16. november 2010

Soolapadjal küpsetatud ahjupeedid

Seda tegevuskäigu kirjeldust on isegi keeruline retseptiks nimetada. Pigem on tegemist lihtsa, kuid erakordselt nutika ideega, kuidas peedi maitse parimaid omadusi välja tuua.
Peet on minu suur lemmik, meeldib nii toorena kui küpsetatuna, supis ja salatis, pirukas ja niisama lihtsalt söögi kõrvale ja vahele ampsata.


Ahjupeet on aga klass omaette - lihtne valmistada, kuid maitse on eriliselt magus, kontsentreeritud ning pole jälgegi keedupeedi lirtsuvast olekust. Ahjupeeti sobib kasutada niisama söömiseks, kuid sageli olen teinud ka peedipirukat nt brie- või camembert tüüpi juustu ja tüümianiga. Ka pirukasse annab oma panuse võrratult hea magus ahjupeedi maitse.

Sellised armsad rustikaalsed juurikad soolapadjal puhkamas-küpsemas

Esmalt laota ahjuvormi põhjale meresoola. Sinna peale aseta pestud peedid koos koorega. Küpseta ahjus 200 kraadi juures umbes 1 tund. Tõsta peedid soolapadjalt ära jahtuma. Jahtunud peedid koori.


Peediga kaasnev värvide mäng on teema omaette
Mina segasin juurde heast majoneesist, küüslaugust ja sidrunimahlast kastme, lõikasin peetidele peale ristlõike ja lisasin sinna kastme. Lihtne!
Ahjus võib küpsetada peeti ka viilutatuna SELLES RETSEPTIS kirjeldatud moel (Soovitus: kui ei viitsi ise keeta, võta poest valmiskeedetud peet, viiluta, pane ahjuplaadile ja lase korraks oliiviõli, tüümiani ja meresoolaga ahjust läbi. Hoopis teine mekk on ka tavalisel poe keedupeedil sel moel).

6 kommentaari:

Neve ütles ...

Väga hea idee! Jätan meelde :)

Anonüümne ütles ...

Mu ammune lemmik-nämmu retsept. Sool annab peedile ikka nii täiusliku, sõnulseletamatu meki.
ahjupeet endatehtud kitsejuusuga ja elu on lill :)

Tuuli ütles ...

Isetehtud kitsejuust - see kõlab liiga hästi, et olla tõsi! Anonüümne - jaga teadmisi, kuidas sellist õndsust valmistada.

Anonüümne ütles ...

Aga palun! Tuleb hankida kitsed :))
ja siis tuleb hankida laapi ja edasi on juba vaid tegutsemislust.
Netis jagub õpetusi päris pälju ja terevisioonis tegid poisid nö libajuustu äädikaga. Väidetavalt saab äädikaga tehtud varianti grillida või praadida. Ma pole veel selleni jõudnud, sest laabijuusule on järjekord ja piima on ka pigem vähe, kui palju.
Aga jahh, piim tuleb soojendada (mina oma kitse piima ei pastöriseeri vaid kuumutan umbes 45-50 kraadini, siis jahutan kiirelt umbes 33 kraadini. Segan sisse laabi ja kui piim on korralikult kalgendunud, siis läheb se sõelale nõrguma. Saab sellise mõnusa ümmarguse lapiku pätsikese... siis segan vadakusse soola. (1 liiter vadakut ja umbes 3 spl soola) ja panen juustupätsi sinna sisse. Selle varanduse jätan köögi temperatuurile paariks-kolmeks ööpäevaks seisma, keerates vahepeal seda pätsikest. soojas läheb vadak mõnusalt hapnema ja juustule tuleb hapukas maik. Pannakse piimale ka lisaks vadakule veidike petti, aga ei pea panema. Mulle meeldib säilitada juustu maitseõlis. Teen parajad kuubikud ja panen õlisse (lemmik on värske rosmariini või basiilikuga). Teistele pereliikmetele sobib, kui juust mõnda aega külmkapis kuivab. vahatamiseni pole ma jõudnud, sest lihtsalt ei jätku nii kauaks :)
Pealegi on vaja teha ka kohupiima... .

Anonüümne ütles ...

Ahh. Tahtsin kirjutada, et piimale lisatakse lisaks laabile ka veidike petti (või hapupiima).

Tuuli ütles ...

Ehh, see kitsepiimast juustu valmistamine on küll üks sellistest asjadest, mida tahaks kindlasti ise ka proovida teha. Kujutan ette (tegelikult ikka vist ei kujuta) kuivõrd hea võib olla värske rosmariini ja basiilikuga kitsejuust. Ja kitsepiimast kohupiim... No super!
Peaks vist oma tulevikuplaanidesse kitsede kasvatamise ka lisama :)