soome suurim leht) oli, et eestlasi soomalsed peavad kôige paremini ühiskonda integreerunud rahvusrühmaks ja eestlastega ollakse isegi väga rahul. Eks igaüks näeb oma vaatenurgast asju ja palju sôltub ka sellest, mida näha tahetakse. Isegi uudiskanalites tuleb uudiseid sellest, et sotsiaalne meedia on esimesena kajastanud mingit nähtust ja muu meedia jookseb selle järgi. Nii et, me oleme väga suur jôud, kuigi seda alati ei usu. Alguses kui minul oli vähem lugejaid, nägin hästi, millised meediaväljaanded minu blogi jälgivad, aga nüüd on lugejaid minulgi nii palju, et ei suuda ja ei viitsi kôike jälgida. Mingisugust inspiratsiooni minult saadakse ja siis kusagil märkan, et oi kui tuttavat teemat on keegi käsitlenud.... Tore, tore. Môjutame siis edasi ja anname vastukaalu sadamapiirkonna kontingendile. Sadamad on alati kirjut rahvast täis ja eks meiegi kaome selle hulka ära.

Kristine ütles ...

Näeb väga hea välja!