18. oktoober 2011

Tomati-kikerhernekastmes tursk Amalfi rannikult

Esmalt pean ma oma tänulikkusest niisked silmad pöörama Liina poole, tänu kellele ei läinud sinna tõeliselt maitsvasse tomatihautisesse mitte lihtsalt tursk, vaid baccalà/bacalao/bacalhao (itaalia/hispaania/portugali keeles), mis on siis kuivatatud ja soolatud Põhja-Atlandi tursk. Siin postituses siis itaaliapäraset baccalà, kuna toit tuleb Amalfi rannikult. See on üks põnev kala: säilitamiseks on teda tugevalt soolatud ning siis õhu käes kuivatatud. Iidne moodus, mis on kasutusel juba 16. sajandist alates ning mida Atlandil purjetavad meremehed ühest sadamast teise viisid ja toodet tutvustasid. Oma varianti soolatud tursast leiab ka Norra ja Taani rahvusköökidest, väidetavalt toodetakse 90% soolaturska Norras ning see süüakse 60% ulatuses ära Itaalias. Eestist paraku seda kraami ei leia, kui minna lihtsalt poodi. Sahkerdades ja kuldaväärt tutvusi (näiteks Liina tuttav portugaallane) ära kasutades on väike võimalus, et õnnestub ka siinkandis leida seda vahvat turska, mis on kuulus oma pikantse aroomi poolest, kui sellest soola välja leotamise protseduur käimas on. Tähh, Liina!



Alguse sai baccalà saaga Veneto õhtusöögilt ja Venetos tarbitakse seda kraami loomulikult ikka polentaga koos. Õhtusöögil Veneto ainetel oligi meil Liina enda valmistet Baccalà Mantecato ehk kreemjas tursk polental. Oi kui maitsev see oli!
Olgu veel ära öeldud, et enne tarvitamist tuleb kuiva, kõva ja tulisoolast turska vähemalt 24 tundi vees leotada ja alles siis muutub ta kasutuskõlbulikuks.
Tegelikult osutus aga minu katsetus baccalà teemal ehk tomati-kikerherne-kapparihautis nii maitsvaks, et seda võiks ka ilma kalata süüa või siis tavalist valget kala lisada. Kasvõi värsket turska. Nii et baccalà puudusel kavatsen seda lihtsalt valge kalaga teha ja soovitan teistelegi.
See tomatikastme kooslus meeldis mulle väga. Kikerherned ja kapparid on mu lemmikud niikuinii ja kui kõik need head asjad ühes hautises ikka kokku saavad, siis on tulemus loomulikult megahea. Vähemalt minu jaoks oli see toit küll ootusülene ehk meeldis mulle rohkem kui arvata oskasin.


Vaja läheb:
400 gr kala (ideaalis parajaks leotatud baccalà'd)
2 sibulat
3 küünt küüslauku
1 purk kikerherneid (400 grammine)
2 tl hakitud värsket tüümiani
2 spl tomatipastat
1 purk purustatud tomateid (400 grammine)
1,5 dl valget puuviljasemat veini
tšillihelbeid
3 spl kappareid
hakitud värsket peterselli
oliiviõli
soovi korral maitstamiseks suhkrut
Hauta oliiviõlis keskmisel kuumusel hakitud sibul, lisa küüslauk, tüümian, tšillihelbed ning hauta 2-3 minutit. Lisa vein, alanda veidi kuumust ning keeda vedelik umbes poole võrra kokku. Lisa tomatipasta, tomatikonserv ja kapparid. Hauta ca 15 minutit, lisa tükeldatud tursk, hauta veel 15 minutit ning viimasena lisa kikerherned. Hauta veel ca 5 minutit.
Serveerimisel saputa peale hakitud värsket peterselli. Ja haara käeulatusse üks mõnus Itaalia valge puuviljane värske vein, et nauding täiuslik oleks.

1 kommentaar:

Liina ütles ...

Oi, mina tänan tähelepanu eest :-) Mul on alati hea meel varustada teisi samasuguseid bacalhaosõltlasi nagu ma ise :-)
Muide, mainimisväärt on see lõhn/hais, mis hõljus Paulo poe ümber sel päeval, kui ta oma 10 kilo bacalhaod oli lahtise kastiga lauale tõstnud. Nii mõnigi nõrgem põrkas ukselt tagasi ja hellema närvisüsteemiga kliendid puhkesid nutma, peljates, et nüüd on tõesti keegi keset turgu ää surnd.
Aga su retsept on õilis, proovin ise ka ära.