5. november 2010

Mamma võirullid

/prindi retsept/
Minu vanaema ehk mamma oli sõjaeelse kodumajanduskooli kasvatusega armas ja hea inimene, kelle juurde maale oli ikka hea reedeõhtuti pooleneljase bussiga linnamüra seest eemale sõita. Mammal ei olnud telefoni, seega ei teadnud ta kunagi, kas mõni lapselaps on tulemas või mitte. Vaatamata sellele võisid olla kindel, et kui Toominga peatuses bussist maha tulid ja umbes kilomeeter maad metsateed mööda Kingu talu poole astusid, istus mamma akna all ja ootas sind. Laual oli alati suur vaagnatäis värskeid võirulle.
Selle avastuseni, et need võirullid olid meie jaoks valmis ka nendel kordadel, kui me pooleneljase bussiga ei tulnud, jõudsin alles siis, kui olin suureks kasvanud.

Fotol on võirullid mamma 1939. aastast pärit pulmaserviisil.
Mamma kasutas saiatainas alati toorpärmi, retseptis toodud kogusele vastab 1 pakk kuivpärmi, mis tuleks otse jahu sisse segada.

5 dl käesooja piima
50 g pärmi või 1 pakk kuivpärmi
13 dl nisujahu
1 tl soola
1,5 dl suhkrut
soovi korral 1 tl kardemoni – annab pidusaia maitse
150 g võid

TÄIDIS:
150 g toasooja võid
1,5 dl suhkrut

Soojenda piim käesoojaks ja lahusta pärm piimas. Kuivpärmi kasutades sega see jahuga ning lisa ka koos jahuga. Lisa sool ja suhkur (kardemon). Sega hulka umbes pool jahukogusest, kuni tulemuseks on ühtlane kissellitaoline tainas. Puista pidevalt sõtkudes osade kaupa juurde ülejäänud jahu, kuid jäta 1–2 dl alles ning lisa see alles pärast või lisamist tainasse. Sõtku juurde toasoe või ja jätka sõtkumist seni, kuni või on ühtlaselt tainaga segunenud. Viimasena sõtku juurde ülejäänud jahu ja jälgi taina paksust – võib-olla ei olegi kogu jahu vaja. Tainas peab olema parajalt pehme, samas piisavalt paks, et kannataks laiali rullida. Kata tainakauss kas räti või kilega ning lase kerkida soojas kohas, kuni maht on kahekordistunud.
Samal ajal valmista täidis. Hõõru toasoe või suhkruga segamini. Sõtku kerkinud tainast ettevaatlikult õhumullid välja ning rulli tainas laual lahti. Taina paksus peaks jääma 0,5–0,7 cm. Määri täidis tainale ja keera rulli. Lõika 1,5 cm paksused rullid, aseta need ahjuplaadile ja lase veel vähemalt 0,5 tundi kerkida.


Küpseta 225-kraadises ahjus u 20 minutit, kuni saiad hakkavad kergelt pruunistuma.
Maitseb kõige paremini sidruniga teega.

Retsept ilmus 2010 novembrikuises Oma Maitses

10 kommentaari:

Red Whortleberry ütles ...

Ah, mul hakkas ainuüksi lugedes kahju nendest reedeõhtutest, mil kedagi ei tulnud...

Aga pulmaserviisiga tuleb meelde, et eelmisel aastal kaubamajas pulmadeks serviisi valides vaagisime ühes müüjaga ilusate ja imeilusamate nõude vahel kaua ja siis sai ka räägitud, kuidas mu vanemad ikka veel 40 aastat kasutuses olnud pulmaserviisiga pühapäeviti laua katavad.

Müüja vaatas mind ikka väga pikalt ja teistsuguse näoga, enne kui ütles, et see on juba isevärki lugu, et inimesed on suutnud 40 aastat koos elada ja neil pole ette tulnud juhuseid, kus pidanuks nõusid loopima:)

Aga sõjaeelne serviis on muidugi tõeline rariteet.

Mari-Liis ütles ...

ohsaa kui isuäratavad saiad! kujutan pehmet võimaitselist koheva saia ampsu ette ja suu hakkab vett jooksma....

Piret ütles ...

Ah, millised saiad ja serviis! Puhas ilu.

Aet ütles ...

Mul võttis pisara silma see jutt...
Kujutan ette, kui maitsvad need võirullid olla võivad.

Tuuli ütles ...

Pulmaserviiside kestvus on küll üsna paljutähenduslik. Näiteks mu ema pulmaserviisist ei ole enam midagi alles, mamma serviisi kasutan aga minagi veel edasi. Abielu kestvus oli üsna sarnase mustriga. Ja minu mamma oli minu jaoks tõeline ilmasammas, millest sain alles siis aru, kui ükspäev teda enam ei olnud. Seetõttu on võirullid minu jaoks ühendus turvalise ja muretu lapsepõlvega, kus üks kindel asi oli mamma lõputult mõistev olemus.

Aniitram ütles ...

Need rullid näevad nii isuäratavad välja. Ja seda serviisi kadestan! Mul on samasugune kohvikann ja nii tahaks mõne tassi-taldriku kuskilt antikvariaadist juurde leida.

Gerlike ütles ...

Jumalikud saiad tulid just ahjust välja, nii pehmed ja kuldsed.Ei suuda söömist lõpetada:D

Tuuli ütles ...

Gerlike - küll on armas, et minu üks reliikviaretseptidest endale fänne juurde leiab. Need võirullid on minu jaoks ka alati kõige-kõigemad.

Anonüümne ütles ...

Täna on 2016.a. vastlapäev. Ma enam ei mäletagi,mida Sinu blogisse otsima tulin. Igatahes jõudsin Mamma võirullideni. Ja nüüd on silm märg ja retsept käes. Ei tee mingit vastlakuklit, teen Sinu Mamma võirulle. Aitäh Mammale ja Sulle! Katrin

Tuuli ütles ...

Katrin, imearmas kuulda, et see lugu koos Mamma võirullidega hinge läks. Eks igatsen isegi neid reedeõhtuid, armsa vanaema kannatlikku ootamist ning tema soojust ja rõõmu kõigi tulijate üle. Mobiiltelefonide ajal on sellest juba kaduv kunst saanud. Võirulle teen aga isegi aeg ajalt. Siis kui igatsus vanaema järele jälle hinge poeb.