19. veebruar 2011

Tordihooaeg

Olen suutnud sättida nii, et kogu pere meessoost esindus ehk neli meest on sündinud kõik veidi rohkem kui ühe kuu jooksul. Jaanuari keskpaigast veebruari 19. kuupäevani on üks lõputu sünnipäevade hooaeg, kus hommikune tort ja üleslaulmine hakkab lõpuks veidi rutiinseks muutuma.
Asja positiivne pool on see, et tortide valmistamisel hakkab ajapikku teatav vilumus tekkima. Käed on kogu aeg värvilised niikuinii :)
Martsipanile maalimisest olen veidi täpsemalt kirjutanud SIIN.

Esimene tort. Kasutasin Inglismaalt toodud toiduvärvi markereid ja ei jäänud väga tulemusega rahule. Tulemus jääb kuidagi üheplaaniline


Siin läksin üle jälle vanadele headele martsipanivärvidele. 100% looduslik ja tulemus jääb soojem. Sünnipäevalapse vanus indikeeritud +/- 15 aastase täpsusega :)

Ja et torditegemisest ei väsiks, siis on ka blogi sünnipäev ennast ilusti ritta sättinud :)


Poegadest vanimale. Kuidas sa ikka endast peajagu pikemale ja madalahäälsele noormehele mõmmiga tordi teed :)



Tellimustort. Puhh on mu lemmik

Tellimustöö. Homer on tegija ja väidetavalt ongi täpselt 35 aastat vana :)


Tellimustöö. Kas ma juba mainisin, et Puhh on lemmik :)


Pere noorim ja maratoni lõpetaja. Tema süda on juba mõnda aega koeratüdrukule reserveeritud

Martsipanikihi alla peidan tavaliselt kas küpsetatud kohupiimatordi...

...või siis mõnusalt nätske ja ülimalt šokolaadise põhja pohla toormoosist vahekihiga. See variant on alati laste lemmik.


Olgu veel lisatud, et tegelikult naudin väga kogu seda martsipani ja värvidega mäkerdamise protseduuri. Selline mõnus vaheldus, rahustav tegevus ja sobib täitsa sünnipäevakaardi aseaineks :)


Kes koob sokki, kes voolib savi, kes värvib martsipani - zen-tegevused ehk närve rahustavad ja naudingut pakuvad need kõik. Ja ürdipeenral nokitsemiseni tuleb veel mõned head kuud tubaseid tegevusi leida. 

14 kommentaari:

Pille ütles ...

Nii mõnusad tordid, kõik meeldisid ja tõid naeratuse näole. Tarmole veel kord palju õnne!

Piret ütles ...

Braavo!!!! Nii uhked tordid ja järjest kaunimaks lähevad. Kuidas, Tuuli sinu ööpäevas on rohem tunde, kui 24??

tiguteek ütles ...

Kas sa joonistad ise (kui nõme küsimus kunstnikule) või on olemas šabloonid, mille järgi joonistad?

See tellimustöö Erik 35 on väga sarnane sünnipäevalapsele (Maarja- tegin nalja!) :)

Koopatibi ütles ...

Väga lahedad tordid! Ma pole veel martsipanile joonistamist katsetanud, aga nüüd tekkis küll tahtmine proovida :)

Tuuli ütles ...

Kasutan ikka eelnevalt valmis tehtud šabloone s.t. piirjooned kannan vajutades martsipanile. Sel lihtsal põhjusel, et martsipanilt enan värvi korralikult kätte ei saa ehk siis pliiatsiga visandades tavaliselt paaril korral pean ikka kontuure kohendama, tordile peaks aga kohe väga õige proportsiooniga kujundi joonistama.

Tuuli ütles ...

Koopatibi - martsipani maalimisega tuleb kaasa anda hoiatus, et tegevus on sõltuvust tekitavalt mõnus :)

Maarja ütles ...

Kristel, ja ma juba mõtlesin.... :D

a kook oli hea.

Elina ütles ...

mulle ka see maalimise osa meeldib, aga ma tõstan alati martsipani enne koogile kui maalima hakkan.

vaatan, et sul mõned päris mehised pildid, ma olen teinud oma meesperele ikka mingeid a la kiisusid:D

selle martsipani kattega küpsetatud toorjuustukoogi proovin ilmselt aprillis ehk järgmise koduse sünnipäeva ajal ära.

Tuuli ütles ...

Elina - mulle on kuidagi tundunud, et laua peal on martsipani lihtsam maalida. Teen seda nippi, et maalin küpsetuspaberi või kile peal vajaliku kujuga martsipani valmis ja siis viin külma kas paariks tunniks või üleöö kuivama. Külmas tõmbab martsipan nii tugevaks, et saab hästi lihtsa vaevaga (tavaliselt ei kasuta isegi mingeid abivahendeid) selle kohe tordile peale tõsta.
Mul muidu ka kodub puhta meespere, eks tuleb ümber profileeruda jalgpallile, kitarridele ja motikatele :)

Pähm ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Pähm ütles ...

Tere Tuuli, ma ikka tihti piilun siia blogisse ja väga meeldib see, mida näen :)

Oleks väike täpsustus, küsimus, nimelt saab mu tütar nädala pärast 1-aastaseks ja plaanis talle teha martsipanimaaliga tort, tellitud on pliiats kontuuride jaoks ja muidu kavas kasutada martsipanide värvimiseks looduslikke värve(a la peet, söetabletid jne). Tahtsin aga üle küsida selle protsessi toimimist, et nagu eelmsiest kommentaarist aru saan, maalid algul ära ja paned külma(kasvõi üleöö). Millal aga tordile tõstad, kas vahetult enne serveerimist või võib ka varem ja kuidas seda torti peaks siis hoidma, kas külmas? Kas see rullimise töö on väga raske? On sellel mingid nipid?


