4. mai 2011

Spargli ja brie-juustu quiche ehk mõnel kohe on naabritega vedanud

Alustuseks pean laskma kuuldavale ülistuslaulu oma rohenäpust naabrinaisele, tänu kellele on mul juba aprilli viimastest päevadest olemas nii koduküla rabarber kui ka ... spargel! Ma ei uskunud esmalt oma silmi, kui keskmine poja naabrinaise saadetise köögilauale laotas. Täitsa kodumaine õrn värske spargel ja juba praegu. Tänud sulle, Edith ja eriti suur tänu selle eest, et raatsid sedavõrd väärtuslikku kraami jagada!


Need mõned õrnad sparglioksad oleksin ma võinud ilma suurema probleemita üksi ja kohemaid ära süüa. Näiteks SELLISEL moel. Samas tahtsin esimesesi sparglihetki kogu perega jagada ja siis tundus mõistlik teha üks mõnus pirukas. Värskest pirukast jagus ka spargli kasvatajale paar tükikest tänuks saatmiseks. Kuna värske spargel on sedavõrd pehme ja õrna maitsega, siis vooderdasin sparglile aseme kreemise ja maheda maitsega brie-juustuga (et juust ei hakkaks domineerima). Üldiselt võib selle piruka juures olla üsna loominguline juustude valikul, kuid kardan, et tugevamaitselised juustud (nt pecorino) võivad spargli õilmitsemist veidi varjutama hakata. Mahe kitsejuust sobiks ka kindlasti hästi.
Pirukas ise on äärmiselt lihtne. Põhja tegin pärmi-lehttainast, mille rullisin nii õhukeseks kui sain. 500-grammisest pakist kulus ära 1/4 ehk siis kokku umbes 125 grammi tainast läks põhjaks.


Põhjale laotasin värskelt hakitud ürte. Seekord karulauku ja peterselli. Mõlemaid pisem peotäis. Siis vooderdasin sparglile kreemise ja pehme aseme. Asetasin tainale peale brie-juustu õhukesi viile.
Siis segasin 200 ml kohvikoort kahe munaga. Lisasin veidi soola ja pipart (soola lisamine sõltub juustu soolasusest, kui on tegemist soolase juustuga, võid ka jätta soola lisamata). Kallasin segu juustuga voordedatud põhjale. Sinna peale asetasin spargli. Piserdasin sparglitele veidi oliiviõli, et  nad liiga kuivaks ei küpseks.
Siis läks pirukas eelkuumutatud ahju 200 kraadi juurde umbes pooleks tunniks küpsema.


Kui on soovi quiche'i juurde veini pakkuda, siis võiks sobida Moseli RK Weissburgunder alias Pinot Blanc ning punastest veinidest Uue Maailma Merlot marjast valmistatud veinid või muud marjased punaveinid. Veinisoovituse annab Veinisõber.

Uskuge või mitte, need esimesed viis mahlast sparglit suutsid kogu selle piruka teha tõeliseks pidusöögiks.

9 kommentaari:

Mari-Liis ütles ...

Oi, sa oled õnneseen! Juba spargel, ja veel nii kodu lähedalt...
Peab ikka ka selle sparglipeenra asja ette võtma. Läheb aega mis läheb, aga ükskord ju ikka lõpuks sparglit saab!
See pirukas võis olla imeline.

Zoozi ütles ...

No mõnel ikka veab kohe eriliselt palju.... :D Pirukas näeb/nägi tõeliselt isuäratav välja!

Ülle ütles ...

Ääretult võluv pirukas! Meie spargel susiseb alles maamullas, aga küll ta tuleb.

Mae ütles ...

Tglt ma ei tahaks siin ohkida, aga see ON nii ilus, et ma ei saa teisiti, ausalt!

Piret ütles ...

Oh, jah võtab mindki kadedusest ohkama:) Kaunis vorm sparglipirukale.

Juc ütles ...

Näeb kangesti isuäratav välja. Ma imetlen juba tükk aega neid valgeid Prantsuse omasid, mis letil ilutsevad. Ajasid oma ilusa pirukaga isu peale, et peaks midagi nendega ette võtma.

Tuuli ütles ...

Jagan teie vaimustust esimeste sparglite osas. Need kevadealguse värsked maitsed on nii kordumatud ja sedavõrd inspireerivad, et puhas rõõm on rohelisel teemal hullata.

Kristel ütles ...

Nagu maalitud pirukas, nii kaunis! Ma tahan ka selliseid naabrinaisi! Minu omad peavad vaid iluaedu. Huvitav kas Maxxximas pakutavad kaugelt maalt pärit sparglid ka nii hästi võiks maitseda? Peaks vist proovima.

Tuuli ütles ...

Kristel - ma naabrinaise iluaiast ei hakka parem rääkima. See võimaldaks sinna iluaia huviliste ekskursioone korraldada :)
Mis aga kauge maa spargleid puudutab, siis minu meelest on väiksemad ja mitte väga jämedad sparglid väga head olnud. Uus-Kongo talu perenaine lubas ka alles mai lõpuks kodumaist sparglit, seega seni tuleb kas naabrinaiste või muu maa sparglite toel hakkama saada.