8. november 2010

Kõige keeksim keeks "Ekstra"

/prindi retsept/
Olen mattunud nostalgialaine alla -  muud diagnoosi ei oska panna. Ka see keeksi postitus on ajendatud lapsepõlvest pärit mälu- ja maitsepiltidest ja keeksist nimega Ekstra. Selline tihe-tihke, korralikult magus. Kui oli Pealinna, siis olid veel rosinad ka sees, aga lemmik oli ikka Ekstra.
Nostalgia peamiseks põhjuseks koolis küpsetamise tunnis mainitud maagilised nimetused (ikka need Ekstra ja Pealinna) mis lennutasid mind kohe meeldivate mälestuste rajale. Tõtt öelda olen oma praeguses eluetapis väga kehv keeksisööja, kuid mälestuste mõjul muutus vastupandamatuks tung just ühe keeksise keeksi järele.


Keeks Ekstra on oma olemuselt üllatavalt väheste koostisosadega - suhkur, või, jahu ja muna. Omalt poolt lisasin ka sidrunikoort ja -mahla ja retsepti koguseid lihtsustasin veidi I.Savi aegumatu klassika "Saiad. Pirukad. Koogid" raamatu toetaval nõusolekul (no ei meeldi mulle need koolis jagatavate tehnoloogiliste kaartide kogused 345 gr muna ja 257 gr jahu + valmistusviis nr 3).



Retsept tuli täpselt nii lihtne, et:
200 gr võid
200 gr suhkrur
200 gr jahu
1 sidruni mahl ja riivitud koor
4 L või 5 M suurusega muna (valged ja kollased eraldi)
Vahusta toasoe või suhkruga. Sega juurde ükshaaval munakollased (esmalt lase üks munakollane tainaga seguneda, siis lisa järgmine). Järgmisena sega juurde sidrunikoor ja -mahl ning sõelu taina hulka jahu. Sega ühtlase tainamassi moodustumiseni.
Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja ühenda ettevaatlikult segades munavalgevaht tainamassiga.
Kalla võitatud ja mannaga ülepuistatud keeksivormi, lükka lusika või spaatliga tainas ühtlaselt laiali ning küpseta 210-220 kraadi juures vähemalt 45 minutit. Keeksi küpsust võid kontrollida tikuga - kui keeksi sisse torgatud tikk jääb kuivaks ja puhtaks, on keeks läbi küpsenud.

5 kommentaari:

Mari-Liis ütles ...

See on mõnus! Olen vastupidiselt sulle väga agar keeksisööja. Ja just selline rohke võiga meeldib:)
Teen ka enam-vähem seda "Saiad...." retsepti järgi, blogi algusaegade postituste hulgaski peaks olema. Teinekord saab midagi (marju, mooniseemneid vms) ka hulka pandud. Naljakas on nimetus "võrdne keeks"- noh et 200, 200 ja 200:)

Tuuli ütles ...

Mari-Liis - see Ida Savi raamat on puhas kuld. Kõik retseptid on 100% usaldatavad ja pilte praktiliselt ei ole (kui mitte arvestada raamatu keskele köidetud peotäit kolepilte). Sellegipoolest on vähemalt minu raamat mõnusalt karvaseks lehitsetud, köidet teibiga parandatud ja raamatu lehtede vahel hulganiselt käsikirjalisi ema retseptimärkmete lehti peidetud. Just selline õige raamat, mille järgi tuleb maailma parim nostalgiakeeks, kus võiga ei koonerdata :)

Liina ütles ...

jep, mul on täpselt see retsept juba vast 15 a kasutuses. teen kord aastas enne jõule nii umbes 6-7 tk valmis ja jagan küla peale laiali, endale tavaliselt ei jää :-)
kusjuures kõige parem on just sidruniga, ei midagi muud ja süües läheb meel ikka tagasi lapsepõlve ja jannseni poodi, kus säärast keeksi müüdi.

Anonüümne ütles ...

Tere!

Otsin hetkel parima keeksi retsepti:) üldiselt on mulje jäänud, et küpsetada tuleks pigem madalamal temperatuuril ja kauem ca 160-170 ja 1h 15 min. Aga siin lausa 210-220 C. Mul äkiline ahi, kardan, et küpseb lõhki ja seest jääb tooreks. Ei ole keeksi hingeeluga väga kursis ka:) mōned nōuanded kuluksid marjaks ära küll:)

Tervitades ja mônusa blogi eest tänades,

Kristel

Tuuli ütles ...

Kristel, äkilise ahju puhul tasub ehk tõesti veidi ettevaatlik olla. Ma ise tegin selle retsepti ka siis, kui kasutasin oma eelmist ja üsna "külma kõhuga" ahju. Ma soovitaksin nii, et kuumuta esmalt ahi 200 kraadini ja kui oled keeksi ahju pannud, siis alanda kuumus 180 kraadini. Alguses võiks olla ahi suhteliselt kuum, et tekiks koorik. Temperatuuri alandamine aitab jälle sisu ühtlaselt läbi küpsetada.