Vabandust, et segane tekst ja rumalad küsimused, aga eks ma olengi selle teema koha pealt rumal...veel :)
Kõike ilusat

Pähm ütles ...

Tere, Tuuli
piilun ikka siia blogisse ja mulle meeldib see, mida näen :)

Nüüd plaanis tütre 1.-ks sünnipäevaks teha martsipanimaaliga tort ja oleks mõned küsimused.
1) Nagu eelmsiest kommentaarist aru saan, võib pildi vabalt eelmisel õhtul valmis teha ja ööseks külma panna(ei pea õigel päeval tõmblema ja jõuab poodi tordi järele minna :D)?
2) Millal aga kate tordile tõsta, ka svahetult enne serveerimist või võib ka vabalt varem ja kudias siis torti hoida, kas külmas?
3) Kas see martsipani rullimine ja peale tõstmine on väga vaevanõudev töö? Kas on minegid nippe, mdia võiks teada?

oleksin vastuste eest väga tänulik :)
Triin

Tuuli ütles ...

Triin - millegipärast tahab blogger, et ma mõnedele postitustele annaksin oma jah sõna, enne kui need avalikuks lähevad. Said nüüd südamest kribada.
Rumalat pole siin midagi, mina olin täpselt sama rumal enne katsetama hakkamist.
Paar näpunäidet võin kohe kirja panna:
- martsipani rulli kahe kile vahel, siis on see protseduur isegi lihtsam, kui taigna rullimine;
- enne tordile tõstmist hoia valmis joonistatud ja lahti rullitud martsipani külmas. Külmana on martsipan palju jäigem ja teda on lihtsam transportida. Spaatel võiks ka abiks olla, et paarist kohast võimalikult laialt saaks toetada;
- martsipan ei taha vedelat aluskihti (näiteks otse kohupiimale pandud martsipan hakkab kohe kokkupuutekohast sulama. Mina olen pannud otse küpsetatud (ja seetõttu juba kuivamaks tõmbunud täidisega) kohupiimakoogi peale ning vahele tuleks veel puistata näiteks kookoshelbeid, riivitud śokolaadi vms, mis toimiksid isolaatorina. Otse biskviidile panna on ka hea variant;
- mina olen tordid eelmisel päeval valmis teinud ja ka martsipani juba siis peale tõstnud. Jahedas taheneb torti ilusti ära;
- ära hoia valmis torti kinnises karbis (mina panin kord plastist tordikarpi). Seal hakkab martsipan niiskuse mõjul "higistama".
Natuke näpunäiteid lisaks saad veel lisatud lingilt, seal on ka viide sellele blogile, kust mina oma algteadmised omandasin.
http://toiduteemal.blogspot.com/2010/02/martsipanikattega-toorjuustutort-ehk.html
Kuuma ahju ja kindlat kätt Sulle! Ja õnnesoovid tütre saabuva sünnipäeva puhul ka!

Tuuli ütles ...

Tere Triin,
bloggeris oli vahepeal mingi suurem error sees ja ei ilmunud esmalt sinu küsimuses. Ja kui olin valmis kribanud pika vastuse, siis kadus ka see veebiavarustesse. Proovin siis uuesti ja loodetavasti läheb seekord paremini.
Siin siis minu soovitused:
- koogi võib valmis teha ka eelmisel õhtul, kuid kuna martsipan kipub vedelate ainetega kokkupuutes "sulama", siis on kõige kindlam ikkagi vahetult enne kook kokku lappida. Aitab ka külmas hoidmine - külmas kõik ained tahenevad ning eelmisel õhtul tordile tõstetud martsipan ja äärtesse tehtud kaunistused vahukoorega olid ka hommikul täiesti korralikud;
- martsipani rulli kahe kile vahel lahti. Nii ei ole see üldse keeruline. Eemalda pealmine kile, joonista pilt peale. Kuna värvid on vedelad, siis martsipan on peale värvimist pehme. Seega tuleks teda transportida kile peal ja näiteks lõikelauale libistatuna. Sellisel moel tuleks martsipanikate külma viia. Mõne tunni pärast on ta tahenenud ja saab ilma suurema vaevata tordile panna. Kasuta ka spaatli või suurema noa abi, et martsipani paarist kohast altpoolt toetada. Kasutatakse ka moodust, kus martsipan joonistatakse juba tordi peal valmis, aga minule see ei sobi. Põhiline on martsipan külmas kuivemaks tahendada ja siis saab ilusti hakkama;
- martsipanitort ei taha õhukindlat karpi, siis hakkab ta ka "sulama". Mina panin ükskord tordi plastmassist suurede tordikarpi ja see ei olnud hea mõte. Õhukindlalt suletuna tekib seal õhuniiskus, mis muudab martsipani vedelaks.
Loodetavasti jõudsin oma vastused veel õigeks ajaks kirja panna.
Tegevuskäigu kohta infot leiad veel siit:
http://toiduteemal.blogspot.com/2010/02/martsipanikattega-toorjuustutort-ehk.html

Teravat sulge ja kuuma ahju ning juba ette õnnesoovid tütre aastaseks sünnipäevaks ka!