27. mai 2011

Võilillemoos

Päikesemoos, kui soovite. Kuldset kollast päikest on selles keeduses küllaga. Rääkimata kasulikest ainetest. Sest teadupärast on võilill, vaatamata oma pealetükkivale iseloomule muruses keskkonnas, üks erakordselt kasulik ja mitmekülgne taim. Toorainepuudust ei tohiks meil ka olla. Saabki muru võililleõitest puhtaks ja moos tuleb pea et boonusena.


Tegelikult on võilillemoos jällegi üks selline traditsiooniline toit, mida tegi minu ema. Mulle lapsena meeldis meeletult see mõrkjas, kergelt kirbe magus vedela mee taoline ollus. Paraku sattusin sageli kuulma ka seda, kuidas mu ema külla tulnud ja võilillemoosist joovastunud õhkavatele sõbrannadele mainis, et selle tegemine on üks igavene nuhtlus ja tüütu tegevus. Uskuge või mitte, aga täpselt siit saigi alguse minu eelarvamus, mille toel ma alati retseptiraamatu vahelt pudeneva lehe pealkirjaga "Võilillemoos" sinna raamatu vahele tagasi lükkasin. No kes see ikka viitsib hakata üht nuhtlust ja tüütut tegevust ise vabatahtlikult ette võtma. Õnneks turgatas ükspäev, keset kollakirjust võilllehooaega, mul taipu silmitseda veidi lähemalt seda kole tüütut retsepti. Piisab vist selle mainimisest, et täpselt samal õhtul rakendasin lapstööjõudu võilillemoosi keetmiseks ettevalmistuste tegemise eesmärgil. Vanematele poistele kott kätte, teele saates seletuseks õhku kätega joonistatud ring sellest, kui palju võililleõisi vajan, endal vaim valmis moositeoks ja peas segadus, et kuidas ja miks küll NII LIHTNE protseduur seni edasi lükatud sai!


Tehtud see moos saigi. Tuli välja sama mõrkjas-magus nagu mälus oli. Ei midagi keerulist. Vaja vaid võilillehooaega ja veidi aega. Puhtalt kättevõtmise asi.
Retsept ise järgmine*(allpool on toodud katsetuste käigus tehtud täiendused):
3 l võililleõisi (päikeselisel päeval korjatud kollased värsked lahtised õied, minul oli ca 4,5 liitrit)
2 klaasi vett
800 gr moosisuhkrut
1 tl sidrunihapet (asendasin tavalise sidrunimahlaga)
Esimesel päeva korja võililleõied, kalla need potti, sinna peale lisa vesi ja sidrunimahl ning kuumuta potis ca 15 minutit. Jäta 24 tunniks seisma. Järgmisel päeval kurna võililleõied läbi sõela. Mina võtsin peotäite kaupa võililleõisi ja lihtsalt pigistasin käte vahel neist kogu mahla välja.
Lisa kurnatud mahlale suhkur ja keeda vaiksel tulel vähemalt 2 tundi. Pane steriliseeritud purkidesse.
Ongi kogu vaev :)
Olen kuulnud, et seda moosi hästi pikalt keetes (4-5 tundi) peaks see muutuma paksemaks. Mina panustasin pektiini sisaldavale moosisuhkrule ja keetsin paar tundi. Tulemus jäi  ka jahtununa selline hästi vedela mee taoline ehk siis paksendamisest väga asja ei saanud. Kel kannatust ja huvi jagub, võib ka pika keetmisega variandi ära proovida. Põnev oleks teada saada, kas see toimib.

Tulemus sobib hästi nii juustule lisandiks, erinevatele toitudele mõrkjat-magusat särtsu lisama kui ka haiguste profülaktikaks. Mõnus päikesekollane purgitäis on igati seda väikest vaeva väärt.

* Paar korda sama moosi keetes tegin paar täiendust. Vähendasin veidi vedeliku kogust, osa vett asendasin sama koguse sidrunimahlaga. Sidrunimahla lisan koos veega kohe alguses võililledele. Keedan moosisuhkruga ning keetes lisan ka sidruniseemned, mis sisaldavad pektiini (paksendaja ja säilitaja). Enne purki panemist korjan sidruniseemned välja (need võib keetmise ajal ka marli sisse siduda või siis ka teesõela sisse panna). Muudatuste tulemusena sai moos veidi paksem ja sidruni hapukas maitse sobib väga hästi magus-mõrkja võilillemaitsega. Kes soovib aga pigem köhasiirupina kasutatavat võilillekeedust, peaks vähendama keetmise aega 20 minuti peale. Tulemuseks on vedel siirup, kus on kasulikke ained rohkem säilinud, kui pikalt keedetud moosil.

16 kommentaari:

Piret ütles ...

Kaunist kollast lillevälja imetledes mõlgutan juba jupp aega mõtteid ja võtan hoogu. Nüüd sain veel auru juurde:)

Maarja ütles ...

see töötas vägagi inspireerivalt!

Mari-Liis ütles ...

mõnus! tooraine hankimisega ei tule minulgi kuigi palju vaeva näha, nii et kindlasti teen selle moosi ära! Võilillesiirup on ka väga hea.

Anonüümne ütles ...

Minu tagasihoidlik talupojamõistus ütleb, et peale kaht tundi keetmist pole selles suhkrusiirupis võilillest muud järel, kui vaid mõrkjas mekk.

Tuuli ütles ...

Anonüümne - väites on oma loogika olemas :) FB kaudu ilmus just sarnase tegevuskäiguga köhasiirupi variandi soovitus, seal oli keetmise aeg ainult 20 minutit. Soovi korral võib siis suhkruga keetmise aega korralikult lühendada keeduse täisväärtuslikkuse säilimise eesmärgil.

