3. mai 2011

Rabarberipirukas - lihtsuse võlu

Esimese hooga hakkasin ikka rabarberikoogist rääkima, aga siis paigutasin oma koogi pigem piruka kategooriasse. Selle rabarberitäidisega küpsetise loogika on nende lõputute pie-tüüpi pirukaliste perekonnast. Inglisekeelne nimetus olekski rhubarb pie, mitte rhubarb cake. On ta siis pirukas või kook, mõnusaks teeb selle küpsetise lihtsuses peituv võlu. Rabarberil on siin võimalus hiilata. Välimuselt see kook või pirukas väga jalust ei niida, kuid puudujäägid visuaalis teeb tasa rikkalik mahlane hapukas maitse. Seda tüüpi koogid kipuvad saama ka kokandusportaalides kõrgeimaid reitinguid ja, tõepoolest, raske on midagi mõnusamat ette kujutada, kui üks mahlane kuum hapukas pirukas ja külm vaniljejäätise pall seal kõrval.



Kusjuures rabarber on pärit mu naabrinaise aiast, kelle rohelised näpud suudavad juba aprilliks valmis kasvatada suured pirakad rabarberivarred, sekka värsket sparglit ka.
Rabarber ise vääriks eraldi pühendumist. Sellist kaunist värvide mängu võib nautima jäädagi.


Aga rabarberipirukast. Põhjaks läks kõige lihtsam ja täiesti suhkruta muretainas. Kuna koostisaineid on pirukal vähe, siis on eriti oluline, et need oleksid parimad. Seega, kui on või, siis ikka või, mitte küpsetusmargariin. Sama retsept sobib nii soolaste kui magusate pirukate baastainaks.
Põhi tuleks valmis näppida 100 grammist külmast võist, millele tuleb juurde lisada 150 grammi jahu, kuhu on segatud 1 tl soola. Noaga tuleks külma võid lõikuda seni, kuni moodustub puru. Siis tuleks lisada jupikaupa 50 ml jääkülma vett, tainas kiiresti kokku palliks suruda ning külmkappi vähemalt pooleks tunniks panna.
Jahtunud tainas tuleks jagada kaheks osaks - 2/3 läheb põhjaks ning 1/3 katteks. Suuremast tainapallist vormi nii suur ring, et see kataks vormi põhja ja küljed.


Ülejäänud tainapallist vormi täpselt nii suur ring, et sellest moodustuks kaas täidisele. Lõika sisse mõned avaused, et küpsemise ajal pääseks aur välja. Mina kasutan selleks piparkoogivorme - lõikan augud sisse ja väljalõigatud kujundi tõstan veidi kõrvale nagu potikaane.
Rabarberitäidiseks läheb 500 gr kooritud ja tükeldatud rabarberit, 2-3 dl suhkrut, 5 spl jahu, veidi võid ja riivitud värsket ingverit.
Sega omavahel jahu ja suhkur. Puista umbes 1/4 segust koogipõhjale, siis laota sinna peale puhastatud ja tükeldatud rabarber ning ülejäänud suhkru-jahusegu puista rabarberile peale. Kui soovid, riivi juurde veel värsket ingverit, selle võid eelnevalt rabarberitükkidega läbi segada. Kõige peale paiguta veidi võitükke ning kata täidis tainakaanega.
Küpseta 220 kraadi juures 15 minutit ning siis 180 kraadi juures veel 40 minutit.




Soojana on piruka täidis mõnusalt vedel ja pirukat kattev tainakiht krõbe. Juurde sobib ideaalselt külm vaniljejäätis või vaniljekaste.
See ON väga maitsev!

Veinisoovitus Veinisõbralt: siia sobib piisava happega hiliskorje vein, soovitaksin meie valikut Tarapaca Late Harvest Sauvignon Blanc Gewürztraminerit.

11 kommentaari:

Roosi ütles ...

Armastan üle kõige hommikul arvuti postkasti lahti tehes saada midagi ilusat...Oleks ju tore kui päris postkastist leiaks igal hommikul värskeid trükivärvi järgi lõhnavaid ajalehti ja ilusaid pakse pildiajakirju tobedate reklaamide ja arvete ja muu säärase mõttetu sodi asemel...aga kahjuks vähesed saavad seda endale täna siin ja praegu lubada.Aga mis võiks ühe naisterahva hommiku veel ilusamaks teha kui üks hingega tehtud lugu rabarberikoogist....kaunistatud hingematvalt ilusate pildilisadega! Milline värskus ja värvid meie halli kevadpäeva hommiku kohvilauale!!! Nautige ja märgake neid inimesi kes siiski õnneks veel püüavad ilu eest peale makstes ikka ja jälle maailma paremaks ja ilusamaks muuta!!!
Aitäh Sulle Tuuli!

Tuuli ütles ...

Roosi - suur-suur tänu Sulle nii ilusate sõnade eest. Minu tänase hommiku ilusaks tegija oli kaunis postitus kauni nimega autorilt! Aitäh, et muidu nii nurka külma vihmase päeva aitasid kohe hommikul päikeseliseks teha :)

Kersti ütles ...

