26. veebruar 2011

Korfu kukk kaneelises tomatikastmes

/prindi retsept/
Esmalt pean tunnistama, et alguses ei plaaninudki seda postitust, aga kuna lõpptulemus oli sedavõrd maitsev, siis tekkis mõte Korfu kuke kohta ka blogi vahendusel muljetada. Seepärast ka vabandused, et pildivalik ei kuulu kauneimate kategooriasse. Midagi siiski pildile õnnestus saada.



Küllap olete juba märganud, et liikvele on läinud õnnelikud kanad ja kuked. Nii ühes kui teises blogis on muljetatud vabapidamise kanade liha võrratust maitsest ja jääb üle vaid ohata, et tavatarbijale suurtes kettides seni veel õnnelike kanade liha ei pakuta. Mina olen oma varusid täiendanud Sadamaturul ja sealt ostetud linnud on olnud küll väga hõrgud ja mahlased. Mõni aeg tagasi tõin koju nii kana kui kuke.
Kana puhul ei olnud küsimustki, tegime taaskord imemaitsvat ja uskumatult lihtsat Thomas Kelleri krõbedat ahjukana.
Kuke puhul kratsisin enne veidi kukalt. Kukk ei ole just kõige levinum kaup ja minu meelevalda oli sattunud lausa kukepojake: see oli tõesti suuruselt selline äsja (kui üldse) tibust kuke staatusesse jõudnud isend, kes kaalus napilt üks kilo.


Erinevaid kuke valmistamise retsepte lapates jõudsin lõpuks välja Kreekast, täpsemalt Korfust, pärit retsepti juurde, kus kukke tuleb küpsetada tomatikastmes, loorberi, kaneeli ja muude väärt lisandite kaisus. Koostisainete loetelu tekitas kohe veendumuse, et mäng on küünlaid väärt ehk lõpptulemus tasub äraproovimist.
Pean tunnistama ka seda, et Korfu suhtes ei ole ma sugugi neutraalne. Minu lapsepõlve üks lemmikraamatuid oli Gerald Durrelli "Minu pere ja muud loomad" ja ma olin täielikult lummatud Korfu saare floora ja fauna kirjeldusest ja samavõrd neist veidi karikatuursetest, kuid äärmiselt südamlikest kreeklastest, kellest kirjanik nii värvikalt kirjutada on suutnud. Korful tahan kunagi ise ka ära käia. praeguseks olen sattunud nii mitmelegi Kreeka saarele ja ka mandrile, kuid salaunistus on endiselt Korfu :)
Aga tagasi kuke juurde. Algne retsept on pärit SIIT, töö käigus sai mõned muudatused tehtud.
Ühe Korfu-stiilis kuke valmistamiseks on vaja:
1 tükeldatud kukk või kana
7 küünt küüslauku
2 sibulat hakituna
2-3 loorberilehte
1 tl kaneeli
1 tl soola
värskelt jahvatatud musta pipart
400 gr purk purustatud tomateid
2 spl balsamico või punase veini äädikat
0,5 l kanapuljongit
1,5 dl valget kuiva veini
2 spl suhkrut või mett
õli ja võid praadimiseks
Tee nii: kuivata liha majapidamispaberiga patsutades. Sega kaneel, sool ja pipar. Veereta lihatükke maitseainetes. Kuumuta pannil õli ja või segu ning prae liha mõlemalt poolt kuldpruuniks. Aseta ahjupotti. Lisa pannile õli ning hauta keskmisel kuumusel hakitud sibulat ca 5 minutit, lisa peeneks hakitud küüslauk ning hauta veel mõned minutid. Lisa purustatud tomatid, suhkur ning veiniäädikas ja kuumuta. Lisa veel vein, loorberilehed ja puljong ning lase keema tõusta. Kalla tomatikaste lihale ja aseta kaanega kaetud ahjupott eelkuumutatud ahju ca 180-200 kraadi juurde 1-1,5-2 tunniks (küpsetusaeg sõltub nii linnu suurusest kui ka vanusest) . Mina küpsetasin oma Slow Cooker potis ja 5 tundi 77 kraadi juures.
Puista peale hakitud peterselli. Juurde sobib hästi kas keedetud pasta või ka riis.
Imeliselt maitsev ja kaneel sobib kukele kui valatult!

6 kommentaari:

Mai-Liis ütles ...

Isuäratav!
Mulle tuli kaneelikukega seoses kohe meelde see, kuidas ma kunagi moussakat tegin. Ka seal käis liha (veiseliha) juurde kaneel, ning tulemus oli lihtsalt nii suussulav, et pole sellest saadik vist kunagi hakklihale kaneeli lisamata jätnud:)

Tuuli ütles ...

Mai-Liis - minu lemmik on olnud lambaliha ja kaneel. Siin blogis on päris mitu toitu lambalihast koos kaneeliga ja siis üks kaneeline pastaroog tuunikalaga. Kui juba kaneeline liha meelt mööda, siis peaksid need kõik maitsema. Kanaliha, seekord küll kukk, oli ka väga mõnus.

Anonüümne ütles ...

Sünnipäeva õhtuks menüü osas oli tellimus, et kana, aga mingit uut moodi. Mis siis ikka - avasin loomulikult Sinu blogi ja nüüd õnneliku elu Inglise kanali ääres veetnud kana Slow Cooker´is - no ei ole siin kukkesi saadaval! Eks siis annan teada kuidas minu versioon Sinu Korfu kukest õnnestus:) Kõrvale kavatsen serveerida sõmerat riisi.
Aga hommikuse laimikoogi eest saime igal juhul pai mõlemad:)
Terv Katrin

Tuuli ütles ...

Katrin - loodetavasti ei valmistanud ka Korfu kukk/kana pettumust. Sünnipäevasel päeval oleks ebaõnnestumised lubamatud. Ja veelkord õnnesoovid armsa tütre sünnipäeva puhul. Tore on ka see, et häbematult lihtne laimikook taaskord ennast õigustas :)

Anonüümne ütles ...

Suurepärane roog! Ja milline imehea aroom valmistamise käigus terve alumise korruse täitis! Panin õhupuhasti kinni, tegin akna praokile vaid selleks, et lõhn tänavale leviks ja möödujad minu rõõmust osa saaks:)
Roog ise oli suurepärane! Lapsed need va pirtsutajad olid väga tõsiste nägudega söömisega ametis, ei nokitud, st siis, et "rohkem ei mahu" ja paljuütlev ohe sinna juurde ei olnud päevakorras.
Kuna meil pere vähendatud kooseisus siis jätkub seda toitu ka homseks aga see juba väiksem mure.
Tõeliselt väärt retsept ja taaskord äratundmine, et Sinu blogist leiab alati parimaid retsepte!
Tänud Tuuli!

Tuuli ütles ...

No üliarmas, et Korfu kukk lippu kõrgel hoidis ja sünnipäevaroog asja ette läks. Pean tunnistama, et see kaneeline-tomatine kooslus on ka meil üks lemmikuid ja toiduvalmistamisel tekkiv mõnus soe ja vürtsine aroom ei ole siinkohal mitte vähetähtis. Las need naabrid siis vesistavad :)