Anonüümne ütles ...

Tegime tütrega nädalavahetusel A. Luigela raamatust "Tervislik toitumine" II osa (raamatu pealkiri kahjuks ei ole täpne, mul ei jäänud meelde) ühte Võilille siirupit. Seal pidi võilille õied mustasõstra lehtedega kihiti potti panema, 24 t seista lasta, suhkur juurde ja keeta 2-3 tundi. Kommentaar oli, et läheb paksuks ja saab isegi võidena saia peale määrida. Aga meil see kraam küll paksuks ei keenud, jäi täiesti vedel. Ei tea, kas tegime midagi valesti. Ei tahtnud rohkem ka keeta, arvasime, et need viimasedgi vitamiinid kaovad keetes ära. Kuna proua Luigelal ei ole oma kodulehekülge, ei saa küsida ka.
Kas see siirup läheb 2 tunni keetmise järel tõesti paksemaks? Ma võiksin sellisel juhul proovida Teie retsepti järgi veel teha.
Mina mäletan lapsepõlvest, et minu ema tegi võilille mett, oli küll paksem, isegi lusikaga sai võtta ja hästi, hästi kollane oli ka. Kahjuks ei mäleta ta enam, kuidas seda tegi.
Tervitades : Teie blogi üks fänne

Tuuli ütles ...

Anonüümne - ma nädalavahetusel proovisin nüüd veidi retsepti muuta. Vähendasin veidi vedeliku kogust, osa veest asendasin sidrunimahlaga (kohe alguses jätsin sidrunimahla-veega võililled tõmbama) ja kasutasin moosisuhrut ning keetes jätsin ka sidruniseemned sisse. Need sisaldavad ka pektiini, mis toimib paksendajana. Seemned nokkisin hiljem välja. Tulemus meeldib mulle. Hapukas maitse sobib hästi ning see võilillemoos on nüüd ka veidi paksem. Sellise veniva mee kontsistentsiga ja arvan, et seistes peaks ta veel paksenema.
Head katsetamist!
Võilillemee retsept on Nami-nami portaalis ka olemas, aga mina ei ole hakanud mett keetma. Ei näe mõtet kasulikke aineid meest välja keeta :)

Annika ütles ...

mina ka tegin umbes samade kogustega. retsepti võtsin pereklubi foorumist. pool kogusest kees üle :P aga teine pool mis potti jäi keetsin u 40 min väga tasasel tulel ja mesi jäi ilus paks :) kasutasin sidrunihapet esimesel keetmisel.

Annika ütles ...

kusjuures kasutasin tavalist suhkrut

Tuuli ütles ...

Ei oskagi siis arvata, millest see moos vahel paksemaks muutub ja vahel jälle mitte. On see siis sõltuv näiteks kellaajast, millal lilled korjatud on, suhkru kvaliteedist, korjamise ajal olnud õhuniiskusest või kes teab veel millest. Minul igal juhul teine tegu on ka täitsa paksuks tarretunud ja kontrollimoment puudub, kas oleks ka tavalise suhkruga paksuks keenud. Katsetame siis edasi :)

Britt ütles ...

Aitäh, Tuuli!Sellise asja peale ei oleks oma mõistusega küll tulnud. Igatahes praegu läheb mesi purki ja uskumatult hea kraam on! Tegin täiesti tavalise suhkruga ja viskasin mõne mustsõstra lehe ka sekka. Superluks.:)

Juc ütles ...

Väga põnev. Mul tuli kohe tahtmine nõristada seda mõrkjat "mett" värskete krõmpsuvate salatilehtede peale. Kogu selle jutu peale tuli mulle meelde, et mu ema ütles mõne aja eest, et tema katsetab võililleveini tegemist. Peaks uurima, kuidas tal läks ja kuidas see täpselt käis. Igavesti mitmekülgne asi see meie võilill - ilus vaadata, lehed pestoks, õied moosiks ja millestki veel veini ka :)

Tuuli ütles ...

Küll on lahe, et võilillemoos sedavõrd inspiratsiooni pakub! Minu meelest on ka üks erakordselt mõnus kodumaine kraam. Oma kõige väiksema lapse eest pean purke peitma, sest ta nõuab iga kord lusikatäit (või mitut) kui purke näeb. Olen nüüd ise talle veega lahjendades võilillemorssi teinud. See maitseb ka hästi.
Juc - võilillevein on juba kraad vingem tegu ja edasijõudnutele. Tegelikult tahaks hullult seda ka katsetada. Kui tarkust juurde saad, siis jaga seda laiemale ringile ka :) Ja võilille mitmekülgsusest rääkides ärme unustame seda, kui palju tegevust ta iga aasta kõikidele aiapidajatele pakub :)))

Anonüümne ütles ...

Anonüümne - mina tegin eelmine nädalavahetus seda sama võilille siirupit Luigela raamatu järgi. Täpselt sama lugu, et paksemaks minul see siirup ei läinud, kuigi keetsin 2h. Kasutasin Dan Sukkeri ökosuhkrut ja lisasin mõned lusikad moosisuhkrut. Võililled sai korjatud päikeselisel keskpäeval. Järgmine aasta proovin siis sidrunimahla ja -seemnetega:)
Evelin

Anonüümne ütles ...

mitu purki moosi retseptis antud ogusest saab?

Tuuli ütles ...

Anonüümne, minu mäletamist mööda sai sellest kogusest umbes 1,5 l moosi.