Oi, Roosi sõnad on ilusad! Plaanisin just midagi sarnast siia kirjutada aga peale Roosi kommentaari on raske midagi lisada!
Tuuli, nii tore on su postitusi lugeda- ilusad pildid, maitsvad toidud ja hingega kirjutatud tekst! Mul läheb tuju alati nii heaks, kui sinu blogisse satun, eriti veel tänaste ilmadega, kus vihm ladistab vastu akent!
Ja rabarberist rääkides... Rabarberikook on üks mu lemmikuid- rabarber lisab koogile mõnusat hapukust ja moodustab koos kaneeliga ühe imelise koosluse! Mul on juba kuu aega rabarberikoogi isu olnud aga ma ei suuda enda korvi tõsta Hollandist toodud rabarberit. Ikka tahaks Eestimaist!

Kristel ütles ...

No näed nüüd Tuuli, sa oled niimõnelegi meeldiva sõltuvuse tekitanud :) Ka mulle! Ainult mõni harv päev möödub nii, et ei saa tükikest sinu elamustest osa. Tunne on küll selline, et oleksime nagu ammused tuttavad ja me saame siin kokku:) Aitäh selle eest! Rabarber on kevade ergas kuulutaja. Ma olen juba mõned korrad sel kevadel rabarberikooki teinud ja selle väga isuäratava koogi teen laupäeval kui pesamunaga ainult kahekesi kodus oleme ja kogu koogi endile saame hoida. Kas need pildid oled sa ise teinud või sinu ihupiltnik? Igatahes näevad need niiiiiiväga ahvatlevad välja, need imeõrnad roosa-rohelised rabarberid.

pohlakas ütles ...

Ei hakka enam ilukõnet pidama, aga tõsi ta on - nauding on lugeda ja vaadata ja ise järle pusida!
Ka meie aianurgas on rabrber ennast päris kopsakaks peesitanud, et juba mitmes hapu-magus kook valmis tehtud. Ja alles paar päeva tagasi tegin ka mõnusa muretaignaga koogi, ainukene erinevus oli see, et rabarberite peale valasin vahustatud munasegu tibakese jahu ning võiga. Sai imehea! Nüüd peaks ka seda kattega varianti proovima! Ja tekkiski sportlik huvi, et kas ka selle munasegu peale võiks taigna-kaane panna? Või läheb küpsemise aeg siis veidi pikemaks? Mis profid arvavad?

Tuuli ütles ...

Oi ma tänan teid kõiki nii kaunite sõnade eest. Väga armas on see, et jagatud emotsioonid ja ideed ka publiku on leidnud. Üksinda interneti avarustes õhkamine oleks üsna nukker :)
Kristel - ihupiltnikuga elan juhtumisi ühe katuse all. See oli endalegi üllatus, kui meie kahe hobid ühel hetkel kokku said.
Pohlakas - ma ise arvan, et see munakiht võib äkki tainakaane all vedelaks jääda. Pealepanduna on alt rabarberi mahlasus ja pealt kuum kuiv õhk, aga kui tainakaas peale panna, on see oht, et muna vettib lihtsalt läbi ega küpse. Taina sisse peidetud rabarberipiruka (ja üldse seda tüüpi pirukate) idee on eelkõige vist selles, et mahlasus "purgis" hoida. Aga ega muidugi enne ei tea, kui ei proovi. Kui katsetamiseks läheb, anna kindlasti tulemusest teada. Sedamoodi mässates need kuulsad köögiklassikud sünnivadki :)

Pille ütles ...

Tuuli, mina siin jälle oma rabarbrikoorejutuga. Kui Sul on sellised imekaunid kevadised roosakoorelised rabarbrid, siis miks Sa sellist imekauni roosiroosa täidisega pirukat ei tee? Miks Sa värvi enne ära võtad? Ma koorin ainult selliseid kolejämedaid kesksuviseid rabarbrivarsi.
Proovi. Ma oma kuulsate rabarbrimuffinite jaoks pole mitte kunagi rabarbrit koorinud ja kõik kiidavad ;)

Tuuli ütles ...

Pille - minu sõna selle peale, et järgmine kord teen koortega koos :)
Ju on vana kooli kombed nii jäägitult sisse istutatud, et kargan iseenesestmõistetavalt ikka kohe rabarberit koorima. Ma olen ikka imetlenud neid roosa-rohelise värvimänguga kooke ja pirukaid, mida välka ajakirjades näidatakse. Kas siis koored ongi see võti?!

Pille ütles ...

Osaliselt kindlasti. Ja mitte ainult välismaal: minu muffin ;)

Kerli ütles ...

Kui ILUSAD pildid!!!!

Tuuli ütles ...

Kerli - tänud! Nende piltide puhul on peaosaline kaunis kevadine rabarber, mis innustab ja inspireerib nii nägemis- kui maitsemeeli